Uudised

AILI KÜNSTLER, VILLI EHATAMM, PRIIT KUUSK

 VARIA Koosmeel väärib autasu

23. IV andis valitsusväline sihtasutus Avatud Eesti Fond üle iga-aastased koosmeele auhinnad. Fondi sünnipäeval avaldati 8. korda lugupidamist ja tunnustust Eesti ühendamise ja tuleviku eest seisnutele.

Sotsioloogina käsitlemata valdkonnas, kus teadmiste asemel maksid vaid eelarvamused, tööle asunud nüüdseks Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Ülle-Marike Papp pälvis koosmeele ehk võrdsete võimaluste (sealhulgas sooliste) loomisele pühendumise eest ka väärilise tunnustuse. ?Ülle-Marike Papp on erakordse missioonitundega inimene,? ütles AEFi juhataja Mall Hellam. ?Vaatamata soolise võrdõiguslikkuse teema mittemõistmisele nii tavakodanike kui otsustajate hulgas, pole ta lubanud soolise võrdõiguslikkuse idee devalveerimist ja on selle eest targalt võidelnud.?

Evi Arujärve tutvustanud kolumnistide ettearvatavatesse mõtteisse muidu reserveeritult suhtuv Märt Väljataga rõhutas ennekõike Sirbi kolumnistina pärjatu ettearvamatust ja karget vaadet. Muusikakriitik Evi Arujärve analüütilisus on leidnud äramärkimist ka teatrikriitika (Teatriliidu aastapreemia 2002) ja publitsistika puhul (Sirbi aastapreemia 2002), terav sotsiaalne närv avardab iga tema käsitletud teemat.

Ülo Mattheuse tõid auhinnatute sekka ennekõike ühiskondlikke protsesse mõtestavad reportaa?id, intervjuud ja kommentaarid Raadio Vaba Euroopa laineil kuni selle sulgemiseni möödunud aasta lõpus. Mattheus osutas, et auhinna on ära teeninud kogu Vaba Euroopa meeskond, ning tunnistas, et enam pole nii kerge vigadele osutada, valet tõest eristada, sest maad on võtmas demagoogia.

AEFi juhataja Mall Hellami sõnul annavad koosmeele auhinna laureaadid meile kõigile kodanikuhariduse järeleaitamistunde.

Eesti Teadlaste Liidu VII kongress

Täna kell 12 algab TPÜ Akadeemilise Raamatukogu saalis Rävala 10 Eesti Teadlaste Liidu VII kongress. Teadlaste huvide kaitseks loodud kutseorganisatsioon ? ühendab aktiivsemat osa Eesti teadlaskonnast. Eesmärgiks on seatud aidata kaasa eri teadusharude teadlaste integratsioonile koostöö ja teabevahetuse kaudu ning osaleda teadust ja arendustegevust käsitleva poliitika ja finantseerimisaluste kujundamisel teadlaskonna huvides. Kongressi avab ja esitab kongressidevahelise aastase tegevusperioodi kohta aruande liidu esimees akadeemik Anto Raukas.

Eraldi ettekande teemal ?Teadus- ja arendustegevuse suundumused Eestis ja Euroopa Liidus? teeb ETA president Jüri Engelbrecht. Kuulatakse ära ka Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Kristjan Halleri ettekanne ?Teaduse rahastamisest täna ning arutelud tuleviku üle?. Revisjonikomisjoni aruande esitab esimees prof. Sulev Mäeltsemees. Kongress valib ka uued juhtorganid.

 KUNST

Itaalia kunstipärandinäitus Eestis

21. IV ? 23. V on Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones avatud üllatusnäitus ?Itaalia majoolika kuldajastud. Meistriteoseid Rooma Riiklikust Antiikkunsti Galeriist?.

Väljapaneku initsiaatorid on Itaalia Välisministeeriumi kultuuri edendamise ja koostöö peadirektoraat ja Rooma Muinsuskaitseamet. Keraamika on pärit Palazzo Barberinis asuvast Rooma riikliku antiikkunsti galeriist. Näitusele esitatud majoolikanõud ja keraamilised plaadid on valminud XIII ? XIX sajandil. Värvikad ja hinnalised teosed on pärit Rooma ümbrusest, XV sajandi Toscanast, XVI sajandi Montelupost, Pesarost ja Derutast, XVII sajandi Napolist ja XVIII sajandi Savonast ja Faenzast. Lisaks nõudele eksponeeritakse näitusel majoolikaplaate. Omapärase osa moodustavad XVI ja XVII sajandil Türgis Iznikis valmistatud lillemotiividega plaatide grupp ning puuleheornamendiga keraamilised esemed. Hispaania mauri nõud on esindatud taldrikute, kruuside ja vaasidega, mis on loodud XVI sajandil Valencia lähedal tegutsenud Manisesi pottsepatöökodades. Näituse kuraator on Marisa Zaccagnini Rooma antiikkunsti galeriist, näituse ettevalmistamist Rüütelkonna hoones kureeris Tiina Abel. 8. ja 15. V kell 15 tutvustab kunstiteadlane Inge Teder majoolikat, selle dekoori ja koolkondi.

 

27. IV avati Vaala galeriis Kiwa uudismaali näitus ?Illegal Antistyle?. Kiwa uue maalitsükli teema on antistiili tootmine ja vastuvoolu ujumine. Kommertsialiseerunud maailmas räägitakse stiilist, mõeldes vahetusväärtuse hankimisele. Antistiil ei tähenda stiilitust, antistiil on kontseptuaalse taotluse tulemus, stiilitus tekib iseendast, oskamatusest, rumalusest, ülepingutamisest jne. Kiwa haagib antistiili nukuteema külge ja selle kaudu on tal pihus kehakunsti rohked narratiivid. Kiwa ise ütleb oma näituse kohta: ?Nukk olemine kui tinglik vorm on juba tsitaadi tunnusmärk, ma olen mitte-iseenda tsitaat ja tema on minu tsitaaditootmise masin. Kui mina olen tsitaat, kas siis kõik on tsitaat ja vice versa??.

 

3. V kell 16 avatakse G-galeriis Marje Üksise isiknäitus ?Tiivad?. Kunstnik esitab 2002. ? 2004. aastani valminud teoseid, mida kujundina ühendab tiiva motiiv. Ta ise nimetab neid suuremõõtmelisi, mõõduka värvikasutusega segatehnikas töid joonistusteks. Tegu pole siiski tavapäraste joonistustega, kuid see joonte, pindade ja värvide sümbioos sobib hästi Üksise looduspildi edasiandmiseks, sest kunstnik mitte ei peegelda oma töödes loodust, vaid ta teosed on pigem looduselamustele toetuva sisekaemuse peegeldus. Neis teostes on lendamisega seonduvat hoogu ja dünaamikat ka siis, kui tiivad maast kuigi kõrgele ei tõuse.

 

Kuni 2. V on Disaini- ja Arhitektuurigaleriis tekstiilidisaini näitus ?Superluks?. Väljas on noorte tekstiilikunstnike (disainerite, nagu nad ise ennast nimetavad) Keret Altpere, Liisa Kallam, Monika Järgi, Annike Laigo, Liisa Tomasbergi, Ülle Saatmäe, Tarmo Mäesalu ja Raul Erdeli tööd. Nagu eelmise sügise Tallinna Linnagalerii näituselgi, nii avavad ja saadavad tekstiile Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo fotomontaaþid, mandalad ning Taavi Laatsiti muusika. Teema ? loodus ja kunstnik, detail ja tervik ? sama, mida nad varemgi on käsitlenud, aga tööd ja rõhuasetus uued. Seekord on huvikeskmes ökoloogia. Teravat ja nauditavalt esitatud idee on vaatajani toodud tarbimiseks mõeldud esemete kaudu.

 

Kuni 2. V on Galerii 36 väljas Feliks Sarve näitus ?Sügavtrükk?. Suureformaadilised autoritehnikas sügavtrükitööd on pea kõik valminud 2004. aastal, seega sobiv kokkuvõte senistest oskustest, teadmistest, tõekspidamistest. Manifestina mõjuv näitus on jagatud kahte ossa, mõjub kui väike ekskursioon sügavtrüki võimaluste teemal. Esimeses ruumis on traditsiooniline paberile trükitud graafika. Teises toas vastanduvad ja kooskõlastuvad omavahel erinevad alusmaterjalid, parketialus, sünteetiline kalka, d?uut ja spoon.

 

22. IV avati ArtLine?i galeriis Merike Grafi joonistuste näitus ?Nimetu?. Värvipliiatsitega loodud intensiivses värvipaletis tööd inspireerivad müstifitseeritusega. Grafi tunnetuslikule pildikeelele leiab paralleelseid jooni soome kunstniku Teemu Mäki taiestest. See on isiklik sümbolism, spiritualism ja ning piltide kaudu intensiivselt kiirgav energeetikaväli.

 

29. IV esitleti EKA raamatukogus Inge Tedre raamatut ?Naha- ja köitekunsti ajalugu?. Raamat tutvustab nahakunsti arengut Mesopotaamiast kaasaegse eesti kunstini. Eesti keeles pole seda teemat varem nii kompaktselt käsitletud. Raamatu andis välja EKA.

 

29. IV ? 22. V on Stora Enso Packaging ASi uues tehasehoones Jälgimäel Tänassilma tehnopargis vaadata noorte kunstnike näitus ?Paper Talks!?. Kunstitudengite mängumaaks on enam kui 2500-ruutmeetrine ruum. Näitusel saab näha nii väikeformaadis trükigraafikat kui ka hiigelsuurt supergraafikat. Väljapaneku koordinaatori kunstiteaduste tudengi Maarin Ektermanni arvates on näituse eesmärk luua erinevaid kunstikeskkondi, ruume ruumis. Installatsiooni märksõna on interdistsiplinaarsus, kaasa on haaratud hüpermaal, graafika, arhitektoonika, videokunst.

 

Coca-Cola Plaza esimesel korrusel on avatud Sally Stuudio teismeliste popkunstnike näitus ?Kunst on pop?. Vaadata on inimesesuuruste hambapastatuubide ja vannipartidega projekti ?Pehme vannituba?, lustakas-iroonilisi akrüüliga maalitud kinoplakatite kollaa?e jmt. 1991. aastast tegutseva Sally Stuudio lipukirjaks on ?Kunst teeb paremaks!? ja eesmärk arendada õpilasi nii ise looma kui kultuuri targemalt tarbima.

26. IV avati Tartu Lastekunstikooli galeriis Fideelia-Signe Rootsi näitus ?Geeniuse areng?. Tartu maalija Fideelia-Signe Roots vaatleb enda arengut kunstnikuna 3. eluaastast tänase päevani. Ajavahemikku jäävad õpingud Tartu Lastekunstikoolis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu ülikooli maaliosakonnas. Näitusekülastaja näeb lapse esimesi kokkupuuteid pintsliga, A4 formaadis koomikseid ja suureformaadilisi õlimaale. Väljas on ka videod ?Hilda? ja ?Kohtumine iseendaga?.

 

1. ja 2. V toimub Pärnu Rannakinos ja kuursaalis X Pärnu video- ja filmifestival ?Õhtumaa antiutoopiad?. Ainsana läbilõikeliselt Eesti AV-maastikku kaardistav festival koondab endasse viimase aasta mängufilmi, videokunsti, eksperimentaalmeediumi, amatöör- ja tudengifilmi. Festival on pühendatud ühinevale maailmale ja selle ohvritele. Kavas: Ville Karel, ?Terror, geenitehnoloogia ja sotsiaalporno?, Raivo Kelomees, ?Interaktiivse?InCinema? paremik Tartust?, Piret Saarepuu nukufilmist, Olav Viitma noorfilmist, Janek Karakats Tallinna Pedagoogikaülikooli tudengifilmist, Andres Keil, ?Heade *****E Linn?,.sys programm Viljandist, Arkadi Plastovi nimeline postkommunistlik rühmitus Fashist Lendas Üle, Multikultuurimaja, Eesti Kunstiakadeemia E-meedia Keskus, Rael Artel, ?Cinematheque Vivante / Elav Kino?. ?Special Best Of? programmid Non Gratalt ja Kurjamfilmilt. Esitamisele tuleb ka eesti viimase aasta mängufilmi paremik. Välisprogrammid Soomest, Saksamaalt, Norrast ja Iirimaalt. Kogu programm on AV-nautlejale tasuta. Kohapeal üllatused, etteasted ja meelelahutus. Teave: Ville Karel, e-post villekarel@hot.ee, tel. 4420765, kodulehekülg www.nongrata.ee, www.hot.ee/fideofest.

 

3. V kell 17 avatakse Pärnu Endla teatri galeriis Koit Nerva näitus ?Valguse varjus?. Autori töödelt leiame sõbralikud ja vahvad tegelased nagu Kuunäksid, Kuuvandid, Triibu, Juhtiv Kalake ja teised, kes kutsuvad vaatajat kaasa tegema retke väljapoole igapäeva, tuletades samaaegselt meelde elu põhiväärtusi. Avatav näitus on näitusesarja ?Valguse varjus? teine väljapanek, pärast Pärnut jõuab näitusesari veel Kärdlasse ja Valka. Näituse avamisel toimub ka Linnupuu lastepereteatri ettekandes Mario Raitari näidendi ?Lainelugu? esmaesitlus. Pärast näituse avamist on Küüni saalis võimalik vaadata Priit Valkna dokumentaalfilmi ?Hunt?.

 

Kuni 16. V on Londoni Malli galeriis väljas Suurbritannia kuningliku portreekunsti ühingu aastanäitus, kus osaleb ka eestlane Aapo Pukk. Pukilt on väljas portree ?Natalja Sigarimajas?. Portreemaalijate ühing asutati Suurbritannias 1891. aastal. 1911. aastal võttis kuningakoda ühingu enda egiidi alla ning alustati aastanäituste korraldamist.

 

Kuni 22. V on Berliini Giedre galeriis vaadata leedulanna Egle Rakauskaite, lätlase Kaspars Goba ja Pure Culture ja eestlaste Herkki-Erich Merila ja Arbo Tammiksaare ühisnäitus ?Welcome(to)Europe!?. Rakauskaite on rahvusvaheliselt tuntud ega vaja meilgi pikemat tutvustamist, seda enam, et juunis saab Tallinna Kunstihoones näha tema personaalnäitust. Kunstniku fotoseeria ?Vilniuse kodutud? osutab uue aja valusatele külgedele. Merila ja Tammiksaare ?Welcome to Estonia? on viimaseid päevi väljas ka Helsingi Kiasmas ?Faster than History? näitusel ning seda võis näha ka Kunstihoones ?Fantastilise realismi? väljapanekul. Noored lätlased Gatis Rozenfelds, Simona Veilande ja Emils Rode on tuntud eelkõige Pure Culture nime all ja dokumenteerivad Riia pensionäre. Kaspars Goba käsitleb Riia venestamist ning vene keelt kõnelevat elanikkonda. Eesti osa on kokku pannud Sirje Helme, läti poolt kureerinud värske kultuuriminister Helena Demakova.

 

22. IV avati Vilniuse Intro galeriis Reet Varblase kureeritud Mare Mikoffi, Anu Põdra ja Aili Vahtrapuu näitus ?Liikumine teatud tingimustel?. Väljapanek käsitleb liikumist, muutumist nii ruumilises kui ajalises, nii füüsilises kui psüühilises mõttes. Võtmeteosena võib vaadelda Vahtrapuu 2003. aasta sügisel Pariisis valminud videot, mis jälgib ärkavat suurlinna voodi perspektiivist. Olulisemad kui vaevu muutuv pilt on taustahääled, kus reaalsed hääled segunevad mällu salvestunud häältega ? kärbse- ja sääsepirinaga jne. Põdra kilekotiinimesed toimivad kehajälgedena, valuliste ning ka rõõmsate meenutustena, vastavalt sellele, kuidas autor on figuure töödelnud. Mikoffi naisefiguurid ?Ene? ja ?Reet? on samuti segu reaalsusest ning kultuurilisest märgist, dünaamikast (kümnemeetrised seelikud) ja tardumusest (kipsmasknäod). Varem on väljas olnud vaid Mikoffi ?Ene?, teised tööd valmisid just Intro näituseks.

 TEATER

Orionteatern Tallinnas

7. V kell 18 esitab Tallinna Linnateatri Taevalaval lapse õiguste teemalise lavastust ?Lapse õiguste konventsioon? kuulus Rootsi pantomiimiteater Orionteatern.

1989. aastal võeti ÜRO Peaassambleel vastu lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Konventsioonist tulenevad lastekaitse lähtekohad nii Eestis kui ka enamikus arenenud riikides. Kokku on konventsiooniga liitunud 192 riiki. Koostöös Eesti Lastekaitse Liidu, Sotsiaalministeeriumi ja õiguskantsleri kantseleiga toimub etendusega seoses 6. V seminar ?Kui kaugele kostab lapse hääl??. Lisaks seminarist osavõtjatele antakse 7. V ka üks tasuta lisaetendus. Orionteaterni liigutavas ning mõtlemapanevas lavastuses puudutatakse muu hulgas selliseid teemasid nagu lastevastane vägivald, laste õigusrikkumised, laste prostitutsioon. Esitatakse küsimus, kas täiskasvanud mõistavad last. Kuigi etendus räägib lastest ja lapse õigustest, ei ole see soovitav alla 16-aastastele. Lavastaja on Lars Rudolfsson, mängivad Tove Sahlin, Richard Ahlman, Lydia Flores Garcia, Julia Alenius Navlet, Malin Wetterqvist, Dag Andersson, Nina Åkerlund, Martin Hasselgren, Niklas Lindgren. Etendus on tasuta.

 

Teatriliidu juhatuses

Teatriliidu juhatus kinnitas 20. IV 2004. aasta teatritööde hindamiseks nimeliste ja aastaauhindade ?üriide koosseisu, võttis vastu 2003. aasta finantsaruande ja 2004. aasta eelarve, mille ETL volikogu 26. IV koosolekul ka kinnitas.

Volikogu kuulas esimees Rein Oja ülevaadet liidu tegevusest valdkonniti, millest olulisemad olid:

1) teatrite uue rahastamissüsteemi käivitamine koos Teatrijuhtide Liidu ja Kultuuriministeeriumiga;

2) osalemine toetusstreigiga haridus- ja kultuuritöötajate üldstreigis, protest kultuuri osakaalu jätkuva vähenemise vastu riigieelarves;

3) 12% palgafondi kasvu saavutamine teatritöötajatele;

4) ametiühingukoolituse läbiviimine teatritöötajatele ja teatrijuhtidele (töölepingute, kollektiivlepingute vormistamine, läbirääkimiste kunsti ja euroopaliku juhtimissüsteemi põhimõtete tutvustamine);

5) osalemine loomeliitude seaduse väljatöötamises;

6) teatrite tehniliste töötajate kollektiivlepingu ettevalmistamine;

7) teatri tehniliste alade kutsestandardite väljatöötamise käivitamine koos kutsekvalifikatsiooni sihtasutusega;

8) festivali ?Draama 2003? korraldamine koos Tartu Teatrilaboriga ning E. Nekro?iuse ?Othello? Eesti gastrolli ettevalmistamine;

9) Balti teatrifestivali taaskäivitamine koostöös Läti ja Leedu teatriliiduga;

10) 2003. aastal ilmunud teatriraamatud: ?Teatrielu 2002?, ?Estonian Theatre?, ?Kaarup, nimi Eesti kultuuris?, ?Tallinna Balletikool?, ?Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool?, ?Tallinna Teatrikool?, ?Teatriraamat. Faksiimile- väljaanne 1913. aastast?;

11) teatri nimeliste ja aastaauhindade 9 ?ürii (kokku 47 liiget) töö korraldamine ning ülemaailmse teatripäeva tähistamine koostöös Ugala teatriga;

12) esimese üle-euroopalise etenduskunstide valdkonna erialaorganisatsioonide ühiskonverentsi korraldamine Euroopa Komisjoni egiidi all 16. ? 18. aprillini Tallinnas.

 

Viis piletit nelja hinnaga

Maikuu esimesel päeval algab Vanemuise teatri suvise vabaõhulavastuse ?Vigased pruudid? piletite soodusmüük: viis pääset saab nelja hinnaga.

1. ? 10. V kestva soodusmüügi ajal saab seega muidu 125-kroonise pileti kätte 100 krooniga. Sooduspääsmeid saab osta Vanemuise suure ja väikese maja, samuti Sadamateatri kassadest ning Piletipunkti ja Piletilevi müügikohtadest üle Eesti.

Eduard Vilde janti ?Vigased pruudid? mängitakse 5. ? 12. VIII Tartu lähistel Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumi vabaõhulaval. ?Vigaste pruutidega? teeb Vanemuises topeltdebüüdi Andrus Vaarik, olles nii selle lustmängu lavastaja kui mängides seal ka Lipuvere jäärapäist leskperemeest, kes tahab oma tütred rikastele mulkidele mehele panna. Teistes osades astuvad vabaõhulavale Raivo E. Tamm, Helena Merzin, Piret Simson, Janek Joost, Riho Kütsar ning praegu kõrgemat lavakunstikooli lõpetav Jaak Prints, kes töötab tulevasest hooajast Vanemuise teatris. Kunstnikutöö teeb Riina Degtjarenko.

 MUUSIKA

Tormise muusika Euroopas

Homme (1. V) algaval teistkordsel koorimuusikafestivalil ?Blois en voix? Prantsusmaal Blois?s kõlab avakontserdil nimetuse all ?O Crux? Blois? katedraalis prantsuse kammerkoorilt Mikrokosmos Loic Pierre?i käe all ka Veljo Tormise laul E. Enno sõnadele ?Kuulmata kuskil kumiseb kodu…?. Mikrokosmos on Tormisega juba hea tuttav ning korduvalt ka varem tema loomingut laulnud, ka autorikontserdi andnud. 2. V esitatakse, kutsunud kohale ka helilooja, Blois? Püha Nikolai kirikus festivali raames kava ?Hommage a Veljo Tormis?, kus Loic Pierre?i juhatusel kõlavad ?Lauliku lapsepõli?, ?Pikse litaania?, ?Undarmoi ja Kalervoi?, kolm osa ?Vadja pulmalauludest?, veel kord ?Kuulmata kuskil…? ning ?Raua needmine?, solistidena kaasas Mati Turi ja Allan Vurma. Enne kontserti on publikul võimalus Blois? Rahvuslikus Muusikakoolis kohtuda helilooja ning esinejatega.

Kui Tormise segakoorilooming on suhteliselt tuntum, siis meeskooriteoseid alles tutvustab järjest maailmale Eesti Rahvusmeeskoori plaadisari ?Visions of Estonia? (soome firma Alba Records), mille teine plaat Ants Sootsi dirigeerimisel nüüd esitletud (15. IV) ja värskelt müügil. Mõlema CD helire?issöör on Maido Maadik. Avaplaat ?Vision of Estonia I? sai äsja tunnustava arvustuse Ameerika veebiajakirjas Classics Today selle peatoimetajalt David Vernier?lt, kus öeldakse muu hulgas, et siin ?viiakse meid kaasa unustamatule rännakule, mis täis põnevaid pilte ja elamusi?. Kriitik on andnud plaadile kõrgeima, 10-punktilise hinde nii esituse kui salvestuse eest.

 

Arvo Pärdi kaks uusteost

Kahe kevadkuu sees toimuvad Arvo Pärdi kahe uusteose maailmaesiettekanded. 18. III kõlas Oxford University Chapelis esmakordselt kooriteos oreliga ?Anthem?, mille tekst on Uuest Testamendist (Johannes 1: 19 ? 23), ettekandjaks Choir of St. John?s College, juhatas Duncan Whitmore. Teose tellijaks on Oxfordi St. John?s College (UK).

5. V tuleb esiettekanne Prantsusmaal Beauvais?s, rahvusvahelisel t?ellistide festivalil Rencontres d?ensembles de Violoncelles. Teose ?L?abbé Agathon? on tellinud Octuor de Violoncelles de Beauvais, kes ka selle esitab koos kuulsa ameerika soprani Barbara Hendricksiga solistina. Teose esimene kordusesitus on Prantsusmaal Compiegne?i festivali lõppkontserdil juulis.

Olulised Pärdi ettekanded vana ja uue Euroopa piiril on The Hilliard Ensemble?i 30. aastapäeva kontsertidel Londonis täna ja homme (30. IV ja 1. V), kus kavas Wigmore Hallis kõlavad Bachi kantaatide vahel Arvo Pärdi ?Zwei Slawische Psalmen?, ?Most Holy Mother of God?, ?Summa? ja ?And one of the Pharisees?. Homme mängib ka kammerorkester Collegium Philharmonicum Itaalias Napolis Pärdi teose ?Orient & Occident?. Läinud kuul andis inglise firma Chandos välja CD ?Elegy for Strings?, millel taas varasem võte ?Cantus?est Britteni mälestuseks? Royal Scottish National Orchestralt Neeme Järvi juhatusel. On märkimata ka viimane Olari Eltsi debüütkontsertidest (?Baltic Sounds?) ?oti Kammerorkestriga Glasgow?s 23. IV, kus Pärdi teostest kavas ?Cantique des degrés?, ?Orient & Occident? ja ?Cecilia, vergine romana?.

Eesti Muusikaakadeemia 1. õppeaasta klaveri eriala doktorant Irina Zahharenkova võitis nimekal XLVI Concurso Internacional Premio Jaén De Piano 2004 Hispaanias mitu preemiat.

Konkurss toimus sel aastal juba 46. korda ning ?üriisse kuulus 9 tuntud pianisti üle terve maailma. Konkursil osalejad pidid läbima neli vooru, millest viimane oli orkestriga. Konkurss toimus 15. ? 23. IV ning Zahharenkova pälvis nii I preemia kui ka publikupreemia, millega kaasnes laureaaditiitel ning kontserditurnee Hispaania Andaluusia piirkonnas.

 KIRJANDUS

Eesti Semiootika Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma korraldatava seminarisarja raames kõneleb 3. V kell 16 Eesti Keele Instituudi väikeses saalis (Roosikrantsi 6, II korrus) Anti Randviir teemal ?Jupistumine, terrorism ja Eesti?.

 

30. IV tähistab Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu oma 95. sünnipäeva ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv 75. sünnipäeva. Arhiivraamatukogu avab Mart Lepiku ja Betti Alveri 7332-köitelise memoriaalkogu. Esitletakse sarjas ?Arhiivraamatukogu varamu? ilmunud 1841. aasta uuendusliku õpiku ?Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarvis? faksiimiletrükki, esinduslikku eesti kirjanike autograafide kogu ?Käsi kirjutab? ja kultuuriloolise arhiivi ajalugu käsitlevat artiklikogumikku ?Mnemosyne teenistuses?.

 

Vanad eesti ajalehed veebis

Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuusemi Arhiivraamatukogu ning Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemilise Raamatukogu koostöös on valminud vanemate eesti ajalehtede veebipõhine andmebaas Digiteeritud Eesti Ajalehed (dea.nlib.ee). DEA on üks esimesi suuremaid ja mahukamaid kollektsioonipõhiseid digiteerimisprojekte Eestis, sisaldades aastatel 1857 ? 1920 ilmunud ajalehtede Perno Postimees ehk Näddalileht, Postimees, Päewaleht, Sakala, Tallinna Teataja, Vaba Maa jm. ning nende kaasannete valiku. Digiteerimise on tinginud see Eesti ajalehtede ja ajakirjade paberoriginaalid aastatest 176 ? 1945 on hapra paberi ja intensiivse kasutuse tõttu hävimisohtlikus seisundis ning neid ei saa lugejatele-uurijatele laenutada. 2004. aasta sügisel lisatakse andmebaasi TPÜ Akadeemilises Raamatukogus digiteeritud väliseesti ajalehed alates 1944. aastast.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming