Võistluspinged Kuressaares

Hannes Koppel

Kuressaare lastekodu peremajade võistlusest annab ülevaate Hannes Koppel. Kui eelmise aasta lõpus saime Kuressaares korraldada mahuka ülevaatenäituse aasta jooksul läbi viidud arhitektuurivõistluste tulemustest, siis sel aastal saab rääkida pikemalt vaid ühest, Kuressaare lastekodu kolme peremaja arhitektuurivõistlusest. Aga jutuainet jätkub. Hindamisele kvalifitseerus 17 tööd ja hindamisprotsess ei olnud kerge. Omamoodi intrigeerivale tüpoloogiale, lastekodu peremajale, lisas keerukust soov saada kolm tüüpset hoonet kahele äärmiselt erinevale krundile Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal: ühele krundile üks, teisele kaks, nii et moodustuks ühtne kompleks. Linnaehituslikult sobivaima hoonemahu leidmine ja selle n-ö töölepanemine soovitud funktsiooniga näis võistlejatele olevat vaevaline. Oli kavandeid, mille autor oli aimanud ära vanalinliku olemuse, kuid jäänud jänni plaanilahendusega ja vastupidi. Ei olnud see esimene kord, kus žürii pidi lõpp-protokolli kirjutama, et tooni andsid viilkatusega ja räästata lahendused ja et positiivselt oleks üllatanud mõni arhetüüpse Kuressaare vanalinna maja uus tõlgendus. Igakordne vaidlus võistlustingimuste koostamisel, kas määrata katuse räästa ja harja kõrgus, kalle või viilu suund, päädib lootusega, et piiravate tingimusteta saame ehk meeldiva üllatuse osaliseks. Sahtlisse jäänud võistlustööd korduvad oma olemuselt võistlusest võistlusesse, katusekiviga kaetud fassaadid on ikka ja jälle justkui kindla peale minek. Aga ootame edasi.

Lubatud kahest ostupreemiast jäi üks sobiva kandidaadi puudumisel välja andmata, aga õnneks leidsime kolm auhinnaväärilist kavandit. Kõlab ehk kriitiliselt, kuid vaid üks töö võitis konkursi, teised preemiad olid ei rohkemat kui osake motivatsiooniprogrammist. Nii erines I ja II koha töö plaanilahendus nagu öö ja päev. II ja isegi III koha töö ei oleks muutmata kujul peremajadeks sobinud. Päris kindlasti mitte nii hästi, kui I koha pälvinud projekt. Ja siit edasi riigihangete müstilisse maailma.

Võistluse hankedokumentides oli üks viide, mis tundus kuni tõehetkeni tühisena – viide riigihangete seaduse § 28 lõige 6-le. See sätestab nimelt, et hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankeleping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest ja selline tingimus on sätestatud ideekonkursi kutses. Ja kutses see niimoodi sätestatud oli. Arhitektuurivõistluse motivatsiooniprogrammi, kus on kolm auhinnalist kohta, võib võtta kui kolme võitja valimist, nood asuvad siis teises voorus võistlema hinna osas. See punkt jäi paraku ideekonkursi kutsesse sisse ka siis, kui eelmise aasta detsembri lõpus välja kuulutatud arhitektuurivõistlus tühistati ja märtsis uuesti välja kuulutati.

Linnaarhitektina on raske teha kompromisse, mis tulenevad projekteerimishinnast. Veel enam, mulle on arusaamatu, et kui võistluse peakorraldaja – sotisaalministeeriumi soov on saada lähteülesandele vastav parim lahendus, siis jäetakse mõnevõrra väiksema projekteerimise hinna pärast vaieldamatult parim lahendus paberile ja ehitatakse valmis hooned, mis „on ju nagu kah”. Mis oleks juhtunud, kui võistluse võitja dumpinguhinnale poleks allunud ja sotisaalministeeriumil oleks olnud aeg valik teha? Millegipärast usun, et see oleks saanud olema raske. Kahjuks või õnneks suutis ka pärast n-ö teist vooru võistluse võitja säilitada oma liidripositsiooni ja võistluse koondarvestuses võita. Kas arhitektuur vajab sellist sporti, on eraldi teema.

Kokkuvõttes oli tegu nagu halva unega, kui ärgates oma kõrval õnneks jälle tuttavat nägu näed. Kuressaare saab võistlusel I preemia vääriliseks tunnistatud peremajad ja usun, et tulevikus nende hoonete elanikud kutsuvad neid ka koduks.

*

Kuressaare lastekodu peremajade ideevõistlus (16. III–17. V)

Võistluse korraldaja oli Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse žürii: Merle Ploompuu (sotsiaalministeeriumi projektijuht) Hannes Koppel (Kuressaare linnaarhitekt), Margit Aule (EAL), Mai Šein (EAL). Eksperdid: Rita Peirumaa (Muinsuskaitseamet) ja Kalle Komissarov (EAL). Võistlusele laekus 18 tööd, millest kvalifitseerus 17.

I preemia (4000 eurot) pälvis töö märgusõnaga „Myrsik”, autorid Siiri Vallner, Kaire Nõmm ja Reedik Poopuu (arhitektuuribüroo Kavakava).

II preemia (3000 eurot) sai ideekavand märgusõnaga „Nif-Nif, Naf-Naf, Nuf-Nuf”, autorid Joonas Sarapuu, Jürgen Lepper ja Margus Soonets (Innopolis Insenerid ja BOA).

III preemia (2000 eurot) läks tööle märgusõnaga „Mesilane”, autorid Emil Urbel ja Andrus Mark (arhitektibüroo Emil Urbel).

Ergutuspreemia (1000 eurot) pälvis projekt märgusõnaga „Tangram”, autorid Ivar Lubjak ja Maria Pukk (OAAS Arhitektid).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming