Uudised

Priit Kuusk, Agnes Aljas, Villi Ehatamm

KUNST Vanadust käsitlev projekt Tallinna Kunstihoones

Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones Reet Varblase kureeritud näitus ?Homo grandis natu?. Näitus käsitleb vanaduse ja vanainimese tähendust ja rolli praeguses ühiskonnas; iseäranis olukorras, kui ühiskonna, meedia ootused on suunatud noortele ja edukatele inimestele, kuid tegelikult sootsiumi keskmine vanus aina kasvab. Näituse eesmärk on osutada tähelepanu XXI sajandi kesksele, üle keskea, kuid vitaalsele ja aktiivsele vanemale inimesele, luua temast positiivne pilt. Kuid helgema poole kõrval ei pääse ka nukramatest teemadest nagu üksildus, hüljatus, võõristus, kibestumus. Näitus kutsub mõtisklema selle üle, kui vana on vana, mida tähendab vanadus ja kas üldse on mõtet vana ja noore vastandusel? Kui Boaz Tali (Iisrael), Eveli Variku, Ly Lestbergi jt fotod, Mare Mikoffi ja Aili Vahtrapuu ruumiinstallatsioon, Jaan Paavle video käsitlevad positiivsemat poolt, siis osutavad Terje Ojaveri, Marge Monko, Terje Tunise jt tööd nukramale poolele. Tatjana Anto?ina (Venemaa), Valeri Vinogradov, aga ka Peeter Laurits/Toomas Kalve, Jüri Ojaver puudutavad teravamas võtmes ebaadekvaatsust ja isegi kriisi.

Täna kella 12 ? 14.30 toimub näitusesaalis rahvastikuvananemisega kohaneva ühiskonna teemal seminar ?Eesti vananemispoliitika täna ja homme?. Seminari ajakava: kl 12.15 ? 12.35 Nikolai Botev (ÜRO Euroopa majanduskomisjon), ?Euroopa arengud ja koostöö vananemispoliitika vallas?;  kl 12.35 ? 13 Kalev Katus, ?Rahvastiku vananemise paratamatus ja pöördumatus?; kl 13 ? 13.20 Luule Sakkeus, ?Põlvkondade kooselu vananevas ühiskonnas?; kl  13.20  ? 13.40 Allan Puur, ?Eakas rahvastik Eesti majandusüleminekus?; kl 13.40  ? 14 Asta Põldma, ?Eaka rahvastiku eluasemetingimused?. Seminar on eesti keeles, v.a Botevi ingliskeelne ettekanne.

Homme kell 12 peab Iisreali kunstnik Boaz Tal loengu arhetüüpidest ja mälust, tutvustab oma töid. 21. IV kell 16 avatakse Kunstihoones Katarzyna Kozyra videoinstallatsiooni ?Naiste saun?.

Näitusega kaasneb loengusari: 21. IV Voldemar Kolga, ?Vanaduse stereotüübid?; 28. IV Margus Punab, ?Pikaealisuse meditsiiniline aspekt?;  5. V Kristi Salve, ?Vanainimene rahvaluules?;  12. V Jürgen Rooste, ?Vanainimene eesti viimase aja kirjanduses?. Loengud algavad kell 17.

Performance?i-festival 2. V ?Diverse universe? algab kell 17.45.  Osalevad Ryan The Jackass Siegan-Smith, Artur Tajber, BBB Johannes Deimling, Nancy Lupo, Kim Youn Hoan, Kim Kang, Orion Maxted, Amy Klement, Kollane Huntmees,  Alexis Bellavance & Sylvain Breton jt.

?12. IV avati  Rotermanni soolalaos briti videokunstinäitus ?Electric Earth. Briti uusim videokunst?. Väljapanek viib meid jalutuskäigule läbi korporatiivse ärikultuuri, psühhiaatriahaiglate taastusraviosakondade, läbi moe ja klubikultuuri, kummaliste religioonide, lootusetu tööpuuduse. Mark Beasley ja Colin Ledwithi kureeritud näitusel esindatud 15 kunstniku tööd vahendavad alternatiivseid eluviise ja uskumusi, püüdes avardada arusaamist sotsiaalsetest süsteemidest ja käitumiskoodidest. Näitusel esinevad Adam Chodzko, Volker Eichelmann & Roland Rust, Folk Archive, Luke Fowler, Rob Kennedy, Torsten Lauschmann, Mark Leckey, Hilary Lloyd, Oliver Payne & Nick Relph, Paul Rooney, Stephen Sutcliffe, Szuper Gallery, Wolfgang Tillmans, Mark Titchner ja Carey Young. 20. IV kl 17 tutvustab kunstnik Torsten Lauschmann töid ja näitust.

?11. IV avati Vaalas Signe ja Guido Sammelselja erakogu näitus.  Sadakond tööd eesti kunstnike loomingust aastatest 1965 ? 2005 on mahukaim Vaalas eksponeeritud näitus, mis võtab lisaks galerii tavapärastele ruumidele enda alla ka spetsiaalselt näituse jaoks korrastatud vana tehaseruumi galerii vastas. Kollektsioon koosneb  kaasaegsete autorite teostest. Valik on taotluslik (Sammelselgade kogusse kuulub ka vanemat kunsti), et ergutada sel viisil kunstituru huvi uuema loomingu vastu. Eksponeeritakse Toomas Vindi, Andres Toltsi, Tõnis Vindi, Malle Leisi, Mare Vindi, Olav Marani,  Jaan Toomiku, Kaido Ole, Marko Mäetamme, Peeter Lauritsa, Alice Kase jt teosed. Näituse on kujundanud Andres Tolts.

?3. ? 30. IV on Estonia kontserdisaalis väljas  akvarellinäitus ?Õhk ja vesi?. Kevadmeeleolu toovad kontserdikülastajani Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Roosvalti temperamentsed kollaa?id on välja kasvanud Veneetsia reiside mälestustest, Pallo-Vaik maalib abstraktseid kompositsioone, millele kahvatu jahe koloriit annab tohutu sisemise avaruse.

?11. IV avati Draakoni galeriis Tanel Saare näitus ?Gott und huhn episode IV: seed shower?. Tanel Saar (1979) eksponeerib väljavõtteid aktsioonidest aastatel 2000 ? 2004 Turus, Nürnbergis, Berliinis, Lohusalus ja Soulis. Liikudes ringi nii performance?i-rühmaga Non Grata kui ka omal käel, külvab ta jäärapäise järjekindlusega kõikjale seemneid, kasutades selleks esiisadeaegset käsikülvikut.

?Homme kell 13 avatakse Kastellaanimaja galeriis Rootsi kunstnike Gösta Gierowi ja Marylyn Hamilton Gierowi teoste näitus. Gierow (s 1931) eksponeerib akadeemilisi joonistusi vanadest Tallinna puumajadest. Autor on korduvalt viibinud Tallinnas, jäädvustades oma joonistustele vanu puumaju ja vanade ehitiste ajaloolisi detaile. Veel näituse ajal ilmub trükist tema graafikaalbum ?Tallinna vanad puumajad? kaassõnadega eesti-, saksa- ja rootsi keeles. Gierow (s 1936) on skulptor ning eksponeerib Kastellaanimaja galeriis väikeseformaadilisi pronksis teostatud loomaskulptuure. 4. V peetakse näitusekeskkonnas teaduskonverents ?Tallinna miljööväärtuslikud puumajad?.

?28. IV on korda Vaala galerii 12. kunstioksjon. Enampakkumisele tuleb 38 tööd. Kunstilukku kuuluvate tööde kõrval ilmestab Vaala oksjonit ka seekord mõne tänapäeva kunstniku eriline töö, Eesti postmodernismi teerajaja Raul Rajangu esimene maaliks vormistatud töö aastast 1981. Oksjonikollektsiooniga saab tutvuda Vaala kodulehel www.vaal.ee, alates 20. IV oksjonikataloogi vahendusel (saadaval galeriis) ja alates 23. IV Vaala galeriis. 

?Alates 8. IV on Hausi galeriis vaadata  16. kunstiklassika oksjoniteoste näitus.  Oksjon algab galeriis 21. IV kell kl 19. Esmakordselt on Hausi oksjonil esindatud eesti kunstiloo kolme alustala Konrad Mäe, Nikolai Triigi ja Ants Laikmaa teosed. Pakkumisel on Wiiralti varajaste teoste valik, mis tuli Eestisse Sarajevost.  Kollektsioon on kuulunud Wiiralti sõbra perele, kes aitasid kaasa kunstniku õpingute rahastamisele Pariisis. Avastuslikuks võib veel lugeda Haameri töid, Peet Areni varajast tööd jmt.

?12. IV avati Tartu mänguasjamuuseumis näitus ?Harri Vasara marionettnukud?. Marionett-teater avati 1962. aastal, selle kunstiline juht oli  kuni surmani 1994. aastal Harri Vasar.  Tänapäeval kuulub Tallinnas Salme kultuurikeskuses tegutseva teatri koosseisu 13 asjaarmastajast näitlejat, kelle seas on nii teatri asutajaliikmeid kui koolitüdrukuid. Teatri juht on Mart Puust. Näitusel on väljas Harri Vasara valmistatud nukud populaarsetele lavastustele nagu ?Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi?, ?Laanemoor ja hanekarjus? ja ?Tallitont?.

?13. IV avati Viljandi Kondase keskuses Resa Tiitsmaa nukkude näitus.

Tiitsmaa nukud on olnud vaadata Tallinnas, Tartus, Viljandis, Kuressaares, Valgas, Paides ja Türil. Ta on esinenud koos teiste nukukunstnikega ka Riias. Paljud tema nukud on jõudnud erakogudesse üle maailma.

?13. ? 20. IV  viiakse Kütioru Avatud Ateljees läbi metsakunsti projekt. Osalevad ?isekasvava arhitektuuri? teooria rajaja prof John Frazer Londonist ning Hollandi arhitektuuribürood S333 ja Onix. Käsitletakse  Eesti metsade võsastumise temaatikat, püstitatakse hüpotees ?mets kui arvuti?. Üritus lõpeb 19. IV  seminariga EKA aulas, kus lisaks väliskülalistele esinevad ka Marek Strandberg, Ivar Puura jt.

?12. IV avati Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas Roerichi ja Rahu Lipu paktile pühendatud näitus ?Rahu Kultuuri kaudu?. 15. IV 1935, 70 aastat tagasi kirjutati Washingtonis alla esimene rahvusvaheline sõjategevuse korral kultuuriväärtusi kaitsev dokument, Roerichi ja Rahu Lipu pakt, mis sai 1954. a Haagi konventsiooni aluseks. Roerich pakkus välja ka kaitsva sümboli Rahu Lipu, mis kujutab endast kolme purpurringi valgel taustal purpurse suure ringi sees. Väljas on Roerichi paktiga seotud raamatuid, marke ja postkaarte. Vaataja saab teada, et ka Eestis oli loodud pakti alaline initsiatiivkomitee, mille koosseisu kuulusid tuntud kultuuritegelased E. Taska, A. Starkopf, J. Greenberg jt.

?22. IV kell 14 algab Meistrite hoovi saalis konverents ?100 aastat klaasi Eestis?. Ettekanded: Liisi Junolainen, ?Arheoloogilised klaashelmed Eestis?; Ain Mäesalu,  ?Haruldased klaaspeekrid keskaegsest Tartust?; Maie-Ann Raun, ?Klaasi tootmisest Eestis 17. ja 18. sajandil Maks Roosma kaevematerjalide põhjal (Hüti, Piirsalu, Gorodjonka, Laashoone, Lehtse klaasikojas)?; Anne Ruussaar, ?Meleski ? Eesti pikima ajalooga klaasivabrik?; Maie-Ann Raun, ?Lorupi kristall ? eestlase puhveti ilu ja hiilgus. Maks Roosma ? eesti klaasikunsti korüfee ja koolkonna looja?; Aime Raimets, ?Kollektsioon ?Hüti 375?. Hüti klaasikoja toodete taassünd 2003. aastal klaasivabrikus Skankristall?; Eve Koha, ?Maalitud vappvitraa?id Eestis 17. ja 18. sajandil?.

?18. IV kell 16 kohtub Tartu ülikooli raamatukogus Maie-Ann Raun publikuga näitusel ?Eesti vanim klaas Hütist Roosmani?.

?15. IV avatakse Stockholmis Eesti Majas Külliki Järvila näitus ?Meretagune?. Kuressaares elav ja töötav kunstnik eksponeerib oma viimase aja graafikat.

 

TEATER

 

?Kohtumine Antoniuse ja Kleopatraga. 15. IV möödub 50 aastat, kui Draamateatris esietendus W. Shakespeare?i  võimu-, anastus- ja armastustragöödia ?Antonius ja Kleopatra?, mille lavastas Ilmar Tammur. Eesti teatriloo tähtsündmuse (senini näidendi ainulavastus Eestis) kunstisõnum jõudis Moskva kunstidekaadi (1956) järel ka Shakespeare?i  üleilmsete uurimiskeskusteni. Lavastust mängiti ühtejärge neli hooaega, aastani 1959. Tragöödia tõlkis Georg Meri, lavastuskunstnik oli Eldor Renter. Pearolle mängisid Kaarel Karm Antoniusena, Aino Talvi Kleopatrana ja Ants Eskola Octavius Caesarina.  Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab lavastuse juubelit salongiõhtuga: ?Kellaviietee. Pärastlõuna Antoniuse ja Kleopatraga? reedel, 15. IV kell 17  A. Särevi kortermuuseumis (Tina 23-13, Tallinn). Lavastust meenutavad teiste hulgas Arvo Kruusement, Jaanus Orgulas ja Eldor Renter. Õhtut juhivad Inna Taarna ja Kalju Haan. Kell 16 süütavad Metsakalmistul muuseumitöötajad ka mälestusküünlad.

?Endla teatri hooaja viimane esietendus! 21. IV esietendub Endla teatri Küünis briti näitekirjaniku David Greigi näidend ?Kosmonaudi viimane teade naisele, keda ta endises Nõukogude Liidus kunagi armastas?, mille on külalisena lavastanud Andres Noormets. ?Kosmonaudi viimane teade….? on mõneti müstiline ja samas väga lõbustav  näidend, mis jälgib mitmete Maa elanike paralleelseid saatusi, mille jada algab ja lõpeb kahe kosmonaudiga, kelle Nõukogude Liidu raketibaas unustas igaveseks orbiidile ringlema.  Maa pöörleb, aeg möödub… Samal ajal hargneb üle Euroopa omapärane inimsuhete kett, milles võimetus suhelda ja samaaegne meeleheitlik kontaktivajadus visandab ühtaegu nii koomilise kui mõtlemapaneva pildi inimlike soovide ja suutmatuste vastuolust. Näidendi (originaalpealkiri ?The cosmonaut?s last message to the woman he once loved in the former Soviet Union?) on tõlkinud Martin Algus,  kunstnik Mihkel Ehala (külalisena), videokunstnik ja liikumiskonsultant Taavet Jansen (külalisena) ning valguskunstnik Margus Vaigur. Osades Piret Rauk, Piret Laurimaa, Helle Kuningas, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Jüri Vlassov ja Enn Keerd.

?Vanemuine annab ?Verevendadega? viimased etendused. Mais annab Vanemuise teater menuka muusikali ?Verevennad? viimased etendused. Tükk on vaheaegadega olnud teatri repertuaaris neli aastat. Willy Russelli ?Verevennad? on muusikal lapsena lahutatud kaksikvendadest, kellest üks kasvab üles lasterikkas aguliperes ja teine jõuka perekonna ainsa võsuna. Salaja lahutatud kaksikute kohta räägitakse, et kui nad üksteise olemasolust lõpuks teada saavad, surevad mõlemad kohe. Verevennad kohtuvadki, saavad sõpradeks, armuvad samasse tüdrukusse ja? ?Verevennad? on lavastanud Tiit Ojasoo, kunstnikutöö tegi Ene-Liis Semper. Mängivad Kärt Tomingas, Tõnis Mägi, Veikko Täär, Andres Mähar, Katrin Pärn, Kersti Heinloo, Helena Merzin, Jüri Lumiste, Riho Kütsar, Indrek Taalmaa, Tambet Tuisk, Janek Joost. Viimased etendused on 10. ja 11. V Tartus Vanemuise suures majas, 16. V Tallinnas rahvusooperis Estonia.

?Vene Teatri juht Marek Demjanov kutsuti Tallinna linna rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu liikmeks. Tallinna linnavalitsuse juures alustas tööd alaline komisjon, mille eesmärgiks on nõustada linnavalitsust rahvusvähemuste spetsiifilistes probleemides ja pakkuda lahendusi rahvusvähemuste küsimuses. Nõukogu esimees on Tallinna linnapea Tõnis Palts ja koordinaator Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja.  Komisjoni istungid toimuvad vastavalt vajadusele, neil analüüsitakse Tallinna rahvusvähemusi puudutavaid probleeme, tehakse ettepanekuid integratsiooni küsimustes ja koordineeritakse vastavate programmide ja projektide väljatöötamist ning elluviimist.

?22. ? 24. IV toimub Tartus Sadamateatris keskastme üleriigiline kooliteatrite festival. Kolme päeva jooksul näitavad maakonna või linna õpilasnäitlejad parimal tasemel kooliteatrit, mida publik saab vaatama tulla tasuta. Teiste etenduste vaatamise kõrval saavad noored näitlejad ka koos aega veeta. Esimesel õhtul on Sadamateatris ühispidu ?Kirju kevad?. Teise päeva hommikuks on korraldajad plaaninud linnarahva silma rõõmustava lõbusa ja värvikireva paraadi läbi linna, kus kohustusliku lauluna kõlab ?Tartu marss?. Ilusa ilmaga saab laupäeva õhtul teoks piknik Miina Härma gümnaasiumi õuel. Täpi paneb i-le aga teatriprofessionaalidest koosnev ?ürii, kes tõstab pühapäevasel lõpetamisel esile parematest parimaid.

?Eesti teatri- ja muusikamuuseum koostas eelmise sajandi kaunite ja kuulsate eesti näitlejatega postkaartide komplekti. Postkaardid valmisid muuseumi eelmise aasta teatrinäituse ?Iginaiselik, igimehelik ligi veab meid…? põhjal, mille koostajad olid Kirsten Simmo ja Kalju Haan ning kunstnikud Liina Unt. Romantilise alatooniga piltidel on kujutatud kõikide lava?anrite nii rahvusvahelise tuntusega staare kui ka varalahkunud andekaid artiste. Postkaartidel on Georg Ots, kelle 85. sünniaastapäeva äsja tähistati, operetiprimadonna Milvi Laid, näitlejad Theodor Altermann, Erna Villmer, Ants Eskola, Kaarel Karm, Aino Talvi,

Netty Pinna, Lilian Looring, Max Karro, Harri Vasar, Lisl Lindau, Rein Aren  jt. Komplekt koosneb 24 postkaardist ja ümbrisest elulooliste andmetega ning on müügil TMMi raamatuletis Müürivahe 12, Tallinnas.

 

MUUSIKA

 

Olari Elts Pariisis ja Riias

?6. ja 8. IV tegi dirigent Olari Elts oma kaaluka debüüdi prantsuse uue muusika eliitkollektiivi Ensemble Intercontemporaini ees Pariisis. Ta kontserdid toimusid muusikalinnaku Cité de la Musique?i kontserdisaalis Mauricio Kagelile pühendatud sarjas ?Kagel ja romantism?, helilooja kohal viibides. 6. IV kavas olid Kageli ?Doppelsextett?, ?Finale? ja ??, den 24.xii.1931?, baritonisolistiks Roland Hermann Saksamaalt. 8. IV esinesid koos Pariisi ansambliga Euroopa Kammerorkester ning prantsuse kammerkoor Accentus, ettekandel Kageli ?Mitternachtsstük? ja Schumanni Sümfoonia nr 1.

?Sel nädalal on Olari Elts juba Riias, kus täna Suure Gildi saalis tuleb Läti Rahvuslikult Sümfooniaorkestrilt ettekandele tema peadirigendi käe all N. Rimski-Korsakovi avamäng ooperile ?Maiöö?,

P. T?aikovski I klaverikontsert, kus solistiks Kevin Kenner (UK), Nikolai Roslavetsi ?In the Hour of the New Moon? ning A. Skrjabini ?Ekstaasipoeem?, kaastegev on Janis Kli?ans trompetil. Kontsert kannab pealkirja ?Pärle vene muusikast?. Tuleval kuul lõpetab Olari Elts hooaja Riias A. Schönbergi ?Gurre lauludega?.

Eduard Tubin 100 Stockholmis

Ülehomme, 17. IV toimub Stockholmi soome kirikus Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, üks kaalukamaid ettevõtmisi juubeliaastaks rootsi-eestlastelt. Mahuka kava peaorganisaatoriks on viiuldaja Alfred Pisuke (79). Alustuseks ?Prelüüd? ja ?Külakarjase sarvelugu? (Alfred Pisuke, klaveril Klarika Kuusk), ballaad ?Ylermi? (metsosopran Katrin Meerits), 10 klaveriprelüüdi mängib Klarika Kuusk, soololaulud ?Hällilaul?, ?Õnne ootel? ja ?Ingel lindudega? (sopran Liine Carlsson, klaveril Klarika Kuusk), projektmeeskoor ?E. Tubin 100? esitab laulud ?Sõmeralt Sõrmikule?, ?Muhu tants?, ?Kõik tuuled? ja ?Kaks saarlast? (klaveril K. Kuusk), dirigendiks Jaan Seim, seejärel ?Pastoraal? (II osa I viiulikontserdist), esitamas A. Pisuke ja Toomas Tuulse orelil, koos T. Tuulsega veel kolmas osa ?Sõduri ema? ?Reekviemist?, solist Katrin Meerits, sonaadi flöödile ja klaverile mängivad Liis Jaanivald ? Åkerberg ja Toomas Tuulse, Mikko Pulkkinen koos T. Tuulsega esitavad soololaulud ?Mis on mõisametsa taga?, ?Mängivad pillid?, ?Imelised pehmed, hallid?  ja ?Pulmas? ning lõpetuseks Stockholmi Eesti Segakoori esituses ?Igatsus?, ?Õhtulaul? ja ?Karjase laul?, juhatavad Jaan Seim ja Toomas Tuulse.

?Eesti Kultuurkapitali interpreedi aastastipendiumi pälvis klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov, kes saab aasta jooksul igal kuul 10 000 krooni, samuti võimaldab Kultuurkapital interpreedil välja anda plaadi ning katab kodulehekülje koostamise või reklaammaterjalide kulud. Stipendium kohustab interpreeti andma viis avalikku kontserti ning välja andma CD. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali algatatud interpreedi aastastipendiumi eesmärk on väärtustada ja toetada eesti interpretatsioonikunsti ning tagada selle ajalooline järjepidevus. Stipendiumi kandidaate saavad esitada nii eraisikud kui juriidilised isikud.

Toomas Vavilov on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal, täiendanud end Berliini Filharmoonikute esiklarnetist Karl Laisteri juures. Aastail 1996 ? 1998 õppis Vavilov sümfooniaorkestri dirigeerimist EMAs Jüri Alperteni juures.

Vavilov on soleerinud paljude orkestrite ees: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ning Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester.

 

KIRJANDUS

 

?13. IV algas MTÜ Zapakazz korraldatav virtuaalne luulekonkurss ?Sahtlist netti?. Viiendat aastat on MTÜ Zapakazz võtnud nõuks korraldada virtuaalset luulekonkurssi, mille teemaks on seekord tolerants. Iga autor peab esimeses voorus esitama 2 luuletust hiljemalt 30. aprilliks. Luuletused peavad olema eesti keeles, ei tohi olla lühemad kui 12 rida ega pikemad kui 60 rida.

?See süsteem hoiab ära ülipikkade heietuste ning lühikeste haikude osavõtu, mis omakorda lihtsustab ?ürii liikmete tööd,? põhjendas luulekonkursi  tingimusi MTÜ Zapakazz juhatuse esimees Endrik Linnamäe. 30 paremat luuletajat pääseb 26. V algavasse teise vooru, kuhu nad peavad saatma veel kolm luuletust.

Konkursi ?üriis on sel aastal 11 tuntud kultuuritegelast:  Contra, Tiia Järvpõld, Sven Kivisildnik, Risto Lilander, Liisi Ojamaa, Rita Raave, Rein Rannap, Karl-Martin Sinijärv, Tõnu Trubetsky, Mati Unt, Ervin Õunapuu. Mitmendat aastat järjest on konkursi patrooniks proua Ingrid Rüütel. Sel aastal on luulekonkurss pühendatud Tiia Järvpõllule (Tiia kodulehe aadress on: www.lux.ee/tiia).

?Oma luulekonkursiga püüame juhtida inimeste tähelepanu Tiia Järvpõllule ja tema probleemile,? põhjendas otsust MTÜ Zapakazz juhatuse liige Kaido Kiil.  ?Leiame, et nii aktiivsele inimesele, nagu on seda Tiia, on äärmiselt vajalik kindlustada tema vajadusi arvestav elamispind ? see on kasulik kogu Eesti ühiskonnale.?

Kui iga eestlane toetaks Tiiat vähemalt 25 sendiga, siis saaksime just temale vajaliku ainulaadse korteri jaoks tarviliku summa kokku. Tiia Järvpõllule korteri ostmiseks ja selle Tiiale sobivaks tegemiseks kulub kokku 270 000. Tiia toetamiseks on avatud eraldi pangakonto ja on ka võimalus saata SMS.

?13. IV kogunesid Tartu linnaraamatukogu  IV korruse saalis kirjandusuurijad, kriitikud, pedagoogid, raamatukoguhoidjad, üliõpilased ja kirjastajad, et arutleda omamaise lastekirjanduse üle. Tartu linnaraamatukogu lasteosakonna eestvedamisel toimunud algupärase lastekirjanduse päev on juba seitsmes ja sai teoks koostöös Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate töögrupiga. Seekordsel kirjanduspäeval uuriti, mil määral autor ja lugeja on oma otsustes vabad ja mil moel seotud. Avaettekande kirjaniku vabaduse teemal tegi kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. Veel kõnelesid Reet Krusten, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Piibe Leiger, Eva Koff ning Piret Päär. Vaheldust ettekannetele pakkus Kivilinna gümnaasiumi näitetrupp etendusega ?Loomade kool?. http://www.finst.ee/SeitseVenda2005.htm

?26. IV kell 11 leiab aset Aleksis Kivi ?Seitsme venna? uue tõlke (tõlkinud Aivo Lõhmus, kirjastus Eesti Raamat) ilmumisele pühendatud ettekannete päev Kirjanduse Majas (Vanemuise 19, Tartu; Töökeeled eesti ja soome keel.).

Kõnelevad professor Rein Veidemann, kirjastaja Rein Põder, toimetaja Ilkka Malmberg (Helsingin Sanomat), filosoofialitsensiaat Esko Rahikainen ja toimetaja Päivi Istala (Saima Harmaja Selts).

Konverents on pühendatud äsja lahkunud kirjanikule ja tõlkijale Aivo Lõhmusele, kelle tõlge on paratamatult ka teatud määral poleemika Friedebert Tuglase kuulsa tõlkega.

Teatavasti oli 1955. aastal ilmunud Tuglase eestindatud ?Seitse venda? esimene soome keelest tõlgitud ilukirjanduslik teos, mis Eestis peale sõda trükivalgust nägi. Mõlemas väljaandes on kasutatud Akseli Gallen-Kallela illustratsioone, uues väljaandes ka värvilisi.

?Et sellise klassikateose tulek uues tõlkes ja 50 aastat pärast esimese trüki ilmumist on suur Soome kultuurisündmus Eestis, kavandasime koos Aivo Lõhmusega juba aegsasti selle tähistamiseks seminari ning otsustasime selle korraldada Tartus. Paraku läks nii, et seminarist saab ühtlasi Aivo Lõhmuse mälestusele pühendatud seminar, ?

Lisainfo: Maimu.Berg@finst.ee, tel 6313917.

??Avatud Eesti raamatu? sarja stipendiume saab taotleda kaks korda aastas: Eesti Kultuurkapitali nõukogu kehtestas ?Avatud Eesti raamatu? sarja taotluste esitamise tähtaegadeks 20. II ja 20. VIII.  Nõukogu otsusega on ?Avatud Eesti raamatu? komisjonil stipendiumideks ühel poolaastal jagada 200 000 krooni. Ekspertkomisjoni kuuluvad Märt Väljataga, Peeter Torop ja Mart Orav. Komisjoni ülesanne on koostada tõlkekavad, otsustada tõlkijate stipendiumitaotluste üle ning valida tõlke avaldamiseks kirjastus. Kultuurkapitali selle aasta esimesest eraldusest said toetust Jüri Eintalu (L. Wittgensteini ?Filosoofilised uurimused? järelsõna kirjutamine), Andres Herkel (C. G. Jungi ?Psühholoogilised tüübid? orientaalsete tekstide tõlkimine eesti keelde ja konsultatsioon), Ain Kaalep (C. G. Jungi ?Psühholoogilised tüübid? ilukirjanduslike osade tõlge), Mirjam Lepikult (Emmanuel Levinase ?Humanisme de I?Autre homme? tõlkimine eesti keelde), Ülo Matjus (M. Heideggeri ettekande- ja artiklikogumiku ?Teetähiseid? tõlkimine eesti keelde), Piret Metspalu (C. G. Jungi ?Psühholoogilised tüübid? tõlkimine eesti keelde), Margus Ott (Henri Bergsoni ?Loov evolutsioon? tõlkimine eesti keelde ja toimetamine), Triinu Pakk-Allmann (Edmund Burke?i ?Reflections on the revolution in France…? tõlkimine eesti keelde), Jaan Unt (Cicero ?Kohustustest? kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine), Ilmar Vene (Cicero ?Kohustustest? tõlkimine eesti keelde) ning kirjastus Valgus OÜ (Michel Foucault? ?Seksuaalsuse ajalugu I: Teadmistahe? toimetamine).

Alates 1996. aastast on ?Avatud Eesti raamatu? sarjas ilmunud 70 teost.  Seda sarja on varem rahastanud Avatud Eesti Fond ja osaliselt ka Kesk-Euroopa Ülikool. Kultuurkapital on toetanud sarja alates 2001. aastast. 

 

VARIA

 

EESTI RAHVA MUUSEUMI 46. KONVERENTS ?KULTUUR JA VÕIM?

 14.-15. IV toimub Eesti Rahva Muuseumis 46. muuseumi aastakonverents. Konverents keskendub kultuuri ja võimu suhetele.  Kultuur ja võim  on läbi aegade olnud tihedas vastastikuses sõltuvuses. Konverentsil analüüsitakse seda põimunud suhet,  otsitakse vastust küsimustele, kuidas kujundab võim kultuuri ja kultuur võimu ning kas kultuuri ja võimu suhet iseloomustab vastasseis, allumine või kompromiss. Nende probleemidega on läbi aegade kokku puutunud ka Eesti Rahva Muuseum, sest peagi sajandivanuseks saav institutsioon on iga võimu ajal ajastutel olnud üks olulisemaid eesti kultuuri talletajaid.

Konverentsil arutletakse, kuidas suhestuvad omavahel võim ja muuseumi institutsioon, kuivõrd iseseisev või sõltuv on muuseum ühiskonnas. Kas muuseumivõim on positiivse või negatiivse värvinguga fenomen.

Räägitakse kultuuripärandi ja võimu vahekorrast, analüüsitakse, kuidas kasutatakse kultuuripärandit poliitilistel eesmärkidel. Millal muutub kultuuripärandi hooldamine pelgalt instrumendiks regionalismi teenistuses? Kas looduspärandi kaitsmine võib viia ökoloogilise ahistamiseni ja terrorini võimu saavutamise nimel?

Mitmed ettekanded käsitlevad kultuuri ja võimu suhet ajaloolises perspektiivis, võrreldakse ?oma? ja  ?võõra? võimu seatud (taluvus)piiri Tutvustatakse 1930. aastate teise poole riiklikke massikampaaniad Eestis, uuritakse võimu ja kultuuri suhet stalinismi perioodil.

Vaatluse all on noortekultuurid Stalini ja sulaajal, traditsiooniliste eluringirituaalide rakendamine uue, nõukogude ideoloogia teenistusse. Ülevaate saab keelepoliitika kujunemisest taasiseseisvunud Eestis.

Konverentsi kavas on paarkümmend ettekannet etnoloogidelt, ajaloolastelt, folkloristidelt ja kulturoloogidelt, lisaks Eesti teadlastele on osalejaid Sloveeniast, Leedust, Venemaalt ja Udmurtiast. Konverentsi töökeeled on eesti, inglise ja vene. Konverentsiga tähistab Eesti Rahva Muuseum oma 96. aastapäeva. Kava leiab ERMi kodulehel (www.erm.ee), teesid saadaval trükisena kohapeal.

Konverentsi teise tööpäeva lõpus esitletakse ERMis 2004. aastal valminud trükiseid.

Lisainfo: ERMi teadusdirektor Terje Anepaio, anepaio@erm.ee või 7421 784, www.erm.ee 

 

TEADUS

 

ALLEA JUHTKOMITEE PEAB OMA ISTUNGI TALLINNAS

Täna toimub Akadeemia majas Toompeal Kohtu 6 Euroopa Teaduste Akadeemiate Ühenduse (ALLEA ? ALL European Academies) juhtkomitee istung. Istungi töö algab kell 9.30.

See tänaseks 39 riigi 52 teaduste akadeemiat ühendav organisatsioon asutati 1994. aastal. Euroopa teadlaskonna organisatsiooni ALLEA ülesanneteks on akadeemiate vaimujõu ühendamine, teabe ja kogemuste vahetamine ning ühiskonna nõustamine ühenduse ekspertkogude poolt. Eesmärgiks on tagada teaduse tipptase, kõrge eetilisus ning sõltumatus poliitilistest, ideoloogilistest ja kommertshuvidest.

ALLEA korraldab rahvusvahelisi teadusfoorumeid, analüüsib teadusstrateegiat ja teaduspoliitika kujundamist, avaldades olulist mõju riikide juhtorganitele. Kuigi ühenduse keskus on Hollandis (Amsterdam), korraldatakse kohtumisi eri riikides. Seekordne juhtkomitee istung toimub Eesti TA kutsel Tallinnas. Eesti alaliseks esindajaks ALLEA juhatuses on Eesti TA asepresident Jüri Engelbrecht.

ALLEA juhtkomitee istungil Tallinnas tuleb arutusele arvukalt küsimusi. Nende hulgas on aruanded ja teave liikmesakadeemiatelt, intellektuaalse omandi kaitse, teaduseetika, teadussfääris infotehnoloogia arendamise küsimused. Kavas on käsitleda ka ajakirjanduse osa teadusprobleemide tutvustamisel ning mitmeid muid küsimusi. ALLEA juhtkomitee järgmine istung on kavandatud korraldada k.a oktoobris Roomas.

?12. IV toimus Eesti TA ja Eesti teaduse tippkeskuste ühenduse korraldatud konverents ?Eesti teaduse tippkeskused ? 2005?

Teadus ja tehnika on tänapäeval globaalsed ning arenevad aina kiiremini, kusjuures arengumootoriks pole ainult osavad rakendused, vaid eelkõige uued teadmised ja läbimurded alusuuringutes. Iga edusamm sellel alal leiab alati oma rakendused igapäevases elus ja just seetõttu on teadmiste püramiidi tipp rakenduste, tehnoloogilise arenduse ja püsiva majandusliku edu alus.

Et suuta uusi võimalusi ja kujunevaid tehnoloogilisi väljakutseid mõista ja edukalt rakendada, leides nende innovaatiliseks arendamiseks oma ni?id, on vaja tagada selle töö aluseks oleva teadlaste või inseneride kollektiivi parim võimalik tase. Selleks valiti välja paar aastat tagasi kümme Eest teaduse tippkeskust. Mõnda tippkeskuse staatuse taotlejat külastas ja hindas isegi pool tosinat sõltumatut -välismaist ekspertgruppi. Just seetõttu ühendub nendes tippkeskustes Eestis reaalselt olemas teaduslik asjatundlikkus rahvusvaheliste arusaamadega teaduse, tehnoloogia ja majanduse arengu suundadest ning prioriteetidest. Tippkeskuste teadlaskollektiivid seadsid endile juba saavutatule tuginedes edasiliikumiseks tavapärasest märksa kõrgemad nõuded.

2003. aasta veebruaris moodustati ka Eesti teaduse tippkeskuste ühendus, mida asus juhtima akadeemik Endel Lippmaa. Nüüd, esitasid teaduse tippkeskused konverentsil arutamiseks oma töötulemused ja saavutused, käsitlesid tulevikuperspektiive.

Konverentsi avasõnad ütles Eesti TA president Richard Villems. Seejärel esitasid kümne Eesti teaduse tippkeskuse teadlased oma arvamusi asjade senise käigu kohta: Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskusest Toivo Maimets, Analüütilise Spektromeetria Tippkeskusest Endel Lippmaa, Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskusest Jüri Engelbrecht, Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskusest Talis Bachmann, Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist Ergo Nõmmiste, Keemia ja Materjaliteaduse Tippkeskusest Ilmar Koppel, Molekulaarse ja Kliinilise Meditsiini Keskusest Allen Kaasik, Alus- ja Rakendusökoloogia Keskusest Tõnu Oja, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskusest Arvo Krikmann, Töökindlate Arvutisüsteemide Uurimise Keskusest Jaan Penjam. Ettekandjatele esitati küsimusi ning toimus arutelu.

Konverentsist võtsid osa Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel ning riigikogu esimees Ene Ergma.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming