Uudised

 

FILM  

•Priit Pärna joonisfilm “Karl ja Marilyn” (2003) võitis grand prix’ Krakovis peetud rahvusvahelisel animafilmide festivalil “Etiuda&Anima 2005”. “Karl ja Marilyn” kujutab Marilyn Monroe ja Karl Marxi kohtumist ühiskondlik-poliitilises kontekstis. Film toodeti 2003. aastal stuudios Eesti Joonisfilm. Krakovi festivalil osales 135 animafilmi, mis olid valminud aastatel 2001 – 2005. Festivali žürii märkis ära Oscari kandidaadi Koji Yamamura filmi “Mr Head” (Jaapan, 2002) ja Marek Skrobecki töö “Ichthys” (Poola, 2005).

 

Euroopa filmiakadeemia andis välja 2005. aasta filmiauhinnad: parim film “Varjatud” (“Hidden”, “Caché”), režissöör Michael Haneke, Austria; režissöör Michael Haneke (“Varjatud”); näitlejanna Julia Jentsch (“Sophie Scholl – viimased päevad”); näitleja Daniel Auteuil (“Varjatud”); stsenarist Hany Abu-Assad ja Bero Beyer (“Kohe paradiisis”); operaator Franz Lustig (“Don’t Come Knocking”); helilooja Rupert Gregson-Williams ja Andrea Guerra (“Hotel Rwanda”); monteerija Michael Hudecek ja Nadine Muse (“Varjatud”); elutöö eest sir Sean Connery; kriitikute auhind “Varjatud” – Michael Haneke.

 

•Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu ei valinud oma koosolekul EFSile uut peadirektorit ja peaeksperti. 5. XII peetud koosolekul pidas EFSi nõukogu vajalikuks korraldada lähiajal EFSi finantseerimissüsteemi analüüsimiseks ja täiustamiseks avalik ümarlaud ning sellega seoses lahti mõtestada nii EFSi peadirektori kui ka peaeksperdi ametikoht. Avalik arutelu plaanitakse korraldada jaanuaris 2006, seejärel kuulutatakse välja uus konkurss EFSi juhatuse liikmete ametikohtade täitmiseks.

 

 KUNST

 

Eesti oma kunstisuveniirid

8. XII avati Tallinna Kunstihoone galeriis mitmikute näitus. Kunstihoone, Bajozi veinikelder ja AS Kiil & Co kuulutasid käesoleva aasta sügisel välja mitmiku, käsitöönduslikult multiplitseeritava mahulise kunstiteose konkursi. 31. X laekus teoseid 13 autorilt ja autorite kollektiivilt. Žürii otsustas jagada auhinnafondi 10 000 krooni järgmiselt: I preemia (5000 krooni) sai Merike Estna ja Maksim Šurini teos “Sound Picture”, II preemia (3000 krooni) Andres Lõo “Jüri Arrak I” ja “J. A. I”, III preemia (2000 krooni) Evelin Kuusik “Pudel”  ning eripreemia (kast veini AS Kiil & Co’lt) Kärt Ojavee ja Aadam Kaarma “Albino”. Näitusel on väljas kõik laekunud teoseid. Neljast võiduteosest tiražeeritakse näituse avamiseks viis eksemplari.

 

•2. XII avati Vaalas kolme soome kunstniku Tello Anttila, Lasse Kempase ja Jarmo Virmavirta näitus “Maagiline maastik”.  Anttila ja Kempas on nimekad soome kunstnikud, kes on esinenud Inglismaal, Saksamaal, Itaalias, Mehhikos, Peruus, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides jne. Virmavirta on nii Soomes kui Eestis tuntud pigem ühiskonnategelasena. Väljas on suuremõõtmelised maastikku, iseäranis valgust ning põhjamaist ürgloomust käsitlevad  akvarellid, õlimaalid ja puuskulptuurid. Näituse patroon on Kristi Kallas.

 

•12. XII kell 16 avatakse G-galeriis Rita Raave maalinäitus “Vana sein”. Maalist maali kordub seinamotiiv, millel on osaliselt säilinud vanad maalingud. Kunstnik põimib eri ajatasandid, segab looduse ja siseruumi, loob kunstiterviku. Kokkuvõttes moodustub pisut ebamaine, üsnagi pidulik ja nostalgiline maailm.

 

•12. XII kell 14.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis Ülle Marksi näitus “Liikumine”. Kunstnik esitab tänavu valminud vineertahvlitel joonistusi. Autor on püüdnud liikuda kujutletavate jõujoonte kaudu füüsiliste joonteni ja vastupidi.

 

•7. XII avati rahvusraamatukogu VI korruse näitusesaalis Hispaania graafiliste kunstide akadeemia (Calcografía Nacional) koostatud ja Hispaania suursaatkonna vahendatud näitus “Goya: portreteeritud südametunnistus”. Väljas on 20 suureformaadilist digitaalpilti Francisco de Goya gravüüridest. Digitaalülesvõtetele on lisatud kolm  XVIII sajandi lõpu sügavalt ühiskonnakriitilist ja sarkastilist teksti. Ühe teksti on oletatavalt koostanud Goya ise, teised kaks on kunstniku sõprade ülestähendused. Käsikirjad asuvad Prado muuseumis, Madridi rahvusraamatukogus ning dramaturg Adelardo López de Ayala kollektsioonis. Enne näituse avamist kuulati Ramón de Villanueva loengut “Selgitusi Goya loomingu mõistmiseks”.

 

•13. XII kell 16 avatakse rahvusraamatukogu VI korruse galeriis näitus “Euroopa XVIII sajandi sügavtrükigraafika Eesti rahvusraamatukogu kollektsioonist”. Ekspositsioon koosneb vabagraafilistest lehtedest, mille autorite seas on ajastu tuntud meistrid nagu prantslane Bernard Picart (1673 – 1733), Berliinis töötanud ofordimeister Daniel Nikolaus Chodowiecki (1726 – 1801), Veneetsia vasegravöör Domenico Bernardo Zilotti (u 1730 – 1780) jt.  Esitletakse näituse kataloogi. Algusega kell 15 peab kunstiteadlane Jüri Hain ajastu graafika  ja näituse teemal loengu.

 

•5. XII avati Estonia teatri kostüümide näitus SEB Ühispanga peahoones. Vaadata saab Tšaikovski balleti “Uinuv kaunitar”, Straussi opereti “Öö Veneetsias”, Puccini ooperi “Tosca” kostüüme. Varem on kostüüme näidatud Tartu Eedeni kaubanduskeskuses, Viljandi Anttila kaubamajas, Pärnus Port Arturi kaubamajas ja Tallinna linnavalitsuse infosaalis.

 

•7.  XII tähistati  Tallinnas esmakordselt puupäeva. Lastele suunatud projekti käigus valmistati Tallinna koolinoore kaasabil lasteaedadele puupäeva logoga toole. Puupäeva seminaril Tallinna Õpetajate Maja saalis käsitlesid puiduga seotud disaini  Ristomatti Ratia ja Toivo Raidmets. Päeva kulminatsiooniks kujunes  puitarhitektuuri konkursi tulemuste avalikustamine ja näituse avamine disaini- ja arhitektuurigaleriis.

 

•Täna kell 19 algab  Mustpeade maja Vennaste saalis kunstisalongi Allee oksjon. Enampakkumisele tuleb 37 teost, kunstnikest on esindatud  Karl Burman jr, Eduard Einmann, Eerik Haamer, Oskar Hoffmann, Valve Janov, August Jansen, Richard Kaljo, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, Jaan Koort, Eduard  Kutsar, Endel Kõks, Kaarel Liimand, Lepo Mikko, Roman Nyman, Erich Pehap, Aleksander Pilar, Karl Pärsimägi, Varmo Pirk, Eduard Rüga, Richard Sagrits, Ülo Sooster, Konstantin Süvalo, Kristjan Teder, Richard Uutmaa, Edgar Viies, Eduard Wiiralt, Johannes Võerahansu.

 

•10. XII  toimub väliskunstimuuseumis laupäevaakadeemia maalikunstnik Tiit Pääsukesega. EKA joonistamise õppetooli juhataja vaatleb akadeemilist joonistamist, vestlust illustreerivad haruldased originaaljoonistused EKA arhiivist. Ta meenutab akadeemilist joonistamist kunstikooli õpilasena 1950ndate Tartus, kunstitudengina 1960ndatel Tallinnas, joonistamise õpetajana 1970ndatel ning räägib joonistamise õpetamise eesmärkidest ja meetoditest.

 

•Kuni 30. XII on tarbekunsti- ja disainimuuseumis  vaadata esimese Eesti noore disaineri auhinnale Säsi kandideerinute töid. Auhinna, mis antakse noorele eesti disainerile väljapaistva disainialase tegevuse eest kahel viimasel aastal pälvis Sixten Heidmets. Publikupreemia selgitati EKAs toimunud näituse ajal, selle sai Igor Volkov. Veel kandideerisid Anneli Tammik, Björn Koop, Riho Tiivel ja Monika Järg. Järgmine auhinnasaaja selgub kahe aasta pärast.

 

•13. XII kell 17 esilinastub Tartu Kunstimajas Rein Raamatu ja Peeter Brambati film “Kursi koolkonna fenomen”. Stsenaariumi on kirjutanud kursilane Ilmar Kruusamäe ning kunstiteadlane Ants Juske, operaatoritöö on teinud Arvo Vilu, Erik Norkroos ja Rein Raamat. Filmis on kasutatud Ilmar Kruusamäe koduarhiivi. Filmiesitlusele järgneb Kursi koolkonna III kataloogi esitlus. Kursi koolkonna asutajaliikmed Ilmar Kruusamäe, Peeter Allik, Priit Pangsepp ja Albert Gulk on kuraatoritena hoidnud silma eesti kunstil toimuval ning kutsunud aastate jooksul rühmitusega liituma Priit Pajose, Marko Mäetamme, Imat Suumanni, Külli Suitso ja Reiu Tüüri. Külalisesinejatena on kursilaste näitustel kaasa löönud Andrus Kasemaa, Ervin Õunapuu, Tõnu Noorits, Hannes Starkopf, Eero Ijavoinen ja Kaarel Vulla.

 

•5. XII avati Eesti Põlevkivi peahoone kunstigaleriis vanameister Evald Okase isikunäitus.  Avamisel viibinud kunstnik meenutas, et  ta on 1950ndatel külastanud sealseid kaevandusi. Praegusel näitusel on eksponeeritud graafika, peamiselt reisipildid: Jaapani, Itaalia, Pariisi, Amsterdami -seeriad, aga ka aktid ja portreed.  Kunstnikku olid tulnud tervitama ka tema endised õpilased, kunstnikud Aleksander Igonin ja Seaküla Simson.

 

•2. XII esines Anders Härm Münchenis teatrifestivalil “Spielart” loeng-performance’iga “Be drunk, be very, very drunk”.  Performance’id on teatrifestivalidel endiselt hinnas ning Härmi kutsuti ka edaspidi osalema.

 

MUUSIKA

 

Tõnu Kaljuste jõulukontserdid Rootsis ja Taanis

Tõnu Kaljuste juhatab jõulukontsertidel taas Põhjamaade koore ja orkestreid. Eile ja täna on ettekandel G. F. Händeli “Messias” Malmö Caroli kirikus, esitajaiks Taani Raadio koor, solistid Gisela Stille, Katija Dragojević, Jonas Degerfeldt, Oskar Hillebrandt ja Malmö Sümfooniaorkester. Taanis tuleb J. S. Bachi “Jõuluoratooriumi” (I – III) kaks ettekannet: 16. XII Kopenhaageni toomkirikus (kontsert on juba välja müüdud) ja 19. XII Slagelse St. Mikkeli kirikus. Esitajaiks on seal Kopenhaageni Drengekor (Kuninglikud Kantorid), solistid taani lauljad Louise Fribo, Andrea Pellegrini, Bo Kristian Jensen, Michael Lindberg ja Sjællandi Sümfooniaorkester.

Priit Kuusk

 

•Homme on London Philharmonic Orchestral kavas Londoni Queen Elizabeth Hallis kaks Arvo Pärdi teost: “Cantus in Memory of Benjamin Britten” ja “Tabula rasa”, kus solistideks Boris Garlitsky ja Pieter Schoeman.

 

Arvo Pärdi teosed kõlavad kõrvuti Mozarti “Reekviemiga”, juhatab noor vene dirigent Vladimir Jurovski. “Cantus” on kavas ülehomme ka Sout­hampton University Sinfoniettal. Kaks Pärdi ettekannet ka Soomest: “Festina lente” Joensuu Linnaorkestrilt Hannu Koivula juhatusel eile ja “Trisagion” Lapi Kammerorkestrilt homme Rovaniemis, dirigendiks John Storgårds. Hispaania kammerorkestril Fundación Caja Duero on 13. ja 14. XII kontserdil Salamancas kavas Pärdi “Fratres”.

P. K.

•Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika” esitavad Kadrioru lossis ülehomme kell 18 Mari Tampere-Bezrodny (viiul) ja Ivari Ilja (klaver) Johannes Brahmsi sonaate. Viiuldaja Mari Tampere-Bezrodny alustas oma aktiivset interpreeditegevust 1970. aastatel Moskva konservatooriumi üliõpilasena. Ta on solistina esinenud paljudes välisriikides, hinnatud pedagoogina on tal õpilasi nii Eesti muusika- ja teatriakadeemias, Moskva konservatooriumis kui Sibeliuse akadeemias. Ka pianist Ivari Ilja on solistina esinenud paljudes välisriikides, eriti silmapaistvad on tema romantilise muusika (Chopin, Brahms, Schumann) tõlgendused.

Kõnealusel kontserdil tulevad ettekandele Johannes Brahmsi sonaadid viiulile ja klaverile A-duur op. 100, d-moll op. 108 ning G-duur op. 78.

 

TEATER

 

•Homme, kell 12 esietendub Eesti Nukuteatri suures saalis nii väikestele kui suurtele muinasjutusõpradele mõeldud jõululavastus “Muinasjutumees”.  Loo on Hans Christian Anderseni muinasjuttude põhjal kirja pannud Urmas Lennuk. Lavastaja on Ain Prosa, helilooja Ardo Ran Varres (mõlemad külalisena Eesti Draamateatrist), kunstnikutöö on teinud Kalju Kivi. Ühel pimedal talveööl tuleb Muinasjutumehe juurde aluspükstes kuningas ja tahab kõik muinasjutud ära osta. Muinasjutumees ei taha neid alguses müüa. Kuna ta kõht on nii tühi ja tuba külm, otsustab ta muinasjutud siiski kuningale müüa. Koos hakatakse muinasjutte üle vaatama ja kauplema. Ja see lugu võiks väga kurvalt lõppeda, kui muinasjutuärisse ei sekkuks vapper pardipoeg, keda hüütakse Inetuks…

•Assauwe teatri teatrilaboris Tallinnas Kaarli pst 9 (endises Salong-Teatri ruumides) esietendus 7. XII heategevusprojekti raames lasteetendus “Mina küll andeks ei palu”. Tegu on Sofja Prokofjeva raamatu põhjal Helen Rekkori õppetööna valminud lavastusega. Lastelavastust mängitakse 7. – 14. XII, paljulapselistele peredele tasuta. Piletid müügil tund enne algust kohapeal.

 

•The Diaspora Project toob Tallinna kokku break-tantsu tegijad Tallinnast ja Brüsselist, eesmärgiks kogemuste vahetus ning ühine projektetendus. Projekti korraldavad Cie.13 Belgiast ning Eesti Breiktantsu Liit. Sünnib esimene Eesti hip-hopi-lavastus, kus mitte ainult ei tehta uskumatuid trikke, vaid vahendatakse ka suulist ja etnilist pärimust. See projekt püüab kasutada populistlikku ja populaarset kunstivormi kui Euroopas eristuva segmendi, rahvusvähemuste, migrantide ja põgenike kogukonna  kultuurilist ja geograafilist profiili. Need vähemused moodustavad peamise osa Euroopa ja ka kogu maailma hip-hopi kogukondadest. Idee ja lavastus Rosa Meilt, osalevad parimad breikarid Eestist ja Belgiast. 7. ja 8. XII kell 19 Kanuti gildi saalis, 9. XII kell 19 Endla teatris, 10. XII kell 19 Vanemuise väikeses majas.

 

•13. XII kell 18 esietendub Endla teatri suures saalis “Kaval-Ants ja Vanapagan”. Lihtsameelse ja rumala Vanapaganana astub üles Jaan Rekkor, muretu vigurdaja Kaval-Antsuna Sepo Seeman. Teistes osades on Carmen Mikiver,  Katrin Valkna ning Gabriele moe- ja tantsukooli õpilased. Tähelepanu väärib see, et  tänased peaosalised mängisid samanimelisi rolle ka R. Trassi  lavastuses “Põrgupõhja uus Vanapagan” (A. H. Tammsaare – P. Tammearu) Endla Küünis aastatel 2002 – 2005.

“Kaval-Ants ja Vanapagan” teksti on kirjutanud Endla dramaturg Kiti Kaur, lavastaja on Tiit Palu, kunstnik Andrus Jõhvik, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, valguskujundaja Margus Vaigur ning liikumisjuht Juta Ild.

 

•Ugala väikeses saalis esietendub täna Lev Tolstoi “Anna Karenina”, mille on lavastanud ja instseneerinud Mihhail Tšumatšenko Moskvast. In­-s­tseneeringu on tõlkinud Selma Holberg ja Ugala loominguline ühendus H.O.P.P. Kunstnik on Aime Unt, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Külalisena esineb lavastuses vanemuislane Aivar Tommingas.

 

KIRJANDUS

 

•4. XII anti Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses traditsioonilisel eesti lastekirjanduse päeval välja Aasta Rosina auhind silmapaistvaimale eesti lasteraamatule. Teabekeskuse töötajatest koosnev žürii tunnistas üksmeelselt auhinna vääriliseks kogumiku “Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte” (Ajakirjade Kirjastus, koostaja Tiina Siimets). Lood on kirjutanud Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte ja Peep Pedmanson, illustreerinud Jüri Mildeberg. Kõik autorid said auhinnaks suure koti rosinaid.

 

•14. XII kell 20 on Ku-Ku klubis Kai-Mai Olbri luulekogu “Õhtune post” presentatsioon.

 

VARIA

 

•Täna kella 16.30 – 19 toimub rahvusraamatukogu kuppelsaalis Austria Vabariigi Suursaatkonna ja rahvusraamatukogu Austria lugemissaali korraldatud seminar teemal “Austria 2005: 60 aastat vabastamisest, 50 aastat riigilepingust, 10 aastat ELi liikmesust ning suhted Eestiga”. Seminari nimiteemal kõneleb Austria suursaadik Jakub Forst-Battaglia, RRi Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaali juhtiv koordinaator Irja Paurmann räägib Austria naisliikumisest,  akadeemia Nord võrdleva õiguse ja õiguse ajaloo professor Dr. Peeter Järvelaid Viinist kui olulisest metropolist Eesti õigusteadusele ja Thomas Mann Viini ülikooli Austria haridus- ja kõrgkoolipoliitika ajaloost ja ülesehitusest. Seminari tervitussõnavõtt on RRi peadirektorilt Tiiu Valmilt.

Ettekannetele järgneb diskussioon. Seminari töökeel on saksa keel.

Info: Irja Paurmann,  tel 630 736.

 

•5. XII külastas Tallinna Urho Kek­koneni Pärandiühingu delegatsioon ühingu esimehe, Soome Eduskunna peasekretäri Seppo Tiitineni juhtimisel. Külastuse ajendas U. K. Kekkoneni viimase raamatu “Tamminiemi” ilmumine kirjastuselt Argo. See on Soome presidendi teoste esmatõlge eesti keelde. Külalised kinkisid raamatu president Arnold Rüütlile. Nad võttis vastu ka riigikogu esimees Ene Ergma. Temale anti pärandiühingu jõulukingitusena üle vastilmunud raamat igale rahvaesindajale.

Raamatut esitleti 6. XII Mainori saalis Eesti-Soome Seltsi korraldatud Soome iseseisvuspäeva õhtul. Päevakohase kõne pidas kirjanik Ülo Tuulik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming