Uudised

MARI-LIIS TAMMI-KELDER, PRIIT KUUSK, Alo Põldmäe, VILLI EHATAMM,SIRJE LAURING VASKA

 KUNST Kaks briti näitust Rotermanni soolalaos

20. IV avati Rotermanni soolalaos kaks inglise kunsti näitust: opkunsti klassiku Bridget Riley graafika ning briti värvifoto rajaleidja Yevonde Cumbersi 1930. aastate portreede ja reklaamfotode näitus ?Madame Yevonde’i värviline maailm?.

Näitusele on Riley ise valinud üle 40 graafilise teose aastatest 1962 ? 2003. Tööd annavad haruldase võimaluse vaadelda kunstniku jätkuvat seotust siiditrükiga 1960ndatest tänapäevani. Väljapanek algab Riley uuenduslike, 1960. aastatel valminud mustvalgete siiditrükkidega pleksiklaasil. 1970. ja 1980. aastatel on Riley eksperimentide keskmeks värv. Kui ta mustvalged tööd kujutasid optilisi efekte vaid vormi kompositsiooni abil, siis värvi lisamine võimendas optilist energiat, vabastas ja lisas veel pingelisema visuaalse efekti. Näituse lõpetab Riley tänini suurim teos ?Kompositsioon ringidega 2? (2001). See rändnäitus valmis algselt Haywardi galerii initsiatiivil ning seda eksponeeriti 2002. ja 2003. aastal Suurbritannia galeriides. Eesti on esimene riik, kus näitus pärast Suurbritannia tuuri avatakse. Ajutiselt Briti Nõukogu käsutuses, rändab Riley looming 18 kuu jooksul mööda uusi ELi liikmesmaid.

Madame Yevonde nime all tegutsenud Cumbers uskus kirglikult värvifoto loomingulisse ja väljenduslikku potentsiaali ajal, mil Suurbritannias valitses üldine skepsis värvifoto suhtes. Yevonde oli feminist: tema 1930. aastate portreeseeriad jälgivad, kuidas naised astuvad välja neile määratud ühiskondlikest rollidest. Tema töödest on enim tähelepanu pälvinud antiikjumalatena üles võetud seltskonnadaamide portreed. Neis töödes on ohtralt 1930ndatele iseloomulikku kerglast camp?i, glamuurse garderoobi, butafooria ja dekoratsioonidega mängimist.

 

Täna avatakse Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis ?Klassikute sarja? tekstiilikunstiku Leesi Ermi (1910 ? 1989) mälestusnäitus. Leesi Erm on pälvinud olulise koha eesti tekstiilikunstis eripäraste, koloriidilt säravate, faktuurilt põnevate ja teostuselt artistlike vaipade ja kangaste tõttu. Koos Mari Adamsoni ja Ellen Hanseniga oli Leesi Erm eesti tekstiilikunsti teerajajaid. Ta on loonud nii traditsioonilistes tehnikates põimet, rüiut ja gobelääni kui ka põnevaid värvi- ja faktuuriküllaseid vaipu. Erm pälvis 1991. aastal Kristjan Raua nimelise preemia suure üldistusjõuga gobeläänvaiba ?Koduseinad? (1980) eest. Näituse on koostanud Anne Tiivel, kujundanud Helle Ganz.

 

21. IV avati Tallinna Linnagaleriis Erki Kannuse näitus ?Puhas juhus?. Klaasikunstniku haridusega Erki Kannuse seekordsel näitusel kõlab puhta juhuse muusika. Näituse keskne osa on ruum, milles juhusliku külastaja juhuslikest liigutustest saavad elektroonika vahendusel helid. Algne idee pärineb vene füüsikult Leon Thereminilt, kelle 1919. aastal loodud instrument theremin muudab helideks inimkäe liikumise raadiolainete väljas. Kannus leidis Windowsi keskkonnas töötava vabavara EyesWebi (loodud Genua ülikooli Infomuse laboris), millega saab sünteesida video ja heli. Näituse teine osa käsitleb, nagu ka kunstniku varasemad näitused Katariina kirikus ja Karepal, häälestumatuid pille. 24. IV algab kell 20 muusikaline performance, kus muusikud astuvad dialoogi ruumi ja puhta juhuse helidega, 28. IV algab kell 20 tantsuetendus.

 

22. IV avati Tallinna Kunstihoone galeriis Bruno Lillemetsa ja Kärt Marani näitus ?Piktogramm?. Lillemetsa ja Marani looming on külm ja stiilne, metalne ja disainerlik. Kunstnikud kasutavad robustseid kruvisid ja plastmassi. Nende ehetel on vahetu kehalise kogemuse jälg ja raskus, eeskujuks streetfighter?i metalsed nukid. Noorte kunstnike ehe on piktogramm ehk piltkiri, sõnum, mille inimene nii või teisiti iseendast maailma läkitab.

 

19. IV avati EKA galeriis Tartu noore maali näitus ?9 elu?. Autorid Jaan-Jürgen Klaus, Margus Liivak, Kaie Luik, Eda Lõhmus, Rauno Th. Moss, Maris Palgi, Jane Remm, Hando Tamm ja Ode Taul on Tartu ülikooli maaliosakonna aastatel 2000 ? 2003 lõpetanud või tänavu lõpetavad noored kunstnikud. Väljas on eripalgeline komplekt: Klausi minimalistlik humoorikas lähenemine soorollidele, Lõhmuse ühe inimrühma maailma käsitlus, Palgi painajalik eneseuurimine, Tamme kontseptuaalne üldistus, Mossi mehe vaatepunkt elule ja ühiskonnale, Remmi kummitav surmateema, Luige monumentaalselt mõjuv eksistentsiaalne inimesekäsitlus, Tauli maaliline figuur, Liivaku graafilised maalid. 20. IV peeti seminar ?Üle ja ümber Tartu noore maali?. Anu Allas kõneles Tartu noorest maalist Tallinnast nähtuna, Rauno Th. Moss isiklikest Tartu ja Tallinna vastandustest, Evelyn Müürsepp kunstniku ja kultuurimäned?eri rollist perifeerias.

 

21. IV avati EKA galerii ülemises saalis tekstiilikunstnik Annika Künnapi mälestusnäitus ?Rapoor?. Näitus on koostatud kunstniku 2001. ja 2002. aasta trükikangakavanditest, mis pole enamuses materjalis teostatud. Algselt tegi ta kavandeid Kreenholmile, hiljem jätkas inertsist ja loomisrõõmust. Sadadest kavanditest on välja valitud kõige annikalikumad.

 

20. IV avati Ungari Instituudi galeriis Ungari Metalligraafikute Liidu näitus.

Ungari Metalligraafikute Liit on samanimelise, 1921. aastal asutatud organisatsiooni õigusjärglane, sinna kuulub sadakond professionaalset graafikut. Taasloodud organisatsioon tegutseb kolmandat aastat mittetulundusühinguna Budapesti kõige dünaamilisemalt arenevas piirkonnas Ráday tänaval, seal on nii töökoda kui ka galerii. Töökojas valminud vasegravüüre, kuivnõela-, akvatinta-, litograafia-, puu- ja linoollõiketehnikas töid on esitletud ka arvukatel näitustel välismaal. Valiku on teinud liidu esimees Antal Vásárhelyi. Ungari graafikanäitus on teine jaanuari lõpus avatud Ungari Instituudi galerii väljapanek.

 

19. IV avati Tartu ülikooli Y-galeriis Piret Räni personaalnäitus ?Punk.Fem?. Viimased neli aastat on Piret Räni töid saanud näha Puhta Rõõmu grupi koosseisus, ta on kogu selle aja pühendunud rõõmsa kunsti eest võitlemisele. Ka selles väljapanekus käsitleb Räni noore naise kujunemist, soorollide mõju isiksuse arengule, kuid personaalselt läheneb ta neile teemadele natuke käredamalt ja võibolla pungimalt. Väljas on geenitehnoloogia-aineline töö ?Katseklaasi puberteet?, ilumüüti ironiseeriv fotoseeria ?Igavene noorus?, Anu Vahtraga kahasse valminud videoepopöa ?Punk.Fem.Collection?jt.

 

20. IV avati Pärnu uue kunsti muuseumis Heino Lillepuu vineerist kollaa?ide näitus. Lillepuu 40 väikeseformaadilist humoorikat tööd jutustavad loo taasiseseisvunud Eesti saamisest ning vabariigi kulgemisest tänasesse päeva. Tema viimasel kollaa?il ongi kujutatud viljasalvedes toimuvat. 66aastane Heino Lillepuu on oma ametilt kombainer-autojuht, ta on töötanud ka lukksepana. Puidutreimise ja käsitöö kõrvalt hakkas Lillepuu kollaa?e valmistama. Lillepuu on lisanud oma töödele väheke irooniat ja isiklikke vaatenurki, tulemus on lustakas ja ajalooga mänglev pildiseeria.

 

16. IV avati Pärnus Ammende villas Navitrolla ja Sven Saagi ühisnäitus. Avamisel esitleti Navitrolla kolmandat ja Navitrolla ning Saagi esimest ühisraamatut. Navitrollal on väljas juba varasemast loomingust tuttavad motiivid: loomad, seened, linnud, aga ka uudsed tehnilised detailid. Sven Saagi maalistruktuuridega mängivad maalid annavad väljapanekule laiema dimensiooni.

 

22. IV avati Berliini Kunstiülikooli galeriis näitus ?Alle Gegen Alles? (?Kõik kõigi vastu?). Näitus koondab ühise pealkirja alla eesti kunstnikud, kes pole rahul ühiskonnas ja kunstiareenil toimuvaga. Osalevad Avangard, Raul Meel, Puhas Rõõm, Mare Tralla, Non Grata, Jaan Toomik, Fly, Erki Kasemets, Marliis Newsome, Tuupolev, Bille Neeve, Tuuliki Avango, Pink Punk, Egle Vesk, Raoul Kurvitz, Gert Hatsukov, Minna Hint ja Enn Tegova.

Mari Sobolev pidas Berliini kunstiülikoolis loengu eesti performance?i ajaloost ning Non Grata esitles oma töid. Valmistatakse ette Eesti Kunstiakadeemia ja Berliini Kunstiülikooli sõpruse ning koostöö lepingut. Järgmisel kevadel on oodata Tallinnas i kunstiülikooli näitust, plaanis on üliõpilaste ja õppejõudude vahetus. Täna on Open Space?i galeriis kavas ?Live Performance Nacht?. Üritust kureerib Taje Tross.

 

Kultuuriminister Urmas Paet ütles 16. IV Eesti Kunstnike Liidu suurkogul peetud kõnes, et 2005. aasta võiks olla eesti kunsti aasta, mida toetab uue kunstimuuseumi Kumu avamine. Lisaks korraldatakse erinevaid näitusi, samuti jätkub eesti kunsti tutvustamine maailmas. Minister Paeti sõnul peaks kunst pälvima järjest rohkem tähelepanu ning näiteks avalikus ruumis tuleks senisest enam tähelepanu pöörata kunsti kättesaadavusele.

 

Linnaruum ? kas ainult arhitektuur?

Tallinna Õpetajate Majas algab 25. IV kell 11 Eesti Kujurite Ühenduse seminar. EKÜ korraldatav seminar keskendub arhitektuurile ja skulptuurile ehk monumentaalskulptuurile kaasaegses linnaruumis. Eesmärk on analüüsida hetkeolukorda tunnetuslikult ja sotsiaalselt. Arhitektuuripoliitika puudumise tõttu on linna mudel vastuoluline, rabe ja muutlik. Kas pole just skulptori-monumentaalkunstniku ülesanne sekkuda linnaruumi elamiskõlblikuks muutmisse?

Seminaril, mille eesmärk on mõtestada ja pikemas perspektiivis välja arendada monumentaalkunstnike edasine tegevuskava linnaruumis, saavad sõna arhitektuuri- ja kunstiteoreetikud ja praktikud. Valguskunstnik, arhitekt, Pariisi VIII ülikooli õppejõud, korduvalt Tallinnas viibinud ja meie arenguprotsessi jälginud Bernard Gerboud on pidanud ettekande Tallinna uuest arhitektuurist ka Pariisis Rootsi Instituudis, osales Tallinna Vabadusmonumendi ?ürii töös, on mitmete suurte valgusobjektide autor (?Valgustorn? Charles de Gaulle?i lennuväljal). Skulptor Pekka Jylhä on elavat tähelepanu äratanud U. K. Kekkoneni monumendi (2000) autor. Veel saavad sõna läti skulptor, ?Riga 2004 SQ? kuraator Kristaps Gulbis ja kunstikriitik Irena Buzinska; EKA arhitektuuri osakonna prof. Jüri Soolep, arhitektuurikriitik Triin Ojar, kunstikriitik Rael Artel, kunstnike liidu president kunstnik Jaan Elken ja skulptor Aili Vahtrapuul. Seminari juhatab EKA skulptuuri osakonna juhataja Jaak Soans.

 

Laupäeval, 17. IV avati Ugala teatri galeriis Viljandis (Vaksali 7) August Künnapu 7. isiknäitus ?Inimesed ja loomad?. Künnapu kogub oma motiive nagu hamster ja jälgib ümbrust kilavi silmi nagu Kondase ?Maasikasööja?. Künnapu tõstatab oma väljapanekuga küsimuse, kas inimesed on inimlikumad ja loomad loomalikumad. Näitus on avatud kuni 5. VI E ? L (näitusekülastajal palutakse tulla valvelauda).

 

21. IV tähistasid Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi ja näitusega oma 80. aastapäeva Väärismetallasjade ja Märkide Tehas Roman Tavast OÜ ning OÜ Juveel. Aset leidis suur aastapäevakonverents, millel kõnelesid Toomas Luman, OÜ Juveel juhatuse liige Svein-Erik Amundsen, ettevõtte juhatuse esimees Raul-Roman Tavast, peadirektor Mihkel Pukk, riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu, Leedu Vabariigi peaministri nõunik ja faleristika ekspert Vilius Kavaliauskas, Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Mart Puusepp ning TPÜ professor Kaalu Kirme. Harulduste osakonna näitusesaalis avati esinduslik väljapanek tehases 80 aastal toodetust. Näitus on lahti kuni 21. V.

 

Saksa kuulsaima renessansskunstniku Albrecht Düreri üliharuldast näitust külastas 17. ja 18. aprillil senine rekordarv huvilisi: kokku 1026 külastajat. Seoses suure publikuhuviga teeb väliskunsti muuseum oma lahtioleku aegades publikusõbraliku muudatuse: muuseum on kolmel nädalal kolmapäeviti külastajatele avatud kuni kella 20 õhtul (21. ja 28. IV ja 5. V) 9. maini kestva näitusega kaasneb eestikeelne kataloog. Näitust tutvustatakse laupäevaakadeemia loengutel väliskunsti muuseumis: 24. IV kell 15 kõneleb Ivar-Kristjan Hein teemal ?Meistrigravüürid? ning 8. V kell 15 Linnar Priimägi teemal ?Düreri inimesekäsitlus?.

 

22. IV avati Kastellaanimaja galeriis Virve Albri akvarellinäitus ?Lilled ja fjordid?. Virve Albri (1944) maalib lilli, vaikelusid ja maastikke sulavas akvarellitehnikas. Pearõhk on Lapimaa värvikireva tundru, võimsate fjordide ning avarate veemaastikega akvarellmaalidel. Näitus on lahti kuni 16. V.

 MUUSIKA

Eesti dirigente välislavadelt

Taanis ja USAs töötav dirigent Kaisa Roose juhatas pärast debüüti ERSO ees (1. IV) esmakordselt ka Leedu Riiklikku SOd Vilniuse uues Kongresside kontserdisaalis. Kavas suure reede õhtul (9. IV) kõlasid E. Elgari Viiulikontsert, solistiks Kirsti Kuusk Helsingborgi SOst, ning G. Fauré ?Requiem? koos leedu solistide ning kuulsa poistekooriga A?uoliukas. Esinemistest enne seda on kaalukamad olnud Esbjerg Ensemble?iga Põhjamaade ja inglise uue muusika festivalil ?Music Harvest? Odenses (heliloojad Anders Brodsgaard, Oliver Knussen, George Benjamin ja Harrison Birtwistle) ning nüüdismuusika kava Esbjerg Ensemble?iga kahel korral Esbjergi konservatooriumi saalis, see ka salvestati: Per Norgaardi ?King, Queen and Ace? (soleeriva harfiga) ning ?Gennem tornen? (?Läbi okaste?).

Dirigent Tarmo Vaask on praegu ametis Tüüringi liidumaa suurima Altenburg-Gera Teatri peakoormeistri ja dirigendina, samas on ta ka Schwäbisch Gmündi Filharmoonia orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Teatris on hetkel tema juhatada Frank Baumi muusikal ?Võlur Oz? ning Ralf Benatzky operett ?Im weissen Rössl?, ettevalmistamisel Verdi ?La traviata? ja Janaceki ?Härra Brouceki seiklused?. Samas juhatas ta 17. IV teatri orkestri kontserti Altenburgi teatris (Beethoveni VI sümfoonia, H. Wolfi kooriga orkestrilaulud), mida korratakse 8. V Gera teatri 800-kohalises kontserdisaalis. Geras mängiti nooremale publikule 21. IV (kordus 10. V Altenburgis) kava ?Nõiad ja vaimud?, kus kõlas Berliozi ?Fantastilise sümfoonia?, Beethoveni (VI sümfoonia 4. osa) jt. teoste kõrval ka ?Maksamereliste tants? Eduard Tubina balletist ?Kratt?. Kaalukamad esinemised Schwäbisch Gmündi orkestriga on ees siinsel Euroopa kirikumuusika festivalil. Sellele festivalile on Tarmo Vaask mitmel puhul ka Eesti muusikuid vahendanud.

Dirigent Olari Elts tegi 19. IV õhtul oma debüüdi kuulsa ?oti Kammerorkestri ees; kavas Edinburgh?i Greyfriarsi kirikus kõlasid M. Lindbergi ?Coyote Blues?, J. Sibeliuse ?Scenes historiques? ja ?Süit nr. 2? ning neli Eesti teost: Arvo Pärdi ?Cantique des degrés?, ?Orient & Occident? ja ?Cecilia, vergine romana? (koos ?oti Kammerorkestri kooriga) ning Erkki-Sven Tüüri ?Cristallisatio?.

 

Järvide päevad Ameerikas ja Euroopas

Kuigi Neeme Järvi muusikuteperes on ühel või teisel tähtsaid rahvusvahelisi esinemisi järjepanu, oli 18. IV harva debüütide päev, kus rahvusvahelise publiku ees olid kõik neli muusikut Järvit. Kavad kordusid kõigil veel ka 19. IV. Neeme Järvi juhatas USAs esimesi kontserte oma uue New Jersey SO-ga, kelle muusikadirektoriks ja peadirigendiks ta saab sügisest: eile kontsert New Jersey Englewoodis, täna orkestri kodulinnas Newarkis, homme Red Bankis ning 25. ja 27. IV taas Newarkis. Kava raamivad Hindemithi ja Bartóki kontserdid orkestrile, nende vahel kaks eesti muusika teost, Eino Tambergi ?Musica triste? ning Boris Parsadanjani ?Kontsert flöödile ja kammerorkestrile?, mõlemas soleerib Maarika Järvi. Et sama kava esitatakse viiel korral, on Järvidelneil päevil Ameerikas kokku kümme eesti muusika ettekannet(!).

Paavo Järvi alustas 18. IV nelja kontserdiga sarja taas Müncheni Filharmoonikute ees, ka 19. ja 20. kordus Gasteigis sama kava, seejärel on orkester koos Paavo Järviga Heidelbergi kevadfestivali külaliseks (vt. ka Sirp 16. IV).

Kristjan Järvi juhatas oma Absolute Ensemble?i kava ?Fix? 20. IV Stansi festivali avapäeval ?veitsis (kaastegev ka fagotist Martin Kuuskmann ning oma saksofonikontserdi ?Songbook? solistina helilooja Daniel Schnyder), 18. IV toimus tema debüüt Põhja-Saksa Raadio Filharmoonia orkestriga Hannoveris filharmoonia saalis, 19. IV korrati sama kava. Kõlasid Dvoraki ?Scherzo capriccioso?, Prokofjevi III klaverikontsert (sol. Peter Jablonski), Kodaly ?Peacock Variations? ning Martinu II sümfoonia. Seejärel suundus maestro Neeme Järvi Göteborgi, Paavo Cincinnatisse ning Kristjan koos Absolute?iga Kaliforniasse.

 

Film Harry Oldi produtsenditööna

Harry Oldi 75. sünnipäeval 26. IV kell 16 on Teatri- ja Muusikamuuseumis rootslase Jan Nordahli Põhjamaa erilisust rõhutava filmi ?Tuule ja vee lapsed? Eesti esilinastus. Filmi looma on re?issööri inspireerinud Kaljo Põllu graafika, Jaan Kaplinski luule ja Eduard Tubina muusika. Filmi produtsent on eesti mees Stockholmist, muusikateadlane ja helilooja Harry Olt. Samas toimub ka vestlusring juubilari osavõtul ning kõlavad katkendid tema helitöödest.

Harry Olt oli aastail 1952 ? 1964 ajalehe Vaba Maa tegevtoimetuse liige. Nagu teistegi väliseesti ajalehtede nii oli ka selle väljaande teene Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmine ajakirjandusrelvaga. Oldi eriliseks teeneks Eestile oli, et 1960. aastate alguses hakkas eesti muusika jõudma Rootsi ja sealt kaugemalegi; olid ju siis riikidevahelised sidemed nõukogude võimu poolt läbi lõigatud.

H. Oldi kui eesti muusika vahendaja roll algas Rootsi Raadiost, kus ta tegi regulaarselt eesti muusika saateid. Vahendamine süvenes töös Svenska Rikskonserteris, teatri- ja muusikareferendina Balti Instituudis ning Södertälje linna kultuuriintendandina.

H. Olt on avaldanud arvukalt artikleid ja uurimusi eesti muusikast (raamat ?Estonian Music?). Tema abiga ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, RAM, Eesti Filharmoonia Kammerkoor jpt.

Õiendus

Nagu tähelepanelik lugeja Sirbi uudisteküljelt kindlasti ise kokku luges, oli Césariga pärjatud filme, mis kasutasid Pärdi muusikat, kokku kolm, mitte kuus (see oli auhindade arv). Segadus tekkis toimetaja süül. Vabandame.

 FILM

Narvas peetakse Euroopa filmi päevi

Kolmapäeval algasid Narva kultuurimajas Rugodiv Euroopa filmi päevad nimetusega ?Kino ? K????.

Katseprojektina kavandatud filmiüritusega püüavad Tallinna Saksa Kultuuri Instituut ja tema koostööpartnerid sillutada teed kino taasavamisele Narvas. Laiaulatuslik filmiprogramm ning Kinobussi töötoad lastele ja noortele on viimaste aastate esimene suurem filmiteemaline kultuuriüritus, mis on suunatud kõigile Narva linna ja Ida-Virumaa elanikele.

Filmiprogramm on igasugustele sihtgruppidele: saab näha noortefilme Rootsist (?Fucking Amal?) ja Suurbritanniast (?Tribla nagu Beckham?), festivalidel auhindu pälvinud linateoseid Saksamaalt (?Good Bye, Lenin!?), Hispaaniast (?Kõik minu emast?), Prantsusmaalt (?Klaveriõpetaja?), Venemaalt (?Tagasitulek?) jm. Kokku pakutakse vaatajatele 12 täispikka mängufilmi. Linastuvad eriprogrammid lastele ja pereprogrammid. Filmipäevade vältel tegutseb ka Kinobuss, mis korraldab neljal päeval töötubasid, kus lapsed ja noored saavad teha päris oma lühi- ja animafilme ning neid ka teistele näidata. Esimest korda saavad narvakad näha filme stereoheliga, mille sisseseadmiseks eraldas kultuuriministeerium kinole Rugodiv 100 000 krooni. Filmipäevad avas 21. IV mullu parimaks Euroopa filmiks valitud ?Good, Bye Lenin!?. Filmipäevad kestavad kuni 25. IV.

 

Saksa lapsed andsid eesti filmile Oscari

Pühapäeval Dresdenis lõppenud filmifestivali noorte?ürii andis noorte animatsiooni Oscari re?issöör Rao Heidmetsa nukufilmile ?Instinkt?.

Heidmetsa, kunstnik Navitrolla ja helilooja Sven Grünbergi koostöös Nukufilmis valminud animafilm ?Instinkt? maailma loomisest on osutunud viimaste aastate üheks edukamaks Eesti filmiks, mis on filmifestivalidelt korjanud juba kaheksa auhinda: Dresdeni filmifestival Saksamaal ? noorte animatsiooni Oscar; Bimini festival Riias ? parim 10 ? 30minutine animafilm; Stuttgarti festival Saksamaal ? televaatajate telefonihääletusel sai film teise koha; Espinho ?Cinanima? festival ? Jose Abeli preemia animatsioonikvaliteedi eest; Ismailia festival Egiptuses ? parim animafilm; filmifestival ?Green Vision? Peterburis ? auhind originaalseima lähenemise eest keskkonnaprobleemidele; ?Kroki? festival Ukrainas ? filmikriitikute eripreemia ja ?ürii eripreemia. Ees seisab veel terve rida festivale: ?Instinkti? on oma võistlusprogrammi valinud Taiwani, Ungari, Zagrebi ja maailma üks kaalukamaid animafestival Annecys. Lisaks on film valitud tänavuse Euroopa animatsioonipreemia Cartoon d’Or kandidaatide hulka. Dresdeni festivaliprogrammi valiti ligi 1700 filmi seast 96 anima- ja lühifilmi; noorte animatsiooni Oscari auhinnaga kaasneb preemiaraha 1500 eurot.

 

Kilmi-Maimiku ?Elav jõud? valiti kahele festivalile

Jaak Kilmi ja Andres Maimiku dokumentaalfilm ?Elav jõud? on valitud kahele mainekale filmifestivalile: 19. ? 25. IV ?veitsis Nyonis toimuvale ?Visions du Reel?ile? ja 23. ? 28. IV Saksamaal Wiesbadenis peetavale festivalile ?goEast ? Festival of Central and Eastern European Film?.

?Visions du Reel? on tuntud rahvusvaheline festival, mille eesmärgiks on näidata eksperimentaalseid, peavoolust kõrvalekalduvaid, kuid samas kõrge professionaalse tasemega filme. Wiesbadenis neljandat korda toimuv festival on keskendunud Ida-Euroopa filmidele, võistlusprogrammis on mitmeid Berliini festivali programmides osalenud filme. Kilmi ja Maimiku ?Elav jõud? osaleb festivali võistlusprogrammis, filmi näidatakse 24. IV. Info festi kohta: www.filmfestival-goeast.de.

 VARIA

Juba kolmandat aastat peetakse Tartus Supilinna päevi, kus põimuvad omavahel kunst, muusika, näitekunst, kirjandus, rahvakultuur, haridus ja teadus. Sel nädalavahetusel, 24. ja 25. IV on kõik huvilised oodatud osa saama kontsertidest, näitustest, õpitubadest, ekskursioonidest ja paljust muust. 24. IV toimub festival Emajõe Supilinnapoolsel liivarannal. 25. IV viiakse üritusi läbi mitmel pool Supilinnas.

Festivali traditsiooniks on saanud supilinnameelsete ansamblite kontserdid, Supilinna kunstnike näitused, kevadlaat, ekskursioonid, mitmekesine lastetegevus. Uue algatusena toimuvad sel aastal lahtiste uste päevad mitmetes Supilinna ettevõtetes ja kunstikodades, Supilinna supipäev (valmivad Tartu restoranikokkade fantaasiasupid), Kartuli poes on avatud ühepäevaäri Kunts&Kila-Kola, renoveerimisalast infot jagavad valdkonna spetsialistid jm.

Laupäeval toimub rannalaval diskussioon teemal ?Kus elab Tartu vaim??, osalevad Anzori Barkalaja, Wolfgang Drechsler, Jussi Jauhiainen, Merle Jääger, Ken Kalling, Mihhail Lotman ja Berk Vaher. Festivali eesmärk on teadvustada Supilinna kui unikaalset äärelinna selle kultuurilises mitmekesisuses. Supilinna omanäoline miljöö, ajalooline taust ning ühtne kogukond on väärtused, mis ka Supilinna päevadel on esile tõstetud. Festivali täpne ajakava kodulehel www.supilinn.ee.

 TEADUS

Dr. Arthur Puksovi Fondi auhind raamatuteadlasele Tiiu Reimole

1975. aastal EÜSi juurde asutatud Arthur Puksovi Fond, mille käsutusse jättis EÜS vilistlane keemiadoktor Arthur Puksov oma päranduse eesmärgiga toetada ja edendada Eesti vanema ajaloo uurimist, annab 1976. aastast välja auhindu ajaloo-alaste uurimuste eest. Käsitluse all võib olla periood muinasajast kuni 1920. aastani, kusjuures eelistatud on tööd kuni Põhjasõja lõpuni aastal 1721. Fond ja selle valitsus tegutseb EÜSi Toronto ja Montreali koondiste juures Kanadas.

Tänavu otsustas fondi ?ürii koosseisus prof. Jüri Kivimäe, Toronto ülikooli eesti õppetooli juhataja (?ürii esimees), dr. phil. Vello Helk Taanis ja emeriitprofessor Helmut Piirimäe Eestis anda I auhinna kauaaegsele Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna juhatajale prof. Tiiu Reimole väljaande “Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel” (Tallinn, TPÜ Kirjastus, 2001) eest. Uurimus oli Tiiu Reimo 2001. aastal kaitstud doktoritöö aluseks. Raamatuteadlane on avaldanud üle 30 teadusartikli, väljaanded ?Eesti raamatu kronoloogia? ja ?Eesti vanimad raamatud Tallinnas?, koostanud mitmeid näitusi ja näitusekatalooge. Aastal 2000 pälvis ta Friedrich Puksoo preemia ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia. Praegu töötab Tiiu Reimo TPÜ raamatuteaduse õppetooli juhatajana.

Teise koha vääriliseks tunnistati Aivar Põldvee publikatsioonid ?Pakri rootslaste kaebused Karl XI-le 1684. aastal. Muutuste aeg Harju Madise ja Risti kihelkonnas? (Keila, Harjumaa Muuseum, 2001) ja ?Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16.-17. sajandil? (Tartu, Eesti Ajaloo Arhiiv, 2002).

A. Puksovi Fondi auhind määratakse aprillis EÜSi aastapäeval, vääriliste tööde puudumisel seda välja ei anta.

ETA aastakoosolek

21. IV toimus Eesti Teaduste Akadeemia 60-liikmelise koosseisu aasta tähtsaim kogunemine. Koosoleku avas ja esitas ka akadeemia 2003. aasta aruande akadeemia president Jüri Engelbrecht.

Käsitledes eelmise aasta tegevust, märkis ta selle mitmekülgsust. Eesti teaduselu säravaim sündmus oli teaduse tippkeskuste valik ja moodustamine aastateks 2003 ? 2006. See tähendab kaalukate teadustulemuste väärtustamist ning vastab igati Euroopa teadusruumi ideedele. Kasvas akadeemikute esindus riiklikes otsustamiskogudes, mis lisab kindlust ?Teadmistepõhise Eesti? eesmärkide saavutamiseks.

Aastaaruanne on vormistatud ka Akadeemia liikmetele välja jagatud traditsioonilise aastaraamatuna. Eraldi lõikudena on aastaraamatus ära toodud akadeemiaga ühinenud-assotsieerunud teadusasutuste (neid on 7), samuti teadusseltside ja -ühenduste (arvult 8) tegevuse ülevaated. Peatükis ?Arvamusi akadeemikutelt? käsitlevad akadeemikud kriitiliselt mitmeid meie teaduse ja teisi ühiskonnaelu küsimusi.

Aastakoosolekul anti kätte ka diplomid eelmise aasta lõpul valitud uutele akadeemia liikmetele. Need on: materjalitehnoloogia alal Tallinna Tehnikaülikooli prof. Enn Mellikov, arstiteaduse alal Tartu ülikooli prof. Raivo Uibo ja humanitaarteaduse alal Tartu ülikooli ja Eesti Muusikaakadeemia prof. Jaan Ross.

Akadeemia autasudega autasustatutele anti üle akadeemia medal akadeemik Ene Ergmale väljapaistvate tulemuste eest teadustöös ja teenete eest Eesti TA ees ning Karl Schlossmanni medal akadeemik Mart Saarmale. Esmakordselt määratud autasu antakse väljapaistvate saavutuste eest arstiteaduses ja sellega seotud erialadel. Diplomi K.-E. v. Baeri preemia määramise kohta sai K.-E. v. Baeri muuseumi direktor Erki Tammiksaar Baeri pärandi uurimise eest, diplomi parima populaarteadusliku raamatu preemia määramise kohta said raamatu ?Universumi mikromaailm? koostajad Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe.

Aastakoosolekul traditsiooniks saanud teadusettekande esitas akadeemik Mart Saarma teemal ?Elu ja surm närvisüsteemis?.

Akadeemia peasekretäri Mihkel Veiderma esituse alusel kinnitati akadeemia 2004. aasta eelarve, kinnitati ka eelmise aasta tegevuse aruanne.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming