Uudised

Aili Künstler, Anu Haak, Heili Vaus-Tamm, Alo Põldmäe, Priit Kuusk

EKA uus rektor Signe Kivi lahkub tekstiiliosakonna ruumidest, et asuda rektori­kabinetti. Jaan Klõ?eiko

KUNST

 

?4. III valiti Eesti Kunstiakadeemia uueks rektoriks tekstiilikunstnik Signe Kivi. Signe Kivi on olnud Eesti Kunstnike Liidu asepresident ja president, Eesti Vabariigi kultuuriminister, praegu kuulub riigikogu koosseisu. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud on Signe Kivi alates 1988. aastast, 1999. aastal ja 2002. aastal olnud tekstiiliosakonna juhataja.

?Täna kell 16 avatakse Rotermanni soolalaos Hansapanga 2004. aasta kunstipreemia laureaadi, läti kunstniku Gints Gabrānsi personaalnäitus ?Nähtav/nähtamatu. Tajumise saar?.

Gints Gabrānsi (34) kunst käsitleb tegelikkuse piire ja nendega vabalt ümberkäimist. Tema viimaste aastate tööde allikas on tänapäeva inimese mõtlemist iseloomustav kaos. Kunstnik võtab tegelikkuse fragmendi, koorib sellelt kli?ee- ja infokooriku ning paljastab süütu, puhta ja lõpmata banaalse südamiku ?õnne, tunnustuse, ilu, harmoonia ja tõe otsingu. Seekordse premeeritu valis rahvusvaheline ?ürii (Sirje Helme, Raimundas Malakauskas, Solvita Krese, Iris Müller-Westermann ning Riin Õng). Teised finalistid olid leedu kunstnik Eglė Rakauskaitė ja Eesti kunstnike paar Killu Sukmit ja Mari Laanemets. Kunstipreemiaga kaasneb autasu 3500 eurot ning isiknäituse korraldamine igas Balti riigis 2005. aasta jooksul.

?Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones Jaan Elkeni personaalnäitus ?Maalid 1978 ? 2005?. Oma esimesel suurel  isikunäitusel osutab kunstnik oma senise maalijatee ühele võimalikule versioonile. Võõrandumismeeleoludest kantud klassikaks saanud hüperrealistlikule  loomingule sekundeerivad  üllatavalt hästi uued maalid sarjadest ?Mälumäng? (alates 2001) ja ?Familia Sagrada? (alates  2004). Esteetiline dimensioon on näitusel vaid kõrvalprodukt, lisaväärtus. Copy-paste on näituse meetod. Maalide aluspinnana on kasutatud lõuendi kõrval räbaldunud kartulikotte, sõjaväepresente, plüüslippe  kommunistliku sümboolikaga ja punaloosungeid, viiteid nõukogude ühiskonna  programmeerimatule sünkroonsusele rahvusvahelise massikultuuriga.

?Täna kell 15 avatakse Estonia kontserdisaali jalutusruumes Maria-Kristiina Ulase joonistuste ja litode näitus ?Sfinks teab?. Kunstniku ekspressiivne joon on välja kasvanud kalligraafilisest laadist. Idamaised motiivid on alati sobinud tema lopsakale isikupärasele väljendusele. Avamisel esinevad tantsija Helena Ehrenbush ja t?ellokvartett. Kuraator on Vappu Thurlow.

?8. III avati Rotermanni soolalaos Valve Pormeistri (1922 ? 2002) mälestusnäitus. Pormeistril on Eesti arhitektuuriajaloos kindel positsioon. Ta äratas tähelepanu juba oma esimese maja Lillepaviljoniga (1960). Sellele järgnesid mitmed etapilise tähtsusega hooned, mis lubavad teda käsitleda 1960. ? 70. aastate Eesti maa-arhitektuuri ühe leidlikuma moderniseerijana. Ta on mõjutanud paljude oma kaasaegsete ja noorema põlvkonna kolleegide arhitektuurilaadi. Näituse ja kataloogi on koostanud Liina Jänes, näituse on kujundanud Siiri Nõva, kataloogi Irina Tammis.

?7. III avati Meistrite hoovi galeriis retrospektiivne klaasikunstinäitus ?Eesti vanim klaas Hütist Roosmani?. Väljas on üle 2000 eksponaadi, põhiliselt sädeleva pinnakihiga maaleiud Hüti, Piirsalu, Gorodjonka, Laashoone ja Lehtse/Rekka klaasikodade asupaikadest. Näituse siduv telg on Eesti klaasikorüfee Maks Roosma (1909 ? 1971), meie esimene professionaalne klaasikunstnik, õpetaja ja klaasiajaloo uurija. Esmakordselt on eksponeeritud tema arheoloogiliste kaevetööde materjale. Viiekümnest klaasnõust koosnev installatsioon ?Hüti 375? on hommage kogu eesti väärikale klaasiajaloole ja tõendab jätkusuutlikkust Eestis ka XXI sajandil. Kuraator on EKA emeriitprofessor Maie-Ann Raun. Aprillis tuleb sellekohane konverents.

?9. III avati riigikogu kunstisaalis tekstiilikunstnik Peeter Kuutma vaipade näitus. Kuutma töödele on iseloomulikud monumentaalsus, jõuline rütm, abstraktsed geomeetrilised kujundid ja karge koloriit.  Riigikogu hoonega on Kuutma olnud seotud viimased kümme aastat. Koostöös lossi renoveerinud sisearhitekt Leila Pärtelpojaga on valminud suur hulk vaipu, sealhulgas lossi koridoride ja trepikodade vaibad, mis on kootud Türgis.

?7. III avati Estonia talveaias Läti tekstiilikunstnike Maija Zaceste ja Kristine Murniece näitus ?Dialoog?. Läti tekstiilikunstnike näitus rahvusooperis on juba üheteistkümnes ja välja tuuakse see koostöös Läti Vabariigi suursaatkonnaga Eestis. Tegemist on kunstnike ülevaatenäitusega. Väljas on metalltrosside heegeldused, siid-külm batika, autoritehnikas tööd aastatest 2001 ? 2004.

?4. III avati rahvusraamatukogu VI korruse galeriis Irina Baleva batikanäitus ?Peegelpilt?. Näitus annab ettekujutuse batika võimalustest ja tehnoloogiatest. Baleva on sündinud Kohtla-Järvel. Kunstnikuteed alustas ta Jõhvis Margarita Ostroumova ja Aleksander Igonini käe all. Edasi jätkusid õpingud Peterburi Serovi-nim kunstikoolis, kus ta omandas disaineri-kujundaja eriala. Aastal 2000 algas kunstniku batikaperiood, batikat on Baleva nimetanud oma elustiiliks.

?9. III avati tervishoiumuuseumis Sören Heinpalu ja Pille Pajumäe näitus ?Lõpmatukordselt peegeldamas iseend ja maailma?. Heinpalule on see  juba neljas isikunäitus (eelmised Tallinnas, Otepääl, Helsingis). Pajumäe töid on seni saanud vaadata Kullo galeriis ja Kehras. Sel talvel olid tema tööd ka Jaapanis Aasia festivali ?Very Special Arts? näitusel. Heinpalu tööd on intensiivsemad ja jõulisemad, Pajumäe omad õrnemad ja pehmemad; mõlemad kuuluvad Eesti puuetega inimeste kunstiühingusse.

?8. III avati galeriis Aatrium noore kunstniku Piret Peili näitus ?Portree 2?. Aasta tagasi tõi Piret Peil vaatajate ette oma lähedaste fotoportreed. Neid võis nimetada XXI sajandi tütarlapse koondportreeks. Selle näituse modellid on samad, kuid kunstnik kasutab õli- ja akrüültehnikat.

?7. ? 31. III on Tallinna keskraamatukogu peamaja näitusesaalis väljas Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstimaja omaloomingukonkursi  tööde näitus. Omaloomingukonkursile, mis toimus juba seitsmendat korda, said lapsed tuua maale, joonistusi, käsitööd, laululugusid, filme, kirjatükke. Konkursi teema oli ?Aasta …63? ja ?Aasta siis oli?. Näituse asukoht raamatukogu on mõjutanud ka väljapaneku sisu, näha saab laste kirjutatud ja kujundatud pildi-, jutu- ja luulekogumikke.

?24h galerii uued e-näitused käsitlevad  kunstniku suhteid kaasinimestega ja tänapäeva ühiskonna totaalsete nähtustega nagu poliitika, sooduspakkumised, juudi- ja natsitemaatika. Näitusel ?Olukorrad? on vaadata Juss Piho õlimaale aastatest 2002 ? 2004. Piho on omanäoline inimesekujutaja, lihtsate, ent samas keeruliste lugude maalija.

Eesti kunstimaastikul varemgi sotsiaalse sisu ja alternatiivse vormiga ettevõtmistega tähelepanu köitnud Sorge ehk Margus Tiitsmaa ja Tuutu ehk Taave Tuutma tegid projekti ?Lõks?. Kunstnike sõnul on lõksude näol tegemist objektidega, mis käsitlevad ettejuhtuvaid ohtlikke sündmusi või esemeid, ohtlikuks võib osutada aga ükskõik milline objekt või sündmus. 

?Homme kell 19 algab EKA galerii Norra eri väljapanek ?(A guide to) constructing the universe?. Järgmisel laupäeval, 18. III mobiilne kuraatoriduo Rakett koosseisus Karolin Tampere ja Åse Løvgren on korra juba Tallinnasse jälje maha jätnud. Nüüd on nad tagasi norra noorema kunsti ja muusikaga. Tegemist on Norra kunstiareeni mittekommertsliku osaga. Osalevad Morten Torgersrud, Einar Sneve Martinussen, Jaqueline Forzelius, Mikael Konttinen, Jorunn M Syversen, Monica Winther & Kjersti Vetterstad, Sverre Strandberg, Ivan Galuzin, SKATV.

?15. III avatakse Y-galerii P ja T saalis vanema põlvkonna kunstniku Eevart Arraku maalinäitus ?Põhjala visioonid?. Kunstnik on välja pannud fovistlikus laadis tumedatoonilisi maastiku- ja loodusmaale.

Alates 15. III on E-saalis väljas Rootsi kunstniku Marcus Öhrni  videoinstallatsioon. Ekspositsiooni on organiseerinud Mooste Külalisstuudio (MOKS), kus Öhrn praegu resideerib. Avaüritusena toimub 12. III kell 18 soome tuntud perfomance?i-kunstniku Tero Nauha etendus.

16. III avatakse A-saalis Andres Sütevaka üheteosenäitus ?Arnold, kas sa oled juba tänanud venelasi selle eest, et teid Euroopa Liitu vastu võeti…??

?9. III avati O. Lutsu nimelises Tartu linna keskraamatukogus Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna üliõpilaste näitus ?Köitev kunst?. Näitusel on eksponeeritud köitekursuse õppetööd. Esindatud on köitestiilid eksperimentaalköitest klassikalise prantsuse köiteni. Lisaks tavapärastele materjalidele nagu nahk ja paber on leidlikult kasutatud puitu, plastikut, metalli ja karusnahka. Üliõpilasi juhendasid nahadisaini osakonna juhataja Rutt Maantoa, lektor Katrin Sasi ja meister Tõnu Ojaperv.

?Homme kell 11 algab Pärnu uue kunsti muuseumis Mati Põldre ja Mark Soosaare filmi- ja fotokunsti meistriklass ja kell 12  EKA professori Leo Rohlini loeng ?Pilk eesti keraamikale?. Tänapäeva eesti keraamikas pole kedagi teist, kes pälviks elava klassiku tiitlit rohkem kui Leo Rohlin. Loengut illustreerivad eesti keraamikat tutvustav slaidiprogramm, Urmas Puhkani tehtud Leo Rohlini personaalnäituse video ning Tõnu Aru film keraamik Evi Mardnast.

?7. III avati Rakveres Pikk tn 15 galeriis Saaremaa kunstinäitus ?Meretagused?.

?9. III avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis Natalia Abramova graafika näitus. Abramova (1981) on õppinud Narva kunstikoolis ning 2000. aastast EKA rakenduskunsti kolled?is. Teda paeluvad ehitusmälestised, Tallinna ja Narva vanalinn, ulme ja muinasjutud.

?Märtsi lõpuni on Jõhvi kunstikooli galeriis  vaadata Laurentsiuse näitus. Väljas on neli suurt nägu ja kaks ADga kahasse tehtud maali. See on Laurentsiuse teine näitus oma kodukoolis, mille ta lõpetas 1984. aastal.

?10. III avati Helsingi Taidehallis Peeter Mudisti personaalnäitus. Mudist tuli kunsti 1970ndatel ning on siiani suutnud säilitada oma tee nii kunstihoiakus kui ka väljendusviisis. Taidehalli näitus pole austusavaldus mitte ainult Mudistile, vaid eesti maalikunstile laiemalt. Näituse on organiseerinud Retretti kunstikeskus eesotsas juhatja Anu Liivakuga. 16. III kell 18 kõneleb Anu Liivak avangardismist totalitaarses ühiskonnas, 23. III kell 18 soome avangardistlik maalikunstnik Jorma Hautala 1980ndate Ku-Ku klubist ja 30. III kell 18 Jaan Kaplinski võimust ja hingest.

?21. ? 23. III kella 10 ? 13 toimub Adamson-Ericu muuseumis  kunsti- ja keelelaager ?Kirjade lugu?. kolmepäevasesse laagrisse oodatakse 10 ? 14aastasi vene ja ka eesti keelt kõnelevaid lapsi. Laager toimub Adamson-Ericu muuseumis avatud näituse ?Viinapuuväät-maasikakiri II? raames. Osalustasu 150 krooni lapse kohta, hinna sees juhendamine, kunstivahendid ja meisterdamistarbed ning suupisted. Registreerimine tel 644 5838, 644 5835 või e-post adamson-eric@ekm.ee.

?14. ? 17. III toimub Deco galeriis heategevuslikule oksjonile annetatud tööde näitus. Oksjon algab 17. III kell 18. Eelregistreerida saab näitusel ja e-posti teel: advoco@infonet.ee. Oksjoni tulu läheb lemmikloomade krematooriumi ja mälestusmüüri rajamiseks. Heategevuslikul kunstioksjonil osaleb 43 kunstnikku üle 60 tööga. Osta saab nii vanema põlve kunstnike nagu Enno Lehise, Valli Lember-Bogatkina, Vive Tolli, Leili Muuga, Evald Okase, Kaljo Põllu, Evi Tihemetsa kui ka nooremate Marko Mäetamme, Jaan Toomiku, Ruth Huimerinna, Maria-Kristiina Ulase, Tiina Tammetalu töid. Ei puudu ka  Jüri Arraku, Jaan Elkeni, Jüri Kask, Epp-Maria Kokamäe, Malle Leis, Tiiu Pallo-Vaigu, Andres Toltsi, Mare Vindi, Lemming ja Karl Nageli jt tööd.

?EKA avatud akadeemia korraldab 11. ? 22. III tasuta kursused ?Kunst kui enesetäiendus?. Loengusari  on mõeldud eeskätt kunstiharidusega mittetöötavate inimeste erialaseks ja ettevõtlusalaseks täienduskoolituseks. Osaleda ei saa üliõpilased, FIEd ega ka pensionärid. I sessioonil kõneldakse  joonistamisest, multikultuurilisusest, la belle epoque?i naistest, kaasaegsest maalikunstist, autorikaitsest, arvutiõpetusest, viltimisest. Info ja registreerimine: EKA Tartu mnt 1, ruum 321, tel 626 7326.

?EKA e-meedia keskus korraldab Adobe AfterEffects?i ja Macromedia Flash?i kursused. Adobe AfterEffects?i kursused on Eestis harv nähtus. Ometi on tegemist suurepärase ning laialdaselt kasutatava programmiga, mis võimaldab toota kergelt ja efektiivselt liikuvgraafikat ja eriefekte videote, DVDde, filmi ja veebi jaoks. Flashi kursuse juhendaja on Raitis Smits (Läti) ja AfterEffects?i kursuse juhendaja on Manuel Zadok (Prantsusmaa). Kursustel osalemise eelduseks on algteadmised Adobe?i keskkonnast (Photoshop?ist või Illustraatorist). ?Adobe AfterEffects?i algkursused toimuvad 28. III ? 31. III ja 1. IV kella 18 ? 21. Kursusele saab registreerida kuni 23. III. Edasijõudnute kursus on 22. III ja 23. III kella 18 ? 21.45 ja 24. III kella 9 ? 12.45, kursusele saab registreerida kuni 18. III. Registreerimiseks ning lisaküsimustega pöörduda Jane Suviste poole: e-post emedia@artun.ee, tel 626 7336, 56 566 494.

 

VARIA

 

?8. III esitleti Adamson-Ericu muuseumis ajakirja Muuseum 2005. aasta esimest numbrit. Eesti muuseumid on viimasel ajal olnud avatud välissuhtlusele. Kajastamist leiavad museoloogia teoreetilised käsitlused. Zagrebi ülikooli professor Tomislav ?ola kirjutab ?Kvaliteedist pärimusinstitutsioonides?. Rahvusvaheliste konverentside kogemusi jagavad Toomas Abiline, Aino Lepp,  Lea Sillart ja Karin Hallas-Murula. Urmas Dresen, Mari-Ann Aimla, Marika Valk ning Merike Koppel  kirjutavad Eesti muuseumide olulistest tähtpäevadest. Peatoimetaja on endiselt Aleksei Peterson, tegevtoimetaja Ildike Jaagosild.

Kodanikuühiskonna suunal

Euroopa Nõukogu on kuulutanud 2005. aasta kodanikuhariduse aastaks. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL), Siseministeeriumi ja Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi 3. ? 5. III korraldatud rahvusvaheline seminar ?Kokkulepetest tulemusteni? lähtuski ennekõike tõsiasjast, et kodanikud on nii riigiametnikud, eraettevõtjad kui ka vabaühendustesse koondunud.

Seminaril osales 50 välisesinejat, esindatud olid nii Kesk-, Ida- kui Lääne-Euroopa riigid, nii Prantsusmaa kui Valgevene ja Venemaa, samuti Kanada. Eesti, kus 2002. aastal riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühenduste arengu kontseptsioon, milles määratletud avaliku sektori ja ühenduste koostoimimise alus ja strateegia (samalaadsed ka Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, ?otimaal, Kanadas) ning kus tegutseb regionaalministri eestvedamisel vabariigi valitsuse ja kodanikuühenduste esindajate ühiskomisjon, võib nõu anda muuhulgas ka Venemaale, Lätile, Leedule, kus alles otsitakse ühenduste rolli ühiskonnas ja sobivat koostööleppe viisi.

Edasiminek ühishuvi teadvustamise osas on märgatav, näiteks on BaltiMore OÜ tegevjuht Peep Mühls veendunud, et koos EMSLiga õnnestub Eesti seadusi ettevõtlusele soodsas suunas nihutada, et ettevõtja oleks huvitatud investeerima heategevusse. Praegu on ettevõtjal lihtsam paigutada sellesuunaline ressurss pigem reklaami.

?18. III toimub Kastellaanimajas näitusel ?Ideaalne ja reaalne. Naine XX sajandi alguse Eestis? seminar: kl 14 ? 14.30 Tiina Kirss, ?Naisajalooga silmitsi?; kl 14.30 ? 15 Sirje Kivimäe, ?Naiste haridusolud XX sajandi algul?; kl 15 ? 15.20 Liina Lukas, ?Baltisaksa naised XX sajandi algul?; kl 15.20 ? 15.40 Reet Varblane, ?Naiskunstnikud XX sajandi alguse Eestis: miks me neist midagi ei tea??; kl 16 ? 16.20 Arne Ruben, ?Pruunseelikud?; kl. 16. 20 ? 16.40 Livia Viitol, ?Linda Jürman-Vilde?; kl 16.40 ? 17 Juta Kivimäe, ?Vana Malke surm?; kl 17 ? 17.20 Rutt Hinrikus, ?Helmi Põld?; kl 17.20 ? 17.40 Mirjam Hinrikus, ?A. H. Tammsaare naistegelased XIX ? XX sajandi Lääne-Euroopa naisrepresentatsioonide taustal.?. Modereerib Tiina Kirss.

Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi abirahad 2005

?Soomes 1920. aastal loodud Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde 1994. aastal moodustatud Eesti allfondi traditsiooniks on saanud anda emakeelepäeva eel stipendiume Eestis tegutsevatele eesti keele ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele.

Tähtajaks oli fondile laekunud 15 taotlust kokku 10 310 eurole. 3. III Helsingis toimunud koosolekul otsustas fondi komisjon koosseisus professor Seppo Suhonen (esimees), sihtasutuse tegevjuht Hannu Heikkilä (mõlemad Soomest), kirjandusteadlane Piret Viires ja Eesti Keele Instituudi murdeuurija Anu Haak anda käesoleval aastal välja abirahad allpool nimetatud isikutele seoses järgmiste teemadega: TPÜ doktorant Annika Hussar ? osalemiseks 28. VIII ? 5. IX Pisas toimuval Icose XII kongressil uurimusega ?Eestlaste eesnimed 19. sajandil? (700 eurot), EKI teadur Marja Kallasmaa ? osalemiseks 28.VIII ? 5. IX Pisas toimuval Icose XII kongressil uurimusega Eesti kohanimed ja nimesüsteem (700 eurot), Tü dotsent Reet Kasik ? osalemiseks eesti-soome kontrastiivseminaril Jyväskyläs uurimusega ?Eesti ja soome ajakirjanduskeele võrdlus? (250 eurot), Eki sektorijuhataja Margit Langemets ? uurimus ?Nimisõnade süstemaatiline polüseemia eesti keeles? (500 eurot), Tü doktorant Mari Mets uurimus ?Suhtlusvõrgustikud Lõuna-Eestis: Võru murde Vastseliina murrak? (500 eurot), TÜ dotsent Ellen Niit ? osalemiseks eesti-soome kontrastiivseminaril Jyväskyläs uurimusega ?Saaremaa ja Muhu murde esisilbi vokaalid? (250 eurot), Eki teadussekretär Hille Pajupuu ? osalemiseks ALTE 2. 17. ? 22. V Berliinis toimuval rahvusvahelisel kongressil (600 eurot), TÜ dotsent Tõnu Seilenthal ? ungari-eesti sõnaraamatu koostamist edendavaiks tegevusteks (300 eurot), EKI teadur Sven-Erik Soosaar (600 eurot), TÜ doktorant Ann Veismann (700 eurot), tõlkija Ene Kaaber ? Aino Thauvón-Suitsu raamatu ?Tuntemani Eino Leino: kärsivä ihminen? eesti keelde tõlkimiseks (300 eurot), tõlkija Mari Maasik ? Aino Thauvón-Suitsu raamatu ?Tuntemani Eino Leino: kärsivä ihminen? eesti keelde tõlkimiseks (300 eurot), Ly Seppel-Ehin ? Eeva-Liisa Manneri luulevalimiku eesti keelde tõlkimiseks (500 eurot), kirjastaja Tauno Vahter ? Pekka Hyvärise ja Timo Rautakallio monograafia ?Suomen mies. Urho Kekkosen elämä? eesti keelde tõlkimiseks (700 eurot), nõunik Jüri Valge ? Lauri Kettuse raamatu ?Tieteen matkamiehenä? (I) Eestit käsitlevate osade tõlkimiseks ja kommenteerimiseks.

Kokku pidas komisjon sel aastal võimalikuks võimaldada stipendium kõigile 15 taotlejale kokku 7200 euro ulatuses.

,

Alfred Kordelini Sihtasutuse

Eesti allfondi esindaja

 

MUUSIKA

 

?4. III tuli kokku Heino Elleri muusikapreemiate nõukogu (O. Ehala, P. Lassmann, T. Siitan, M. Peil, K. Leivategija, Ü. Reimets ja A. Põldmäe), et välja anda noore helilooja preemia. Nominentideks olid Tatjana Kozlova, Ülo Krigul ja Tõnis Kaumann.

2005. aasta Elleri muusikapreemia otsustati anda Tõnis Kaumannile. Kaumanni puhul tõsteti esile tema viimaste aastate loomingulist aktiivsust ning tulemuslikkust nii kammer- (?Sherlock?, ?Ikoonid?, ?Drive?) kui lavamuusika osas (ooper ?Mina ? Napoleon!?).

H. Elleri muusikapreemiat annab välja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 1998. aastast. Iga-aastane preemia antakse noorele heliloojale ja/või teistele isikutele, kes on andnud olulise panuse H. Elleri elu- ja loometöö tutvustamisel. Preemia suurus on 15 000 krooni ja sellega kaasneb aukiri koos Elleri enda voolitud jalutuskepiga. Preemia saaja(d) kuulutatakse välja H. Elleri sünnipäevaks 7. III.

?Melanhoolne soome laulutango ja agressiivne argentiina tantsutango tuuakse sarjas ?Diplomaatilised noodid? võrdlusena publiku ette neljapäeval, 17. III teatris NO99 (endine Vanalinnastuudio) ja 18. III Ammende villas. Kvartett koosseisus vokaal, viiul, klaver/bandoneon ja kitarr ning argentiina tango tantsupaar avavad kahe vastandliku tantsukultuuri tekkepõhjusi ja tagamaid. Kontserdi esimeses pooles kõlavad soome ja argentiina tangod, teises osas näeb dramaturgilist tangokompositsiooni ?Ballaad temale?. Kontserdil esinevaf laulja Angelika Klas, soome hinnatumaid kitarriste Antero Jakoila, Pariisis õppinud bandoneonimängija Mikko Helenius. Tantsuseaded on teinud argentiina tango spetsialist Eduard Korotin.

?5. III toimus EMAs Holland Music Sessionsi stipendiumikonkurss. Käesoleva aasta stipendiaadid on viis EMA tudengit: Helen Normet (viiul), Marge Uus (viiul), Liisi Kedik (viiul), Marian Heinmaa (klaver) ja Hando Nahkur (klaver). Stipendiumid andis üle Hollandi suursaadik T. E. Joanna Maria van Vliet 6. III Estonia kontserdisaalis toimunud Holland Music Sessionsi kontserdil ?New Masters On Tour?. EMA ja Holland Music Sessionsi koostöö on kestnud 2000. aastast saadik. Holland Music Sessions on institutsioon, mille eesmärk on pakkuda noortele andekatele muusikutele esinemisvõimalusi rahvusvahelistel kontserditurneedel ja osalemist tipptasemel suveakadeemias Hollandis, Bergenis.

?23. II esitas Bieli Sümfooniaorkester ?veitsis Bieli Kongresside Palees toimunud abonementsarjas Schönbergi ja Mendelssohni teoste kõrval ka Jaan Räätsa kontserdi viiulile ja kammerorkestrile nr 2 op. 96 (1995).  Dirigeeris Thomas Rösner, solist oli saksa viiuldaja Florian Meierott, kes on Räätsa teoseid varemgi mitmel puhul ette kandnud ning plaadistanud.

?Helilooja ja organisti Enn Võrgu (1905 ? 1962) 100. sünniaastapäevale pühendatud kesksed üritused toimuvad Raplas, kus Võrk tegutses oma elu lõpuaastail kiriku peaorganisti ja koorijuhina. Rapla maavalitsuse juures tegutseb juba sügisest tähtpäevakomisjon, kes on organiseerinud isamaalise kultuuriprojekti ?Eesti lipulaulu aasta?. Avaüritused leiavad aset helilooja sünniaastapäeva künnisel 13. III. Rapla Maarja-Magdaleena kirikus toimub kell 12 armulauaga kontsert-jumalateenistus. Kirikus avatakse Enn Võrgu mälestustahvel, pastoraadis jätkuvad kell 14 päevakohased ettekanded (Mart Jaanson, Priit Kuusk jt). 14. III algavad Raplamaa gümnaasiumides muusikalektooriumid ?Enn Võrk ja tema aeg? (kirikumuusikud Ene Salumäe ja Elke Unt ning vokaalgrupp Vahur Soonbergi juhatusel), mis kestavad läbi kevade. Korraldatakse rändnäitus ?Enn Võrk 100?.

Populaarse helilooja tähtpäeva-aasta üritused kulmineeruvad XIII Rapla kirikumuusika festivali avakontserdiga 22. VII Rapla kirikus, mil Nargen Opera koori, Tallinna Kammerorkestri ning solistide osalusel tuleb Tõnu Kaljuste juhatusel esiettekandele Enn Võrgu siiani tervikuna esitamata oratoorium ?Valvake!?, lisaks esitab kvartett Noobel Nelik festivalil 24. VII ka Võrgu keelpillikvarteti.

?7. ? 13. III töötab Eesti Rahvusmeeskooriga leedu dirigent Vytautas Mi?kinis, kes on rahvusvaheliselt tuntuim leedu koorijuht ning üks lauldavamaid leedu kooriheliloojaid maailmas. RAMiga töötab Mi?kinis esmakordselt. Vytautas Mi?kinis on poiste- ja meeskoori Azuoliukas kunstiline juht, Leedu Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala professor, Leedu Kooriühingu president ning Leedu laulupeo kunstiline juht ja peadirigent. Vytautas Mi?kinis toob RAMiga välja kava leedu koorimuusikast: lauldakse Čiurlionise, Kalcase, ?igaitise, Balsyse ning Mi?kinise enda loomingut. Kontserdid pealkirjaga ?Meeskoorimuusika Vytautas Mi?kinisega? on täna kell 19 Tartu ülikooli aulas ning pühapäeval, 13. III kell 16 Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis.

?Homme kell 19 esineb Mustpeade majas Poola akordioniansambel Motion Trio. Motion Trio, kes ise end ka põrgulikuks trioks on tituleerinud, esitab muusikat minimalismist jazzi ja rokini. Soome akordionipioneeri Kimmo Pohjoneni kõrval panevad Poola tipptasemel muusikud akordioni samuti täiesti uudselt kõlama.

?Olari Eltsi hiljutine debüüt Cincinnati SO ees USAs on leidnud kohalikus pressis väga positiivset vastukaja. Nii kirjutab Mary Ellyn Hutton (The Cincinnati Post 26. II), et ?veidi biitleid meenutava Olari Eltsi debüüt CSOga oli parim, mida olen kuulnud pärast seda, kui orkestri muusikaline juht Paavo Järvi, samuti eestlane, publiku ees 1999. aastal kummardas.? Eriti tõstab Hutton esile ?ostakovit?i 9. sümfoonia ettekannet sõnadega: ?Nii ajastutruud ?ostakovit?i esitust ei kuule just sageli.?

Teinegi arvustaja Janelle Gelfand (The Enquirer 26. II) ei varja artiklis ?Külalised rabasid CSO publikut? oma vaimustust: ?Prillide ja poisiliku välimusega Elts meenutas paljuski Harry Potterit, kuni ta tõstis käed ja oma muusikaga võluma hakkas.? Nagu Hutton toonitab ka Gelfand ?ostakovit?i esitust sõnadega: ??ostakovit?i 9. sümfoonia oli see, mis tõi tõeliselt esile dirigendi muusikaande sügavuse.?

teater

?Täna esietendub Sadamateatris Vanemuise uuslavastus ? Jaan Toominga versioon Paolo Coelho romaanist ?Veronika otsustab surra?.

Nimiosalisena astub publiku ette esimest hooaega Vanemuises tööl Alina Karmazina, veel osalevad Evald Aavik, Jaak Prints, Karin Tammaru, Kais Adlas, Tanel Jonas, Lembit Eelmäe jt. Kunstnikutöö on teinud Albert Gulk.

?11. III esietendub NO99s Anne Türnpu lavastus ?Inimese teekond?, mis põhineb XVII sajandi inglise religioosse mõtleja John Bunyani esseel ?Pilgrim?s Progress?. Näitlejatena osalevad Mart Koldits (Linnateater), Eva Püssa, Märt Avandi (Rakvere teater), Kristjan Sarv, Ott Sepp (Eesti Draamateater) ning Marin Mägi. Lavastuse kunstnik on Liina Tepand, koreograaf Taavet Jansen, valguskunstnik Airi Eras.

?Rahvusooper Estonia korraldab 4. ? 11. III teatrinädala, mil kõigile teatrinädalal toimuvatele etendustele müüakse 100 piletit 70 krooniga hinnaga. Samuti on võimalik poole hinnaga osta teatrisõbra kaart. Soodushinnaga piletid on müügil ainult Estonia kassades Estonia pst 4

 

FILM

 

?Täna kell 17 esitletakse kinos Sõprus tudengifilmide DVD-d ?Valik eesti tudengifilme?.  Eesti esimesel tudengifilmide DVD-l on järgmised filmid: Piret Saarepuu animafilm ?Naljakas härjamüümine? (12 min, 2004); Margus Paju mängufilm ?Teispool vihma? (11 min, 2004); Tanel Toomi mängufilm ?2.68? (12 min, 2004); Marianne Kõrveri dokumentaalfilm ?Surm Veneetsias? (24 min, 2004); Heilika Võsu eksperimentaalfilm ?Aknad? (10 min, 2004); Margit Keerdo mängufilm ?Naaber? (10 min, 2004); Mart Arjukese ja Kristjan-Jaak Nuudi mängufilm ?Duell? (24 min, 2003); Rainer Sarneti mängufilm ?Merehaigus? (12 min, 1994). 114-minutisele DVD-le valis filmid  spetsialistidest koosnev ?ürii. Filmiplaadi saavad omale ka kõik märtsikuu ajakirja Teater. Muusika. Kino ostjad ja tellijad.

?Täna kell 16 esitlevad Tartu Memento juhatus ja Tartu Linnamuuseum Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (Struve 1) videofilmi ?Balti apell 25?. Filmil on 23. VIII 2004 toimunud ajalookonverentsi ettekannete ja vestlusringi materjalid. Konverentsil rääkisid ajaloost ning sündmustest Balti apelli ümber Enn Sarv, Enn Tarto, Mart Niklus, Mari-Ann Kelam, Trivimi Velliste, Tunne Kelam, Antanas Terleckas, Pearu Kuusk, Jüri Estam, Heino Noor ja Aksel Mark.

 

KIRJANDUS

 

Määrati biograafika preemia

25. ja 28. II valis ?ürii koosseisus Ain Kaalep, Aldo Kals ja Peeter Olesk aastatel 2002 ? 2004 ilmunud Eesti elulooliste teatmeteoste hulgast biograafika preemia vääriliseks Enn Nõu ja Mart Orava koostatud rikkaliku biograafilise andmestikuga monumentaalse ajalooraamatu ?Tõotan ustavaks jääda? (Tartu, 2004).

Preemia koos XVIII sajandi pimeda elulookirjutaja, koolmeistri ja usutegelase Mäletu Jaani (1749 ? 1827) nime kandva soolavakaga antakse üle 1. aprillil Tartus Eesti Pimedate Liidu elulooteaduse-teemalisel 19. muuseumipäeval. MTÜ Eesti Pimedate Muuseum annab seda preemiat välja 1990. aastast iga kolme aasta järel.

Aldo Kals

?Riia Balti raamatumessil valis kolme Balti riigi esindajatest koosnev ?ürii 2004. aastal ilmunud raamatute hulgast kolm kaunimat raamatut, millest esimese ja kolmanda koha saanud raamat on kirjutatud Eestis. Esimese koha pälvis Asko Künnapi kirjutatud, kujundatud ja kirjastatud luulekogu ?Kõige kaunim sõda?. Teise koha vääriliseks tunnistati leedulase Milda Kairaitiene kujundatud XXI sajandi skulptuuri kunstialbum, mille on kirjastanud M. K. Čiurlionise kunstimuuseum.

Kolmanda koha pälvis Leelo Tungla ?Siil Felix ja Päkapliks Kerli? Regina Lukk-Toompere illustratsioonidega ja kujunduses, kirjastanud on selle Varrak. Balti raamatumessi peeti Riias 3. ? 6. III, eelmisel aastal oli mess Tallinnas, 2006. aastal tuleb see Vilniuses.

Vilde Puuduva Sõna preemia

üleandmine A.D. 2005

Igal aastal Eduard Vilde sünniaastapäeval annab E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum välja Vilde Puuduva Sõna preemia. Selle preemia statuut näeb ette, et auhind antakse isikule, kes on oma ühiskondlikult kandva ja väga vajaliku sõnumi toimetanud valdkonda, kus 71 aastat tagasi manalateed läinud Vilde terav sõna puudunud on. Seekord tajusid preemia väljaandjad, et Vilde sõnast on puudus Iirimaal Galways, kust pärineb Oscar Wilde?i isapoolne suguvõsa. 24. IV 2004 toimetas skulptor Tiiu Kirsipuu sinna oma Eduard Vilde ja Oscar Wilde?i kaksikkuju, mis on koopia analoogilisest kujust Tartus. Kuju aitas paigaldada Tartu abilinnapea Hannes Astok. Nemad saidki tänavuaastasteks Vilde Puuduva Sõna preemia laureaatideks.

Füüsiliselt on preemiaks Vildest tema 60. sünnipäeval tehtud Gori sõbraliku naljapildi koopia, samuti saab auhinnasaaja õiguse osta muuseumi kulul endale sobilik raamat. Sel korral oli Vilde puuduvaks sõnaks tema lause Galway ausamba jalamilt: ?Kunst on ju üleilmaline ja peab seda olema, ilma et rahvuslikud vaheseinad teda killutada ja jaotada tohiksid.? Puuduva Sõna preemia üleandmisüritust aitas organiseerida Tartu Renessansiklubi ja sponseeris Vilde-Wilde?i samba taga asuv Irish pub.

 

 

 

Märtsikuus ilmub Sirp 18. märtsil. 25. märtsil Sirp ei ilmu, järgmine Sirp ilmub 1. aprillil.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming