Uudised

V. E.

KUNST  

ALICE KASK JOONISTAB RUUMI

Kuni 19. XII on Hobusepea galeriis vaadata Alice Kase (1976) joonistuste näitus. Väljapanekul ei ole nime, niisamuti ka joonistustel, kunstnik ei taha ka seletavat teksti sinna juurde. Oluline on pildil tekkiv ruum. Eri vanuses ning positsiooniga mehed täidavad seda ruumi ainult selle olemasolu õigustamiseks.

 

•13. XII avati Hausi galeriis Inga Heamäe isikunäitus “7 Itaalia pilti”.  Väljas on kümmekond selle aasta Itaalia-teemalist litot. Need on elurõõmsad ning optimistlikud lehed, kus näeme Itaaliale iseloomulikku kunstniku vaatevinklist. Heamäe töid iseloomustab hoogne joonistuslaad ning siiras ja muhe kaasaelamine kujutatavale.

 

•Kui 11. XII oli Tallinna Linnagaleriis vaadata Valie Export Society väljapanek “Streik ei ole horoskoop!”. Tegemist oli dokumentatsiooniga, kus üksteisele saadetud e-kirjades avatakse nii naiskunstnike grupi (Kadi Estland, Mari Laanemets ja Killu Sukmit) eesmärk kui ka praegune olukord, peatutakse gruppi puudutava kaudu Eesti kunstielu võimuküsimustel.

 

•14. XII avati Tallinna Linnagaleriis Kristin Kalamehe näitus “Mehed”. Kunstnik on lõpetanud Jaan Toomiku magistrantuuri ja õpib nüüd Tallinna ülikoolis filmi- ja videoõppetoolis. Seekord käsitleb ta naise eraelu, tuues fotolavastustena vaatajani oma elukogemuse üldistuse. Uus video “Haigused ja seisundid” vaatleb soorolle, vaimseid ja füüsilisi seisundeid ning peatub ka ravimeetoditel.  Kunstnik on ühendanud sotsiaalsed rollid meditsiini ja muinasjuttudega.

 

•14. XII avati Ungari Instituudis Nikolai Kormašovi Ungari-aineliste maalide näitus.  Esimest korda käis Kormašov Ungaris turismigrupi koosseisus 1960ndate alguses, seejärel reisis ta ungari kunstnikest sõpradele külla ka omal käel. Vaadata ongi tollased üllatava tonaalsuse ning  meeleoluga linnavaated, maastikupildid ja  portreed.

 

•Alates 10. XII on galeriis Kunst&Disain Viru keskuse IV korrusel vaadata esimene Eesti vaibadisaineri Ivika Kärmiku loodud hiina siidvaip. Hiina traditsioonilises tehnikas on valminud kaks vaipa. “Lendavat vaipa”, mida hiinlastel tuli pool aastat sõlmida (155 000 sõlme ühel ruutmeetril), saabki galeriis näha. Kosmilise mustriga vaibal tuleb ruutmeetri kohta 430 000 sõlme. Siidvaiba kavand on loodud Eestis, Austrias tehti tehnilised joonised ja Hiinas sõlmiti sajad tuhanded sõlmed.

 

•Alates 13. XII on Draakoni galeriis moekunstnik Saima Priksi, tekstiilikunstnik Irina Baleva ja metallikunstnik Marje Keremi näitusmüük. Priks, väljapaneku idee autor ja näituse koostaja, esitleb ülevaatlikku valikut viimastel aastatel valminud rõivakollektsioonidest, Baleva traditsioonilist batikas tekstiilimaali ja Kerem lähiaastatel valminud metallehistööd.

 

•14. XII korraldas Viviann Napa galerii Tallinna Psühhiaatriahaigla heaks heategevusõhtu. Monotüüpia trükitehnikat tutvustas kunstnik Marju Bormeister. Tema õlimaalide, akvarellide ja monotüüpiate müügitulu läks psühhiaatriahaigla heaks.

 

•Kuni 24. XII on Y-galerii P- ja T-saalis vaadata näitus “Võõras mure” ja A- ja E-saalis Lauri Pajose näitus “Tonal”.  Väljas on kolme EKA avatud akadeemia lõpetanud kunstniku maalid: Anniki Kari maalide peategelane on inimene oma keskkonnas, Ellen-Reet Türi maalidel on jäädvustatud olulised hetked ja  Ulvi Kuldkepi piltidel on kujutatud teda ennast konfliktis ümbritsevaga. Lauri Pajos tegutseb nii kunstniku kui muusikuna. Mõiste “tonal” on võetud kaasaegse müstiku Carlos Castaneda teostest ning tähendab loovat või korrastatud olemust. Pajose suuremõõtmelised maalid on sürreaalabstraktsed.

 

•15. XII avati Tartu ülikooli raamatukogu II korruse näitusesaalis näitus “Maalilised reisid”. XVIII sajandi keskpaiku sai reisimine laiema kandepinna kui kunagi varem. Reisielamustest sündinud maalid ja graafilised lehed talletasid teekonnal kogutud visuaalse informatsiooni, vahendasid ja tutvustasid kogetut ning nähtut. Näituse on koostanud Moonika Teemus.

 

•15. XII avati Tartu ülikooli ajaloo muuseumis fotonäitus “UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad paigad Ungaris”. Ungari Muinsuskaitseameti ja UNESCO Ungari Rahvusliku Komitee koostatud teabenäitus tutvustab kaheksat Ungari kultuuriobjekti: Budapesti südalinna, arhailist Hollókö küla, Aggteleki karstikoopaid, Pannonhalma kloostrit, Hortobagyi pustat, Pécsi toomkiriku varakristlikke katakombe, Fertö kultuurmaastikku ja kuulsat Tokaij veinipiirkonda.

 

•12. XII peeti plakatinäituse “Vägi valla paremvägivalla vastu” raames Saksa Kultuuri Instituudi, SA Domus Dorpatensise ja Tartu ülikooli eetikakeskuse seminar. Tartu ülikooli sotsioloogia- ja sotsiaalpoliitika osakonna dotsent Judit Strömpl  kõneles vägivallast ja laste väärkohtlemisest laste perspektiivist, Margit Sarv perevägivalla tõkestamise õiguslikest võimalustest, Ivar Sakk tõstatas küsimuse plakatist kui hambutust lõukoerast. Anti üle ka kirjandusvõistluse “Vägivald minu ümber” ning  joonistamisvõistluse “Ei vägivallale!” auhinnad.

•Täna algusega kell 14 peetakse Pärnu Linnagaleriis seminar “Metropoliväline kunst”. Kõnelevad Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja,  Pärnu abilinnapea Margus Tammekivi, Tallinna Kunstihoone juhataja Reiu Tüür, kuraatorid-galeristid Rael Artel ja Mari Kartau, kunstnikud Jaak Visnap Eesti litograafiakeskusest, Üllar Kallau Pärnu kunstiklubist. Esitletakse Pärnu kunsti aastaraamatut  ja eriväljaannet “Non Grata extra”.

 

•Täna kell 16 avatakse Narva kunstigaleriis traditsiooniline jõulunäitus. Väljas on Narva, Sillamäe ja Jaanilinna kunstnike möödunud aasta parimad tööd.

•Kuni 4. I 2006 on Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis vaadata Helle Vahersalu maalinäitus “Rooste”. Aastal 1989 fikseeris kriitika Vahersalu (taas)jõudmise puhtasse abstraktsionismi. Viimase, raudtee (ühtlasi Tapal veedetud lapsepõlve) -ainelise maaliseeriaga “Rooste” (2003-2004) näib Vahersalu taas olevat haaratud “ettekäändelise objekti lummusest”. Tulemuseks on objekti maalilise provokatiivsuse, kunstniku vaba väljenduse ja sügavama eksistentsiaalse sõnumi süntees.

 

FILM

 

•IX Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali auhinnad:  grand prix (10 000 eurot) parimale Euraasia filmile – “Sanghai unistus”, režissöör Wang Xiaoshuai, Hiina; žürii parima režiidebüüdi auhind – Hou Shiao-Shien, “Kolmel ajal”, Taivan-Hiina; žürii auhind parimale meesnäitlejale – Jesper Christensen, “Tapmine”, Taani; žürii auhind parimale naisnäitlejale – Maria Lundqvist, “Emadest parim”, Soome-Rootsi; žürii eriauhind – “Härra Lazarescu surm”, rež Cristi Puiu, Rumeenia; Scottish Leaderi eesti filmi auhind – “Mees animatsioonist”, Hardi Volmer; Aasia filmikunsti edendamise võrgustiku (NETPAC) žürii eriauhind parimale Aasia filmile – “Maa ja tuhk”, rež Atiq Rahimi, Afganistan-Prantsusmaa; Rahvusvahelise Filmiklubide Föderatsiooni (FICC) žürii auhind ehk Don Quijote preemia – “Tapmine”, rež Per Fly, Taani; ära märgiti “Härra Lazarescu surm”, Cristi Puiu, Rumeenia; Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) auhind – “Garpastum”, Aleksei German jun, Venemaa; Postimehe žürii auhind – samuti “Garpastum”; publiku auhind – “Vibu”, Kim Ki-Duk, Lõuna-Korea; elutöö auhinna sai Eesti režissöör Elbert Tuganov.

 

•10. XII kinos Kosmos peetud IX PÖFFi lõputseremoonial eelesilinastus Peeter Simmi lavastatud Eesti-Saksa mängufilm “Kõrini!”. 19 miljonit krooni maksma läinud “Kõrini!” räägib tragikoomilise loo sellest, kuidas on omavahel seotud armastus ja vihkamine. Režissööri sõnul keskendub film tõdemusele, et positiivsed lahendused on võimalikud ka siis, kui kõigest on kõrini, ning et ekstreemsetes olukordades tuleb keskenduda inimestevaheliste seoste loomisele, mitte lõhkumisele. Filmi peaosades astuvad üles eestlased Maarja Jakobson ja Rasmus Kaljujärv ning sakslased Heio von Stetten ja Thomas Schmauser. Kinodesse jõuab muhe road-movie “Kõrini!” filmi produtsendi Artur Talviku sõnul veebruari esimeses pooles.

 

TEATER

 

•10. XII esietendus Estonia kammersaalis südamlik muusikaline jõululugu lastele “Maria, Joosep ja Inglike”, mille libreto on kirjutanud Martin Lindam, laulutekstid Neeme Kuningas ja muusika Villu Valdmaa. Südamliku loo tõi lavale Tõnu Tamm, kunstnikutöö tegi Riina Vanhanen, liikumisjuht on Tatjana Järvi. Maria rollis on Mare Jõgeva või Triin Ellat, kaasa teevad veel Tarmo Sild, Hans Miilberg, Valentina Taluma, Villu Valdmaa, Tatjana Järvi, Tõnu Tamm ja kolm väikest tüdrukut. Lugu mängitakse detsembris 20 korda. Kuigi praeguse seisuga on enamik pileteid broneeritud, tasub kassast pileteid siiski küsida, sest broneeringud võidakse ka tühistada.

 

•Vanemuise teater andis läheneva eesti teatri aasta puhul välja lauakalendri “Lydiast Anuni”, kus teatriajaloolisi fotosid 25 väljapaistvast naisest läbi Vanemuise ajaloo. Eesti- ja ingliskeelse lauakalendri esikaanelt vaatab vastu eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja Lydia Koidula, kalendri viimasel leheküljel on aga praeguse Vanemuise dirigendi Anu Tali foto. Teatriajaloolise telje kahe otspunkti vahele mahuvad fotod sellistest Vanemuise teatriga seotud väärikatest naistest nagu Amalie Konsa, Anna Altleis, Liina Reiman, Elli Põder-Roht, Ida Urbel, Velda Otsus, Elo Tamul, Epp Kaidu, Lehte Mark, Silvia Vestmann, Maimu Krinal, Herta Elviste, Raine Loo, Kais Adlas, Rufina Noor, Ellen Kaarma, Lia Laats, Merle Jääger, Liina Olmaru, Jelena Poznjak, Kersti Heinloo, Meeri Säre ja Mare Tommingas. Kalendri kujundas Signe Kaljurand. Lisaks Sven Karjale osalesid kalendri koostamisel teatri raamatukoguhoidja Kuno Otsus ja kirjandusala juhataja Anu Tonts.

 

•Täna kell 16 loetakse Draamateatri maalisaalis ette Jaan Kruusvalli tekste. “Hääled I – III” on filigraansed draamavormilised vinjetid, dialoogid Jaan Kruusvalli kogumikust “Õhtuvalgus” (2005). Erakordse selgusega tuleb neis esile Jaan Kruusvalli lummav minimalism, mida on sageli võrreldud seisundimuusikaga. Loevad Tõnu Mikiver, Guido Kangur, Harriet Toompere, Aarne Üksküla, Maria Klenskaja ja Rasmus Kaljujärv. Musitseerib Eve Pütsepp tšellol. Lavastajana juhendab Aleksander Eelmaa. Selle üritusega tähistab Eesti Draamateater Jaan Kruusvalli 65. sünnipäeva. “Hääled I – III” tuleb taasesitusele 24. I 2006 kell 20.

 

•9. XII esietendus Vene teatris Jaan Tätte “Palju õnne argipäevaks”, millega teater  tähistab eesti teatri aastat. Restoranis Gloria etenduv näitemäng saab sõna otseses mõttes olema isuäratav. Näitlejad söövad tõelisi sööke, levivad tõelised aroomid. Elamuse pikendamiseks on kolmas vaatus toodud restorani saali, kus oma hiigelrollid teevad Gloria teenindajad ja peakokk. Lavastaja on Roman Baskin.

 

•Teisipäeval, 20. XII kell 17 toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi sinise laega saalis (Müürivahe 12) noorteõhtu, näha saab Theodor Altermanni ja Paul Pinnat. Etenduse teatrilegendide elust toob vaatajateni Assauwe teater. Noorteõhtu kuulub kevadel alustatud ürituste sarja “NooredHingedPikadSammud”. Assauwe teatri noortest näitlejatest õpib osa alles Viljandi kultuuriakadeemias. Noorteõhtu on koostanud kultuuriakadeemia lavastaja eriala tudeng Helen Rekkor.

 

•Neljapäeval, 22. XII kell 19 toimub teatris NO99 ühekordne aktsioon “Ulgumerelainetel”. Sławomir Mrożeki näidendi “Ulgumerel” põhjal valminud aktsiooni on lavastanud Tiit Ojasoo, osalevad Gert Raudsep, Jaak Prints, Kristjan Sarv ja Tambet Tuisk. Lavastaja on öelnud, et “Ulgumerelainetel” puhul leppisid nad näitlejatega kokku, et nad mängivad nii täpselt kui võimalik seda, mis proovides fikseeriti. Eesmärk on korrata maksimaalselt täpselt, mängida võimalikult hästi – aga on üks tingimus, mis neil seda teha ei lase.

 

MUUSIKA

 

EFK esitab-plaadistab õigeusu jõulumuusikat

Eesti Filharmoonia Kammerkoor annab täna, 16. XII Haapsalu toomkirikus kontserdi “Orthodox Christmas” õigeusu kiriku jõulumuusikaga.

Eile kõlas sama kava EFK esituses ka Tallinna Niguliste kirikus. “Orthodox Christmas” pakub kuulamiseks ja avastamiseks XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul tegutsenud vene ja ukraina heliloojate teoseid. Kavas on Kastalski, Barvinski, Izvekovi, Kedrovi, Stetsenko ja Leontovitši muusika. Maailmanimedest on Paul Hillieri valikus esindatud Tšaikovski ja Pärt. Kontsert on tasuta.

 

Uue aasta jaanuaris salvestab koor sama kava ka plaadile, mille annab välja Harmonia Mundi. Dirigent Paul Hillieri ja EFK varasemad vene muusika salvestised on maailmas äratanud suurt tähelepanu.

 

•14. XII esitles Weekend Guitar Trio Vanalinna Muusikamajas oma uut heliplaati “Lava”, mis jõudis esimest korda avalikkuse ette kolm nädalat tagasi Inglismaal Oxfordis. See on 12 aastat tegutsenud Weekend Guitar Trio viies CD, mida eristab eelmistest kaks asjaolu: esiteks on tegemist reaalajas salvestatud muusikast koosneva plaadiga, millele on koondatud parimad live-salvestised aastatest 1995 – 2005, ning teiseks kõlab plaadil põhiliselt vaba improviseerimise käigus tekkinud spontaanne ühislooming. Enamuses on tegemist Eesti Raadios salvestatud materjaliga, kuid plaadil leidub ka haruldasi võtteid Weekend Guitar Trio arhiivist.

Nagu paaril varasemalgi plaadil, osaleb “Laval” lisaks WGT-le (Robert Jürjendal, Tõnis Leemets ja Mart Soo) mitu külalist (Tuule Kann, Priit Lehto ja Tanel Ruben).

 

JÄRVIDE AASTALÕPP

Maestro Neeme Järvi viimatised kontserdid toimusid New Jersey Sümfooniaorkestriga 1. – 4. XII, kus sama kava avas neljal korral Arvo Pärdi “Cantus in Memory of Benjamin Britten”. Samas kõlasid veel Britteni viiulikontsert, kus solistiks nooruke hollandlanna Janine Jansen, ja Beethoveni sümfoonia nr 7. Need jäid Järvile viimasteks dirigendiaastal, mil ta juhatas ühtekokku 85 kontserti. Nelja kontserti juhatas Järvi NJSO ees ka novembris, vahetult enne seisis ta Haagi Residentie-orkestri ees, kus kahel õhtul kavas F. J. Haydni sümfoonia nr 67, E. Griegi klaverikontsert briti noore tähe Freddy Kempfiga solistina, F. Liszti rapsoodia nr 5 ja F. Mendelssohni sümfoonia nr 5. Lõppeva aasta pingelisim oli Järvile jaanuar kokku 16 kontserdiga, nii oktoobris kui ka novembris tuli maestrol dirigeerida 13 kontserti New Jerseys, Göteborgis, Detroitis ja Haagis.

Ka Paavo Järvi juhatusel on lõppeval aastal olnud 85 kontserti, 13 toimus oktoobris, kus ta dirigeeris Müncheni Filharmoonikuid ning Dresdeni Staatskapellet algul kodus, seejärel Saksamaa tuuril. Detsembrikuus on ta olnud juba oma uusima, Hesseni liidumaa esinduskollektiivi, Frankfurti Raadio SO ees, kus 8. – 10. XII kõlasid Bachi-Weberni “Ricercar”, Beethoveni klaverikontsert nr 2 (solistiks Olli Mustonen) ja C. Nielseni sümfoonia nr 6. 19. ja 20. XII lõpetab Paavo Järvi oma aasta Baieri Riigiooperi orkestri ees Münchenis Nationaltheateris, mil kavas üleni S. Rahmaninov: “Vokaliis”, klaverikontsert nr 3 (solist Aleksander Toradze) ja sümfoonia nr 2.

Kristjan Järvi viimased kontserdid ta Euroopa orkestri, Alam-Austria Tonkünstleritega möödusid juba novembri algul, 5. – 8. XI, mil kava “Tuhat ja üks ööd” esitati kolmel korral Viini Musikvereini suures saalis ning korra St. Pölteni festivalimajas: C. Nielseni süit “Aladdin” op. 34, M. Raveli “Sheherazade”, solistiks Rinat Shaham, ja ka N. Rimski-Korsakovi “Sheherazade”.

Maarika Järvi  on aasta lõpukuudel käinud solistina mängimas Carl Nielseni kontserti flöödile ja orkestrile. Oktoobris esitas ta seda Serbias, Novi Sadis koos Vojvodina Sümfooniaorkestriga, novembris (5. XI) Oshawa Durham Symphony Orchestraga Kanadas.

Priit Kuusk

 

TEADUS

 

•15. XII toimus Akadeemia maja saalis Toompeal raamatu “Universum valguses ja vihmas” esitlus. See raamat on neljas universumi sarja raamat. Peamiselt Tartu ülikooli ja observatooriumi teadlaste 35 artiklist koosnev rikkalikult illustreeritud kõvakaaneline värvitrükis köide (344 lk) annab ülevaate Maa atmosfäärist, päikesekiirgusest, ilmast ja kliimast. Viimaste aastate ilmastikunähtused erinevatel kontinentidel on olnud üpris valuliku ilmega. Raamat aitab mõista kliima ja ilma kujunemismehhanisme. Kogumiku on kokku pannud Tartu observatooriumi vanemteadur Uno Veismann ja teadusajakirjanik Rein Veskimäe, kes kõnelesid raamatu saamisloost.

“Universum” (1988) ja “Universumi mikromaailm” (2003) on tunnistatud ilmumisaasta parimaks populaarteaduslikuks raamatuks ning on saanud Eesti TA auhinna.

Villi Ehatamm

 

•14. XII oli Eesti TA 59-liikmelise kogu aastalõpuistung. Avakõne pidas akadeemia president Richard Villems. Asepresident Ain-Elmar Kaasiku tutvustas koostatavat Eesti TA arengukava aastateks 2006 – 2010, pärast laialdast arutelu kavatsetakse see kinnitada akadeemia aastakoosolekul 2006. aasta aprillis. Kuulati ära akadeemik Ilmar Koppeli teaduslik ettekanne, teemal “Keskkonnaefektidest superhapete ja superalusteni”.

Vastavalt akadeemia juhatuse otsusele kuulutati välja ja anti kätte selle aasta Bernhard Schmidti nimeline preemia. Selle sai teadus- ja arendustöö rakenduste eest Eesti majanduses Cybernetica AS noorteadlaste kollektiiv koosseisus Arne Ansper, Kristo Heero ja Sven Heiberg töö “E-hääletamise tarkvaralahendus” eest. Auhinnatud töö sisuks on Eesti Vabariigi poolt 2003. aastal käivitatud elektroonilise hääletamise kontseptsiooni väljatöötamine ja selle tarkvaralahendus. Tegu on silmapaistva näitega matemaatika ja arvutiteaduse valdkonna keerukate teooriate operatiivsest rakendamisest praktikas. Süsteemi kasutati edukalt Eesti kohalike omavalitsuste valimisel käesoleva aasta oktoobris.

Läbirääkimistel võtsid sõna akadeemikud Jüri Engelbrecht, Hillar Aben, Anto Raukas, Karl Siilivask, Agu Laisk, Jaak Aaviksoo ja Peeter Saari. Üldkogu töös osales vabariigi president Arnold Rüütel.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming