Maakonnauudised

EHA MANDEL, PILVI LEPIKSOO, HULDA LEPISK, RAUL SALUMÄE, MATI RAUTSO, ÜLLE LEPP, HELVE HUTTUNEN

Valgamaa Valga muusikakoolis oli Lõuna-Eesti muusikakoolide akordioniõpilaste konkurss. Osales 26 akordionisti 4 maakonnast. Võisteldi neljas vanuserühmas ja iga õpilane esitas kaks pala. Igas vanuserühmas said kolm kõige paremat aukirjad ja iga esineja CD oma lugudega. Auhinnalistele kohtadele tulnute helikandjad saadeti Tallinna, kus ?ürii valib välja need, kes kutsutakse Nõmme muusikakooli lõppvooru. Valgamaa noortest akordionistidest saadeti lindivooru Annika Zimmer ja Stanislav Saar.

 

Terve aprillikuu oli Valga muuseumis avatud käsitöönäitus, mis tutvustas Lüllemäe rahvaõpistu ja Karula naisseltsi 10 aasta tegevust. Esimeses saalis olid sokid-kindad ja pitslinikud, vitriinides õlest meened ja rahvariidevööd. Teises saalis olid kangastelgedel kootud suurrätikud ja kaltsuvaibad, lapitekid ja nukud, vitriinides portselanmaaliga kaunistatud esemed.

 

13. III toimus Tõrva kirik-kammersaalis rahvamuusikaansambli Jauram CD esitlus. Jauram on rahvamuusikas tegev juba 32 aastat. Heliplaadile on jäädvustatud pillimängijate mälestusi ja pillilugusid läbi aastate. Heliplaadi idee tuli Jaurami liikmelt Malle Pütsepalt ja Tõrva kirik-kammersaali tegevdirektorilt Ilmar Kõverikult.

 

17. III peeti Otepää kultuurikeskuses maakonna kooliteatrite festival. Omavahel võistlesid kolmes vanuserühmas 10 lavastust ja 117 noort näitlejat. Festivalile olid tulnud ka algkoolid ja lasteaiad. Vanemas vanuserühmas pärjati laureaadiks Valga põhikool (juhendaja LY Teras), keskastme võitja oli Riidaja Rändurteatri noortetrupp Anne Pai juhendamisel, nooremas vanuseastmes kuulutati esimese koha vääriliseks Tõrva gümnaasium Eda Valliste juhendamisel.

 

27. III esietendus Tõrva kultuurimajas Vello Jaska näidend ?Kodutalu? . Etendus oli pühendatud küüditamise 55. aastapäevale. Laval on ühe talupere lugu: 1970. aastate kolhooside ajastul püütakse säilitada neid hoiakuid ja põhimõtteid, mis on olnud eesti maainimesele omased ja mille tõttu on eesti talud põlvest põlve kestnud. Näidendi tõi lavale Tõrva näitering Kiira Soovarese juhtimisel, laulutekstide autor on Sven Malm.

 

Lääne-Virumaa

Virumaa Noorteorkestri Selts, lillepood Virmaline ja Rakvere gümnaasium kutsusid muusikasõbrad 8. III Virumaa Noorteorkestri VII sünnipäeva kontserdile, kus mängiti muusikat igale maitsele. Solistidena astusid üles Teele Jõks ja Kait Tamra, dirigendid olid Jaanus Põlder ja Jüri-Ruut Kangur. Kaastegev oli noorte pärimusmuusikaansambel Meelelahutaja. Kevadvaheajal peeti Virumaa Noorteorkestri 7. kevadkool, dirigent oli Endel Nõgene.

 

13. III tähistati Tamsalu kultuurimajas suure tralliga Tamsalu kapelli Lustpill 30., lastekapelli Lustpill 15. ja rahvamuusikute juhi Sirje Luige 55. sünnipäeva ja 30. tööaastat. Kontserdil esinesid vaheldumisi mõlemad kapellid koos kandle- ja laulusolistidega. Sirje Luik pälvis eduka rahvamuusikatöö eest kultuuriminister Urmas Paeti tänukirja, kapellid said rahvakultuurikeskuse tänukirja.

 

20. III taasavas oma uksed pärast põhjalikku remonti Tudu rahvamaja, kus ühe katuse all on nüüd ka raamatukogu ja postkontor. Tudu seltsimaja ehitati rahva ühistööna 1930. aastal. 1962. aastal rajas metsapunkt vanadele müüridele täiesti uue hoone. Nüüdse põhjaliku ümberehituse tegi Vinni vald. Uued ruumid sai teinegi valla raamatukogu Vinni ? Pajustis: koliti gümnaasiumist endisesse vallamajja.

Ida-Virumaa

Valgevene kultuuri selts BEZ on Ida-Virumaal tuntud aktiivse seltsitegevuse ja ürituste korraldajana. Märtsis toimus maakonnas valgevene kultuuri nädal programmiga kohalikus televisioonis ja üritustega maakonnas. Valgevenest oli külla tulnud Postavõ linna loomemaja Starõ Mlõn, kaasas tarbekunstinäitus Jõhvi kultuurikeskuses eksponeerimiseks ja rahvakunstiansambel Paazerje, kes esines eri kohtades viie kontserdiga.

 

Jõhvi linnavalitsus on võtnud kasutusele kõik vabad seinapinnad ning praeguse ja edaspidiste näituste kohta võib nüüd küll öelda täismahus või esinduslik, mitte lihtsalt väike väljapanek. Seekord tuli suure näitusega ?Valgevene minu südames? välja Jõhvi kunstnik ja kunstiõpetaja Margarita Ostroumova. Maastikud, natüürmordid, lilled, abstraktsed motiivid ? intensiivsete värvide vahele mahuvad õrnad pooltoonid, kõik mõjub selles närvilises argipäevarutus rahulikult ja rahustavalt.

 

26. III avati Narva Hermanni linnuse torni VII korrusel näitus ?1903. aasta Peterburi Carl Bulla fotodel?. Ajastatuna Venemaa fotoreportaa?ide alusepanija eelseisvale 150. sünniaastapäevale, on see, 9. V avatud näitus silmapaistva fotograafi tööde seni üks suuremaid väljapanekuid Eestis.

Jõhvi kunstikooli galeriis on välja pandud õpetaja Aira Rautso kompositsioonitundides valminud tasapinnalised ja mahulised püramiidid, vaaraode ja jumalate pead ning muudki huvitavat, mis on seotud terviklikuks näituseks ?Püramiidide maal? .

 

Järvamaa

Alates 29. III on Järvamaa muuseumis naljakuule pühendatud väljapanek ?Nalja nabani?. Uudistada saab aparaati, millega NSV Liidu ajal kartuleid kooriti, jalanõusid, mida kunagi valvurid õues külma ilmaga kandsid, ja palju muudki. Üles on riputatud naljakaid fotosid tõestisündinud olukordadest ning postkaarte meilt ja mujalt.

 

Võru

3. III toimus kultuurimaja Kannel kohvikus Contra ja Pöörase Hirve luuleõhtu ?Varju pimedus?. Esimestele osalejatele anti kingituseks Pöörase Hirve luulekogu ?Ugandi metsad ja maa?.

 

15. III avati Võru kultuurimajas Kannel näitus ?Une nägu?. Eve Kiiler, Piret Räni, Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo on välja pannud maagilise realismi tunnetusest kantud fotod ning fotoinstallatsioonid. ?Une nägu? seob ühtsesse punti nelja inimese mõtisklused une paljude mõistmisviiside üle.

Kultuurimaja Kannel korraldas 17. III maakondliku laste ja noorte näitemängupäeva. Võistlustulle astus 8 näitetruppi. Põhikoolide osas võitis Vastseliina Noorte Näitetrupp Katrin Reimuse jutustuse ?Haldjatants? ainetel lavastatud looga ?Kes uskus…?. Nemad astuvad 23. ? 25. IV üles Lihulas keskastme kooliteatrite riigifestivalil. Gümnaasiumi osas osales kaks truppi Võru Draamastuudio uuslavastusega ?TeemantFrees?, (lav. Taago Tubin ja Tarmo Tagamets) ja Varstu Noorteteater Kõgõkogo omaloomingulise looga ?Rolling girls ja viimane peatus?. (juh. Lea Mändmets). Mõlemad trupid said õiguse osaleda 2. ? 4. aprillini toimunud vanema astme kooliteatrite riigifestivalil Narvas.

 

Rahvusvahelisel teatripäeval 27. III korraldas kultuurimaja Kannel eesotsas Kalju Liiveriga maateatripäeva. Teisest maateatripäevast võttis osa 6 harrastajate truppi. Sellel aastal oli esinejaid ka kaugemalt. Üks trupp oli tulnud Valgamaalt Harglast, ülejäänud 5 truppi Rõugest, Antslast, Tsoorust, Vastseliinast, Puigalt. Võitjaid seekord ei selgitatud, kuid iga trupp leidis tunnustamist.

Harjumaa

15. III ? 25. IV on Harjumaa muuseumis avatud Murru vangide loomingu näitus ?Valgus pimedusest?. Välja on pandud kinnipeetute maalid, joonistused, vitraa?id, puu- ja metallitööd, maketid, raamatuköited, fotod tätoveeringutest, aiandusringis valminud taime- ja lilleseaded. Arvutist saab vaadata vanglateemalist slaidiprogrammi. Eksponeeritud on vanglas tehtud keelatud esemed: kanepipiip, peidikud, relvad jm. Näitus kajastab meie ühiskonna üht omanäolist osa, vanglakultuuri, kus valitsevad oma maailmavaade, traditsioonid ja seadused (aukoodeks, hierarhia jm.). Muuseum on talletanud vanglaühiskonna kultuuriilmingud.

Karmide vanglaoludega kohanenud inimeste hingeelu avaneb loomingus, mis peegeldab viha ja hirmu, aga ka inimlikku püüdlust armastuse poole; kunsti kaudu saab end teostada ja välja elada. Loominguprotsess arendab inimvaimu ja avaldab ka psühhoteraapilist mõju. Näitus on ühtlasi tunnustus kinnipeetute püüdlustele valguse poole. Näituse kokkupanekul on andnud suure panuse Risto Laius, kes on pälvinud meedia tähelepanu narkomaaniateemalise näidendi ?Kadunud poeg? lavastaja ja autorina. Näituseprojekt valmis koostöös vangla sotsiaalosakonna ja sisekaitseakadeemiaga. Projekti on toetanud justiitsministeeriumi sotsiaalhoolekande programm. Klaasvitraa?iringi tööd on toetanud firma Andres Klaas & Dekoor. Näituse kuraatorid on muuseumi peavarahoidja Mall Siniveer ja teadur Urmas Eelmäe, näituse on kujundanud Tabasalu gümnaasiumi kunstiõpetaja Indrek Raudsepp.

Veebruarist märtsini sai nädalavahetustel Viimsi huvikeskuses vaadata muusikali ?Viimane suudlus.? Etenduses tegid kaasa nii endised kui ka uued Viimsi What? Theatre? liikmed, kes olid välja valitud konkursi teel. Etendused üllatasid äärmiselt hoogsa ja lustaka tegevusega, vürtsi lisasid ka mõned professionaalsed näitlejad. Nimelt tegid etenduses kaasa Kaire Vilgats, Haide Männamäe ja Raivo Mets. Lavastaja Rünno Karna mõistvat suhtumist ning alati optimistlikku meeleolu kiitis kogu näitetrupp.

 

18. ? 20. III toimus Viimsi huvikeskuses Harju maakonna kooliteatrite festival ?Teater 2004?. Kõige väiksemate teatritegijate, algklasside grand prix? pälvis Neeme algkooli ?Suur sõnelus?. Põhikoolide grand prix? läks Kehra keskkooli lavastusele ?Inimene?. Keskkoolide osas tuli võitjaks Viimsi keskkool tükiga ?Ma väga armastasin ja muu ei loe.?

Viljandi

3. III olid Viljandi linnaraamatukogu külalisteks Krista ja Kaisa Kaer. Külalised rääkisid noortele tõlkija tööst üldiselt ja sellest, kuidas sündis Harry Potteri tõlge. Õpilased lugesid katkendeid Harry Potteri raamatutest. Toimus ka Tarvastu gümnaasiumi õpilaste Harry Potteri paroodiafilmi ?Sigatüüka inglid? avalik esilinastus. Film valmis Inglismaale saatmiseks. Võidu korral võib see avada noortele tee Potteri menufilmi neljandasse ossa Sigatüüka kooli õpilasi mängima. Filmi tegevus toimub Tarvastu gümnaasiumis, millest lõpuks jäävad vaid varemed. Filmis osales 12 näitlejat, kõik tüdrukud. Stsenaariumi kirjutas IX klassi neiu Gerli Nugis, operaator ja monteerija on sama kooli abiturent Martin Riimak.

 

20. III tähistati Viljandi linnaraamatukogus ülemaailmset jutuvestmise päeva. Lugusid lindudest jutustasid Ene Talas ja Mari Karilaid.

 

30. III avati Viljandi linnaraamatukogus pidulikult Ameerika teabenurk, kus on nii ilukirjandust kui ka teabekirjandust (umbes 500 raamatut), ajakirjad, lisaks arvuti ja videokassetid teabega Ameerika kohta. Avatseremoonial osalesid Ameerika suursaadik Joseph M. DeThomas, Ameerika infokeskuse juhataja Vaiko Sepper ning haridus- ja teadusminister Toivo Mändmets samuti raamatukogunõunik Meeli Veskus.

 

13. III toimus Põltsamaa kultuurikeskuses noorte rokkbändide festival ?RockInsult 2004?. Osalesid bändid nii Põltsamaalt kui ka mujalt Eestist. Esinesid Drunk Duck (Põltsamaa), Nightmare (Põltsamaa), Spunk (Tallinn), Juku (Tallinn), X-Prompt (Põltsamaa), Cramp (Häädemeeste), Just Fun (Põltsamaa), Myrakarud (Aidu), peaesineja oli Gunnar Graps & Magnetic Band (Tallinn). Ürituse korraldasid Põltsamaa Noorte Bändide Ühing koostöös Põltsamaa linnavalitsusega.

 

18. III toimus Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis Hendrik Relve fotonäituse ?Helmed maailma loodusest? avamine. Sellele järgnes loodusõhtu. Fotonäitus pakkus loodusimesid Euroopast, Aasiast, Ameerikast ja Aafrikast, lisandus muusikaprogramm Hendrik Relvelt ja Madagaskari loodus slaididel.

 

20. III toimus Põltsamaa kultuurikeskuses piirkondlik rahvatantsupidu ?Mets ja puu?. Eeskava oli ühtlasi ka peaprooviks suure suvise laulu- ja rahvatantsupeo ülevaatuse eel. Kevade algust oli kultuurikeskusesse tähistama tulnud 240 tantsijat. Nii publik kui esinejad mahutasid end vaevu saali ära. Piirkondliku peo peakorraldaja oli Senta Bergmann.

 

26. III toimus Põltsamaa kultuurikeskuses ?Jõgevamaa noorte DJ-de paraad 2004?, kus plaate keerutasid parimad Jõgeva maakonna noored diskorid. Konkursi võitjad saavad plaate mängida Suurel Volbritrallil 30. IV Põltsamaa lossihoovis.

 

27. III toimus Põltsamaa kultuurikeskuses kevadkontsert, kus osalesid Põltsamaa Puhkpilliorkester, Muusikakooli Noortekoor, kultuurikeskuse topeltkvartett.

 

Saaremaa

25. III avas mittetulundusühing Kaali Külastuskeskus Kuressaare linnuse peakorrusel kunagistes piiskopi eluruumides väljapaneku ?Taevakülalised paepealsel Saaremaal?, kus tutvustatakse tulevase Kaa

li Külastuskeskuse meteoriitika ja paekivi alase püsinäituse jaoks valminud materjale. Külastuskeskus saab endale lähitulevikus meteoriitika ja paekivi tarvis näituseruumid. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahalisel toel on valminud uued stendid, lisaks tuleb ka meie rahvuskivist väljapanek, mille sisuks nii populaarteaduslik informatsioon kui ka ehtekunst.

 

3. ? 28. III oli Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis külastajaile avatud Ogre kunstikooli näitus ?Mere ja Riia linna tagant?. Kool on asutatud 1990. aastal ning tegutseb Ogre südalinna ühes atraktiivsematest hoonetest. Kaheksateist kõrgema kunsti- ja pedagoogilise haridusega õpetajat juhendab ligikaudu 150 erialaprogrammis osalevat õpilast. Koos kujutava kunsti algõpet saavate 4 ?10aastaste lastega ulatub aasta lõikes muutuv õpilaste üldarv keskeltläbi 300 lapseni. Samas tegutseb ka kunstistuudio, kus osalevad täisikka jõudnud õppurid, kes soovivad oma võimeid ühes või teises kunstivaldkonnas süvitsi arendada.

 

4. märtsist kuni aprilli lõpuni on Saaremaa muuseumi kirdetiiva II korruse näitusesaalis 5 ? 12aastastele lastele mõeldud keskkonnanäitus ?Miks mina?? Näituse koostaja on Renata Sõukand Tartu ülikooli ajaloo muuseumist.

Näitusega juhitakse tähelepanu sellele, kui palju me igapäevaelus kulutame ja raiskame vett, tekitame prügi ja reostame seeläbi oma ümbrust. Näitus ?Miks mina?? tuletab meelde, missugused on igaühe kohustused ja võimalused oma ümbruskonna elamiskõlbulikuks jätmisel. Näitusel saab näha ka valikut Saaremaa ühisgümnaasiumi laste prügikunstist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming