UUDISED

 

KUNST Tähesadu Kunstihoones Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Briti Nõukogu loodud näitus ?Supernoova?. Briti viimase aja kunstis on täheldatud varajase formalismi taaselustumist: kunstnikud soovivad näha, kuidas see võiks ka tänapäevas funktsioneerida. Caroline Douglase kuraatoriprojekt käsitlebki modernistliku maali, peamiselt abstraktsionismi muutumist ja mugandumist XXI sajandi medialiseeritud maailmas, pidades silmas urbanistliku keskkonna terviklikkust. Näituse pealkirja taha on koonunud 13 kunstnikku ja kunstnike paari, keda ühendab huvi modernistliku pärandi kunstikeele, utoopiate ja esteetika vastu. Näituse plussiks peaks olema osalevate kunstnike nimekiri. Kunsti teadlikumale publikule ei vaja ilmselt nimed nagu Gary Hume, Liam Gillick, Jane & Louise Wilson või Sarah Morris tutvustamist, kuid ka meil siiani vähem tuttavad kunstnikud nagu Haluk Akakçe, Phillip Allen, Keith Coventry, Dan Norton, Toby Paterson, Tony Swain, John Wood & Paul Harrison, Richard Wright, Toby Ziegler pakuvad modernismi klassika põnevaid edasiarendusi.

?9. VIII avati Hausi galeriis Leonhard Lapini näitus ?Suprestaarid?.  Väljas on paarkümmend viimastel aastatel valminud kollaa?i, mida varem pole Eestis terviknäitusena eksponeeritud. Lapin alustas seeriaga ?Suprestaarid? 1993. aastal ning on jätkanud tänaseni. Oma kollaa?ide loomisel kasutab autor pakendeid ning reproduktsioone. Kunstniku sõnul on tegemist isiklike ja subjektiivsete teostega. Tema kollaa?ides võib näha ka popkunsti ja vene konstruktivismi mõjutusi, neid on Lapin aastaid uurinud.

?10. VIII avati Tallinna Linnagaleriis Kapten G ja Sotapota näitus ?Siseväli?. Linnagaleriisse loodud siseväli on moodustatud Kapten G ehk Kapten Galaktlani (Taavi Laatsit) muusikalise välja ja Sotapota (Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo) fotode liitmise  teel. Esimeses ruumis võnguvad näilise eraldiolemise tuules sajad fotod, mis tagumises ruumis on saanud suure korrastatud süsteemi osaks, moodustades uusi omavahelisi seoseid suures fotomandalas. Kõik see on liidetud audiovisuaalseks sündmuseks, kus vaataja mõjutab oma liikumisega loodud välja.

?10. VIII avati Polümeeri kultuuritehases taani kunstniku Erik Bagge näitus ?Hans Christian Andersen meie ajal. Anderseni muinasjutud kaasaja tõlgenduses?. Väljapanek on Anderseni muinasjuttude vormi ja filosoofia üllatav kaasaegne tõlgendus. Enamik näitusel eksponeeritud 24 tööst on tehtud 1990ndate lõpus, inspiratsiooniallikad on viikingite ornamendid, Anderseni muinasjutud ning moodne materialistlik keemiaga küllastunud maailm. Edaspidi saab näitust näha ka Rakveres, Kohtla-Järvel ja Pärnus.

?Täna kell 17 avatakse kultuuritehases Polümeer tänavu kevadel EKA fotoeriala lõpetanute näitus ?Valitud ruumid?.  Anna-Liisa Lehtmets vaatleb  töös ?Tutvumine ülemiste naabritega?, kuidas elavad inimesed, kes ta vahel nii närvi ajavad.  Tanja Muravskaja projekt ?W2L0? valmis Londonis: projekti pealkiri sisaldab postiindeksit W2, mis viitab Londoni kultuuri- ja meelelahutuskeskuse Westminsteri rollile. Katrin Teesi ?Palveränd Veneetsiasse? annab ülevaate kunstitudengite rännakust Veneetsiasse. Rita Martinsoni ?Tokyo story? on lugu fantastilisest suurlinnast, kus kõrgtehnoloogia on kõrvuti iidse ning religioossega; kus inimesed, kes on eurooplastega nii sarnased, käituvad veidralt ja naljakalt. Reimo Võsa-Tangsoo analüüsib teoses ?Linnaloom II. Robotid? tarbimisühiskonda. Helen Melesk on pildistanud tube lammutamise ootel puumajades ning kombineerinud neid moodsate interjööridega. Marge Monko töö eesmärk on portreteerida inimesi nende kodus, muuta tuba camera obscuraks. Anu Vahtra seeria ?Let it go? visualiseerib inimese ja veevoolu kontaktist tekkinud emotsiooni.

?10. ?  31. VIII on disainigaleriis avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna näitus ?Sõna on toolidel!?. Väljapanek annab ülevaate nii Tartu kunstikoolis valmistatud eksperimentaalsest mööblist kui ka vanade toolide restaureerimisest.

?Alates 8. VIII on Ku-Ku kohvikus vaadata Elin Kardi ja Helena Hage maalid. Tegu on 2000. aastal valminud eesti armastusluulele pühendatud seeria ?Anna andeks? valikuga. Väljapanek jääb kohviku seintele külmade saabumiseni.

?Kuni 31. VIII  on võimalik külastada Tallinna raekoda keldrist pööninguni. Ainult sel hooajal on võimalik näha Tallinna raele kuulunud keskaegseid ehteid ning nautida näitust ?Soolale ehitatud linn. Kaubandus hansaaegses Tallinnas?.

?5. VIII ? 10. IX on Tallinna botaanika­aia palmimajas väljas rootsi fotograafi Edvard Koinbergi näitus ?Armastuse herbaarium?. Kunstnik on kolme aasta  jooksul pildistanud taimi. Sellest on saanud omamoodi fotograafiline herbaarium. Inspiratsiooni on ta saanud Carl von Linnélt ja tema töödest. Koinbergi eesmärk on teha pilte, mida Linné ise oleks teinud, kui tal oleks olnud võimalik kasutada tänapäeva fototehnikat.

?Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Raul Rajangu näitus ?Bedrooms? Show?. Esmakordselt oma isikunäitusega Tartusse tulnud kunstnik esitab spetsiaalselt selleks puhuks valminud video- ja installatsiooniprojekti. Rajangu jätkab varasematest teos­test tuttavate sümbolite kaudu taas sootsiumi uurimist ja võimendatud visualiseerimist, lahates isikliku tunnetuse kaudu nii kiirelt unustusse vajuvat nõukogude aega kui kapitalistlikku olevikku. Kunstniku loodud magamistubades saavad sundimatult kokku ida ja lääne jõustruktuurid.

?10. VIII avati Tartu Kunstimajas Stanislav Net?volodovi näitus ?Altar?. Näituse keskme moodustab 2005. aastal valminud kirikuinterjööri terviklahendus, mis hõlmab altarit, pühakute ja märtrite elusuuruses puuskulptuure, kiriku graafilisi eskiislahendusi ning maale kiriku kantseleisse. Kõrvalsaalides on eksponeeritud valik kunstniku medalikollektsioonist, mis valminud viimase kolmekümne aasta vältel olulise osana loomingust, ning piibliteemalised kohrutatud vasest kompositsioonid.

?Täna kell 17 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus ?Ajaleht eesti kunstis?. Mööda Eestit rändav näitus võtab kokku ajalehetemaatika eesti kunstis XIX sajandi lõpust tänapäevani. Väljas on Oskar Hoffmanni, Ants Laikmaa, Ülo Soosteri, Valdur Ohaka, Leonhard Lapini, Jaan Elkeni, Karl Nageli ja paljude teiste tööd. Lisaks paljudele muuseumidest, era- ja autorikogudest pärit töödele on seekord välja pandud kümmekond silmapaistvat maali Tartu Kunstimuuseumi kogust.

?4. VIII avati Kuressaare linnuse kaitsetornis Valmieras elava läti kunstniku Andris Vārpa skulptuuride ja joonistuste näitus. Monumentaalsed, valdavalt siseinterjööride tarbeks loodud skulptuurid on valmistatud enamjaolt puidust ja pronksist, tema joonistused on aga õigupoolest skulptuuride loomeprotsessi lahutamatu koostisosa.

 

FILM

 

?Palamusel peetakse nädalavahetusel Theodor Lutsu filmipäevi. Täna õhtul ja öösel lõpetab Kinobuss Palamusel oma traditsioonilise tuuri ning laupäeval ja pühapäeval peetakse seal filmipäevi. Rahvamaja linale tuuakse kuus programmi, mille raames näidatakse mitmete stuudiote, asjaarmastajate, välisautorite, filmiõpilaste ja -tudengite filme, välja antakse ka mitmeid auhindu.

?12. VIII ilmub Aleksei Aleksejevi filmi ?Mari laulupidu? DVD-versioon. Juulis keeldus Mari Eli riiklik tele- ja raadiokompanii selle näitamisest. Filmi materjal pärineb möödunud aasta esimeselt mari laulupeolt, mis toimus mäemari rajoonis ja valmis tänavu Eesti stuudios Etnomeedia. Filmi eesmärgiks oli dokumenteerida maride laulupeotraditsiooni algust. Film on tõlgitud eesti, soome ja inglise keelde. Tänavu juunis salvestati mäemarikeelne diktoritekst, milleks kutsuti Soomest Eestisse mäemari tõlkija Valeri Alikov. Ingliskeelse versiooni esmaesitus toimus Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil. Filmi marikeelse variandi näitamiseks oli autoril kokkulepe telekompanii mäemarikeelse saate ?Kõrõk sirem? (?Mäemari kallas?) toimetaja Nade?da Burtsevaga. Kõigepealt lükati filmi näitamist edasi, põhjendades seda tehniliste probleemidega. Nende lahendamise käigus laskis A. Aleksejev omal kulul erafirmas filmi heli uuesti sünkroniseerida. Seejärel teatas 5. VII kompanii direktor Galina Mihhailova, et film ikkagi eetrisse ei lähe, sest riiklikul telekompaniil pole õigust teistes stuudiotes tehtud filme näidata. Aleksejevi eelmist filmi ?Püha mägi? keelduti samuti näitamast, küll aga on seda näinud udmurdi televaatajad sama ülevenemaalise teleraadiokompanii teise tütarettevõtte Udmurtia riikliku tele- ja raadiokompanii vahendusel.

Ülevenemaalise teleraadiokompanii kõigis rahvuslikes tütarettevõtetes on vähendatud rahvuskeelset programmi. Mari Elis on marikeelne programm nüüdseks vähenenud neljalt tunnilt päevas 2000. aastal pooleteist-kahe tunnini päevas. Pealegi näidatakse marikeelseid saateid hommikusel ajal, kui enamik vaatajatest neid ei näe. Videolintidelt kustutatakse mari kultuuri ja etnograafia seisukohast olulist materjali, sest ei jätku vahendeid uute lintide ostmiseks. Filmi ?Mari laulupidu? saab tellida Soome-Ugri Rahvaste Infokeskusest elektronposti teel: suri@suri.ee

 

TEATER

 

?5. VIII lõpetas Endla teater pidulikult 36. suvehooaja purskkaevu avamisega Teatrikohviku terrassil. Suvisel hooajal andis teater 21 etendust, mida külastas 7100 teatrisõpra. Teatrimajas anti 15 etendust ning vaatamas käis 2100 inimest. Kuus korda mängiti Paikuse-Reiu vabaõhulaval, kus esietendus lavastus ?Piibel kahe tunniga?, mida  vaatas kokku ligi 5000 inimest. Endla teater alustab oma 95. hooaega 10. XI, kui esietendub iiri draamanäidend ?Martini ja Mary lugu?, mille lavastab Ingo Normet ning nimiosades on Jüri Vlassov ja Lii Tedre. 17. IX esietendub komöödia ?Linda tahab lahutada?, lavastaja on Enn Keerd ning nimiosas Liina Tennossaar.

Kadi Küttis

 

KIRJANDUS

 

?Kirjandusvõistluse ?Hans Christian Anderseni jälgedes? võitjad on selgunud. Pärnumaa Rahvakultuuri Keskseltsi korraldatud Eesti muukeelsetele noortele mõeldud kirjandusvõistlusele saabus paarkümmend tööd kõikjalt üle Eesti. Põhiliselt võtsid võistlusest osa vene õppekeelega koolide noored, vanuseline skaala püsis 9 ja 17 eluaasta vahel, laekus referaadilaadseid uurimusi, omaloomingulisi kunstmuinasjutte, esseesid ja visioone.

Konkursitöid hinnanud ?ürii koosseisus Toomas Kuter (esimees), Lauri Vanamölder ja Enda Naaber andis välja ühe I preemia (5000 krooni), mille pälvis Tapa vene gümnaasiumi õpilase Nade?da Ruditsi võistlustöö ?Kes on Hans Christian Andersen??, ühe II preemia (3000 krooni), mis anti Kehra keskkooli õpilaste Karina Grabarskaja ja Tiina Pirogova tööle ?Hans Christian Anderseni muinasjuttude jäljed meie elus? ja kaks III preemiat (1000 krooni), mille vääriliseks tunnistati Pärnu vene gümnaasiumi õpilase Natalja Napsepi töö ?Õnnekasukas? ja sama kooli õpilase Tatjana Portnova töö ?Rännak minevikku?.

Parimatest võistlustöödest valmib konkursi korraldajatel raamat ?Hans Christian Anderseni jälgedes?. Preemiad antakse võitjatele üle ja konkursitöödest koostatud raamatut ?Hans Christian Anderseni jälgedes? esitletakse 26. XI  Tallinnas, kus toimub ka Anderseni 200. sünniaastapäevale pühendatud ürituste pidulik lõpetamine.

Kirjanduskonkursi ?Hans Christan Anderseni jälgedes? korraldamist toetasid Taani Kultuuri Instituut ja Pärnu linnavalitsus. 

 

MUUSIKA

 

RAHVUSOOPER DALHALLA OOPERIFESTIVALIL

Rahvusooper Estonia osaleb 12. ? 14. VIII mainekal Dalhalla ooperifestivalil Rootsis. Publikuni tuuakse kahel korral eelmise hooaja viimane esietendus, Puccini ooper ?Tosca? ja Cannito ballett ?Cassandra?.

Estonia peadirektori Paul Himma sõnul osaletakse Dalhallas teist korda. ?See, et meid ooperifestivalidele kutsutakse, näitab rahvusooperi kõrget kunstilist taset, mille kinnituseks on ka eelmise hooaja keskmise külastatavuse hea näitaja,? lisas Himma.

?Toscas? esinevad Arvo Volmeri juhatusel Oksana Dõka, Priit Volmer, René Soom, Urmas Põldma, Villu Valdmaa jt solistid, samuti rahvusooperi koor. ?Cassandras? tantsivad Marina T?irkova, Vladimir Arhangelski, Linnar Looris, Anatoli Arhangelski jt.

EFK BBC PROMSil

17. VIII seisab Eesti Filharmoonia Kammerkooril ees esinemine, mis pole suursündmus mitte üksnes koorile, vaid tähelepanuväärne kogu Eesti kultuuriloo seisukohalt: esimese eesti muusikakollektiivina esineb EFK maailma suurimal klassikalise muusika festivalil, BBC promendaadikontsetidel.

Kontserdil Royal Albert Hallis kõlavad dirigent Paul Hillieri valikus kõrvuti Arvo Pärdi teosed ja varajane muusika, kaastegev on maailma hinnatumaid organiste Christopher Bowers-Broadbent. Eesti koori esinemise kannab üle BBC Radio 3.

TALLINNA KAMMERMUUSIKA FESTIVAL

Tallinna kammermuusika festival toimub esmakordselt Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali toetusel 17. ? 21. VIII Tallinna raekojas, Jaani kirikus ja Rootsi-Mihkli kirikus.

Festivali raames organiseerib PL Muusikute Toetusfond 12 kontserti. Tallinna Jaani kirikus toimuva Eesti Muusikaakadeemia kammerorkestri kontserdi tulu annetatakse Jaani kiriku orelifondi toetuseks. Eraisikute toetusel antakse välja festivali avakontserdil Marje ja Kuldar Singi nimeline preemia ?Noor laulja 2005?.

BIRGITTA FESTIVAL

Tallinna Filharmoonia korraldusel peetakse Pirital 15. ? 20. VIII uut, Birgitta festivali.

Tallinna Filharmoonia direktor Jüri Leiten kinnitas, et Pirita kloostri müüride vahel valitsevad tingimused, mis võrreldavad Euroopa parimatega. ?Meil on heli- ja valgustehnika, mis senistest Eesti suveüritustest peajagu üle, etenduste transleerimine ekraanidele, publiku ühtlase tõusuga tooliread,? täpsustas Leiten.

Esmaspäeval, 15. VIII arendavad festivali avakontserdil gregooriuse laulu ja instrumentaalsete improvisatsioonide dialooge Vox Clamantis, Scola Sanctae Sunnivae (Norra), Villu Veski (saksofon) ja Taavo Remmel (kontrabass).

Kolmapäeval, 17. VIII saab kuulda-näha Carl Orffi lavalist kantaati ?Carmina burana?, mille ettekandes on muusika ühendatud koreograafiaga. Eri Klasi dirigeerimisel esinevad Estonia sümfooniaorkester ja poistekoor, sopran Angelika Mikk, tenor Urmas Põldma ja bariton Jassi Zahharov. Kaasa teeb ka tantsutrupp Fine 5.

Reedel, 19. VIII etendub Pirita kloostri müüride vahel festivali nael, Poulenci ooper ?Karmeliitide dialoogid? Moskva Helikon Opera esituses. See Dmitri Bertmani lavastatud avangardne muusikalavastus tunnistati Venemaal mullu Hooaja Naela preemia vääriliseks.

Laupäeval, 20. VIII saab festivali lõppakordina näha-kuulda Hardi Volmeri lavastatud Bornhöhe-ainelist multimeediaetendust muusika ja filmiga ?Tallinn pole enam kaugel ehk Kogu tõde Liivi sõjast?. Kaasa teevad Hanna-Liina Võsa, Eve Kivi, Ivo Linna, Priit Volmer, Sepo Seeman ja Tõnu Naissoo ansambel.

Kõik kontserdid-etendused algavad kell 21, piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

?Aastast 1999 toimunud traditsioonilise suvise kontserdisarja ?Eesti mõisad? muusikaõhtud on 20. ? 28. VIII taas publiku päralt. Corelli Music korraldab ridamisi kontserte mõisakoolides Tõstamaal (20. VIII) ja Moostes (28. VIII), samuti eramõisas Laitse lossis (27. VIII) ning unikaalse arhitektuuriga Seewaldi suvemõisas Tallinnas (21. VIII).

Sopran Kaia Urb ja ansambel Corelli Consort esitavad mõisates ja mõisakoolides barokiajastu muusikat: lisaks Corelli, Scarlatti ja Telemanni loomingule saab kuulata ka baltisaksa heliloojate Mederi ja Fischeri teoseid, mis omal ajal ehk just samades mõisasaalides kõlanud. Ajatundlikke selgitusi ajaloo ja mõisaarhitektuuri kohta jagab kuulajaile Jüri Kuuskemaa. Kohapeal saab osta ka äsja valminud CDd ?Ajaloo ilu ? Corelli Consort & solistid?, mida poodides ei müüda.

Kontserdisarjaga alati kaasnenud metseenluse idee väljendub seekord Põlvamaal Mooste mõisa lähedal asuva Maarja Küla toetamises: kinkida intellektipuudega lastele-noortele klaver ja muusikateraapia pillid. Kõik head inimesed saavad teha endale sobivas suuruses annetuse SA Maarja Küla pangaarvele (Hansapangas 221016750806 või Nordea pangas 17304964, selgitus Mõisakontsert). Lähem info www.corelli.ee

 

VARIA

 

?11. VIII esitleti Ku-Ku klubis ?Hõimukalendrit 2006?. Järjekorras neljanda MTÜ Fenno-Ugria ja EKA koostööna valminud hõimukalendri teema on soome-ugri rahvaste lapsed, mängud ja mänguasjad. Kalendri on koostanud Kadri Viires, kujunduses, mille on teinud Tiit Rammul, on kasutatud EKA üliõpilaste  soome-ugri ekspeditsioonidel tehtud joonistusi ja fotosid, ERMi joonistuste kogu materjale ja Tartu mänguasjade muuseumi kogusid. Kalendri saateteksti on kirjutanud Hando Runnel. Kalendri ilmumine ajastati X rahvusvahelise fennougristika kongressi algusega Mari-Eli vabariigis, kus nagu teistegi Venemaal elavate soome-ugri rahvaste puhul on oma keele ja kultuuri areng raskendatud.  Esitlusel aitasid meeleolu luua udmurdi lauljatar Nade?da Utkina ja teda saatnud Sergei Kugurov.

?Augustis on üle Eesti kavas viis teabepäeva, kus tutvustatakse Euroopa Liidu programmi ?Kultuur 2000? ja teisi ELi võimalusi kultuuri rahastamiseks. Tartu teabepäev 12. VIII algab kell 16 linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis Raekoja plats 12, Pärnus 19. VIII kell 10 maavalitsuse saalis Akadeemia 2, Narvas on teabepäev kavas 17. VIII.

Kõigil teabepäevadel tutvustab Karel Zova Eesti Kultuuri Kontaktpunktist programmi ?Kultuur 2000?, räägib erisustest varasemate taotlusvoorudega ning tutvustab seniseid Eesti osalusega projekte. Samuti on võimalik saada nõu projekti koostamiseks.

15. VIII on Tallinnas kavas teabe­päev kirjastajatele. Kell 15 on rahvusraamatukogu kuppelsaali oodatud kõik kirjastajad, keda huvitavad ?Kultuur 2000?  Euroopa ilukirjanduse ja humanitaarteadusi käsitlevate teoste tõlkimise toetuse võimalused. 16. VIII kell 15 tutvustatakse kultuurikorraldajatele rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis laiemalt programmi ?Kultuur 2000?.

?Kultuur 2000? on täielikult suunatud kultuurivaldkondade toetamisele, eesmärgiga edendada üleeuroopalist kultuurialast koostööd, kultuurilist mitmekesisust ning kaitsta Euroopa kultuuripärandit. Programmi raames toetatakse koostööprojekte kõikides kunsti- ja kultuurivaldkondades peale filmikunsti. Programmis osaleb 30 riiki, Eesti on ?Kultuur 2000? osaline 2001. aastast. Sellest ajast on Eesti organisatsioonid osalenud ligi 40 projektis, mis on rahaliselt toonud Eestisse ligi 20 miljonit krooni ning loonud Euroopa riikides kultuurialal tegutsevate inimeste vahel sadu uusi kontakte.

Käesoleva aasta algusest tegutseb seni Kultuuriministeeriumis asunud Eesti Kultuuri Kontaktpunkt Eesti Instituudi juures.

Peeter Helme

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming