Uudised

PRIIT KUUSK, ENN LILLEMETS, VILLI EHATAMM

 KUNST Eesti esimesed naisskulptorid

15. IV avati Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Eesti esimesi naisskulptoreid?.

Eesti esimesed naisskulptorid kuuluvad põlvkonda, kes lõpetas oma kunstihariduse enne 1940. a. pöördelisi sündmusi ning said tuntuks juba 1920. ? 1930. aastatel. Nende suures osas kipsis teostatud varane looming eristub 1930. aastate skulptuuri üldpildis. Naisskulptorite suhe akti, naiste ja laste portree?anrisse on tundlik, vaade inimkehale pigem idealiseeriv kui naisekeha erootilisi või karakteerseid aspekte esile manav, nagu see oli enamasti meesskulptorite loomingus. Naisskulptorite saatus kujunes II maailmasõja aastail ja sõjajärgsel ajal väga erinevaks. Kodumaal on tuntumad Kristiine Mei (1895 ? 1969), Lidia Laas (1909 ? 1978) ja Marie Kalmus (1882 ? 1959). Sõjaeelses Eestis esimese naisskulptorina tuntud Hilda Orgusaare teoseid mäletavad vähesed, samuti on skulptorina kaduma läinud 1930. aastail edukalt alustanud Irmgard Luha. Emigratsioonis elanud Amanda Jasmin (1902), Salme Rosalie Riig-Schönberg (1903 ? 1973) ja Linda Sõber (1911) on kodumaal esindatud vaid oma sõjaeelse loominguga. Pariisis 1950. aastate algul oma töövõimalused leidnud Maire Männik (1922 ? 2003) ei kuulu esimeste naisskulptorite põlvkonda, kuid näitusel eksponeeritakse tema sõjaeelset loomingut ning portreefilmi ?Maire Männik, 54 Rue du Montparnasse? (2000, re?. Rein Raamat), mis on muuseumi hommage mõne kuu eest elust lahkunud kunstnikule. Näituse on koostanud Juta Kivimäe. Näitusega kaasneb teabepäev 12. V kl. 11 ? 11.30 Juta Kivimäe, ?Eesti esimesed naisskulptorid?; kl. 11.30 ? 12 Isabel Aaso, ?Naised t?ehhi skulptuuris maailmasõdadevahelisel perioodil?; kl. 12 ? 12.30 Mari-Liis Tammi, ?Olla naine ja skulptor täna Eestis?; kl. 13 ? 13.30 Reet Varblane, ?Ideaalse otsijad sõdadevahelises skulptuuris?; kl. 13.30 ? 14.15 Rein Raamat, ?Maire Männikule mõeldes? (esitab filmivariandist väljajäänud materjale ja mälestusi 2003. a. Pariisis surnud skulptor Maire Männikust).

 

14. IV avati Hobusepea galeriis Aime Jürjo viimase 15 aasta loomingu valiknäitus. Väljas on skulptuurid, objektid, joonistused. Kunstnik iseloomustab oma isiknäitust: ?Arvan, et kunst peaks andma ka vaheldust ja puhkust, lubama muiata enda ja teiste üle, kutsuma kaasa mõtte- ja vormimänguga.?

 

Eesti vanima oksjonimaja Hausi galerii 14. kunstioksjonil on 41 tööd. Kõige vanem oksjonitöö on Oskar Hoffmanni maastikuvaade 1880ndate keskpaigast. Koos sellele lisanduvate Eduard Gebhardti ja Gregor Bochmanni töödega moodustub esinduslik baltisaksa kunstnike valik. Sensatsiooniliselt tuleb enampakkumisele Eduard Wiiralti legendaarne joonistus ?Oopiumi uimas?, mida siiani peeti hävinuks. Ülimalt haruldane on ka Konrad Mäe ?Capri vaade? (1922 ? 1923). Teose leidsid kunstniku ateljeest pärast tema surma sõbrad: teose tagaküljel kinnitavad Mäe autorsust Friedebert Tuglas ja Juhan Pütsepp; lisatud on ka kunstiühingu Pallas omaaegsed templid. XX sajandi eesti autoritest on esindatud Ado Vabbe, Eerik Haamer, Elmar Kits, Roman Nyman, Richard Uutmaa, Edgar Valter, Evald Okas jpt. Rubriigis ?Moodsa kunsti klassika? tutvustatakse Andres Toltsi legendaarset ?Autot? (1969). Näitust on võimalik külastada galerii lahtiolekuaegadel kuni 22. IV. Kõik tööd koos kataloogitekstidega on väljas ka Hausi galerii kodulehel www.haus.ee.

 

Kuni 24. IV on Tervishoiumuuseumis vaadata Anneli Säre pastellmaalide näitus ?Siin Eestis? ja tema kureeritud graafikanäitus ?Rohkem sisulist sügavust?. Näha saab õppekeskuse Juks, Kaitstud Töö keskuse, Astangu kutse-ja rehabilitatsioonikeskuse ja Viljandi keldristuudio erivajadustega noorte töid. Autorite lihtsad teemad annavad alust mõtiskleda inimliku võlu ja valu üle.

 

Homme kell 15 avatakse Viinistu kunstimuuseumis Tiina Tammetalu maalinäitus ?Eesti maastikud?, maiseid helisid loob jazzsaksofonist Roland Karu. Juba aastaid eesti maastikku defineerinud Tiina Tammetalu on seekord jõudnud maastiku kui keha tõlgendamiseni. Looduse keskel valminud tööd avavad ökoloogilise vaatepunkti; viimasel ajal populaarne muutunud ?ökoanarhism? saavutab sel näitusel uue dimensiooni. Patrioodina puudutab Tammetalu eestluse teemat. Tegemist on projekti ?Rahvaluule? esimese üritusega, mis kulmineerub käesoleva aasta septembris Jaapanis. Kell 15. 45 algab samas kunstnike jam session, kus oodatakse ettekannete, proosapalade, poeesia ja performance?itega esinema kõiki Tammetalu sünnipäevakülalisi (etteaste ajaline limiit on kolm minutit).

 

12. IV avati Eesti Põlevkivi kunstigaleriis Tõnu Nooritsa eesti loodust ja inimesi isikupäraselt tõlgendavate loodusfotode näitus.

 

Narva kunstigaleriis on vaadata Enn Põldroosi digitaalmaalid. Põldroos on pidevalt eksperimenteeriv kunstnik, arvuti on talle andnud uued võimalused. Narva kunstipublik, kes tunneb Põldroosi loomingut juba ammusest ajast, oli tõeliselt vaimustuses tema nooruslikkusest, energiast ning vabadusest, millega ta uut meediumit käsitleb. Avamisel keeldus kunstnik klassiku austavast nimetusest, lubades midagi uut, millele narvalased reageerisid rõõmsalt: ?Kadestame noorust?.

 

13. IV avati Eesti saatkonnas Berliinis juba kolmas näitus sarjas ?11×11?, Christoph Otto ?Estland und Europa?. See on Eesti muljete alusel valminud matkanäitus. Fotograaf on tabanud Eestimaad, kus rääm ja rõõm on omavahel südamlikult ja loomulikult põimunud. Ilmselgelt kumab fotodest autori soe suhtumine ja lugupidav hoiak meie inimeste ja maa vastu.

Eelmised saatkonna näitused olid Jaan Elkeni maalinäitus ning Ruth Huimerinna, Marko Keki?evi ja Ivar Saki ühisnäitus.

 

Kunstnike Liit

EKLi volikogu selle koosseisu viimane töökoosolek toimus 5. IV Ku-Ku klubis. Arutati SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondina loodud Olev Soansi mälestusfondi võimalikku toetamist. 2000. aastal loodud fond soovib jäädvustada kunstniku mälestust ja toetada Keila kunstielu. Graafikapreemiat antakse välja kord viie aasta jooksul, laureaat valitakse välja eesti graafikute seast eelnenud viie aasta graafikaloomingu põhjal. Praegu on fondis 77 668 krooni, ent jagamiseks vajaliku 100 000 jõudmiseni on puudu 22 332. Ettepanek toetada fondi 10 000 krooniga ei leidnud volikogu toetust, küll andsid mitmed kunstnikud lubaduse toetada sihtoksjonit tööde annetamisega, kui rahvuskultuuri fond koostöös vabagraafikute ühendusega selle korraldab.

Eelmisel volikogul konsensusega vastu võetud tööjuhisaed SA Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogule läbisid pärast väiksemaid tekstiparandusi hääletusvooru ja võeti volikogu poolt ülisuure hääleenamusega vastu.

Volikogu toetas ühehäälselt ideed korraldada 2005. aastal EKLi aastanäitus Tallinna Kunstihoones laiapõhjalise ülevaatenäitusena. Näituse ideestik, kas ja kuidas rakendatakse kuraatoreid, jääb suurkogul valitava uue volikogu otsustada. Volikogu arutas ka vajalikke täiendusi ja muudatusi põhikirjas punktide osas, mis puudutavad võimalikke tehinguid Tallinna Kunstihoone ja Tallinna Kunstihoone galeriiga, leides olevat otstarbeka viia need volikogu pädevusest suurkogu pädevusse. 2004. aasta suvest on EKL teatavasti Tallinna Kunstihoone ainuomanik, see moraalselt suur vastutus nõuab ka uusi juriidiliselt pädevaid lahendusi.

EKLi võeti vastu 12 uut liiget: Kaarel Eelma (s. 1973, maal), Piret Hirv (s. 1969, ehtekunst, rühmituse Õhuloss liige), Sandra Jõgeva (s. 1976, maal, tegevuskunst, videokunst), Irene Jürna (s. 1952, metallikunst), Kristin Kalamees (s. 1978, tegevuskunst, videokunst), Kristiina Laurits (s. 1975, ehtekunst, rühmituse Õhuloss liige), Eve Margus-Villems (s. 1972, ehtekunst, rühmituse Õhuloss liige), Villu Plink (s. 1977, ehtekunst, rühmituse Õhuloss liige), Lembe Ruben (s. 1974, graafika), Katrin Sipelgas (s. 1978, ehtekunst, rühmituse Õhuloss liige), Margus Tamm (s. 1977, graafika, tegevuskunst, videokunst), Tanel Veenre (s.1977, moekunst, ehtekunst, rühmituse Õhuloss liige).

 

Täna on Eesti Kunstnike Liidu suurkogu.

KL. 9 ? 10 REGISTREERIMINE; kl. 10 ? 10.15 EV hümn, EKLi auliikme prof. Paul Luhteini tervitus, suurkogu avamine, leinaseisak lahkunute mälestamiseks, päevakorra kinnitamine, päevakorra juhi (asejuhataja) ja sekretariaadi valimine, sõnavõttudeks registreerimine (kirjalik), presidendi, asepresidendi ja volikogu valitavatele kohtadele kandidaatide esitamine (kirjalik, suuline) kuni kl. 13, valimiste protseduurireeglite kinnitamine; kl. 10.15 ? 10.35 Jaan Elken, ?Eesti Kunstnike Liit 2001 ? 2003?; kl. 10.35 ? 10.50 EV kultuuriministri Urmas Paeti (külalisena) sõnavõtt; kl. 10.50 ? 11 Kristel Ait, ?EKL majandusaastate 2001 ? 2003 analüüs?; kl. 11 ? 11.15 Andres Tali, ?Kunstiharidusest?; kl. 11.15 ? 11.30 Eha Komissarov, ?Uue kunstimuuseumi ekspositsioonist?; kl. 11.30 ? 11.45 Reiu Tüür, ?Kunstihoone tulevikuplaanidest?; kl. 11.45 ? 11.55 Ann Kalamees (külalisena), ?Tollivormistus kunstiteoste toimetamisel välisriikidesse?; kl. 11.55 ? 12.15 Johannes Saar (külalisena), ?Populaarse kunstikultuuri vajalikkusest argimeedias?; kl. 12.15 ? 12.30 Tiina Käesel, ?Kas tarbekunstil on missioon??; kl. 12.30 ? 12.40 Jüri Arrak, ?Pilte areenilt?; kl. 12.40 ? 12.50 Enn Tegova, ?Uus identiteet?; kl. 12.50 ? 13 Maarja Undusk, ?Meil seal Euroopas …?; kl. 13.45 ? 14 Eesti Kunstnike Liidu põhikirja uue redaktsiooni arutelu, põhjendamine, hääletamine; häältelugemiskomisjoni valimine; kl. 14 ? 16 sõnavõtud-läbirääkimised; presidendi ja asepresidendi valimine; volikogu valimine, volikogu arvulise koosseisu ja esindusmäärade otsustamine; kl. 16 ? 17 kohvipaus, fuajees videofilmid kunstnikest, vaba mikrofon, suurkogu lõpetamine.

 

SA Tallinna Kunstihoone Fond kuulutab välja näituste Tallinna Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii 2005. aasta projektikonkursi. Projektide laekumise tähtaeg on 20. V. Projektid tuua või läkitada postiga Tallinna Kunstihoonesse Vabaduse väljak

 

6, 10146 Tallinn. Soovitav on projekti täpsele kirjeldusele lisada ka osalejate CV(d) ja projektiga seonduvat pildi- või videomaterjali.

15. IV avati Vaala galeriis moekunstniku Anne Metsise moejoonistuste näitus. Kunstnik esitab 14 moejoonistustega pannood, mille alusmaterjal on tema enda 1990ndatel ajakirjades Anne, Favoriit, ajalehtedes Sõnumileht, Eesti Päevaleht, Pühapäevaleht avaldatud moereportaa?id. Moeteadlikkuse kujundajana liigub Metsis glamuuri ja kostüümimoe raamides. 1990ndate moel ei olnud selgepiirilist identiteeti, iga aasta elas retro tähe all. Kunstnik ei määratle trenditeadlikkust mitte naise, vaid mehe kujundi kaudu.

 FILM

?Kaali saladus? New Yorgis menukas

10. IV New Yorgi Eesti Majas näidatud reþissöör Urmas E. Liivi populaarteaduslik film ?Kaali saladus? tekitas publikus suurt huvi.

Urmas E. Liivi, Tiit Kändleri ja Kalle Suuroja stsenaariumil põhinev ja Ago Ruusi üles võetud täispikk dokumentaalfilm ?Kaali saladus? (?Home of the Sun?) lahkab Kaali meteoriidikraatri saladust nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest. Lätiga koostöös toodetud filmi produtsendi Riho Västriku sõnul on filmi näidatud Rootsi ja Soome telekanaleis ning mitmetel festivalidel (Szolnokist 3. auhind), kuid filmist huvitatud levitajad ?ei suutnud Discovery Londoni peakorteris piisavat huvi äratada?. NASA Goddardi kosmoseuuringute keskuses töötav astrofüüsik Valdar Oinas ütles, et ?igati kõrgetasemeline film nii sisult kui vormilt?, mitmed inimesed aga lubasid kohe Ameerikast Saaremaale Kaali kraatrit vaatama sõita.

 MUUSIKA

Pärdi muusikaga preemiafilmid

Mõningase hilinemisega anname teada, et Prantsuse Kinokunsti Akadeemia 1975. a. asutatud Césarid said tänavu koguni kuus filmi, milles on taustana kasutatud Arvo Pärdi muusika valmisvõtteid. Need on Denys Arcand?i film ?Les invasions barbares? (aasta film, parim re?ii ja käsikiri), kus kõlavad Pärdi ?Psalom?, ?Trisagion? ja ?Wallfahrtslied?; samuti Claude Miller? ?La petite Lili? (parima naiskõrvalosa ja noore naisnäitleja preemia), kus kasutatud Pärdi teoseid ?Fratres?, ?Aliinale? ja ?Summa?. Kuues laureaat on Julie Bertuccelli film ?Since Otar left? (parim esmaekraniseering), kus kõlavad taas Arvo Pärdi ?Aliinale? ning ?Peegel peeglis?.

Just eelnimetatud Denys Arcand?i film, milles muusikat kolmest Pärdi teosest, sai ka parima välismaise filmi Oscari 76. akadeemia auhindade jagamisel Beverly Hillsis Californias. Mõlemad preemiad kuulutati välja nädalase vahega juba veebruaris, seda menukamalt lähevad filmid nüüd maailma kinodes.

Paavo Järvi Euroopa kontserdid

Pärast turneed Cincinnati SOga USAs Floridas (reisi kohta ilmus kokku 13 kirjutist) juhatas Paavo Järvi CSO kodusaalis veel üht kava (Bach/Webern, Haydn, Mahleri IV sümfoonia) ning suundus kontsertidele Euroopasse. Lihavõttenädalal seisis ta 8. ja 9. IV taas T?ehhi Filharmoonia orkestri ees Prahas Dvoraki saalis, kavas B. Martinu ?Piero della Francesca freskod? ning Bartóki ?Kontsert orkestrile?, vahepeal leidis aga aset Erkki-Sven Tüüri ?Viiulikontserdi? T?ehhi esiettekanne koos uue solistiga, kelleks Gabriela Demeterova. Just täna debüteerib Paavo Järvi debüüt Kuningliku Concertgebouw orkestri ees Amsterdamis, kava avamas Aulis Sallineni Sümfoonia nr. 8 (?Autumnal Fragments?) maailmaesiettekanne, siis Bartóki III klaverikontsert Barry Douglasega solistina ning C. Nielseni V sümfoonia, samas Concertgebouw suures saalis korratakse kava ka homme. Nädal hiljem juhatab ta taas Euroopa üht kuulsamat orkestrit, Müncheni Filharmoonikuid, kelle residentsis Gasteigis kõlab sama kava (Lutoslawski ?Sümfoonilised variatsioonid?, Prokofjevi III klaverikontsert, sol. Anika Vavic ja Bartóki ?Kontsert orkestrile?) kolmel korral (22. ? 24. IV), 25. aprillil mängitakse seda ka festivalil ?Heidelbergi kevad? sealses Stadthalles. Kuuvahetusel juhatab Järvi Cincinnatis veel kahte kava ning tuleb seejärel taas Euroopasse Bremeni, Frankfurdi ja Pariisi orkestrite ette.

Eesti teleprogrammid Mezzos

Prantsuse rahvusvaheline klassikalise muusika, balleti ja d?ässi telekanal Mezzo näitas (ja tutvustab ka edaspidi) oma kavades esmakordselt Eesti TV muusikaprogramme. Meilt valitute hulgas on kõigepealt Vanemuise teatri tantsuetendus ?Fluxus? Erkki-Sven Tüüri muusikale (koreograaf-lavastaja Teet Kask, telere?issöör Ruti Murusalu) ja E.-S. Tüüri marimbakontsert ?Ardor? Pedro Carneiroga solistina, koos ERSOga Olari Eltsi dirigeerimisel (re?. Ülle Õun). Mõlemad olid eetris 7., 9. ja 13. IV, kolm kordussaadet läheb eetrisse veel ka augustis. Kolmas programm ?Baltic Voices? (?Suvised palved?: A. Pärdi,

E. Rautavaara, P. Vasksi ja S.-D. Sandströmi teosed) on salvestis Tallinna Rootsi-Mihkli kirikust, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses Paul Hillieri juhatusel (telere?issöör samuti Ülle Õun). See programm oli eetris 14. IV ja 11. IV, uuesti näidatakse seda 20. IV. Seoses Euroopa Liidu laienemisega pöördusid Prantsuse telesaatja juhid ise meie poole kolme Eesti programmi materjalide saamiseks. Koostöö jätkub, prantslastel on plaanis ka neljas programm: ?The Tormis Circle? (?Tormise ring?: Eesti Filharmoonia Kammerkoor Veljo Tormise loominguga Tõnu Kaljuste juhatusel, re?. Aarno Cronvall, avaesitlus Cannes?i MIDEMil 2003), mille eetrisse andmiseks peetakse läbirääkimisi Eesti TV kaasprodutsendi, Briti firmaga RM Associates. Ent tunnine film ?Arvo Pärt ? Te Deum? (RM Associates, esit. EFK ja TKO, dir. T. Kaljuste) on juba kavasse pandud 21., 23. ja 27. IV.

 

Sibeliuse Akadeemia ja Viljandi Kultuuriakadeemia sõlmisid koostöömemorandumi

12. ? 13. IV külastasid Viljandi Kultuuriakadeemiat Helsingi Sibeliuse Akadeemia rektor Pekka Vapaavuori, pop-jazzmuusika osakonna juhataja Jari Perkiömäki, rahvamuusika osakonna professor Heikki Laitinen ja muusikatehnoloog Robert de Godzinski. Kahe päeva jooksul tutvuti lähemalt kultuuriakadeemia muusikaosakonna tegevuse ja arengusuundadega. Külastuse eesmärgiks oli allkirjastada kahepoolne koostöömemorandum.

Koostöömemorandumis on keskendutud soovile jätkata senist koostööd õppekava arenduse alal, et tagada vastastikku üliõpilaste edasiõppimise ja enesetäienduse võimalused. Samuti jätkata koostööd õppejõudude vahetuse alal. Uute aspektidena nähakse koostöö alustamist üliõpilaste vahetuspraktika võimaluste loomiseks ning ühiste õppejõudude koolituskursuste väljatöötamist. Eelkokkulepete tulemuse põhjal keskendutakse esmajärjekorras helitehnoloogi ja pop-jazzlaulu spetsialiseerumisvaldkondade väljaarendamisele Viljandis.

Suhtlus on toiminud juba 1990ndate algusest seoses rahvamuusika eriala loomisega toonases Viljandi Kultuurikolled?is. Toona tugineti suuresti Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika osakonna õppekavadele. Praeguse memorandumiga on keskendutud aga kõigi kultuuriakadeemia muusikaosakonna erialade koostööle Sibeliuse Akadeemiaga. Kultuuriakadeemias õpetatakse rahvamuusika, pop-jazzmuusika ja kirikumuusik-muusikaõpetaja eriala.

Vastastikune koostöö laieneb 2004/2005. õppeaastal loodavale Tallinna Ülikoolile, mille üks asutajaid on Viljandi Kultuuriakadeemia.

 TEATER

Kolleegide tunnustus Raine Loole

Eesti Näitlejate Liit andis oma kuuenda auraha Raine Loole. 1999. aastal asutatud preemiaga peetakse meeles tähelepandavaid, teenekaid ja võluvaid kolleege, keda on küll ära nimetatud, kuid kes pole veel sattunud ametlikult pärjatute hulka.

Raine Loo on teatrile nii paremail kui halvemail ajul loonud lummavaid osi mitte üksnes teatris, vaid ka filmis ja televisioonis. Ligi 40 aastat, (1965 ? 2004) kuulus ta Vanemuise truppi. Praegu teeb ta kaasa Vanemuise nüüdistantsulavastuses ?This is a Small Step for a Man?? ja Pallase Teatri luulelavastuses ?Betti Alver kolmele häälele?. Eesti Näitlejate Liidu juhatuse otsuse kuulutas rahvusvahelisel teatripäeval 27. III Viljandi Ugalas välja Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu esimees Rein Oja. Varem on hinnatud aurahaga Andrus Vaariku, Kärt Tominga, Hannes Kaljujärve, Helle Mere (Pihlaku) ja Lembit Ulfsaki tööd.

 

Philip Morris Eesti 2003. aasta tantsuauhindade nominendid

On selgunud Philip Morris Eesti 2003.aasta tantsuauhindade nominendid. Eelmisest aastast peale saavad Philip Morris Eesti tantsuauhinna sõltumatu tantsumaailma tegijad.

Aasta tegija 2003: Peeter Jalakas ja Sa?a Pepeljajev (Von Krahli Teater, ?Luikede järv?), Mart Kangro (?Mart on Stage?), Katrin Essenson (?So Far, So Good?), René Nõmmik ja Tiina Ollesk (Tantsuteater Fine 5, ?Püha kevad?).

Aasta läbilöögi auhind: Triin Lilleorg ?Betta Splendens ?Mairika Plakso ?-?, Kärt Tõnisson (?Aknast läbi ukse?), Einar Lints (?Allakäigust üles?).

Aasta tantsija preemia: Anna-Liisa Lepasepp (?Luikede järv?), Kärt Tõnisson (?Luikede järv?, ?Sabbatum?, projektid), Helen Reitsnik (?Sabbatum?, ?Püha kevad?, ZUGA), Päär Pärenson (Mart Kangro, Einar Lints, projektid).

Tantsuauhindade saajad tehakse teatavaks rahvusvahelisel tantsupäeval 29. VI.

 

Armastuse narrid

?Ei või olla!? korraldaja Comedy Productions tõi enne järjekordset suvetuuri välja saalitükina Murray Schisgali ?Armastuse narrid? (originaali pealkiri ?Luv?).

Lavastaja on Egon Nuter, kunstnik Hardi Volmer, mängivad Raivo E. Tamm, Anne Paluver ja Arvo Kukumägi, kes on pärast pikka pausi kinolinalt jälle teatrilavale naasnud. Seda igihaljast komöödiat, mis räägib armastusest, rahast ja seksist, mängiti omal ajal Broadwayl 902 korda, kuulsustest tegid kaasa Eli Wallach ja Gene Wilder. Publikumenu toetas kriitikute üksmeelne kiidukoor. Loomuliku jätkuna valmis Hollywoodi filmiversioon (osades Jack Lemmon, Elaine May, Peter Falk, Harrison Ford jt.) ning seejärel ka muusikal pealkirjaga ?What About Love??. ?Luv?i? jätkuvat populaarsust tõestab seegi, et ka uuel aastatuhandel on seda New Yorgis ikka ja jälle uuesti lavale toodud. Juba 1979. aastal jõudis ?Luv? Eestisse ja Tartus mängiti seda ?Lavv-stoori? nime all. Lavastaja Evald Hermaküla käe all tegi toona ühe oma esimestest suurrollidest Hannes Kaljujärv, mängisid veel Liina Orlova ja Tiit Luts.

 KIRJANDUS

MTÜ Zapakazz poolt välja kuulutatud IV luulekonkursist on osa võtnud ligi 250 inimest, luuletusi tuli ligi 500. ?üriisse kuuluvad sellised tuntud inimesed nagu Ervin Õunapuu, Vallo-Andreas Hallik, Liisi Ojamaa, Sven Kivisildnik, Contra, Ivar Põllu, Doris Kareva.

Alates 13. IV on võimalik kõigil huvilistel aadressil http://luulekonkurss.zapakazz.ee/ tutvuda osalevate luuletustega, samuti on oodatud kõik saatma SMSe, et sedasi leida publiku lemmik.

Juba teist aastat järjest on ettevõtmise patrooniks proua Ingrid Rüütel.

 TEADUS

Tallinna Tehnikakõrgkoolis on kõne all linn kui elukeskkond

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond korraldab 22. IV kevadseminari ?Linn kui elukeskkond?, kus alateemana tuleb mõtestamisele hoonetega ja hooneteta linnaruum.

Kõigepealt saavad sõna TTK üliõpilased, kelle ettekanded hõlmavad platse, väljakuid ja skvääre. TTK arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan prof. Helli Sisask võtab vaatluse alla Rooma linnaruumi. Prof. Vilen Künnapu räägib kadunud väljakust Viru väljaku hoonestamise näitel; arhitekt Raine Karp analüüsib oma ettekandes teemat ?Linn Linnahalliga või ilma? ja arhitekt Rein Murula räägib arhitekti osast avaliku ruumi kujundamisel linnas.

Kevadseminar algab 22. IV kell 16 TTK aulas. (Pärnu maantee 62).

 

Biosüstemaatika XXI sajandil

Eesti Teaduste Akadeemia koos Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudiga ning Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudiga korraldasid esmaspäeval 12. aprillil TÜ õppehoones seminari ?21. sajandi biosüstemaatika?.

Seminari avas akadeemik Ain-Elmar Kaasik. Põhiettekande teemal ?Eesti ? heade traditsioonidega provints või arvestatav osaleja EluPuu rekonstrueerimises?? tegi akadeemik Erast Parmasto. Bioloogiateadlased Urmas Kõljalg, Olle Hints, Toomas Kivisild, Tiina Randlan, Tatjana Oja, Tiit Teder, Jaan Viidalepp ja Tarmo Timm käsitlesid ettekannetes biosüstemaatika eri aspekte ja probleeme.

 

ETA tähistas Bernhard Schmidti 125. sünniaastapäeva 13. IV toimus Akadeemia Majas seminar ?Bernhard Schmidt ? 125?.

Seminari avasõnad ütles akadeemia peasekretär Mihkel Veiderma. Väljapaistva optiku ja astronoomi elu ja tegevust käsitlesid ettekannetes teadlased Tõnu Viik, Mihkel Jõeveer, Uno Veismann ja Vahur Mägi.

B. Schmidti nime kannab ka üks taevakeha, Schmidti teleskoopide ehitamine jätkus ka pärast tema surma 1935. aastal. Suuri teleskoope on ehitatud USAs, Hiinas jm., Hispaanias on aga kolm Schmidti teleskoopidega varustatud observatooriumi ühendatud ühtsesse automatiseeritud sünkroonselt töötavasse süsteemi.

Samas toimus ka Eesti Astronoomide Seltsi aastakoosolek.

21. IV kogunevad kell 11 Eesti Teaduste Akadeemia liikmed aastakoosolekule. Akadeemia Majas ütleb avasõnad akadeemia president Jüri Engelbrecht. Antakse kätte akadeemia auhinnad ja akadeemikudiplomid.

Traditsioonilise teadusettekande teeb akadeemik Mart Saarma, teema on ?Elu ja surm närvisüsteemis?. Kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2003. aastal esitab president Jüri Engelbrecht ning eelarveküsimustes peasekretär Mihkel Veiderma. Kinnitatakse akadeemia tegevuse aruanne, mis on välja antud 192-leheküljelise aastaraamatuna ja kannab IX järjekorranumbrit.

 VARIA  

23. IV leiab Tartus Vanemuise kontserdimajas aset kultuurikonverents ?Mis on atraktiivne kultuur??. Ilmar Raagi talk show?des ja muidu vestlusringides räägitakse kultuuripoliitikast, -sponsorlusest, -juhtimisest,

-korraldamisest jne. Kõigest sellest, kuidas teha edukalt ja menukalt kultuuri. Üles astub välismaiseid ja kodumaiseid tippspetsialiste, lähem info www.tartu.ee/kultuurikonverents.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming