UUDISED

 

KUNST Tarbekunstimuuseum teeb kokkuvõtte

Täna kell 17 avatakse disaini- ja tarbekunstimuuseumis näitus “Arhiiv. Tarbekunstimuuseumi näitused 1982 – 2004”. 1980. aastal avati vanas aidahoones Eesti kunstimuuseumi uue filiaalina  tarbekunstimuuseum. Aktiivne näitusetegevus algas 1982. aastal. Sellest ajast on muuseumis toimunud 182 näitust. Ülevaatenäitus on muuseumis 25 tegutsemisaasta jooksul korraldatud näituste mahukas retrospektiiv. Kujundus ei rekonstrueeri omaaegseid näitusekujundusi, valitud esemetega on jäädvustatud ainult need näitused, mille eksponaadid on muuseumi kollektsioonis. Näituse kuraatorid on kõik muuseumi koguhoidjad, kes on olnud ka paljude näituste koostajad. Näituse on kujundanud Ketli Tiitsar.

•1. XI kell 17 avatakse Tallinna linnamuuseumi Jaani seegi filiaalis Ly Lestbergi  näitus “Kusagil mujal”. Jaani seegi muuseumi püsiekspositsiooniga on sobitatud fotod, videod, tekstid ja helid. Pildimaterjal on enamjaolt Veneetsiast ja Londonist. Autorile on tähtis fakt, et ühtegi fotot pole ta ise lavastanud. Need on ta kas otse elust enesest kaamerasse püüdnud või siis kusagil kohapeal juba valmis materjali kasutanud. NB! Näitus on lahti vaid kahe nädala õhtutundidel kella 16 – 18. E ja T on suletud.

•27. X avati Ühispanga galeriis Lauritsa ja Katzi näitus “Voolav labürint”. Tegemist on Kütioru – Gröningeni webcast’i materjalidega, esitamisele tulevad vee kandmine katastriraamatusse, vee kinnistamine, vee ennistamine ja palju muud.

•31. X kell 16 avatakse G-galeriis  Maara Vindi näitus “Tänulikkus Jumala armu eest”. Väljapanek annab ülevaate kunstniku uuemast loomingust, eksponeeritud on tušijoonistusi (sealhulgas valge tušiga mustale paberile  joonistatud), akvarelle ja uudsena kunstniku loomingus ka õlimaale. Teoste stilistika on endiselt äratuntavalt maaravindilik, kuid tema loomingu mentaalne sisu on varasemaga võrreldes  teisenenud, millest annab tunnistust ka näituse pealkiri.

•Alates 26. X on Hobusepea galeriis vaadata Tammetalu ja Mosolaineni ühine maalinäitus “Valitud teosed”. Võimalus autoritega kohtuda ja näituse valmimise puhul õnne soovida avaneb 4. XI kell 17. Esmapilgul kummalise koosluse Tiina Tammetalu + Lilian Mosolainen ühisesinemise ajend ei ole temaatilised kokkupuutepunktid ja sarnane maailmavaade, vaid eakaaslus ja aastatepikkune kõrvu kunstipõllu kündmine.

•24. X  avati Draakoni galeriis Marika Naadeli (1976) isikunäitus “Alasti teie ees”. Kuuendal isikunäitusel pakub kunstnik vaadata uusimat graafikaloomingut: linoollõiget, segatrükke ja varasemas loomingus domineerinud CD tõmmiseid. Noore kunstniku loomingut iseloomustab vaimukas kujundikeel.

•25. X avati Deco galeriis Kaie Luige ja Maris Palgi näitus “Palgi ja Luik”. Pealkiri ei tähenda ainult portreid, vaid ka kunstnike tihedat seotust kujutatavaga. Kõik, mis nad on maalinud, on tõsi, on olemas nende elus, kui mitte reaalsete sündmustena, siis arusaamadena, tõekspidamistena.

Mõlemaid huvitavad inimese ja ühiskonna suhted, eetika ja moraaliprobleemid. Palgi lähtub isiklikust minevikust, sageli on ta maalid seotud lapsepõlve, kodukohaga Ilmatsalus või on lihtsalt kunstniku autoportreed; Luik käsitleb, aluspesus naisekeha.

•31. X kell 17 avatakse EKA galeriis kahe noore skulptori Eneken Maripuu ja Marju Vaheri ühisnäitus “Avatud uste ja kinniste suudega”. Kunstnikud puudutavad oma näitusega kunstniku argielu probleeme.

•Täna kell 16 avatakse Ungari Instituudi galeriis toompäevade raames ungari graafiku Ernö Kochi näitus. Kochi Eesti perioodi loomingu olulisema osa moodustavad kaks valdkonda: linnavaated (Tallinn, Narva, Kuressaare jm) ning tööstusmotiivid. Ungari muuseumid tellisid Kochilt eesti maaehituste jäädvustusi ja ilmselt jõudis just saarte vaateid (Ruhnu, Saaremaa) Ungarisse. Kirde-Eesti tööstuspiirkonna kunstis jäädvustamine hõivas Kochi 1930. aastate lõpul. Põlevkivitööstus, Eesti majanduslik uhkus, tõusis kahe maailmasõja vahel tema kunsti oluliseks teemaks. Näitus on valminud koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.

•Täna kell 18 on Tallinna Kinomajas filmiõhtu, kus näidatakse Eesti Kunstnike Liidu tellimusel käesoleval aastal valminud kunstnike-teemalisi filme: Marko Raadi film “F.F.F.F. läheb laiali” (Kuukulgur Film, 2005) käsitleb ehtekunstnike rühmitust, Anri Rulkov portreteerib Mare Vinti (Exitfilm, 2005) ja Eve Ester ning  Igor Ruus analüüsivad Jaan Klõšeiko fenomeni (Estonia Film, 2005).

•25. – 30. X on Y-galeriis vaadata Tartu ülikooli maalikateedris õppiva Irina Krigovonovi maalinäitus  “Punaroheline koalitsioon”. Krigovonovi viimaste aastate maalid on tuntud oma emotsionaalse ja meeletu värvimängu ja ekspressiivsuse poolest.

•21. X avati Eesti Rahva Muuseumis  rahvuslikke lauamänge tutvustav näitus “Mäng”. Väljas on 21 tekstiilist ja paberist lauamängu: täringumängud, lotod, kaardimängud, doominod ja kabed. Mängud on valminud ajavahemikus 1997 – 2004 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üldkompositsiooni õppetöödena ning nende valmistamist on juhendanud üldkompositsiooni õppejõud Mare Hunt. Lauamängude väljamõtlemisel on inspiratsiooni saadud eesti rahvuslikust ornamendist, tekstiilidest ja rahvakultuuriainesest laiemalt. Eeskuju on võetud Tartu mänguasjamuuseumi 1930. aastate laua­mängutüüpidest. Eksponeeritud on ka ainulaadne mänguvaip “Meresõit”, mille tegi 2004. aastal oma lõputööna Lüüli Kiik (juhendaja Ave Matsin).

•26. X avati Viljandi Kondase keskuses taani kirjaniku Hans Christian Anderseni muinasjutu “Vankumatu tinasõdur” originaalillustratsioonide näitus. Näitus on valminud Eesti Ekspressi ning Taani Kultuuri Instituudi koostööna ning on pühendatud rahvusvahelisele Anderseni aastale. Muinasjuttu on illustreerinud Evald Okas, Valli Lember-Bogatkina, Jüri Arrak, Ülle Meister, Regina Lukk-Toompere, Kaido Ole, Laurentsius, Marko Mäetamm ja Piret Raud. Areeni erinumbri koostas ja näituse kureeris kunstikriitik Harry Liivrand.

•25. X  avati Kuressaare Raegaleriis Islandi, Gröönimaa ja Fääri saarte disaini- ja kunstinäitus “TransForm”.  Islandilt on seekord valdavalt hõbeehted ja peenest hõbetraadist ehised. Fääri saarte villast kudumid kinnitavad väidet, et vill on Fääri saarte kuld. Gröönimaalt on seekord luust, kivist ja puust skulptuurid, maagilise tähendusega maskid ja kalamehe kaaslane  pussnuga. Näituse kuraator on Reynir Adólfsson.  

•4. XI avatakse Põlva Maarja galeriis Toomas Kuusingu näitus “Sügis”. Seekordne linoollõikenäitus on mitmekülgse kunstniku järgmine valus sisselõige inimloomusesse. Ta liigitab selle küll enesepaljastuseks, kuid vaataja võib siiski ära tunda ka iseenda tumedama ja varjatuma poole.

•21. X avati Kaunase kunstibiennaal “Textile 2005”. Näitusel eksponeeritakse teoseid, mis sobivad kontseptsiooniga “Koht, idee, tehnoloogia”. Küsimustele “Mis on kohaspetsiifiline tekstiilikunst?”, “Mis on tekstiili roll kontseptuaalses kunstis?”,  “Millises vastumõjus on tekstiilitehnoloogia ja kunstnikumõte?” vastab paarikümnest riigist 145 osavõtja hulgas ka Eesti 12 kunstnikku: Mare Kelpman, Marika Kööbi, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ludmilla Svarževska, Hanna Tiidus ja näituse avamisüritustel käinud Helen Kauksi, Krista Leesi, Aune Taamal, Erika Tammpere, Milvi Thalheim ja Erle Võsa-Tangsoo.

 

MUUSIKA

MUUSIKA

•Revalia Kammermeeskoor Hirvo Surva juhatusel saavutas Klaipedas XV Šimkuse-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil pretsedenditu tulemuse: võideti grand prix, mees- ja naiskooride kategooria ja parima kohustusliku laulu (Miškinise “Peccantem me quotidie”) esituse preemia. Võiduga kaasnes 1400 eurot auhinnaraha.

Konkurss peeti 21. – 23. X, sellel osales 15 koori neljas kategoorias: laste-, noorte, mees- ja nais- ning segakoorid. Tase oli kõrge ja konkurents tugev, grand prix’ vooru pääses vaid kolm koori, nende hulgas Eestiski tuntud naiskoor Ausma Riiast (dirigent J¯anis Zirnis) ning segakoor Viva Brežice Sloveeniast.

Revalia Kammermeeskoor esitas Ester Mäe, Erki Meistri ja Veljo Tormise loomingut. Viieliikmelisse žüriisse kuulunud eesti dirigendi Jüri Rendi sõnul oli Revalia kava väga hästi koostatud ning nende võidus polevat olnud kahtlust, ka olid eesti mehed publiku lemmikud.

Käesolev aasta on olnud Revaliale ja Hirvo Survale edukas: aprillis ilmus nende kolmas CD “Üks hetk”, mais anti kümme kontserti Walesis. Veel sel sügisel hakkab Revalia meeskoor plaadistamiseks ette valmistama USA helilooja Robert Kyri teoseid, järge ootab Tõnis Mäe laulude kava “Põhjataevas” avalik salvestus.

•Tänavuste Tallinna toomkiriku X toompäevade (29. X – 2. XI) motoks on “Eesti, Läti, Leedu – omapäi ja üheskoos”. Õpetaja Jaak Salumäe algatatud vaimuliku mõtte ja muusika festival avatakse Tallinna toomkirikus 29. X kell 12, esinevad Eesti Kaitseväe Orkester ja klarnetist Toomas Vavilov Peeter Saani juhatusel, samas antakse üle ka iga-aastane kultuuripreemia Maarja medal. Õhtul kell 18 saab kuulda leedu tenorit Virgilius Noreikat koos organist Kadri Ploompuuga. Järgmistel päevadel esinevad tenor Jaan Arder, Alina Sakalouskaja (mandoliin), gregoriaani ansambel Schola Cantorum Riga ja läti saksofonist Artis G¯aga. Toompäevad kulmineeruvad hingedepäeva kontserdil 2. XI kell 18, kui Andres Mustoneni dirigeerimisel musitseerivad Tallinna Kammerorkester ja segakoor Latvija.

Toompäevade raames (sissepääs tasuta) toimub palju teisigi üritusi (näitused, Jüri Kuuskemaa kirikututvustus jm), info www.filharmoonia.ee või 6613757.

•27. X sõitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor kontserditurneele Aasiasse. EFK esineb Aasias kahe kavaga, millest üks sünnib koostöös Taipei Rahvusliku Sümfooniaorkestriga. 29. X annab koor Paul Hillieri dirigeerimisel kontserdi Sé katedraalis Macaus, kavas eesti ja vene muusika, Arvo Pärdi, Cyrillus Kreegi, Mart Saare ja Sergei Rahmaninovi teosed. Sama kavaga esineb EFK 1. XI Taipei Rahvuslikus Chiang Kai-Sheki Kultuurikeskuses. 2. XI annab koor Chiang Kai Sheki Kultuurikeskuses ühiskontserdi Taipei Rahvusliku Sümfooniaorkestriga, esitades J. S. Bachi teose “Magnificat” ja Arvo Pärdi teose “Te Deum”. Bachi teose ettekandel esitavad soolopartiid EFK lauljad Kaia Urb, Vilve Hepner, Iris Oja, Toomas Tohert ja Rainer Vilu. Tagasi Eestisse jõuab koor 4. XI.

Heliloomingu konkurss

Rahvusvaheline konkurss “Noor muusik” ja Eesti Autorite Ühing kuulutavad välja võistluse kohustusliku pala saamiseks noortele tšellistidele. Pala võib olla kirjutatud nii tšellole klaverisaatega kui ka ainult soolopillile (kestvus kuni 3 minutit). “Noor muusik” toimub kahes vanuseastmes (7 – 10 ja 11 – 13), seega on vaja kaht eri raskusastmega pala.

Võistlustööd tuleb esitada neljas eksemplaris, lisada kinnine ümbrik autori andmetega. Žürii poolt välja valitud helitööde auhind on à 10 000 krooni.  Esitamistähtaeg on 20. XII 2005.  Tööd esitada aadressil Tallinn 11614, Kitsas 8, MTÜ Noor Muusik. Infotel 5615 0525, Märt Hunt.

•X aastapäeva tähistav kultuurifestival “Ost West Kontakte” Wuppertali regioonis Saksamaal (25. IX – 19. XI, Wuppertal, Barmen, Elberfeld, Ronsdorf, Schwelm jm) kutsus oma külalisesinejaks ka Tartu klaveriduo Ebe Münteli ja Jorma Tootsi, kes mängivad koos 2004. aastast.

Duo Müntel-Toots esines 15. X korraldajate palvel nii saksa kui eesti muusikaga Schwelmi Kulturfabrik/Ibachhausis (maailma vanima klaverivabriku Ibach & Sohns omaaegses residentsis), kus saadi sooja vastuvõtu osaliseks. Kõlasid Brahmsi “Variatsioonid Haydni teemale”, Alo Põldmäe süit “Loire’i lossid”, Erkki-Sven Tüüri sonatiin kahele klaverile ja Lepo Sumera “In Es”, samuti kohapeal sündinud improvisatsioonid.

Festivalil, kus kavades ka teatrit, filmi ja kirjandust (loengud Balti regiooni kultuurist, sh Ilja Repinist ja Kuokkalast), on esinejate hulgas veel Poola jazzmuusikud Zbigniew Namysłowskiga, Wrocławi pantomiimiteater, Wuppertali koor Pro Musica, ka meie Kukerpillid (täna) jt.

Jorma Toots on duos koos saksofonist Ivo Lillega tuntud ka kui “Con brio” laureaat ja Põhjamaade sarjas “Upbeat” esinenu. Duo Müntel-Toots oli tänavu kaastegev soliidse tasemega rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Tšehhimaal Jeseníkis, kus pääseti teise vooru.

Priit Kuusk

•Dirigent Olari Elts, avanud Tallinnas “NYYDi” festivali, sõitis seejärel Šotimaale, et anda kontserte Šoti Kammerorkestriga (SCO). Ta oli kuulsa orkestri ees teist korda, kokku neli kontserti 19. – 22. X. Kõigepealt Ayri raekoja saalist, seejärel St. Andrewsi Younger Hall, Glasgow kuningliku Šoti muusikaakadeemia saal ning Edinburghi Queen’s Hall. Rohkelt uut muusikat mängival orkestril oli seekord üsna klassikaline kava: Haydni sümfoonia nr 86 “Pariisi sümfooniate” tsüklist, Tšaikovski “Variatsioonid rokokoo teemale”, solistiks nimekas noor prantslane Gautier Capuçon ja R. Straussi “Kodanlasest aadlimees”. Järgmiseks hooajaks on Elts orkestri ette kutsutud koguni kahel korral, sh kontserdireisile Itaaliasse. 1974. aastal asutatud SCO tähistas selle kuu algul oma audirigendi Charles Mackerrase 80. sünnipäeva Beet­hoveni “Fidelio” kontsertettekandega Edinburghis. Novembri algupoolel dirigeerib Olari Elts Läti Rahvuslikku SOd Riias ja Viini Raadio SOd Musikvereini suures saalis.

P. K.

FILM

 

•24. X esilinastus kinos Sõprus viis uut dokumentaalfilmi sarjast “Eesti lood”. Enne ETVs eetrisse minekut toodi linale Jaan Tootseni “Avasta rikas nurgatagune kosmos”, mis kujutab Pärnumaal tegutsevat Mooste külalisstuudiot (ETVs 25. X); Liina Triskina puberteetikuid, pereemasid, tibisid ja ärinaisi ühendavat hokinaiskonda näitav “Dreamland Queens” (ETVs 1. XI); Kaspar Kaljase “Punk ja perekond”, lugu noorusest, pungist ja perekonnast (ETVs 8. XI); Rein Kotovi Tallinna kruiisiturismi püüdev “6 tundi” (ETVs 15. XI); Liivo Niglase “Julgi vägi”, mis näitab noort liivi lauljat Julgi Staltet (ETVs 22. XI).

•26. X avas Jõhvi uhiuue kino. Jõhvi kontserdimaja kaasaegseima tehnikaga 160 istekohaga multifunktsionaalses saalis hakkavad seansid jooksma kolmel päeval nädalas. Suurepärase akustikaga kinosaal on varustatud uhiuue üle pooleteise miljoni krooni maksma läinud filmiprojektori ja helisüsteemiga. Kino programmi koostab Tallinnfilm koostöös Jõhvi kontserdimajaga. Vastavalt vajadusele saab saali kiirelt kohaldades kontserdisaalist kinosaaliks ja vastupidi. Programmis leidub filme igale maitsele, näidatakse euroopa väärtfilmidest kuni aasia märuliteni, on ka uuemaid ja vanemaid kodumaiseid filme ning parimad vene filmi näited. Nädalavahetuse programm on laste- ning perefilmide päralt. Seansside hind jääb vahemikku 30-90 krooni.

•31. X esilinastub Kinomajas Eve Esteri tõsielufilm “Ada Lundver”.  Film kujutab naist, kelle aeg ja inimesed on tugevaks isiksuseks kujundanud. 54minutiline linateos näitab Ada Lundverit tema elu tipphetkedel, kuuleme meenutusi filmirollidest. Sõna saavad Anne Paluver, Vello Orumets, Tõnis Mägi jpt.

 

TEATER

TEATER

•28. X kell 19 Tartu Sadamateatris ja 29. X kell 14 ja 19 Tallinna Linnateatris saab vaadata k.a.s.k. projecti lavastust “kurb nauding”. Lavastus on sündinud lavastaja-koreograaf Teet Kase, helilooja Märt-Matis Lille, hääleseadja Kate Pringle’i, näitleja Kersti Heinloo ja Londoni linna ülikooli üliõpilaste koostöös. Teemad, suhted ja situatsioonid edastatakse liikumise, muusika, valguse ja häälte abil.

•Lasteteater Trumm saabus Venemaa rahvusvaheliselt teatrifestivalilt “Lapse- ja noorpõlve teater 21. sajandil”, mida Voroneži Noorsooteatri eestvedamisel korraldatakse juba neljandat korda. 7. – 11. X Sellel aastal osalesid teatrid seitsmest Venemaa linnast, lisaks väliskülalised Kalmõkkiast ja Eestist. Trumm mängis festivalil “Vapraid pritsumehi” (lav Erki Aule). Voronežis anti “Vaprate pritsumeeste” viimane etendus, seda on mängitud 112 korda, lisaks Eestile ja Venemaale ka Leedus ja Rootsis.

•Homme esietendub Hobuveskis Mart Kolditsa uuslavastus “Naeruta paik”. Lavastaja Mart Kolditsa sõnul on tegemist teatritükiga, kus aususega on nagu eluski: üks asi on välja öeldud sõnad ja teine tegelik alltekst, tõelised tunded ja käitumismotiivid. Laval on kolm justkui Becketti näidendist välja astunud naist, kes ei tea, mida oma eluga peale hakata. Nad on põgenenud enda eest piisavalt kaua ja jõudnud arusaamisele,  et jäänud on vaid üks võimalus: vaadata lõpuks otsa iseendale. “Naeruta paik” heidab pilgu ühe iiri perekonna loole mitme põlvkonna vältel. Mängivad Ene Järvis, Epp Eespäev, Liina Olmaru. Tom Murphy näidendi on tõlkinud Krista Kaer, kunstnik on Iir Hermeliin.

KIRJANDUS

KIRJANDUS

 

•Alates 3. XI on Klassikaraadio eetris kirjandussaade “Tekstiluup”, kus on vaatluse all eesti kirjandusklassika ning selle tänapäevased tõlgendusvõimalused. Esimeses saates analüüsivad Luule Epner, Katrin Ruus, Triinu Ojalo ja Kairi Korts August Kitzbergi “Libahunti”. Saate autorid on Triinu Ojalo ja Kairi Korts, saatesari valmib Eesti Raadio ja Eesti Kirjanduse Seltsi koostöös. Saadete aluseks on EKSi seminarisari “Krüptoloogia”, mida toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital. 

 

VARIA

VARIA

•27. X avati Eesti Rahva Muuseumis näitus “Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” ning tutvustati samanimelist raamatut ja dokumentaalfilmi. Näitus ja sellega kaasnevad esitlused on pühendatud 100 aasta möödumisele otsusest, mis lubas esimestel naistel Tartu ülikooli õppetööst osa võtta.

1905. aasta otsusega lubas rektor Jevgeni Passek naistel vabakuulajatena Tartu ülikooli loengutel osaleda. Sellega avanes esimest korda Eestis naistele tee kõrgema hariduse juurde. Naisüliõpilaste osakaal on aastate jooksul pidevalt kasvanud ning täna õpib kõrgkoolides naisi juba rohkem kui mehi.

Näitus “Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” annab ülevaate naisüliõpilaste eluolust ja ülikooliaja mälestustest 100 aasta jooksul. Näha saab esemeid, fotosid ja 2005. aastal ERMi korraldatud kogumisvõistluse kaastööna saabunud materjale.

Näitust täiendavad kogumisvõistluse põhjal valminud raamat ning Madli Lääne dokumentaalfilm. Avamisel esilinastuvas filmis portreteeritud kahte noort naist, kellest üks tänavu lõpetas ja teine alles alustas oma ülikooliõpingud.

Näitus “Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” on lahti kuni 18. XII.

Näituse koostasid Riina Reinvelt, Kristel Rattus, Agnes Aljas (ERM), Merike Ivask (Narva muuseum), Virge Laaneste, Terje Hallik, Kristi Kukk (Tartu ülikool). Näituse on kujundanud Merike Kaunissaare ja Tiit Kaunissaare.

Näituse on korraldanud korporatsioon Filiae Patriae, ERM ja Narva muuseum. Näituse ja raamatu valmimist on toetanud Tartu ülikool, Tartu Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo Riina Reinvelt, tel 7421183 või riina@erm.ee.