Uudised

PRIIT KUUSK, VILLI EHATAMM

 KUNST Kunstimuuseumi viimane näitus Rüütelkonna hoones

Täna kell 22 avatakse Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones näitus ?Kohatunne. Eesti kunsti klassika XVIII sajandist 1940. aastani?. Kell 22.30 toimub kontsert. Esinevad Eneli Hiiemaa (flööt) ja Jelena Ossipova (klassikaline kitarr). Muuseum on lahti kella üheni öösel.

Nagu eelmisedki kunstiklassika väljapanekud on ka see näitus üks etapp KUMU püsiekspositsiooni loomise teel. Seekordsed teemad on ?paiksus? ja ?kohatunne?. Lokaalsus on pigem tegutsemise kontekst, mõtteviis või hoiak, mitte tegevuspaik. Nii XIX sajandi baltisaksa maalijate looming kui 1930. aastate Pallase koolkonna esindajate tööd kinnitavad, et provintslikkus ei pruugi tähistada kolklust, vaid positiivset enesekesksust, ühise elamisruumi jagamisest tingitud kogemust. Näitusel näeb taas Johann Köleri, Amandus Adamsoni, August Weizenbergi, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Jaan Koorti, Aleksander Vardi, Adamson-Ericu, Kaarel Liimandi teoseid, tavapärasest rohkem on väljas skulptuuri. Kõrvalepõikena ekspositsiooni põhiliinist eksponeeritakse Eduard Wiiralti 1929. aasta hilissuvel Antrainis valminud inimlikele nõrkustele osutavaid fantastilisi päid. Näituse valgustundliku graafikaosa tööd vahetuvad iga 3-4 kuu tagant. Kuraator on Tiina Abel.

 

Homme kell 15 on väliskunsti muuseumis taas ?Laupäevaakadeemia? sarja loeng.

Näituse ?Balti rokokoo: Läänemeremaade XVIII sajandi fajanss? kuraator Kersti Kuldna räägib fajansist kui materjalist, kaubandus- ja kunstisidemetest Läänemere ääres ning rokokooajastu kommetest ja olustikust, mis peegelduvad XVIII sajandil valmistatud fajanssesemetes.

 

3. VI avati Tallinna Kunstihoone galeriis soome skulptorite Heli Ryhäneni ja Anne Meskaneni näitus ?Skulptuurid?. Näituse nimetus on pisut eksitav, noorte soomlannade ruumiinstallatsioon meenutab pigem Kunstkammer?it, rariteetide, veidruste, ebaloomulikkuse kogumikku. Nad ei esita küll süstematiseerimatult neid köitnud eripärast, vaid on keskendunud inimesele. Pehmest materjalist suured ja väikesed nukud on esitatud kummaliste, isegi võõristust tekitavate märkidena: neil on kas liiga suur pea või liiga tillukesed jalad; nad meenutavad veel sündimata loodet; nende pea või nägu on kokkusurutult omandanud moonutatud vormi. Pehme, soe, turvalisustunnet tekitav materjal ning mahe värvivalik suurendab võõristusefekti veelgi. Soomlannade ?skulptuuriruum? testib omamoodi vaataja tolerantsi, mõtteavarust, aga ka valuläve.

 

2. VI avati Tallinna Linnagaleriis noore maalikunstniku Tõnis Saadoja bakalaureusetöö ?Harjutus?. Harjutus kui viimane juhendatud õppeülesanne loob näitusele kontseptuaalse raamistiku. Saadoja ei ole eesti kunstis tundmatu nimi: ta osales mullu eesti kunstimuuseumi näitusel ?Paratamatus elada ühel ajal? ning koos Maarit Murkaga Vaala galeriis. Kaido Ole õpilasena esindab Saadoja eesti maalikunsti viimast sõna, kus maalilised väärtused on taandunud kontseptuaalse ja kontekstuaalse mõtlemise ees. Seeria koosneb viiest pildist, mis kujutavad maali valmimise protsessi alusjoonisest kuni selle eksponeerimiseni välja: üks maal viies ?vaatuses?.

 

7. VII avatakse EKA galeriis graafikamagistrant Juha-Pekka Pohjalaineni magistrinäitus ?Siluetipildid?, alapealkirjaga ?Lihtsad pildid keerulistes süsteemides?. Pohjalainen on läbi uurinud ja magistritöö teooriaosas lühidalt ka markeerinud ajaloo siluetikasutuse olulisemad ilmingud. Näituseprojektis lähtub ta Soomes Emil Cedercreutzi muuseumi neegerteenija siluetist, tuletab-konstrueerib sellest enamiku oma ekspositsioonist. Näituse sõnum on rassismi- ja kolonialismiilmingud tänapäeval ning sellega kaasnevad probleemid. Pohjalainen kaitseb oma magistritööd näitusel 8. VII kell 10. Magistritöö juhendaja on Enno Ootsing, oponent on Jaak Kangilaski.

 

1. VI avati rahvusraamatukogu fuajees Ülle Mesikäpa esimene autorinäitus Tallinnas ?Mesikäpa magusad asjad?. Oma töödes armastab kunstnik kasutada eelkõige looduslikke ja traditsioonilisi materjale nagu hõbe, kuld, kivid, klaas, puit, luu, pärlmutter, korall, kookosekoor jm. Näitusel on eksponeeritud üldkujult minimalistlikud, sirgjoonelised, kohati jõulised ehted.

 

Kuni 11. VI on TPÜ keeltemaja fuajee galeriis Naba väljas noore kunstniku Pille Vassari maalinäitus ?Tobiasele?. Väljapanek on kummardus õpetajale ja suurele eeskujule Peeter Mudistile, kel ilmus hiljaaegu kunstiraamat ?Illustreeritud Mudist ehk Tobias?. Selle idee haakub ka Vassari püüdlustega, et sünniks kunstiteos, mis loodud hoole ja armastusega.

Sally stuudio lõpetab hooaja kahe näitusega. 3. VI avati Ülemiste keskuse II korrusel stuudio täiskasvanud maalijate Rene Kari juhendamisel valminud tööde väljapanek ja täna kell 14 avatakse stuudio ruumes (Uus tn. 16/Aia 13b) laste ja noorte ?viguriga? tehtud Tallinna raekoja fotode näitus.

 

Homme avatakse Haapsalu Linnagaleriis Jaan Toomiku maalinäitus. Toomiku töid on viimasel ajal mujal maailmas rohkem nähtud kui Eestis: mullu Veneetsia biennaali kuraatorinäitusel väljas olnud video ?Peeter ja Mart? on võetud biennaali valiknäitusele Lõuna-Itaalia linnadesse, alates 11. XI võib seda videot näha Põhja-Hispaanias San Sebastianis, alates 1. V on kunstniku töid võimalik näha ka Küprosel Nikosia kaasaja kunsti keskuses Küprose Euroopa Liitu astumise puhuks korraldatud näitusel ?Keha kunst?. Haapsalus näeb Haapsalust pärit Toomiku uusimat maaliloomingut. Sõltumata maali spetsiifikast, ei lase kunstnik end peibutada traditsioonilise tehnika võimalusteküllusest, vaid kasutab seda, mis hädavajalik. Tulemus on visualiseeritud seisund, vaba dekoorist ja esteetilisest niudevööst, mis peaks informatsiooni vaatajale suupärasemaks muutma.

 

1. VI avati Haapsalus taas Evald Okase muuseum. Vaatajaid ootab uuendatud Evald Okase graafika ja joonistuste ekspositsioon. Võib näha vanameistri 1960. aastate välisreisidest inspireeritud graafilisi sarju ning joonistusi ja akte. Üllatuseks on Evald Okase 1930. aastate maalid, mida polegi seni eksponeeritud. Programmi mahub fotonäitus ?Väikeste majade Haapsalu?, rahvusvaheline kuumaklaasi workshop ja klaasinäitus ?Maritima?, kunsti suvekool, Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ?Ma olen olnud Haapsalus? jpm.

 

Homme kell 15 avatakse Kuressaare Raegaleriis ja kultuurikeskuses pikaajalises rahvusvahelises koostöös valminud näitus ?100 Open Windows / 100 akent?. 100 elusuurust 17 Euroopa linna koduakna fotot annavad vaatajale võimaluse suhestuda Euroopa ühiskoduga inimlikul ja samas atraktiivsel moel. Kohalike raadiosaadete helitaust annab aimu Euroopa paljukeelsusest ja installeeritud akendesse piiludes on võimalus vaadata võõrast televiisorit. Kolme aasta jooksul on plaanis seda väljapanekut eksponeerida vähemalt kaheksas linnas. Näituse on ette valminud ühendus Kunstisuvi koostöös eelkõige Flandria (Belgia) linna Kuurnega. Näituse kuraator on Sirje Eelma. Pressiesitlus Tallinnas on 7. VI kl. 16 City Plaza kohvikus (Tartu mnt. 2, VI korrus). Esitletakse 15-keelset kunstikataloogi, videot ?Ypres 25.03.2004? ja tutvustatakse ka X ?Kunstisuve? kogu programmi.

 

29. V peeti Narva kunstigaleriis traditsioonilist kunstnikupäeva. Tänavu oli see pühendatud Salvador Dali 100. sünniaastapäevale. 53 Narva, Ivangorodi, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Tallinna kunstnikku eksponeerisid sürrealismi suurkuju loomingust inspireeritud töid. Päeva külaline oli Tallinna Katariina gild eesotsas Kaire Taliga. Sündmuste ahela avas teatri VB performance ?Aastaajad. Mitgard?.

 

Kuni 10. VIII on Jäneda klaasgaleriis vaadata näitus ?Akvarellisuvi?. Eksponeeritud on 70 akvarelli 19 kunstnikult, kelle seas Valli Lember-Bogatkina, Mari Roosvalt, Mall Paris, Tiina Tarve jaRein Mägar.

 

1. VI avati Lihula mõisas kogu suve kestev näitus ?Naise elu?. 20 eesti kunstnikku analüüsivad eesti naise elu erinevate meediumite ? maali, graafika, aga ka keraamika kaudu. Näha saab Orest Kormaðovi, Valev Seina, Mari-Liis Laanemaa, Marie Soosaare jt. töid.

 

28. V ? 1. VII resideerib Mooste külalisateljees serbia installatsiooni- ja tekstiilikunstnik Tamara Jelaca. 5. VI on kella 11 ? 16 Mooste mõisapäeval MoKSi uksed avatud ning saab tutvuda ka Jelaca kunstiga. Kunstnik on õppinud Belgradi ülikooli tarbekunsti ja disaini teaduskonnas tekstiili. Ta on loonud keskkonnainstallatsioone, kudunud raamatuid, tikkinud koomikseid, aga valmistanud ka traditsioonilist tekstiilikunsti. Mooste mõispäevadel töötab veel Signe Kallsoni viltimise töötuba, väljas on Priit Pajose maalinäitus ?Külas? , soomlannade Lost Foundationi väljapanek ja näidatakse video- ja filmiprogrammi MoKSi arhiivist.

 

Kuni 13. VI on Vilniuse Kaasaja Kunsti Keskuses vaadata Vilniuse XII maalitriennaal ?Maalikunsti seitse reeglit?. Kuraator Ignaz Kazakevicius valis oma näitusele eesti maalikunstnikest Alice Kase, Tiina Tammetalu, Mari Roosvalti, Valeri Vinogradovi ja Mall Parise tööd. Ekspositsioon on seekord korraldatud mitte esindatud maade, vaid näitust läbivate suurte teemade järgi. Ligi pool valitud osavõtjaist olid leedu kunstnikud, ka esimese preemia pälvis leedu maalija Vaitkuniene.

 

24. V avati Bremeni Kunstihoones näitus ?Albrecht Dürer. Ristija Johannes ? Tallinnast tagasi! Püha Onufrius ja teised pühakud?. Üle kuuekümne aasta jõudis Albrecht Düreri maalitahvel ?Ristija Johannes? taas koju Bremeni Kunstihoonesse, kust see kadus II maailmasõja ajal. Saksa renessanssgeeniuse Düreri maali väärtustav poliitiline tähelepanu tõestas kunstipärandi tähtsust tänases Euroopas. Kunst tõi kokku kahe maa valitsusjuhid ning andis Eestile võimaluse tutvustada end rahvusvahelise pressi ees kultuuri ja seadusi väärtustava maana. Saksa meedias on Düreri maali tagastamine leidnud ülimalt positiivset ja rohket vastukaja.

 

Kuni 6. VI on Salzburgi galeriis Diakone-Zentrum vaadata Eesti ja Austria kunstnike ühisnäitus. Eestit esindavad Mare Vint, Andres Tolts ja karikaturist Eduard Tüür. Tolts ja Vint esinesid kumbki 15 viimasel ajal valminud tööga (Vindilt sarjad ?Maa ja taeva vahel? ning ?Müürid?, Toltsilt sari ?Tekstuur?). Austerlane Peeter Rilder esineb Balti-teemaliste maalidega ja Regina Rieder fotosarjaga ?Reis Eestisse ? 2003?. Mõlemal on olnud näitus ka Eesti rahvusraamatukogus. Alates 15. VIII eksponeeritakse näitust Obernbergi kunstimajas.

 

26. V avati Saksamaal Lichtenwaldes rahvusvaheline tekstiilidisaini näitus ?Rooms for Free?. Eesmärk on tutvustada tekstiilitudengite ideid ning luua kontakte nn. vana ja uue Euroopa Liidu kõrgkoolide vahel. Esimesest üritusest võtavad osa nelja4 riigi kunsti- ja disainikõrgkoolid: Saksamaalt Halle, Berliin ja Schneeberg, Tðehhi Vabariigist Praha ja Liberec, Poolast Lodz ja Eestist EKA tekstiilidisaini osakond. Tudengitel oli ülesanne sisustada üks ruum Lichtenwalde renoveeerimata barokklossis. EKA tekstiilitudengite tööde teema oli barokk, punk, pattern, beauty. Kuraatorid on tekstiilidisaini osakonna professor Mare Kelpman ja magistrant Annike Laigo.

 

31. V avati Eesti Instituudi ja Arvo Iho koostöös sündinud fotonäitus ?Mereline Eesti? Oleðnice linnavalitsuse ärkligaleriis. Varem on Eesti Instituut ja välisministeerium näidanud ?Merelist Eestit? suure eduga Ungaris, Rootsis ja Poolas, sellel suvel ringleb see Tðehhimaal, kus on juba üleval olnud Prahas Eesti saatkonnas ja Ceske Budejovices. Iho näitus tutvustab Eestit kui merega lahutamatult seotud maad: fotodel on kiviaedadele tõstetud vanu paate, merele minevaid kalureid, sadamasse sõitvaid laevu ja päikeseloojangut merel kujutavad tööd.

 MUUSIKA

Eesti muusika Londonis ja Oxfordis

26. ja 27. V andis Suurbritannias kaks kontserti Eesti trio koosseisus Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon) ja Heiki Mätlik (kitarr).

26. V esineti Oxfordi Mansfieldi kolledþi kirikus, esitati Bachi, Mederi ja eesti heliloojate teoseid. Sooja vastuvõtu saanud kontserdi korraldamist toetas Oxfordi Littlemore?i kiriku pastor Bernhard Schünemann. Schünemannil ja Littlemore?i kirikul on eesti muusika tutvustamisel juba pikem traditsioon; 2001. aastal pühendas Arvo Pärt kirikule oma teose ?Littlemore Tractus?.

27. V astus trio üles Londoni maineka Royal Festival Halli kammersaalis Purcell Room. Korraldamisel osales Latin American and Caribbean Society, mis edendab Euroopa ja Ladina-Ameerika muusika sidemeid, korraldades vastavate saatkondade toel riikide muusika kontserte.

Osa kavast oli pühendatud hispaania ja ladina-ameerika heliloojatele (Granados, de Falla, Piazzolla). Kontserdi teises pooles kõlas eesti heliloojate muusika: Ester Mägi ?Huiked?, Erkki-Sven Tüüri ?Drama? ja Raimo Kangro ?Kevadnägemused? op. 66. Nimetatud teosed olid Suurbritannias ettekandel esmakordselt.

 

Tormise ?Ingerimaa õhtud? USAs

Taas on USAs kõlanud Veljo Tormise koorisari ?Ingerimaa õhtud? suurtsüklist ?Unustatud rahvad?. Selle esitas Massachusettsi osariigis Cambridge?is tegutsev kammerkoor Musica Sacra oma neljaosalisel heategevuskontserdil ?Songs of Love and Nature? Old Cambridge Baptist Church?is 22. V. Dirigeeris Mary Beekman, kes seisab koori ees juba 25. hooaega. Samas kavas kõlasid veel Johannes Brahmsi ?Armastuslaulud-valsid?, Benjamin Britteni ?Lillelaulud? (?Flower Songs?), samuti Ameerika jazzmuusika seaded, autoriteks Dave Brubeck, Cole Porter ning Kirke Mechem.

 

Moniuszko-nimeline laulukonkurss

13. ? 22. V toimus Varssavis V rahvusvaheline Stanislaw Moniuszko nimeline laulukonkurss, mille ajal viidi läbi ka V Poola lauluõpetajate rahvusvaheline sümpoosion teemal ?Vokaalkunst XX ja XXI sajandi vahetusel?.

Kolme päeva jooksul kuulati paljude Poola lauluõpetajate kõrval mitmete tuntud laulupedagoogide ettekandeid, teiste seas esinesid loengutega Gerhard Kahry (Annely Peebo ja Juhan Tralla õpetaja) Viinist ja Tom Krause Hamburgist. Samuti tegi tunniajalise ettekande EMA professor Mati Palm Eesti-Poola kultuurisuhetest pärast vabanemist Vene tsaarivõimu alt ning Eesti professionaalse laulukunsti arengust tänaseni.

 FILM

Eesti etnofilm võitis Moskva festivalil debüüdipreemia

24. ? 28. maini Moskva peetud visuaalse antropoloogia festivalil osalenud üle 70 filmi seast valiti selle festivali ainukese preemia vääriliseks eesti filmitegija Janno Simmi debüütfilm ?Sügis Obi jõel?.

Praegu Norras Tromsö ülikooli magistrantuuris visuaalset antropoloogiat õppiva Simmi film võitis festivali debüütfilmide võistlusprogrammi preemia väikerahva kultuuri sügavuti käsitlemise eest. ?Sügis Obi jõel? vaatleb hantide traditsioonilise elulaadi toimetulekustrateegiaid tänapäeva elulaadi pealetungi taustal. Filmi tegemiseks käis ta korduvalt Siberis ekspeditsioonidel, jäädvustades hantide elu läbi nelja aastaaja. Võtete ajal elas ja töötas Simm abilisena handi perekonnas.

 

Noor filmipõlvkond tulekul

Eesti filmi suvepäevade raames esilinastus eile õhtul Pirita kloostri varemetes neli uut lühimängufilmi Eesti noortelt reþissööridelt.

Esmakordselt jõudsid publiku ette Tanel Toomi ?2.68? (peaosas Mait Malmsten), Margus Paju ?Teispool vihma? (osades Nero Urke ja Risto Kübar), Kaupo Kruusiaugu ?Sünnipäev? (osades Tambet Tuisk ja Carita Vaikjärv) ja Anu Auna ?Liivakellade parandaja? (osades Karol Kuntsel, Maria Soomets, Peeter Tammearu ja Janek Joost). Kõik neli noort reþissööri õpivad Tallinna pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli teisel kursusel mängufilmi reþissöörideks. Kursuse juhendaja on Jüri Sillart. Eesti noore filmipõlvkonna filmiprogrammi saab 4. ? 6. VI näha kinos Sõprus ja Eesti audiovisuaalset loomingut koondavas teleportaalis ITV. Kuni 6. VI on Café Anglais?s üleval ka noorte reþissööride filmifotode näitus.

 TEADUS

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teaduste Akadeemia kutsel külastas 31. V kuni 2. VI Eesti teadusasutusi USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia president, rahvusvaheliselt tuntud teadlane Bruce Alberts.

Prof. Alberts tutvus Eesti TA ja Tartu ülikooliga, kohtus Eesti peaministri Juhan Partsi, Eesti TA presidendi Jüri Engelbrechti ning haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsaga. Ta pidas Eestis kaks avalikku loengut: ülikoolis käsitles ta teaduse ja hariduse tulevikusuundumusi, Tallinnas Eesti TA majas kvaliteetse tippteaduse arendamist ja selle majanduslikku tagamist. Üks ettekande põhiteese oli teaduse juhtrollist ühiskonna tehnoloogilises ja sotsiaalses arengus.

RTA on ligi 2000 tippteadlast koondav kaalukaim USA teadusühendus, mis teostab teadusuuringuid valitsusasutuste tellimusel. Akadeemia loodi föderaalvalitsuse poolt juba 1863. aastal ning selle põhikirja kinnitas oma allkirjaga toonane USA president Abraham Lincoln. Ka Albert Einstein, nagu paljud teisedki maailmas tuntud teadlased, on olnud selle akadeemia liige.

 

Üliõpilaste teadustegevuse innustamiseks ja toetamiseks on Eesti TA juba 1994. aastast andnud välja auhindu parimate uurimistööde eest. Akadeemia tunnustust on üliõpilastel võimalus taotleda ka tänavu.

Eesti TA juhatus kuulutas välja 2004. aasta parimate üliõpilastööde konkursi. Kavatsetakse välja anda kuni 20 2500 ? 4000 krooni suurust auhinda. Teadustööde võistlusel võivad osaleda Eesti ülikoolide üliõpilased ja eesti päritolu üliõpilased välismaa ülikoolides, kui nad töö esitamisel jätkavad ülikoolis diplomi-, bakalaureuse- või magistriõpet või on lõpetanud need perioodil 1. IX 2003 ? 31. VIII 2004.

Konkursile võib esitada õpingute ajal lõpetatud ning vormistatud teadustöid, samuti nende tööde tulemuste põhjal avaldatud teaduspublikatsioone, kui üliõpilane on ainus või esimene autor. Esitatavad tööd võivad olla vormistatud ka diplomi-, bakalaureuse- või magistritööna.

Vastu võetakse töid (köidetult), mille koos isikliku kirjaliku avalduse ja vajalike isikuandmetega (nimi, aadress, õppeasutus, eriala, kursus, telefoninumber, e-post) esitavad või postiga saadavad tööde autorid ise. Tööle lisada juhendaja kirjalik arvamus. Võõrkeelne töö peab sisaldama ka eestikeelse pealkirja ja lühikokkuvõtte. Töid võetakse vastu 15. septembrini aadressil Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming