Urbanistatistika

Veronika Valk

Elukoht valitakse sageli selle järgi, millist infovälja pakub üks või teine linn elukeskkonnana või kui suure tüki see meie privaatsusest ära hammustab. Isegi kui nutilinnades hoitakse kaubandust ja teenindussfääri üha oskuslikumalt kontrolli all ning jälgitakse ka linnaelanikke endid, jääb inimesele alles tema vaba tahe ja õigus valida kodukohta, olgu selleks või Masdar Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis. Selle 2006. aastal käivitatud ja 20 miljardit dollarit maksva linna kui kestlikkusprojekti esimene ehitusfaas on laias laastus valmis (lõpptähtaeg 2020–2025), esimesena kolis sisse tehnikainstituudi (MIST) üliõpilaslinnak. Arhitektuuri- ja inseneribüroo Foster + Partners projekteeritud linn katab kuus ruutkilomeetrit, seal hakkab elama 45 000–50 000 inimest ja tegutsema ligi 1500 ettevõtet (äri- ja keskkonnasõbralik tootmine). Kohalike kõrval hakkab linnas töötama veel 60 000 inimest, kes iga päev Masdari vahet sõitma hakkavad. Masdar on üks viimaseid näited ülitehnoloogilisest linnast, kus autoliiklus pole lubatud ja liigeldakse ülimoodsate ühissõidukitega (Personal Rapid Transit ehk PRT). Autopiloodil kapslid on disaininud Hollandi firma 2getthere, energiat saadakse (linnas sees) põhiliselt päiksest ja (linna perimeetril) tuulest.* Bioloogilistest jäätmetest toodetakse väetist, tööstuslikud jäätmed lähevad loomulikult samuti taaskasutusse. Kuidas selline linn välja näeb? Hoonete välisviimistlus on palmipuust. Linna perimeetril on kõrbetuulte kaitseks müür, mis on teistpidi ka sümboolse tähendusega: skeptikute arvates on Masdari näol tekkimas uusrikaste uus asumitüüp, mis rõhutab veelgi enam kasvavat lõhet maailma jõukamate ja vaesemate vahel. Kas homse elukeskkonna ideaaliks on (kontrastina metropolide lõputult laiuvatele vormitutele getodele) Masdari-laadsed rafineeritud enklaavid?

Halvima vältimise garantii
Santa Fe instituudi füüsik professor Geoffrey West arvab senise statistika, loodussüsteemide kasvupõhimõtete ja urbanistikatrendide põhjal, et linnad kasvavad üle maailma silmatorkavalt ühelaadse mustri järgi. Seetõttu pakub West, et on võimalik üsna täpselt prognoosida planeedi linnastumise edasist taset ja iseloomu. Üleilmselt siirdub igal nädalal linna elama 1,5 miljonit inimest, mistõttu sajandi keskpaigaks elab üle 70% inimestest linnades. „Elame eksponentsiaalses maailmas,” on West öelnud. Tema teooria kohaselt kasvavad linnad stabiilselt, nii nagu looduses kasvab mõne liigi populatsioon. Erinevalt loodusest aga ei sure linnad (iseenesest) üldiselt ära. Linna haldamine ja uuenemine põhineb selle sotsiaalvõrgustikel, mis toidavad loovust ja käivitavad innovatsiooni, et ei juhtuks see, mis kasvavate süsteemide puhul harilikult juhtub – kokkukukkumine, kollaps. Sotsiaalvõrgustike üha suurem toimimiskiirus tähendab aga seda, et loovusele ja innovatsioonile avanevad „aknad” probleemide lahendamiseks üha lühemaks ajaks. Küsimus on, kuidas tulla toime üha kiireneva tempoga. Westi arvates arenevad loovus ja innovatsioon kõige paremini inimestevahelises suhtluses, seega põhiliselt linnades, seal, kus inimesed elavad. ÜRO prognoosi kohaselt elab aastal 2050 linnades peaaegu 6,3 miljardit inimest.
Londoni majanduskooli akadeemiku Ricky Burdetti sõnul on integreeritud andmeside lai levik justkui maailma uus elektrifitseerimine. Nutilinnad ei pruugi siiski ilmtingimata olla paremad linnad. Sotsioloog Richard Sennetti sõnul võib jälgimisühiskond privaatsfääri kadudes hoopis loovust ja innovatsiooni pärssida. Reaalajas andmete kogumine ja edastamine aitab taristut ja ressursikasutust optimeerida ning teeb inimeste osalemise linnaplaneerimise ja -majandamise protsessides küll lihtsamaks, kuid andmesidesüsteemid on ja jäävad haavatavaks, kaaperdatavaks. Sotsioloog Saskia Sassen aga väidab, et viimast on võimalik vältida vaid siis, kui kõigi linnade operatsioonisüsteemid ja tarkvara on läbipaistvad, avalikud. Nii või teisiti võistlevad linnad omavahel, mis ongi halvima vältimise garantii: enamikul on (vähemalt oma riigi piires) siiski üldjoontes võmalus valida, millises linnas elada.

* http://www.businessweek.com/stories/2007-08-01/zero-carbon-zero-waste-in-abu-dhabibusinessweek-business-news-stock-market-and-financial-advice.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming