V Noblessneri sadama (Peetri sadama) arenduskava

Rasmus Tamme

BLRT Grupp korraldas 2007. aastal Noblessneri sadama-ala kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse (Tööstuse 58, Tallinn) eesmärgiga leida selle koha planeeringu kontseptsioon. Võistluse võitis Taani arhitektuuribüroo Hvidt & Molgaard ja võidutöö alusel koostab täna K-Projekt detailplaneeringut, Ars Projekt osaleb  planeeringu koostamises avaliku ruumi lahenduste loomisel.  

     

Noblessneri sadama kohaidentiteedi loovad mälestised, mis on ühelt poolt mastaapsed (valukoda), teiselt poolt jällegi nähtamatud (slipp oma raudteerelssidega). Mõlemad on väärtuslikud ning vajavad eksponeerimist. 

Ent siin on ka hulgaliselt hilisematest perioodidest pärit väheväärtuslikku tööstusarhitektuuri, mida pole mõtet säilitada. Planeeringu eesmärk on luua elukondlik keskkond, viia siit välja tootmine ja avada rannaala promenaad linnakodanikele.       

Konkursi võidutööga planeeritakse alale kvartaliplokid ja punktmajad. Punktmajad on  paigutatud kaldatsooni, nende ümber tekib rohkem avalikku ruumi kui kvartalites, mis on planeeritud veepiirist kaugemale. Samas seostuvad sisehoovidega kvartalid lennusadama kvartalite linnamustriga. Mere suunas hoonete maht väheneb. Valdavalt on siia planeeritud kortermajad, mille esimesel korrusel on äripinnad.         

Planeeringu koostamine ja arendamise algus on jäänud aega, mis ei luba omanikul järgida siiamaani kehtinud arendamisprintsiipi: ehitada kohe ja korraga. Samuti pole täna enam põhjust alustada massiivse kortermajade arendusega tühjal platsil. Avatav rannaala  on planeeritud avalikuks ruumiks, mis ootab ja võimaldab enamat kui tavapärane elamuehitus.       

Noblessneri ala arendamisel tuleb lähtuda strateegiast, mille eesmärk on soodustada tegevust ja üritusi, tuua siia inimesi, ning liikuda seejärel detailplaneeringuga kavandatud  mahtude juurde, tuua sisse stabiilsust loovat äri- ja elufunktsiooni. Planeering on koostatud nii, et arendustööd on võimalik läbi viia etapiliselt, teha täpselt nii palju, kui strateegiliselt on vajalik.       

Noblessneri arendustegevuse mootoriks on kultuur ja seeläbi mere äärde toodud inimesed. Oluline on just nimelt inimkäive – inimesed on edasise arendustöö käivitajad ja  põhjustajad. Noblessneri kvartalis on kasutusele võetud endine valukoja hoone, mis on renoveeritud minimaalsete vahenditega. Valukoja üritustele toetudes on aga plaan viia ellu hoone renoveerimisprojekt. Paari viimase aastaga on valukoja kasutus mitmekordistunud ja hoonest on saanud oluline ürituste, kontsertide ja presentatsioonide korraldamise koht. Tänavu augusti lõpul kantakse Noblessneri valukojas  ette Wagneri teos „Parsifal”, mida oma mastaapsuse tõttu pole seni Eestis esitatud. Teine oluline mootor siinse elu käivitamisel on merekultuur: sadamas töötab jahtklubi ja siin käivad regulaarsed noorte treeningud. Igal aastal lisandub võistlusi ja üritusi, mis toovad nii Eestist kui mujalt kohale inimesi, kes loovad ja väärtustavad kohta.     

Kolmas oluline mootor on loominguga tegelevad ettevõtted. Eesmärk on luua keskkond,  mis on innovaatiline ja dünaamiline ning mis kujuneb inimeste vajaduste järgi. Noblessneri arendusmeeskond eelistab rekonstrueeritavate hoonete pindu rentida eeskätt loomevaldkonnaga seotud ettevõtetele, oluline on ka ettevõtte imago, turul oldud aeg ja firma stabiilsus. Ka siin on oluline, et rentnikud tekitavad seni tühjalt seisnud alal inimkäivet. Neljas mootor saab olema juba äripindade, kaubanduse ja korterite ehitamine.  Siinse arendustegevuse iseloomu võib kokku võtta terminiga raamistatud vabadus, mis tähendab, et esialgne vabadus kujundatakse raamistatud ja täpseks arenduskavaks. Planeering on tänaseks valmis, käivad veel viimased arutelud maavanema juures ja kui kõik kulgeb plaanijärgselt, siis kehtestatakse planeering detsembris.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming