Maakonnauudised

Marko Avikson, Hele Ellermaa, Linda Jahilo, Hele Tallinn, Sirje Undusk, Valeri Liiv, Krista Urvet, A

?19. III Põlva kultuuri- ja huvikeskuses peetud ?Põlva folkfesti? peapreemia, Põlva linnavalitsuse poolt välja pandud 1000 eurot võitis Uisa-Päisa-nimeline rahva­muusikaansambel Türilt (pildil). Teist aastat järjest osutus publiku lemmikuks neljast koolipoisist koosnev Värska rahvamuusikaansambel Zetod, kes sai eriauhinna Põlva maavalitsuselt. Zetod esitavad Kristjan Priksi juhendamisel enamasti seto rahvaviise tänapäevases seades. Festivali patrooni proua Ingrid Rüütli antud auhind kuulus seekord muusikakollektiivile Anu Taul ja Sõbrad. Kokku osales kuuendat korda Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil ?Põlva folkfest? 13 rahvamuusikakollektiivi üle Eesti. ?ürii esimehe helilooja Tõnu Kõrvitsa sõnul üllatas neid esinejate ühtlaselt kõrge vokaalne tase, kuid viieliikmelise ?ürii peapreemia otsus oli seekord küllaltki üksmeelne. ?Festivali käigus sai kogeda noorte inimeste jõulise koosmusitseerimise võlu ja esitati palju uusi huvitavaid rahvamuusikaseadeid.?

Tänavuse ?Põlva folkfesti? muutis eriliseks päikeseloits festivalipäeva hommikul Meenikunno rabas, peale muusikalise mõõtme tõi see juurde ka midagi looduslähedast ja inspireerivat. Festivali sai jälgidareaalajas Internetis. Võistluskontserdi videosalvestus ja lisainfo on nähtav Internetis festivali kodulehel! http://folkfest.polvamaa.ee/

 

Põlvamaa

?Jäädvustamaks meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839 ? 1907) mälestust ning ergutamaks rahvuskultuurialast tegevust riigis ja Põlva maakonnas, annab Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 24. juulil 14. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks auhinda (10 000 krooni), neist üks kindlasti Põlvamaal oma tegevusega silma paistnud isikule.

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Auhinna kandidaate võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 7. V 2005 (postitempli kuupäev) saata Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 15, 63308 Põlva) vabas vormis esildis. Selles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, esitamise põhjendus, nimetatud viimasel viiel aastal saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.

Statuudiga saab tutvuda aadressil: www.kultuurikeskus.ee ? ringid-Põlva Rahvahariduse Selts.

Tartumaa

?1. IV toimus Kõrvekülas Hans Christian Anderseni 200.  sünniaastapäevale ja rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud IV Tartumaa lasteraamatupäev. Selle korraldasid Vedu, Äksi ja Kõrveküla raamatukogud. Projekti eesmärgiks oli Anderseni loomingu tutvustamine, laste lugemishuvi tõstmine ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Kirjanduspäevaks valmistudes Tartu maakonna lapsed joonistasid ja lõikasid paberist pilte Anderseni muinasjuttudest ja kirjutasid oma suhtumisest Anderseni muinasjuttudesse. Konkursile laekus 172 joonistust, 14 kirjatööd ja 73 paberlõikepilti. Võistlustöid hindas kunsti?ürii Saadjärve Looduskeskuse metoodiku Anu Tsireli eestvedamisel, kirjatöid lugesid ning analüüsisid raamatukoguhoidjad Kõrveküla raamatukogu juhataja Hele Ellermaa juhendamisel. Kõik huvilised saavad kunstitöid uudistada Kõrveküla raamatukogus kuni 16. IV.

?Tartu linnaraamatukogus oli 8. III ? 2. IV vaadata vene raamatukujundust tutvustav näitus ?Vene raamatukunst 2000 ? 2005?. Näitus koostati Eesti Kirjanduse Seltsi ja Tartu linnaraamatukogu kogude põhjal. Samal ajal on väljas ka Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna üliõpilaste näitus ?Köitev kunst?, läbilõige köitekursuse õppetöödest.

 

?18. III kohtus Tartu linnaraamatukogus oma lugejatega lastekirjanik ja raamatuillustraator Piret Raud.

 

?29. III toimus Tartu linnaraamatukogus draamakirjandusele pühendatud õhtu ?Lavale mõeldud sõna?. Oma raamatust ?Tragöödialeksikon? kõneles klassikalise filoloogia professor Anne Lill ja kaasaegsest eesti näitekirjandusest Eesti Näitemänguagentuuri dramaturg Anne-Ly Sova.

 

 Jõgevamaa

?Seoses läheneva Betti Alveri 100. sünniaastapäevaga alustati Jõgeval 29. III vestlusõhtute sarja ?Mõeldes Betti Alverile?. Kõnelejad meenutavad oma kohtumisi Alveriga, sarja avas Hando Runnel. Õhtud kestavad kuni Alveri 100. sünniaastapäevani novembris 2003.

?28. II ? 11. III toimusid Jõgeva gümnaasiumis juba üheksandad Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad. Kahenädalase ürituse raames toimus Jõgeval mitmeid kontserte ja muusikaüritusi, sealhulgas ka üle-eestiline koolinoorte vokaalansamblite võistlus, kus osales tänavu 60 ansamblit üle 400 noore lauljaga.

 

?19. III oli Tabiveres juba neljas rahvamuusika päev.

Taavi Linnamäe

?1.-4. III toimus Põltsamaa lasteraamatukogus raamatunädal lasteaialastele.

?3. III tutvustasid lasteraamatukogu töötajad 8. klassi õpilastele raamatuid teemal ?13 raamatut, mida lugeda, et lõpetada 8. klass?.

?14. III tähistati lasteraamatukogus emakeelepäeva: 3. klassi õpilased kirjutasid loetud lasteraamatu põhjal oma esimese pisikese uurimistöö.

?17. III kohtuti Põltsamaal maakonna keskraamatukogus kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Samas oli välja pandud külaliste loomingut tutvustav näitus. Kirjanikud kinkisid maakonna raamatukogudele väliseesti kirjanike raamatuid.

?17. III tutvustati 7. klassi õpilastele raamatuid teemal ?13 raamatut, mida lugeda, et lõpetada 7. klass?.

?18. ? 31. III oli lasteraamatukogus postkaartide näitus ?Pühadekaarte 20. sajandist: ülestõusmispühad?.

?30. III ? 30. IV oli lasteraamatukogus H. Chr. Anderseni 200. sünniaastapäeva tähistamiseks raamatunäitus ?H. Chr. Andersen ? Odense kingsepaperest maailmakirjanikuks? ja 30. III korraldati viktoriin 3. klassi õpilastele Anderseni muinasjuttude tundmises.

 

Ida-Virumaa

?6. III andis Narva Linnuses kontserdi Revali meeskoor 13. III oli kultuurimajas Rugodiv regionaalne rahvatantsupäev. 18. ? 20. III peeti samas lasteestraadi festival. 25. III leidis Narva Laste Loomemajas aset koolibändide rokkfestival.

Raplamaa

?Kunstiaasta hakkab Raplamaalgi tuure võtma. Kunstiaasta avalöök anti veebruari algul Rapla raamatukogus, kui avati Margus Lattiku (kunstnikunimega Mathura) pastellide ja Anu Riisenbergi keraamikanäitus. Ja kuigi mõlema puhul oli tegemist debüütnäitusega, austas tegijaid rahvahulk, mida pole ühe näituse avamisel raamatukogus varem nähtud.

Omamoodi huvitavaks koostööks (Rapla kunstiselts, fotoklubi ja Rapla segarühma Raptel tantsijad) kujunes mahukale ja heatasemelisele fotonäitusele paberaluste valmistamine. Neid sai vaadata Rapla haldushoones, kuid raplalaste kunsti saab imetleda maakonnast ja Eestist kaugemalgi. Fotonäitus rändab lähiajal Austraaliasse ja tunnustatud vaibakunstniku Ehalill Halliste kaunid gobeläänid Saksamaale.

Käimas on Märjamaa kunstikooli alga­tatud rahvusvaheline omaloomingukonkurss ?Üllatav leid?. Rapla kunstiseltsi ja fotoklubi koostööna käivitus märtsis maakondlik õpilaste fotokonkurss ?Päevapiltnik?.

?Tartu ülikooli geoloogia instituudis dateeriti hiljuti Rapla maakonna Paluküla hiiemäe kiviaiast leitud söeproov ajavahemikku 1780+/-40 aastat. Kas kiviaed rajati kunagi hiie või seal asunud ohvripaiga kaitseks, pole selge.

Arheoloogide tähelepanu pälvis kiviaed seetõttu, et selle rajamist majanduslikel kaalutlustel on raske põhjendada. Aed on ehitatud poolkaarekujuliselt sulglohku piirava nõlva keskele. Kuna tegemist on hiiemäe ühe osaga, on varem oletatud, et aed võib olla seotud paiga pühadusega. Paluküla hiiemäe kohta leidub rikkalikult pärimust, mis kõneleb selle pühadusest ja mäe eri osades peetud palvetest ja ohverdamistest.

?Rapla maavalitsuse haldushoone ülakorrusel valitseb 7. III suvine soojus: seintel sumisevad putukad, loksuvad lained ning niidud on täies õieilus. Niivõrd elulähedasena mõjub Rapla Vesiroosi gümnaasiumi keskkonnaklubi fotonäitus Saarnaki laiu elust ja elanikest.

Juba kuuendat suve on Vesiroosi gümnaasiumi õpilased ja õpetajad elanud nädala Hiiumaa laidude kaitseala koosseisu kuuluval Saarnaki laiul. Elektrita ja argimugavusteta elu laseb looduse rütme sügavamalt tajuda ning nüansse märgata. Kõik see on jäädvustatud fotodele, mis on rändnäitusena juba Hiiumaalt väga head tagasisidet saanud.

Viljandi

?Kuna 2005. aastal tähistatakse kogu maailmas H. Chr. Anderseni 200. sünniaastapäeva, siis oli ka Viljandimaa raamatukogudes rohkesti selle tähtpäevaga seonduvaid sündmusi. 3. III toimus linnaraamatukogus õpilaskonverents ?Anderseni muinasjutud ? õpetuseks ja ajaviiteks?. Konverentsil rääkis Bo Svane Taani Kultuuriinstituudist sellest, mida tähendab Andersen Taanile. Anderseni muinasjuttudel ja elulool põhinevaid uurimistöid esitasid Viljandi linna ja maakonna õpilased kümme. ?ürii valis välja maagümnaasiumi 8. klassi õpilase Maria Alesma uurimuse. Tema ettekanne Anderseni muinasjuttudest oma koolikaaslaste teadvuses põhineb õpilaste seas tehtud küsitlusel. Pärast konverentsi avas Eesti Köitekunstnike Ühenduse esinaine Sirje Kriisa Anderseni loomingule pühendatud köitenäituse ?Muinasjutu imeline maailm?.

Olustvere raamatukogus loeti õpilastele ette meistri muinasjutte.

?Märtsikuus tähistati ka emakeelepäeva, sel puhul kohtusid maakonna emakeeleõpetajad kirjanik Aidi Vallikuga. Ta rääkis sellest, kuidas sünnivad tema raamatud ning milliste probleemidega puutus ta kokku Haapsalus õpetajana. Ka Tarvastu valla koolid kogunesid emakeelepäeva tähistama linnaraamatukokku, kus kanti ette valla kooliõpilaste H. Chr. Andersenile pühendatud muinasjutuvõistluse töid ja tutvuti raamatukoguga.

?20. III tähistatakse ülemaailmset jutuvestmispäeva, 16. III oli sel puhul linnaraamatukogus jutuõhtu ?Sild?, mida aitas sisustada kohalik jutuklubi ja rahvakultuuri keskuse muinasjutukooli eestvedaja Piret Päär. Naistepäeval esitles linnaraamatukogus oma luulevihikut ?Kaksteist lille? kohalik poetess Reet Post. Sürgavere raamatukogus oli 16. III kogunenud arvukas lugejaskond austama oma noort poetessi, esitleti Heidi Rauba luulekogu ?Teine fookus?.

?Märtsikuus sai Kondase keskuses vaadata Tallinna kunstikooli õpilaste möödunud sügisel valminud graafilisi töid. Õpilasi juhendas graafik Kai Kuusing.

?10. III avati Viljandi muuseumi näitusetoas Markus Stein­mairi, Liina Lingi ja Neve Albre koostatud näitus ?Bussi oodates?. Näitus tutvustab Eesti ilmekamaid bussiootepaviljone 2004. aasta seisuga. Näituse koostajad käsitlevad bussipeatust ka suhtluspaiga, infovahetuspunkti ja ?kuulutuste tahvlina?, samuti piirkonna tunnuselemendina möödasõitjate seisukohalt. Erinev tõlgendus on edasi antud fotode, videofilmi ja kohalike inimestega tehtud intervjuude abil. Väljapanek on lahti kuni 10. IV.

Järvamaa

?19. ? 22. märtsini toimus Paides rahvusvaheline muusikafestival, mis toob ühiselt musitseerima Paide ja Põhjamaade sõpruslinnade muusikud. Kokku osales üle 200 laulja ja pillimängija Soomest, Rootsist, Taanist, Eestist, ja ka USAst.

Festivali kavas olid puhkpilli, rahvapilli, kitarrimängu ja koorilaulu workshop?id, kontserdid linnas ning kõigile soovijatele avatud avatseremoonia ja lõpetamise galaõhtu. Paide muusikakooli direktori ja festivali eestvedaja Arne Põdra sõnul festivali repertuaar oli küllalt nõudlik, kuid huvitav nii osalejatele kui ka kuulajatele-vaatajatele. Festivali raames valmis muusikaline lavalugu H. Chr. Anderseni muinasjutu ?Metsluiged? ainetel, millega tähistatakse taani kirjaniku 200. sünniaastapäeva.

Põhjamaade muusikafestivalid said alguse 1987. aastal Habos (Taani). Kahest viimasest festivalist võttis Paide linna esindajana osa Paide muusikakooli puhkpilliorkester. Viimasel festivalil 2002. aastal Fredensborg-Humlebaeckis otsustati, et järgmine festival korraldatakse 2005. aastal Paides.

Valgamaa

?AS EMT ja Valga keskraamatukogu sõlmisid lepingu, mille kohaselt hakkavad lugejad saama oma mobiiltelefonidele lühisõnumeid, kui nende poolt broneeritud raamat on raamatukokku jõudnud või laenutatud raamatu laenutähtaeg on ületatud.

?6. III osalesid Valgamaa B-segarühmad Jandali (juhendaja Ain Veebel) ja Käkra (juhendaja Kärt Vuks) ning D-segarühm Rukkilill (juhendaja Virve Sinisalu) Tartus Eesti-Soome tantsupeo ?Suveöö tantsud? esimeses eelvoorus.

?12. III oli Lüllemäe kultuurimajas tantsuks mängivate ansamblite päev. Osales 10 ansamblit. Publiku hinnangul said võrdselt punkte ansamblid Fono ja Hoovus, aplausi tugevuse järgi anti tiitel Hoovusele. Parim meessolist oli Mario Malm (ans Nööp), naissolist Ene Kaas Lüllemäelt, parimateks pillimeesteks tunnistati saksofonist Tauri Soovares (Fono), kitarrist Mati Mölder (Nööp) ja viiuldaja Ain Sermat  (E&A).

?18. ja 19. III tutvustati Valgamaal ungari kultuuri. Keskraamatukogus oli avatud ungari kirjandust tutvustav raamatunäitus. Raivo Järvi joonistas ja jutustas ungari muinasjutte, keskraamatukogus lasteosakonnas oli võimalus vaadata ungari muinasjutufilme. Ungari folkloorigrupp andis kultuuri- ja huvialakeskuses kontserdi.

 

?19. III osalesid Riidaja Rändurteater ja Hummuli rahvamaja näitering Vastseliinas III maateatrite päeval. Riidaja Rändurteater tuli teatripäeva laureaadiks lavastusega ?Tson Lemberi imeline elu?. Hea osatäitmise eest pälvis tunnustuse Anne Tamm Hummuli trupist.

Läänemaa

?Eriharidusega koorijuhte pole Läänemaal just palju. Seetõttu kujunes Risti põhikooli muusikaõpetaja ja kammerkoori Sonore dirigendi Kaja Avila riigieksam koorijuhtimises Risti valla kohalikuks kultuurisündmuseks.

Lääne maakonna kultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul ei järginud Kaja Avila muusikaakadeemia riigieksamite tavalist praktikat kutsuda oma juhatuse alla laulma mõni tunnustatud pealinna koor, vaid esines eksamil oma kooride, kammerkoori Sonore ning Risti põhikooli kooriga. Mõlemad koorid avaldasid eksamikomisjoni liikmetele, dirigentidele Kuno Arengule, Ene Üleojale ja Ants Sootsile sügavat muljet. ?Akadeemias pannakse hinne ?suurepärane? harva,? ütles akadeemia õppejõud Anne Alt Lääne Elule. Harva kuuleb nii puhta intonatsiooniga laulmist. Komisjoni tabas teinegi üllatus, kui plokkflöödisolistina esines Risti põhikooli õpilane Kristi Suur, kelle flöödiõpetajagi on Kaja Avila. 13aastane Risti põhikooli õpilane Kristi Suur ei käi isegi mitte muusikakoolis, üksnes Kaja Avila muusikatunnis.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming