Uudised:

 

KUNST  

•Homme kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones Evald Okase maalide näitus.  Väljapanek on pühendatud kunstniku 90. sünnipäevale ning seetõttu on tegemist meie ühe kõige vitaalsema vanameistri loomingu läbilõikega alates 1934. aasta “Autoportreest” kuni äsja valminud autoportreelise kompositsioonini. Evald Okase kui paindliku mõtlemisega aktiivse kunstniku kaudu on võimalik joonistada välja õige mitmed meie maalikunsti suundmused 1930ndate lõpu tundlikust subjektiivsest poeetilisest realismist kuni sotsrealistlike ideaalkompositsioonideni, 1960ndate lõpu konstruktivistlike linnamaastike ja 1980ndate ja 1990ndate teatraalselt lüüriliste lavastusteni, seda nii ajaloo kui kaasaja tõlgenduste näol. Tervikuks on kujundanud hiiglasliku loomingu noor arhitekt Üla Koppel, Evald Okase tütretütar, kes on püüdnud igati rõhutada erineva aja ning žanri meeleolu, luua igas ruumis oma atmosfäär.

 

•21. IX avati Tallinna Linnagaleriis Eemil Karila näitus “Postkontor”. Karila on sündinud Põhja-Soomes Rovaniemis, saanud kunstihariduse Tallinnas  Eesti kunstiakadeemias, täiendanud ennast Venezuelas. Karila maalimaailm on ehtsalt postmodernistlik: ta on võtnud üle popkunsti ning tarbimisühiskonna visuaalse keele ning selle pinnalt loonud oma tegelastest ja asjadest üleküllastanud maailma.

•20. IX avati Hausi galeriis Tõnis Vindi isiknäitus “Geomeetriline ja arhitektuurne element”. Väljas on paarkümmend originaaljoonistust aastatest 1983 – 2005. Näitus koosneb kahest suurest sarjast ning ühest Tallinna linnaruumi arhitektuursest kavandist. Kõiki töid eksponeeritakse Eestis esmakordselt. Oma geomeetrilisi töid nimetab Vint ise maagiliseks geometrismiks, mille eesmärk on sõnum, mitte aisting.

•19. IX avati Draakoni galeriis Dénes Farkasi (1974) fotonäitus “Autoportree”. Ungari juurtega, kuid juba aastaid Eestis elanud Dénes Kalev Farkas otsib lapsepõlveruumide kaudu võõrsiloleku üksindusele leevendust, kauge sünnimaa valgust ja lõhnasid.

•Kuni 8. X on 008 galeriis ehk Moodsa Valgustuse salongis vaadata Peeter Mudisti graafikanäitus “Graafiline heie”. Mudisti uus graafika on sama maaliline ja hingeline nagu tema  lõuendidki. Näiliselt  juhuslike, ent samas täpsete joontega markeerib ta kauni akti ning sisetunde. Graafika eelis on pildi tiražeerimine. Seetõttu saab Mudist eri värvide  ja paberite kombinatsioone läbi proovida ehk “heietada”.

•20. IX avati Viviann Napa galeriis Anne Parmasto maalide näitus “Charlotte aed”. Väljas on selle suve Põhja-Itaalia muljete põhjal puhaste selgete värvidega maalitud natüürmordid ja lilled. See on nagu omamoodi visuaalne päevik Charlotte aiast ja villast, kus sõbralikult eksisteerisid koos XIX sajandi kristall ja XXI sajandi tehnika, sest villa perenaine, 81-aastane intelligentne ja vitaalne daam, mõistis ja armastas nii klassikalist kui kaasaegset kunsti.

•20. IX avati rahvusraamatukogu fuajees Viive Noore lasteraamatuillustratsioonide näitus. Näitusel on eksponeeritud Noore illustratsioonid aastatest 1995 – 2005. Enamik on Eestis originaalidena seni nägemata, kõik illustratsioonid on rännanud mööda välisriike. Käesolev näitus on 15. isikunäitus.

•22. IX avati A-galerii seifis ehtenäitus  “Õied ja härmalõngad”. Nii on näitusekorraldajad, metallikunstnike liidu esindajad, nimetanud meie ehtekunsti ühe alusepanija Ede Kurreli loomingu kahte valikulist lõiku.  Õied on nagu meenutus suvest, mis möödas, härmalõngad on  valge filigraan, peen ja habras nagu sügishärmatis. Ehted kuluvad tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogusse.

Samas anti üle ka metallikunstnike liidu aastapreemia, seekord pälvisid selle Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys näituse “¡Viva la vida!” eest. Näitus vääris äramärkimist kui aastate jooksul loodud fragmentide tervikpilt  ja mis tõi välja kunstnike esteetilise ja eetilise ellusuhtumise, väljudes küll eriala piiridest, ent samas seda siiski leidlikult markeerides.

•18. IX avati EKA galerii kahes ruumis Berliini Kunstiakadeemia üliõpilaste ühisnäitus “Külakost”. Oma uuemaid ning spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud fotosid, videoid ja installatsioone eksponeerib 12 tudengit, kelle juhendaja on prof Christiane Möbus. Berliini tudengite kultuuritaust ning päritolu ulatub Brasiiliast Mongooliasse, mis paistab ka eksponeeritavast: näituselt leiab installatsiooni, kus uuritakse rahvuslikke toidutavasid üle Euroopa, ning euroopalikke reisimistingimusi dokumenteeriva fotoseeria.

Näitus on vastuseks EKA Berliini 2004. aasta Non Grata näitusele, mis esitas oma nägemuse Eesti Kunstiakadeemias õpetatavast. Osalevad: Silva Agostini, Bayarmaa Dashdejid, Peter Dobroschke, Bärbel Karrass, Silvia Marzall, Luis Fernández Pons, Daniel Sabranski, Jasmina Llobet Sarria, Judith Sönnicken, Anita Tarnutzer, Philipp Topolovac, Sophie-Therese Trenka-Dalton.

•24. ja 25. IX toimuvad EKA tekstiilidisaini osakonna ruumides jaapani  tekstiilikunstniku Hisako Tokitomo workshop’id. Töötoas õpitakse jaapani traditsioonilist värvimistehnikat senshouku’t,  taimede ja taimsete värvidega värvimist. 24. IX töötuba on mõeldud EKA tudengitele, 25. IX on kella 10 – 17 töötuba avatud kõikidele huvilistele. Kuna osalejate arv on piiratud, tuleb ennast  eelnevalt registreerida tekstiilidisaini osakonnas, (tekstiil@artun.ee või telefon 626 7316). Üritus toimub Euroopa Liidu Jaapani kultuuriaasta raames, EKA tekstiiliosakonna ja Jaapani saatkonna koostööna, korraldajad on Taimi Paves Jaapani saatkonnast, Lylian Meister ja Piret Valk EKAst.

•19. – 25. IX toimub Rüütelkonna hoones Kumu pärlite nädal, üritused algavad kell 18.  23. IX kõneleb  Anu Allikvee teemal “Eestlane baltisaksa kunstnike vaatepiiris”; 24. IX  tutvustab Mai Levin  Eugen Dückeri maale (vene keeles) ja 25. IX  Ene Lamp müstilist Konrad Mäge.

•22. IX avati Kadrioru pargi lilleaias Mati Karmini Neptunuse purskkaev.  Tallinna abilinnapea Jüri Ratas, Kadrioru pargi direktor Ain Järve ja Samsung Electronics Eesti piirkonnajuht Rene Mitt esitlesid Kadrioru pargi ja lossiansambli 287. aastapäeva ürituste põhjal valminud filmi

•21. IX peeti Tallinna Kunstihoone suures saalis heategevusoksjon. Oksjoni tulu läks Tallinna lastehaiglale transportkuvöösi tarvis. See tagab haigele vastsündinule ideaalse keskkonna transpordil sünnitusmajast lastehaiglasse. Oksjonile eelnes näitus, kus eksponeeriti enampakkumisele läinud töid. Seekordne oksjon oli küll pisut väiksem kui eelnenud, ent seda läbimõeldum ja kontsentreeritum. Valikus oli lisaks juba tunnustatud ja silmapaistvate  kunstnike töödele seekord ka kümmekond verinoort autorit, kes just oma loometeed alustamas, ent kelle tööd on tänaseks juba eksponeerimist ja positiivset kriitikat leidnud. Tuntumatest autoritest on heategeva oksjoni õnnestumiseks oma panuse andnud Marko Mäetamm, Jüri Arrak, Olav Maran, Leonhard Lapin, Peeter Mudist, Toomas Vint, Andres Tolts, Lauri Sillak (Laurentsius), Mare Vint, Jaan Toomik jpt. Noortest kunstnikest toetasid üritust Maarit Murka, Merike Estna, Andrei Maksimjuk, Eda Lõhmus, Katrin Koskaru, August Künnapu, Riina Kivirüüt. Oksjoni peakorraldaja on Hausi galerii ja oksjoni viis läbi Marko Reikop.

•Alates 20. IX on Y-galeriis vaadata iisraeli fotokunstniku Boaz Tali näitus “Perekond”. Väljas on tunnustatud kunstniku 16 mustvalget oma perekonna fotolavastust. Kunstnik on kasutanud taustaks sama ruumi, muutuvad on piltide kesksed tegelased: lapsed on suureks kasvanud, täiskasvanud vanemaks saanud. Paljude tööde juures on ta inspiratsiooni saanud kas piiblistseenidest või Euroopa maalikunsti klassikast. Näituse kuraator on Reet Varblane.

•17. IX avati Viljandi kunstisaalis suur põimevaipade ja keraamika ühisnäitus “Vaba tahe” ja sõbrad. Oma töid eksponeerivad rühmituse liikmed Lea Valter, Maasike Maasik, Kaire Tali, Helen Kauksi, Heli Kelt, Kersti Pukk, Peeter Kuutma, Kadi Pajupuu, Mari Haavel ja Riste Laasberg. Lisaks nendele on väljapanekus veel külaliskunstnike Ehalill Halliste, Erika Tammpere, Tiina Puhkani ja Aet Ollisaare tekstiilid. Keraamiliste suurvormidega osalevad Helle Videvik, Annika Teder, Ingrid Allik, Urmas Puhkan, Külli Kõiv, Katharina Aus, Reeli Haamer, Kersti Laanemaa, Imbi Ploompuu, Annika Vilippus, Kadri Pärnamets ja Tiina Kaljuste. Näituse on kujundanud Heli Kelt,

Peeter Kuutma ja Katharina Aus. Väljapanek on avatud kuni 16. X.

•19. – 21. IX leiab Budapesti kultuuritehases Tüzraktár aset eesti kaasaegse kultuuri invasioon  “BeEST in Budapest”, mis kaasab eesti kujutava kunsti, kirjanduse ja muusika. Projekt võiks tähistada kahepoolse mitteinstitutsionaalsete organisatsioonide koostöö ja vahetusprogrammi intensiivistumist Tallinna ja Budapesti (eesti ja ungari) kultuuriväljade vahel. Teadlikult keskendutakse eesti kultuuri mõnele konkreetsele fenomenile, kunstiliigile või muusikastiilile/žanrile, mis võib olla ka oma aja märgikujuks. Tehase kolmepäevase risoomüritusega haakuvad mitmed eesti nüüdiskultuuri võtmeisikud, -rühmitused ja -organisatsioonid. Budapesti kultuuritehases tahetakse luua interdistsiplinaarne keskkond, subjektiivne Gesamtkunstwerk. Programmis osalevad Aivar Tõnso, Joel Tammik, Muschraum, Jan Kaus ja Triin Soomets, Avangard, Marianne Männi, Kaarel Sammet jt. Projekti koordinaatorid on Maarin Ektermann ja Elnara Taidre.

 

FILM

 

•Eile algas Lihulas III rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival, mille tänavused teemad on “Meri ja rannik” ning “Inimene ja loodus”. Lihulasse valiti 55 filmi 15 maalt, esmakordselt on festivalil esindatud Austria, Suurbritannia, Itaalia, Šveitsi, Ukraina ja Taiwani filmid. Teema “Meri ja rannik” geograafilises haardes võib näha vägagi mitmekesiseid filme: Aadria mere saladused, teekond Golfi hoovusega, Sardiinia ja Korsika vaheline Bonifacio väin, Kariibi meri; aga ka Atlandi ja Vaikne ookean, Põhja- ja loomulikult Läänemeri. Festivalil esilinastub kaks uut loodusfilmi: noore eesti filmitegija Mare Albri “Kevad hõbekajaka maal” ja tuntud inglise-prantsuse allveefilmide autorite Anita ja Guy Chaumette’i “Täiuslik korallrahu” (“The Perfect Reef”). Kohal on ka filmi autorid. Kategoorias “Inimene ja loodus” võib näha ahvisõda Taiwanil, uute loomaliikide otsijat Amazonase džunglis, huntide ja inimeste suhteid Saksamaal ja Rootsis, Šveitsi lambakarjuste ja Alaska grislikarude elu, Kreeka jumalate aeda, aga ka metsavargusi Kaug-Ida taigas, Ukraina looduskatastroofide kõrvaldajate tööd, traditsiooniliste ja uute kultuuride segunemist Apalatši mägedes ning traditsioonilist Rootsi taluniku elulaadi. Eesti loodusfilmi esindavad peale Mare Albri veel Rein Maran (film “Sundasunik”), Madli Lääne (“Sensatsiooniline Tartu kevadbänd”) ja Ago Ruus (“Rannaniitude laulud”). Festival lõpeb pühapäeva õhtul Lihula kultuurimajas.

•Täna algab Berliinis Balti filmifestivali raames Eesti filminädal, kus tuleb näitamisele 63 filmiga programm. Nädal annab ülevaate Eestis tehtud filmidest, alates esimesest Eesti mängufilmist “Karujaht Pärnumaal” (rež Johannes Pääsuke, 1913-14) kuni täispika animatsioonini “Frank ja Wendy” (rež Priit Tender, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov, 2004). Mängufilmiprogrammis tulevad näitamisele viimaste aastate silmapaistvamad tööd “Sigade revolutsioon” (rež Jaak Kilmi, Rene Reinumägi, 2004), “Somnambuul” (rež Sulev Keedus, 2003), “Nimed marmortahvlil” (rež Elmo Nüganen, 2002) ja kultusfilm “Viimne reliikvia” (rež Grigori  Kromanov, 1969). Dokumentaalfilmiprogrammi kuuluvad nii klassikute Andres Söödi, Mark Soosaare kui viimaste aastate silmapaistvamate noorte dokumentalistide Jaak Kilmi, Andres Maimiku ja Urmas E. Liivi filmid. Mahukas animaprogramm annab ülevaate Eesti animatsiooni ajaloost, alates esimest animafilmist “Kutsu-Juku seiklusi” (1931). Animaprogrammi kavas on Priit Pärna filmide retrospektiiv, Heino Parsi ja Elbert Tuganovi filmid ning Eesti Joonisfilmi ja Nukufilmi toodangu paremiku läbilõige.

 

MUUSIKA

 

•24. – 26. IX salvestavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Paul Hillier neli Arvo Pärdi teost: “Miserere”, “Salve Regina”, “Nunc dimittis” ja “Littlemore tractus”. Koos juba varem salvestatud teosega “Dopo la vittoria” saab seega valmis uue plaadi materjal, mille plaadifirma Harmonia Mundi kavatseb välja anda 2006. aasta märtsis. Kammerkoorile on see juba kuues koostöö Harmonia Mundiga.

•16. IX allkirjastasid Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) nõukogu esimees Eri Klas ja Mikk Mikiver lepingu, millega ERKFi juurde moodustatakse Georg Otsa nimeline allfond eesmärgiga toetada noori lauljaid. Aluse uuele nimelisele allfondile paneb lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri 25 000 krooni suurune annetus. ERKF loodab, et lahketelt annetajatelt tuleb sellele summale peagi lisa, sest väljamakseid nimelisest allfondist saab teha alles pärast seda, kui põhikapital on ületanud 100 000 krooni piiri.

1991. aastal asutatud ERKFil on praegu 97 nimelist allfondi ja 48,4 miljonit krooni suurune põhikapital. Oma tegevuse jooksul on fond eesti kultuuri toetanud rohkem kui 35 miljoni krooniga, tänavuse sügise 16 toetuste ja stipendiumide jaotamise vooru maht ületab 3 miljonit krooni.

•Homme korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus Viljandis juba kolmandat aastat sügisese pärimusmuusika Lõikuspeo. See algab keskpäeval ja kestab hiliste öötundideni Viljandi kultuurimajas, kultuuriakadeemias suures toas, Jaani kirikus ja pubis Liverpool.

Esinevad Viljandi Noorteorkester, Wirbel (kes esitleb oma CDd), Anu Taul ja sõbrad, noored Labajalgsed Raplamaalt, sellesuvise festivali üks menukoosseise Trostan (Iiri-Eesti), vaimulike rahvalauludega Triskele, Johanson & Vennad ning Eestis elav ukrainlane Ruslan Trochynskyi oma sõpradega.

Ööbimisvõimalus on korraldatud Tudulas Viljandi vabas Waldorfi koolis (etteregistreerimisel). Piletid Piletilevi müügikohtades, info www.folk.ee

•24. – 29. IX esineb Eestis Kieli poistekoor, kaasa teevad ka rahvusooperi Estonia poistekoor ja kandleansambel Kukulind. Kokku antakse neli kontserti: homme kell 18 esineb Kieli poistekoor Tallinna Oleviste kirikus ja pühapäeval, kell 18 Tallinna Metodisti kirikus. Järgmisel nädalal on kontserdid Rakveres (27. IX) ja Tartu Jaani kirikus (29. IX).

Koori repertuaaris on teoseid gregooriuse koraalist ja renessanssmuusikast baroki ning romantismini. Aastal 1996 autasustati Kieli poistekoori ja tema tollast dirigenti Guntram Altnöderit laiaulatusliku kontserttegevuse eest Hermann-Ehlersi akadeemia auhinnaga.

Sissepääs on vaba.

•15. IX avas peadirigent Olari Elts oma Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga uue sümfooniakontsertide hooaja Riias Suure Gildi saalis. Avasõnad ütles Läti kultuuriminister Helēna Demakova. See avaõhtu ning järgmisedki orkestrikavad saavad nüüdsest järeltutvustatud ka Läti TV esimeses programmis, avakontsert on fragmenditi eetris homme. Kavas olid Läti riikliku suure muusikapreemia 2004. aasta laureaadi Pēteris Butānsi “Vox Humana”, Bartóki III klaverikontsert (sol Jan Gottlieb Jiraček) ning Rahmaninovi III sümfoonia. Olari Elts juhatab LRSOd taas alles novembris.

Oktoobris juhatab Elts “NYYDi” festivalil ERSO ja NYYD Ensemble’i ühiskontserti Tallinnas, kohe seejärel on tal kaalukas turnee Šoti Kammerorkestriga nelja Šotimaa linna mainekates saalides, novembris ootavad teda festival “Wien Modern” ja Viini Musikvereini suur saal, kus ta juhatab Viini Raadio SOd, ning seejärel on ta oma NYYD Ensemble’iga Bratislava uue muusika festivalil “Melos Ethos”.

Priit Kuusk

•Rahvusooperi Estonia solist sopran Heli Veskus on ainsana Eesti lauljatest kutsutud esinema Läti Rahvusooperi homsele galakontserdile hooaja avamiseks, mis juba kolmandat aastat järjest korraldatakse Valka vabaõhulaval.

Kaasa teevad Läti Rahvusooperi orkester ja koor, dirigeerib Normunds Dreģis. Heli Veskus esitab seal Tosca aaria Puccini samanimelisest ooperist, läti lauljail on ooperi maailmaklassika kõrval kavas aariaid ka Emils Dārziņši ja Arvids Žilinskise ooperitest. Läti ooperisolistide rida on pikk, selles on 75aastase vanameistri, tenor Kārlis Zariņši kõrval Krišjānis Norvelis, Dace Volfarte, Kristīne Gailīte, Jānis Apeinis, Viesturs Jansons ja Andris Lapiņš.

P. K.

 

TEATER

 

•Täna esietendub Tartu vanas anatoomikumis õuduslugu! Ulmelise õuduslooga “Frankenstein” kolib üheksa aastat tagasi Toomemäel alustanud Emajõe Suveteater uuesti mäele. Kuid mängupaik on täiesti uus, nimelt vana anatoomikum, kakssada aastat vana hoone, mille seinad on formaliinilõhnast läbi imbunud. Nüüd saab selle hoone nimeks Theatrum Anatomicum. “Frankenstein” on ekstreemne lavalugu, kus mäng käib elu ja surmaga. Ja õudusloole kohaselt on see lavastus alla 16aastastele vaatajatele keelatud. Teksti autor on Urmas Lennuk, lavastaja Suveteatri juht Andres Dvinjaninov. Kunstnikeks on Marion Undusk ja Sirly Oder, muusika on kirjutanud Ardo Ran Varres. Mängivad Hannes Kaljujärv, Leino Rei, Karin Lätsim, Jüri Lumiste, Alo Kurvits, Helena Merzin või Marika Barabanštšikova, Marko Mäesaar ja Indrek Apinis. 

•Homme avab Viljandi teater Ugala oma 86. hooaja uuslavastusega “Lõõmav pimedus”. Hispaania näitekirjaniku Antonio Buero Vallejo näidendil “Lõõmav pimedus” on Ugalas oma lugu. 1985. aastal esietendus see Kaarin Raidi lavastuses TRK lavakunstikateedri XII lennu diplomilavastusena, peaosas toonane lavakooli üliõpilane Peeter Tammearu. Nüüd, ligi 20 aastat hiljem, on Ugala teatri juht Peeter Tammearu sama loo lavastaja. “Lõõmava pimeduse” tegevus leiab aset pimedate koolis ja tegelasteks on noored, kes nägemise puudumisest hoolimata usuvad end elavat täisverelist elu ega tunne, et oleksid millestki olulisest ilma jäetud. Nende väikesesse turvalisse maailma saabub aga noormees, kes ei lepi pimedusega, ning tekkivas kirglikus vastuolus on kaalul nii ideaalid ja igatsused kui isiklik õnn ja armastus… “Lõõmava pimeduse” kunstnikutöö on teinud Jaak Vaus. Esietenduse eel avatakse Ugala fuajees fotonäitus “Kolleeg pildistab kolleegi”. Eksponeeritud piltide puhul on nii fotokaamera ees kui taga ugalalased ning tabatud on publiku jaoks üsna tavatuid teatrirahva hetki ja ilmeid.

•27. IX esietendub Teatris NO99 koreograafi ja tantsupedagoogi Anu Ruusmaa uuslavastus “Üksindus, see polegi tähtis”. Tänapäeva inimese suhet üksinduse ja üksildusega kohati kerge huumoriga käsitleva loo esitab MTÜ Tantsuteater ZICK. Etenduses tantsija ja kunstnikuna osalev vabakutseline tantsija-koreograaf  Dmitri Hartšenko kirjeldab etendust “kui kontseptuaalse tantsu ja sõnateatri vahendeid kasutavat neoklassikalist tantsuteatrit”. Tähtis roll on sealjuures noore animaatori Elisabeth Salmini videol. ZICK asutati 2001. aasta algul tantsustuudiona, mis käesolevast sügisest jätkab professionaalse tantsuteatrina. “Üksindus, see polegi tähtis” on esimene uuenenud tantsuteatri väljaastumine. 18. – 23. X külastatakse ringreisil ka  Sadamateatrit, Rakvere teatrit, Ugalat ja Endla Küüni. Etendused algavad kõikjal kell 19.

•Täna kell 19.30 saab Kanuti gildi saalis teoks järjekordne tantsulavastuste õhtu sarjast “hypekas”. “Theorem hypeka” teevad erakordseks välisesinejad kolmest riigist. Poola koreograafi Anna Godowska ning dramaturg-lavastaja Slawomir Krawczynski tööd “T-RAUM” võib käsitleda kui lugu etendusest, millest saab unenägu ja sellest omakorda etendus. Üksteisele järgnevad naljajutud on osadeks lammutatud või siis kaotanud oma algse tähenduse ning paigutatud täiesti uutesse ja ootamatutesse situatsioonidesse. Saša Pepeljajevi trupis ka Eestis meeldejäävaid rolle esitanud Daria Buzovkina pakub vaatamiseks verivärske töö “Cheap life/ Berlin”. Rumeenia tulevikulootuse Alexandra Pirici sooloetendus “not a life saving device” esitab usalduskriisi. Kunstilise protsessi sees on kunstnikul uskumatult palju vabadust, mis paneb ühtäkki imestama, mis selle kõigega peale hakata, kuidas teha valikuid, kuidas seda talitseda. Eesti noored koreograafid Triin Lilleorg ja Kärt Tõnisson pakuvad publikule võimaluse osaleda oktoobrikuu esietenduse “Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem” protsessis.

•Eesti Draamateater alustas uue raamatusarja “Näidendiraamat” väljaandmist. Sarjas ilmuvad Draamateatris esmalavastatud eesti algupärandid. Esimesena ilmus Mart Kivastiku näidend “Savonarola”, mis esietendus teatris 22. I 2005 pealkirja all “Savonarola tuleriit”, lavastajaks Hendrik Toompere jr. Eesti dramaturgia lavaletoomine on Eesti Draamateatri kui rahvusteatri missioon. Raamatut saab osta Eesti Draamateatri kassas ja peatselt ka raamatukauplustes. Järgmise algupärandina jõuab aastavahetuse paiku lavale (lavastaja Ingomar Vihmar) ning samal ajal ka kaante vahele Andrus Kivirähu “Adolf Rühka lühikene elu”. Raamatusarja väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

 

TEADUS

 

•20. IX toimus Eesti TA majas Toompeal seminar “Teadmistepõhine Eesti II”. Riigikogus oli 2001. aasta lõpul arutusel ja kiideti heaks dokument “Teadmistepõhine Eesti”, mis käsitleb teadus- ja arendustegevuse strateegiat aastatel 2002 – 2006. Selles nähti ette Eesti areng teadmistepõhise ühiskonnana, kus uute teadmiste otsingutele suunatud uuringud, teadmiste ja oskuste rakendamine ning inimkapitali areng on majanduse ja tööjõu konkurentsivõime ning elukvaliteedi kasvu allikas. Selles fikseeriti ka põhimõte, et “teadmistepõhises ühiskonnas on teadusuuringud ja arendustegevus väärtustatud kui kogu ühiskonna funktsioneerimise ja arengu üks eeltingimusi”.

Saabumas on selle teadus- ja aredustegevust suunava dokumendi toimimise viimane aasta ning aeg teha kokkuvõtteid saavutatust ja määrata uusi sihte. Koostamisel on uus riiklik dokument tingliku pealkirjaga “Teadmistepõhine Eesti II”. Eesti TA korraldatud selleteemalise seminari juhatas sisse akadeemia president Richard Villems. Ettekanne teemal “Teadmistepõhine Eesti 2007 – 2013” oli akadeemia asepresident Jüri Engelbrechtilt ning Tartu ülikooli teadus- ja arendusosakonna juhataja Karin Jaansonilt. Innovatsioonipoliitikast Eestis kõneles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Tea Danilov. Ettekannetele järgnes elav diskussioon, milles osalesid riigikogu liige Tõnis Lukas, akadeemikud Agu Laisk, Leo Mõtus, Mihkel Veiderma, Ain-Elmar Kaasik, Rein Küttner, Peeter Saari, Enn Tõugu, Peeter Tulviste, Karl Rebane jt. Kokkuvõtte diskussioonist tegi akadeemia president Richard Villems.

Villi Ehatamm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht