Uudised

 

T E A T E R

Anu Lambile Karl Adra nimeline auhindLegendaarse lavakõne pedagoogi Karl Adra 101. sünniaastapäeval 20. III anti ?Oodates Godot?d? etendusel, Tallinna Linnateatri näitlejale Anu Lambile üle Karl Adra nimeline auhind. Auhinna asutas 2003. aastal Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja seda annab välja Eesti Teatriliit. Auhind antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnum jõuab kõige selgemini ja paremini publikuni. Täna kell 17 toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis teatripäeva-eelne vestlusring ?Kellaviietee teatrikostüümi loojate, teostajate ja kandjatega?.Vestlust ilmestavad kunstiakadeemia tudengid, kes pakuvad võimaluse kohapeal jälgida kostüümi sündi. Vestlusringi on palutud tunnustatud teatrikunstnikud Liina ja Aime Unt, Kustav-Agu Püüman, Ann Lumiste ja Pille Jänes. Teostajate poolelt võtavad sõna teatrite kostüümiala juhatajad Hilje Berg, Helmi Toomsalu ja Leida Tallo. Kostüümitajuga näitlejatest osalevad Andrus Vaarik, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Silvia Laidla, Inna Taarna ja Anu Kaal. Assauwe tornis on avatud Tallinna Linnateatri lavastuse ?Kolm musketäri? kostüümide näitus. ?Krahvinna Mariza? VanemuisesVanemuise suures majas esietendus 25. III geniaalse operetimeistri Imre Kįlmįni ?Krahvinna Mariza?, milles kaasakiskuvad t?aarda?id vahelduvad hingematvalt kaunite armastusviisidega.?Krahvinna Mariza? vahetab Vanemuise repertuaaris välja kaks ja pool aastat suure menuga mängitud Kįlmįni opereti ?Bajadeer?, mis jõudis hiljuti 50. mängukorrani. Sakslasest lavastaja Thomas Wiedenhoferi sõnul pakub see operett meelelahutust ja palju situatsioonikoomikat. Krahvinna Marizat kehastavad Vanemuise lavastuses Pille Lill või Alla Popova, krahv Taszilot mängivad operetis Mati Kõrts või Jan Oja, parun Koloman Zsupanit Rando Piho või Urmas Põldma. Teistes rollides astuvad lavale Merle Jalakas, Kristina Vähi, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Karmen Puis, Valetina Kremen, Taisto Noor, Märt Jakobson jt. Väikese, kuid olulise rolli teeb lavastuses Eesti vanim tegevnäitleja Herta Elviste.

K U N S T

Täna kell 18 avatakse Rotermanni soolalaos Marco Laimre isikunäitus ?Küsimused ja vastused. (Eksperimentaalsemiootiline keskkond)?. Laimre on loobunud ideoloogiavälisuse illusioonist ja vaatleb tegelikkust vastupanu ja konfliktide kaudu, konstrueerides lühiseid. Tema teosed kommenteerivad maailma ning avavad kommunikatsioonile uusi tsoone. Näitus tegeleb küsimuste ja vastuste suhtega. Radikaalne kunstnik säilitab meeleldi sündmuste absurdsuse, hoides kinni sinna kuuluvast banaalsusest, võimatusest ja jõhkrusest, pannes sellega proovile heausksed kunstivabaduse käsitlused. Näitusega kaasneb intervjuude kogumik, mis aitab huvilistel süveneda Laimre positsioneerumise tausta.24. III avati Tallinna Linnagaleriis Ilja Sundelevit?i näitus ?Täht?. Sundelevit? on Eestis tuntud rohkem ajakirjaniku, tõlkija, kirjastaja ning toimetajana. Esimesed kunstiprojektid valmisid tal koos Leviatani rühmitusega Iisraelis. Linnagaleriis on väljas Tel Avivi lähistel valminud maakunstiprojekti fotodokumentatsioon ning videoinstallatsioon. Kunstnik mõtiskleb keele tähenduse ja terrori üle, võrdleb tähti ja märke, paneb neid mitmesse kultuurikonteksti. Videoinstallatsiooni muusika autor on Jaan-Eik Tulve.24. III avati Hobusepea galeriis EKA avatud akadeemia IV kursuse tudengite ühisnäitus ?Hinnatuim & enim müüdud ?. Kuraator on Kadri Kangilaski, noored kunstnikud Ilona Lilleorg, Kadri Maiste, Tiina Sauter, Erki Schotter, Lea Tomson, Kadre Vaik ja Kristel Värv käsitlevad kõik inimest omal viisil.Täna kell 16 avatakse Tartu kunstimuuseumis näitus ?Sotsrealistlik plakat ja tarbekunst?. Värvirõõmsate plakatite kaudu saab ammendava ülevaate tookordsest ühiskonnast, selle kampaaniatest ja ihalustest. Ka tarbekunstist on valitud pigem kuriositeete kui püütud anda ülevaade. Väljas on Nõukogude Venemaalt kingiks saadud lakkmaaliga kaunistatud laekad, riigijuhtide portreedega suured portselanvaasid, aga ka kodumaise lakkmaali parimad näited ja klaasikunsti paremikku kuuluvad stiilsed kristallvaasid temaatiliste kaunistustega. Tööd kuuluvad Tartu kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja tarbekunsti ning disainimuuseumi kogusse. Näituse kuraator on Reet Mark.22. III avati Y-galeriis Alar Madissoni fotonäitus ?Jalutuskäik Tartu vaimuga öises Tartus?. Käsitletud on linnakeskkonna ja loomuliku keha kohtumisel tekkivaid emotsioone. Madisson on ka muusik, laulnud ansambilis Fix. 23. III avati galerii A-saalis noore Tartu fotograafi Mati Karu näitus ?Kostüümidraama?. Karu on fanaatiline fotohuviline, kes pildistab kas või plekkpurgi või pappkarbiga kõiksugu objekte riieteta inimestest surnud tsivilisatsiooniobjektideni.23. III esitlesid kirjastus Tänapäev ja E-kunstisalong Tiina Nurga raamatut ?Kõrgem kunstikool Pallas?. Esitlusel kõnelesid raamatu autor ja Tartu kunstimuuseumi peavarahoidja Tiiu Talvistu. Raamat ilmus esmakordselt 1977. aastal, taastrükk on täiendatud, uues kujunduses, mitmete seni avaldamata piltidega ja Eesti kunstimuuseumi teadusdirektori Tiina Abeli eessõnaga. Raamatu on kujundanud Endla Toots. Raamatu esitlusega lõpetati pidulikult näitus ?Valitud meistrid?, kes eksponeeritud pallaslaste tööd läksid 25. III Tallinnas Mustpeade Majas toimunud E-kunstisalongi XI oksjonile.24. III esitles Academia Grata rektor Mari Sobolev Berliini Free Zone?i galeriis videosid ?Sõnavabadus? ja ?Rock?n roll?i lapsed? ning pidas ettekande postsotsialistlikust meedia- ja kultuurisituatsioonist banaanivabariigis. Ühtlasi andis ta Berliini kunstiakadeemia rektorile prof. Lothar Romainile üle EKA rektori prof. Ando Keskküla ametliku koostööpakkumise ja EKAd tutvustava trükise.

M U U S I K A

Pianist Andres Paas Budapesti kevadfestivalil20. III andis Ungari Raadio Marmorsaalis Budapesti kevadfestivali raames kontserdi Balti Trio, mis ühendab väljapaistvaid Baltimaade muusikuid: pianist Andres Paas Eestist, klarnetist Marcis Kulis Lätist ja praegu Hamburgis elav leedu t?ellist Vytautas Sondeckis. Kavas oli Beethoveni trio op. 11, Brahmsi trio op. 114, läti helilooja Peteris Plakidise trio ning Saksamaal elava noore läti helilooja Ruta Paidere spetsiaalselt Balti Triole pühendatud teos ?…Vergessenes Wasser…?. Esineti täissaalile ja noori muusikuid saatis suur publikumenu. Aprillis ilmub Budapesti päevalehes Nepszava Balti Trio liikmetega ka pikem intervjuu.Budapesti kevadfestival on üks Ungari mainekamaid ja suuremaid festivale, mis peetakse tänavu 24. korda. Lisaks kammerkontsertidele toimuvad ka orkestri- ja jazzmuusikakontserdid, ooperi-, opereti-, tantsu- ja teatrietendused, kunstinäitused jm. Festival kestab 4. aprillini.Eestis saab Balti Triot kuulata käesoleva aasta augustis Kuressaare kammermuusika päevadel.

MAARJA KASEMA

 Uus Tallinna Trio RootsisRootsi riikliku kontserdiagentuuri Rikskonserter kutsel viibis ülemere kuningriigis kontserdireisil Uus Tallinna Trio (UTT).10. ? 14. III anti kokku viis kontserti Borlänge misjonikirikus, Rikskonserteri kontserdisaalis Oscar II Stockholmis, Sölvesborgi St. Nicolai kirikus, Tingsrydi Söderporti kirikus ning Ronneby kultuurikeskuses. Väljaspool Stockholmi olid kavades Beethoveni Trio op. 97 (?Erzherzog?), Rahmaninovi trio g-moll, Helena Tulve ?Lumineux/opaque? (UTT tegigi selle teose esiettekande Tallinnas kevadel 2002) ja ?ostakovit?i trio op. 8, Stockholmis Beethoveni asemel Erkki-Sven Tüüri ?Arhitektoonika VII?.Kõige erksama ja asjatundlikuma publiku leidis ansambel Tingsrydis (kus tegutseb aktiivselt ka kohalik muusikaühing) ja Stockholmis, eesti muusika äratas huvi kõikjal. UTT esines Rootsis ka 2001. aastal, siis Põhjamaade-Balti paremate noorte muusikute sarja ?Upbeat? raames (tookord veel Norras, Lätis ja Leedus), mille edu järjeks oligi nüüdne kontserdireis.

PRIIT KUUSK

Rahvusvahelised klavessiinipäevad1.? 6. IV toimuvad Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus IV klavessiinipäevad, korraldajaks Eesti Klavesiinisõprade Tsunft, kunstiline juht Imbi Tarum.Klavessiinipäevad on kujunenud põhiliselt barokkmuusikat laiemale avalikkusele tutvustavaks kontsertide, meistrikursuste ja pillinäituste seeriaks. See Põhjamaade regioonis ainulaadne festival on ühendanud aastatega üha suuremat professionaalide ringkonda. Seekord kõlab kammermuusika barokist nüüdisteoste esiettekanneteni.Sel aastal on peakülalisteks Jordi Reguant ja Marju Vatsel Hispaaniast ning Wolfgang Brunner Austriast. Festivalil osalevad veel Anssi Mattila Soomest, eesti klavessinistid Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Ene Nael, Kristiina Are, Iren Lill, Ene Salumäe ning muusikud Leedust ja Lätist. Esinevad ka kõrg- ja muusikakoolide noored klavessinistid.Tallinna kontserdid toimuvad vanalinna kammersaalides: Rüütelkonna hoones, Vanalinna Muusikamajas, Kanuti gildi saalis, teatri- ja muusikamuuseumis.Kõrvuti kontsertidega toimuvad meistrikursused ja sümpoosion: Wolfgang Brunneri kursus on 2. IV Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis ja 3. IV Tartu linnamuuseumis algusega kell 10. Klavessiinipäevade sümpoosion algab 1. IV kell 11 EMA C-105 kahe ettekandega (Hans-Gunter Lock ja Maris Valk-Falk ning Iren Lill), jätkub 4. IV kell 15 EMA ooperistuudios Christopher Stembridge?i (Inglismaa) G. Frescobaldi tokaatade uue väljaande tutvustusega.

T A N T S

26. ? 28. III saab Tallinnas teoks traditsiooniline Eesti kaasaegse tantsu koreograafide ülevaatefestival ?uus tants 6?. 1994. aastast peetud festivali eesmärgiks on Eesti koreograafide loodut tutvustada peale publiku teistele koreograafidele, ametnikele, ajakirjanikele ning väliskülalistele.Kanuti gildi saalis ja Von Krahli teatris näeb Eesti kaasaegse tantsu tipptegijate 16 tööd, millest pea pool on esietendused või alles valmimas uued tööd. ?Uus tants 5? toetajad: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Kultuuriministeerium ja SOKOS Hotell Viru. Korraldajaks on agentuur 2.tants (Kanuti gildi saal) koostöös Eesti Tantsuloovisikute Liidu ning Von Krahli teatriga.

V A R I A

29. märtsil kell 16 esineb Eesti Keele Instituudi väikeses saalis (Roosikrantsi 6, II korrus) semiootikaseminaride sarja raames Andres Luure ettekandega ?Semiootika loogikast?. Loodusajakirjade aastaauhinnadLoodusajakirjade kirjastus Loodusajakiri MTÜ määras Eesti looduse ja teaduse parematele tutvustajatele oma aastapreemiad ?Seest suurem Eesti?. Kõige teadussõbralikuma meediaväljaande auhinna võitis Vikerraadio otsuse eest loobuda igapäevastest horoskoopide ettelugemisest oma hommikuprogrammis ?Vikerhommik?.Aasta üllatajaks sai astronoom ja filosoof Enn Kasak oma populaarteadusliku raamatuga ?Iidne täheteadus?, milles on selgelt ja värvikalt esitatud astronoomia ja astroloogia ajalugu ning nende distsipliinide lahknemine sumerite, babüloonlaste ja teiste iidsete rahvaste, sealhulgas eestlaste kultuuri kaudu.Horisondi autoritest võitis Marsi-teemaliste artiklite sarja eest auhinna astronoom Mihkel Jõeveer. Ajakirjas Eesti Loodus avaldatud randade kujunemise artikli eest võitis auhinna geoloog Kaarel Orviku. Ajakirjas Loodus avaldatud astroloogiat lahkava artikli eest võitsid auhinna helilooja Urmas Sisask ja literaat Anne Kahro. Eesti Metsas ilmunud metsapoleemika eest said auhinna metsateadlane Märt Riistop ja metsaasjatundja Rainer Kuuba. Aasta fotopreemia pälvis Malev Toom Eesti Looduses avaldatud fotodega. Aastaauhind määrati teist korda ja selleks on sedapuhku loodusfotograaf Ingmar Muusikuse Eesti Looduse loomafotovõistlusel preemia saanud foto õhus kaklevatest valgetest toonekurgedest.Auhinnad anti üle 24. III Tallinnas Akadeemilise Raamatukogu fuajees, kus esitleti ka uut aastaraamatut ?Lehed ja tähed?, mis käsitleb normi ja äärmust looduses ja teaduses. Eesti paremad populariseerijad kirjutavad seal äärmuslastest Eesti taimede, imetajate, putukate seas.

K E E L E – E L U

Rakenduslingvistika kogub hoogu25. ja 26. III peetakse Tallinnas EKIs ja TPÜs rakenduslingvistika konverentsi.Kõne all on lingvistilise klassifitseerimise aspektid (tööpada ?Keel, etnos, rahvus?, klassifitseerimine tõlketeoorias, keeleõppes ja testimises jmt.), keelestrateegia ja sellega kaasnevad publikatsioonid, keeletehnoloogia ja arvutirakendused, sh. eestikeelse kõnetuvastuse andmebaasi lõpparuanne, leksikograafia ja sõnaliigid, klassifitseerimine lingvistika naaberaladel. Konverentsi esimesel päeval asutati ka Rakenduslingvistika Ühing. Eesti kui mitmekultuuriline ühiskond22. ? 25. III tutvus Avatud Eesti Fondi korraldusel rahvusvahelise projekti ?Erimeelsustest avatuse ja koostööni mitmekultuurilistes ühiskondades? raames 20-liikmeline ekspertgrupp Eesti eri rahvuste ja kultuuride koosluse olukorra ja kogemustega.Eesti-Iiri (sh. Põhja-Iiri)-Moldova võrdlusprojekti abil analüüsitakse mudeleid keeleliste, kultuuriliste, ajalooliste ning usuliste erimeelsuste ületamiseks, osalevad iga riigi analüütikud, keeleteadlased ja ajakirjanikud.Eestis kohtuti rahvastikuministri P.-E. Rummo, riigikogu venekeelsete saadikute ning presidendi ümarlaua rahvusvähemuste ümarlaua esindajatega. Tutvuti rahvus- ja keeleeluga Narvas ja Mustvees, külastati koole, omavalitsusi ning mittetulundusorganisatsioone ning osaleti rakenduslingvistika konverentsi tööpajas ?Keel, etnos ja rahvus? EKIs.Projekt toimub Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) ja AEFi ?Ida-Ida? programmi raames.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming