Uudised

PRIIT KUUSK

 KUNST Düreri graafika Eestis

8. IV avati väliskunsti muuseumis saksa renessansskunstniku Albrecht Düreri (1471 ? 1528) näitus.

Kadriorus eksponeeritakse kolme Düreri tähtsamat puulõikesarja ehk nn. suurt raamatut ?Apokalüpsis?, ?Maarja elu? ja ?Suur passioon?. Lisaks sarjadele on väljas suurepärased puulõiked ja vasegravüürid ?Aadam ja Eeva?, ?Rüütel, surm ja kurat?, ?Püha Hieronymus oma kambris? ning ?Melanhoolia?. Kokku ligi 90 graafilist lehte. Tõeliste kunsti(poliitiliste) hittidena eksponeeritakse üle 60 aasta koos maalitahvlit ?Ristija Johannes? ja selle paarikut, altari teist tiiba ?Püha Onufrius?. Bremeni Kunstihoone tööde kõrval on vaadata teosed Tartu ülikooli kunstimuuseumist ja raamatukogust ning väliskunsti muuseumist. Näituse on koostanud Bremeni Kunstihoone graafikakogu kuraator Anne Röver-Kann ja väliskunsti muuseumi direktor Kadi Polli. Näitusele lisanduvad loengud: 10. IV Helen Bome, ?Düreri puulõikesarja ?Maarja elu? ikonograafia?; 17. IV Kadi Polli, ?Maalid ?Ristija Johannes? ja ?Püha Onufrius??; 24. IV Ivar-Kristjan Hein, ?Meistrigravüürid? ja 8. V Linnar Priimägi, ?Düreri inimesekäsitlus?. Loengud algavad kell 15.

 

8. IV avati tarbekunsti- ja disainimuuseumis EKA keraamikamagistrantide grupinäitus ?Läbi tule?. Reeli Haamer, Kadri Kivi, Annika Vilippus, Ingrid Allik, Mathew Graziano ja Milvi Korela kaitsevad samas 12. IV algusega kell 11 oma magistritööd. Haamer kui esimene kerafoli kasutaja eesti kunstis eksponeerib valgusobjekte. Kivi tegeleb paberportselaniga, mis on ammu leiutatud, kuid keraamikute seas alles hiljuti avastatud tehnika. Vilippus testib baariumglasuuride kasutusvõimalust kõrgkuumuskeraamikal. Allik esitleb raku-tehnikas teostatud keraamiliste vormide sarja. Graziano töödes on ühendatud puupõletuse tehnika ja mereteemalised keraamilised vormid. Korela keskendub reljeefsete tuhaglasuuride sobivuse katsetamisele toidunõuglasuurideks ja nende kasutamisele kaasaegselt disainitud tassivormide juures.

 

7. IV avati Tallinna Linnagaleriis Toomas Altnurme näitus ?Pomshiva Comeback?. Äsja Peruust naasnud kunstnik ühendab seekord oma varasema korea, laiemalt orientaalse kunsti kogemuse uue iidoli, indiaani kunstiga. Näha on ehtaltnurmelikke intensiivse kujundi ja koloriidiga maale, keevitatud objekte, videot. Kunstnik Pomshiva väljapanekus on ruumi ka tema Academia Grata tudengitel, kes esitavad seal oma performance?i-programmi.

 

6. IV avati Viviann Napa galeriis Laurentius & Co vaikelude näitus ?Tutti-Frutti?. Laurentsius jätkab mõistujuttu moraalist, lähtekohaks müüdid hea ja kurja tundmise puust. Vaataja peab alateadlikult samastuma õuna haarava Aadamaga. Läbi kumab hommage Boterole, keda Laurentsius viimasel ajal Pierre?i ja Gilles?i kõrval eriliselt hindab.

 

2. IV avati Ühispanga galeriis Kadri ja Liis Laugase ühisnäitus ?Klaasist naine?. Väljas on paarkümmend viimaste aastate klaasimaali. Nende vormikäsitlus on juugendlik, poosid dramaatilised. Õed Laugased on moe- ja klaasikunstnikud. Nende tuntuim töö on ansambli Blacky kostüümid.

 

6. IV avati Hausi galeriis Mall Nukke näitus ?Ikoon 2004?. Väljas on kunstniku 17 moodsate vahenditega teostatud ikooni. Mineviku atribuutika on aga asendatud eurosümboolikaga.

 

2. IV avati Tallinnas galeriis Domini Canes piiblist inspireeritud ülestõusmispühade kunstinäitus. Näituse on koostanud ja kujundanud Dolores Hoffmann, töid eksponeerivad Eda Kommitz, Maara Vint, Heino Kivihall, Eva Jänes, Tatjana Miller ja Tiina Veisserik. Avamise vernissage?il mängiti liturgilist muusikat.

 

12. IV kell 16 avatakse G-galeriis keraamik Georg Bogatkini isiknäitus ?Linnutee?. Põhiosa ekspositsioonist on kõige uuemad tööd. Näituse nimitöö ?Linnutee? on vastvalminud valgusinstallatsiooniga seinapannoo, kuid linnumotiivi on kunstnik arendanud pikemat aega peamiselt õõnesvormide dekooris. Installatsioone ?Kruusipuud? võib nimetada asjalikuks kokkuvõtteks, mis on ellu viidud vaimukas vormis.

 

7. IV avati Tartu lastekunstikooli galeriis Tarrvi Laamanni maalide näitus ?JuJu?. Väljas on mullu kevadel Aafrikas maalitud pildid. Tarvi Laamann või taRRvi laamaNN, nagu ta ise oma nime kirjutab, on kunstnik, kes alustas 90ndate keskel graafikuna. Aja edenedes on ta üha enam ära libisenud teistesse meediumitesse, eelkõige maali. Tema viimased maaliseeriad on valminud eksootilistes paikades. Laamann nimelt on ka oluline lennundustöötaja (linnud, linnud!!), mis on võimaldanud tal lennata Indiasse, Jamaikale, nüüd siis ka Benini ja mujalegi talle meelepärastesse paikadesse. Enamasti eesmärgiga ka pisut maalida. ?JuJu? oli mullu sügisel väljas Tallinna Linnagaleriis.

 

5. IV avati Tartu Y-galeriis maalikunstnik Fideelia (Signe Roots) näitus ?Kurjaloomakobrikas?. Näituse avamisel tõlgendasid kohalviibinud kummalist pealkirja ning seda eksponeeritakse kui näituse osa. TÜ maalijaharidusega ning Tartu kõrgemas kunstikoolis uue meedia alal ennast täiendav Fideelia on Tartu neosümbolistide üks markantsemaid esindajaid. Fideelia huviobjekt on naine ja tema müstiline sisemaailm, eriti huvitavad teda elukogenud naised. Tema maalid on ekspressiivsed, sürrealistlikud ning kohati grotesksed.

 

6. IV avati galerii A-saalis Eestis õppiva soome kunstniku Anna Kainulaineni maalinäitus. Kunstniku meelisteemad on inimene ja liikumine. Neid teemasid kombineerides tekitab ta nägemuslikke pilte.

 

Viimaseid päevi on Narva kunstigaleriis vaadata tekstiilikunstnike rühmituse Vaba Tahe gobelääni ja keraamika näitus ?Vaba Tahe sõpradega?. Narva kunstipublikule pakkus suurt huvi traditsioonilise gobelääntehnika uuenduslik kasutamine.

 

9. IV avatakse Haapsalu Linnagaleriis Laurentsiuse (Lauri Sillak) ja Tommy (Toomas Tõnissoo) näitus ?Portreed?. Vastandades head käsitööoskust ebatraditsiooniliste materjalidega, miksides kokku erinevaid esteetilisi väärtusi, saavutavad nad tähelepanuväärse tulemuse. Haapsalu Linnagaleriis toimuv ei ole taasühinemine, vaid kunstnike loomingu hetkeseisu näide.

 

Aprillikuu jooksul on Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis vaadata Miljard Kilgi maalide näitus. Väljas on viimaste aastate suureformaadilised maalid. Piltide sü?eedes põimuvad kunstniku erinevate loomeperioodide motiivid.

 

1. IV kolis Academia Grata vanast lasteaiamajast Chaplini keskuse V korrusele. Sellega vabanes hulk varem olmeprobleemidele rakendunud energiat õppe- ja loometegevuseks. Samas majas asub ka Pärnu uue kunsti muuseum. Uutes ruumides on vaadata Andrus Joonase kureeritud näitust ?Arte Povera läbi sajandite?.

 

EKMi uue hoone nimi on KUMU. Nimekonkursile saabus 71 autorilt 189 pakkumist. Võitnud nime KUMU pakkusid Kalju Jõul, Rein Rannap, Hanneli Rudi, Mare Klink, Üllar Jaaksoo ja Anu Ivask. Kõik võitjad said uue muuseumihoone näitustele alalise vabapääsme. Lisaks otsustas ?ürii anda välja ka 5 eripreemiat, mille pälvisid Meelis Kaldalu (kARTul), noorim osaleja 9-aastane Märt Belkin (Kunstiloss, Kunstipalee, Maaliriik, Maalideriik), Astrid Asso (KUNTERA ? Kunst teenib rahvast), Arpi Remmelgas (Eesti Kunstimuuseum-Rock), Kadi Alatalu (CIRCULOS, RING).

 

1. IV külastasid EKAd ja Eesti Arhitektide Liitu Royal Institute of British Architects?i esindajad RIBA endine president ja rahvusvahelise komitee juhataja Paul Hyett ning RIBA üliõpilasnõukogu liige Alexander Scott-Whitby. Arutati kutseseadust, rahvusvahelist akrediteerimist ning koostöö tihendamist.

 MUUSIKA

E.-S. Tüüri esitusi aprillis

Aprill pakub meile Erkki-Sven Tüüri orkestriteoste kaheksa uut ettekannet. 1. IV kõlas ?Lighthouse? keelpilliorkestrile Vaasa kirikus Vaasa Linnaorkestri lihavõttekontserdil Hannu Norjaneni juhatusel. 2. IV leidis aset ettekanne Espoo kultuurikeskuses: T?ellokontserti mängis varemgi heliloojalt suurt tunnustust saanud Martti Rousi, Tapiola Sinfoniettat dirigeeris Olli Mustonen. Kontserdi arvustuses Helsingin Sanomates (4. IV) pühendatakse T?ellokontserdile piisavat tähelepanu. Kriitik Samuli Tikkaja toob esile Tüüri väga hea muusikalise dramaturgia taju. Varasemast tuleb lisada, et Martti Rousi andis kontserdi ka 5. III Pori Promenaadikeskuses (Pori Sinfoniettaga), dirigeeris Tuomas Rousi.

8. ja 9. IV toob seni suveräänselt Euroopas ja Ameerikas soleerinud Isabelle van Keuleni järel Praha Dvoráki saalis ettekandele Viiulikontserdi t?ehhitar Gabriela Demeterova. T?ehhi Filharmooniaorkestrit dirigeerib Paavo Järvi. 18. IV mängitakse ka T?ellokontserti uue solistiga, USAs St. Pete?i Palladium Theateris esitab seda Lõuna-Florida ülikooli sümfooniaorkestri saatel Scott Kluksdahl, dirigeerib William Wiedrich.

20. IV toimub marimbakontserdi ?Ardor? järjekordne esitus selle esiettekandjalt Pedro Carneirolt Londoni Blackheathi kontserdisaalis, Trinity Muusikakolled?i orkestri väikest koosseisu juhatab Greg Rose. Ja lõpuks järgneb kaks ?Crystallisatio? esitust (Edinburgh ja Glasgow 22. ja 23. IV). Oma debüüdi ?oti Kammerorkestri ees teeb Olari Elts.

 TEATER 

Nukuteatris sagivad ringi jänesepoisid

8. IV kell 11 esietendub Eesti Nukuteatri suures saalis lustakas nukulavastus. Elar Kuusi armastatud lasteraamatul ?Memme musi? põhineva lõbusa jänkuloo dramatiseeris ja lavastas Reeda Toots.

Imearmsate nukkudega lavastus räägib Jänkuemast ja tema kolmest pojast Esijännist, Teisijännist ja Pisipõnnist. Eineks kasvab jänkuperel õues kapsapea, mitte tavaline, vaid võluline. See maitseb nagu ?okolaad! Ühel hommikul avastab jänkupere kohkudes, et nende armas kapsapea on röövitud.

Lavastuse kunstnikeks on Rosita Raud ja Kalju Kivi, helilooja Olav Ehala. Sirmi taga mängivad nukkudega Liivika Hanstin, Tiina Tõnis, Anti Kobin, Riho Rosberg, Toomas Kreen, Are Uder, Helle Laas, Tarmo Männard, Leino Rei, Valli Pärn ja Janno Jaanus.

 

Esietendus Draamateatris

7. IV esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis EMA kõrgema lavakunstikooli lavastajaüliõpilase Kadi Tudre lavastatuna Jim Cartwrighti ?1+1?.

EMA kõrgema lavakunstikooli tudengi Kadi Tudre lavastus ?1+1? on Jim Cartwrighti teistkordne kokkupuude Eesti Draamateatri lavaga, 1999. aastal esietendus suures saalis Hendrik Toompere jr. teatritöö ?Tee?. Provotseeriva inglise näitekirjaniku tekst lahendab näitlejate Maria Klenskaja ja Martin Veinmanni abiga äärmuslike partnerluste teemat. Lugu rebib katted 14 tegelase suhtelugudelt, armastuse peite- või esinemisvormidelt. Kahe näitleja mängitud inimtüüpide kogu tõestab teesi, et elu on paradoksaalsel moel korraga nii naljakas kui ka õudne. Lavastuse kunstnik on Riina Degtjarenko.

 

Eino Baskini lavastus Vene Draamateatris

4. IV jõudis Vene Draamateatris lavale prantsuse kirjaniku Pierre Chesnot? komöödia ?Kes aevastas?!?.

Tegemist on Eesti komöödiateatri grand old man?i Eino Baskini esimese tööga Vene Draamateatris. Kuigi, Baskin lavastab komöödiat ?Kes aevastas?!? juba teist korda; aastatel 1982 ? 85 mängiti näidendit väga menukalt Vanalinnastuudios. Vene Draamateatri lavastuse kunstnikutöö on teinud teatri peakunstnik Marianne Kuurme, mängivad Tamara Solodnikova, Ilja Nartov, Ksenia Agarkova, Sneþana Sinikina, Artjom Garejev, Aleksandr Okunev, Oleg Rogat?ov. Komöödiat ?Kes aevastas?!? saab sellel hooajal näha veel 10. ja 15. IV ning 12. V.

 VARIA 

Teisipäeval, 13. IV kell 18 on Tartus Saksa Kultuuri Instituudis Kastani 1 vestlussarjas ?Teise peeglis? vastakuti Vaino Vahing ja Mati Unt. Teema on ?Saksakeelse kultuuri puudutusi?.

Korraldajad on Saksa Keele ja Maiskonnaloo Keskus Tartus, Eesti Goethe-Selts ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.

 

Eesti Semiootika Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma ühise seminarisarja raames esineb 12. IV kell 16 Eesti Keele Instituudi väikeses saalis (Roosikrantsi 6, II korrus) Berk Vaher ettekandega ?Eksootika kirjanduses: reisikirjad, silmamoondused ja kognitiivne realism?

Muuseumid ja tegelikkus

14. ja 15. IV toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) traditsiooniline, arvult 45. aastakonverents, millega muuseum tähistab oma 95. aastapäeva. Tänavu keskendutakse muuseumide identiteedile kaasajas. Kahe päeva jooksul peetakse 24 ettekannet, esinevad teadlased-museoloogid 6 välisriigist ja Eestist.

Suured muutused ühiskonnas XX sajandi lõpukümnendeil on tugevasti mõjutanud ka muuseumi kui institutsiooni, mis on liikunud palju lähemale oma publikule ning pöörab järjest enam tähelepanu avatusele ja atraktiivsusele. Ettekannetes jälgitakse neid muutusi Horvaatias, endisse Nõukogude Liitu kuulunud maades ja Eestis.

Käsitlemist leiab muuseumide tähtsus nii täna kui ka tulevikus. Vaatluse alla võetakse muuseumide roll kohaliku kogukonna elus ning ka üksikisiku elustrateegiana. Analüüsitakse erinevaid kogumis- ja eksponeerimisstrateegiaid, konkreetsete muuseumikollektsioonide väärtust ja piiratust. Mitmed ettekanded lahkavad muuseumide ja infotehnoloogia suhteid, virtuaalse muuseumi võimalusi ja karisid. Kõne alla tulevad muuseumitöö eetikaprobleemid, samuti museaalide säilitamise ja (üha vajalikumaks muutuva) kopeerimisega seonduv.

Konverentsi töökeeled on inglise ja eesti keel.

Lisateave, tel. 742 1279, Terje Anepaio; www.erm.ee

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming