Uudised

Priit Kuusk, Villi Ehatamm

KUNST  

Kuldraamatu eriauhind

Piret Mildebergile ja

Peeter Lauritsale

1. II avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis 2004. aasta 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööde näitus ja anti üle diplomid.

Võistlesid 55 kirjastaja 160 raamatut ning 16 kirjastaja 24 lasteraamatut. Tulemused on väljas ka rahvusraamatukogu kodulehel aadressil www.nlib.ee. Elutöö eest tunnustati Edgar Valterit. Eesti rahvusraamatukogu Kuldraamatu eriauhinna pälvisid Piret Mildeberg lasteraamatu ?Ervin ? kõikide lemmik? ja Peeter Laurits Peeter Mudisti raamatu ?Illustreeritud Mudist ehk Tobias? eest. Konkursi korraldasid Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. ?ürii tööd juhtis Andres Tali (EKA), lasteraamatukonkursi ?üriid Viive Noor (Kujundusgraafikute Liit). Esmakordselt oli ?ürii töösse kaasatud Eesti Trükitööstuse Liidu esindaja. Väliskülalisena osales tänavu ungari graafik ja raamatukujundaja Ferenc Masszi. Võitnud trükised osalevad Leipzigi maailma kauneimate raamatute konkursil, sügisel eksponeeritakse valikut Frankfurdi raamatumessil. Näitusel on välja pandud ka trükitööstuse liidu võistluse ?Aastatrükis 2004? võidutööd. Võistlus toimus läinud aasta novembris, parimad trükised selgitati 5 kategoorias (etikett ja pakend, firmagraafika, perioodika, raamat, eriauhind). Rahvusraamatukogus on võimalik tutvuda ka Soome 2002. ja 2003. aasta kõige kaunimate raamatutega, näituse on Eestisse toonud Soome Instituut.

?1. II avati Rotermanni soolalao kunstimuuseumi näitusesaalis Marco Laimre kuraatorinäitus ?Hääled?. Laimre on hääle fenomeni ümber teppinud kokku maali, video- ja installatsioonikunsti. Publik kogeb, kas ja kuidas on võimalik seostada Oskar Kallise aastatel 1914-15 valminud pastelli ?Kalevipoeg Kellukesega? ning 2004. aastal Jaan Toomiku ja Rainer Jancise ühist videot ?Sea gulls?. Elevust tekitab arvatavasti teinegi kollektiivne teos, Elmar Kitse ja Evald Okase  sotsrealistlik maal ?Eesti punakaartlased Lenini juures?. Väljas on Melissa Gordoni (UK), Eduard Wiiralti, Jasper Zoova, Leili Muuga, Marko Mäetamme, Ene-Liis Semperi, Ado Vabbe, Elin Kardi, Ki wa, Peeter Alliku, Kaja Kärneri, Jüri Arraku, Kadi Estlandi ja Ülo Soosteri teosed.

?Täna kell 16 avatakse Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Viinapuuväät ? maasikakiri II?, mis pälvis Eesti muuseumide VII näituste festivalil Narvas 2004. aasta septembris peapreemia.  Adamson-Ericu ja Eesti Rahva Muuseumi koostööna valminud näitus pakub viinapuuväädi motiivi arendusi eesti rahvakunstis ja kunstnik Adamson-Ericu loomingus. Väljapaneku on koostanud Vaike Reemann, Ülle Kruus ja Kersti Koll, kujundanud Dene? Farkas. Näitust täiendavad töövihik ja haridusprogramm (autorid Kai Tuvik ja Vaike Reemann). 9. II kell 15 oodatakse kunsti- ja käsitööõpetajaid osalema õpitoas ja koolitusprogrammis ?Südamega kirjutatud iidsed kirjad?, mida juhendavad EKA õppejõud Kärt Summatavet ja muuseumipedagoog Kai Tuvik.

?31. I avati Vaala galeriis Miljard Kilgi näitus ?Vees, maal, õhus?. Kuigi kontseptsiooni aluseks on kõige elementaarsemad ja eksistentsiaalsemad sümbolid pole tegemist ainult nende lihtlabase kombinatsiooniga.

?31. I avati disaini- ja arhitektuurigaleriis disainer Toomas Keldri mälestusnäitus. Näituse ühe korraldaja tootedisainer Arvo Pärensoni sõnul soovitakse näitusega tõsta esile disaineri rolli toote sünni ning ettevõtte majandusedu tagamisel. Näitusel on väljas läbilõige tema loomingust: tootedisainitööd Baltecos ning vabakunstnikuna tehtud pisiplastika ning keraamika. Eksponaatidena on väljas Balteco massaa?ivannid Lumina, Madonna, Ultra Relax, tervisekapsel Derma Life ning du?ipaneel Elegance.

?3. II avati Viviann Napa galeriis TPÜ kunstiosakonna üliõpilaste näitus ?Tehnika ja lüürika?.  ?Tehnika? ei tähista kunstitegemiseks vajalikku atribuutikat, pigem on tegu 80ndate keskpaigas sündinute nägemusega tööstusest ja tootmisest. ?Lüürika? markeerib introvertset ja romantilist lähenemist. Näituse kuraator on Urmas Viik.

?Homme kell 16 esitletakse Hobusepea galeriis Jana Wiebe ja Tjika Rebase ?Surnuaia kogumikku I?.  Külalised võivad ka ise  oma luuletusi lugeda, joonistada seinale ja ennast muidu masendatud olla. Kohustuslik on olla leinariietuses ehk mustas. Taustaks mängitakse sünget muusikat ning näidatakse videoinstallatsioone. Kohapeal on võimalik soetada endale luulekogu ning muud head ja paremat. Raamatu ettetellimisi võtab vastu Surnuaia Valitseja Darq: darq@surnuaed.ee.

?7. II kell 17 avatakse Kastellaanimajas EKA fototudengite näitus ?Väikesed lavastused fotograafias?(juhendaja on Margot Kask). Fotolavastus, nn fotograafia väikelava kujunes välja 1980ndate lavastusfoto põhjal. Need on väikesed lauale mahtuvad fotoseadeldised, mis esitavad enam-vähem intensiivseid lugusid enamasti natüürmordi vahenditega. Lavastused on natuke nukuteatri või nukufilmi moodi. Enne näitusele tulekut võiks uurida Peter Brooki tähtteost ?Tühi ruum? ja  püha teatri ideid. Osalejad õpivad  EKA fotokeskuse juures (Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo, Katrin Tees, Annaliisa Lehtmets, Priit Palomets, Sirli Tasane) või ka  ehte- ja sepatöö osakonnas (Kätrin Beljajev ja Tõnu Narro).

?31. I avas kunstiühing Pallas Tartu Linnamuuseumis näituse ?Tundmatu Valve Janov. Varane looming (1947 ? 1964)?. Valve Janovi (1921 ? 2003) peamiselt erakogudest, aga ka Tartu Kunstimuuseumi kogust on valitud ligi 30 teost. Enamik neist on varem eksponeerimata. Seekordne valik toob esile kunstniku avangardse osa 1960. aasta rühmitise koosseisus. Ekspositsiooni lisavad köitvat kahekõnet Herman Aunapuu, Varmo Pirgi, Kaja Kärneri, Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Silvia Jõgeveri Janovit kujutavad teosed aastaist 1941 ? 1961. Näituse ja voldikkataloogi on koostanud Enn Lillemets.

?1. II avati Y-galeriis  Lola Liivati näitus ?9+1?. Väljas on viimasel üheksal aastal tehtud maalid ja üks sootuks varajasest loomingust.  

?3. II avati Haapsalu Linnagaleriis kolme noore kunstniku Alvar Reisneri, Elis Saarevälja ja Katrin Koskaru maalide näitus ?Ajukepp?. Noored kunstnikud käsitlevad asju, inimesi ja olukordi, nagu need tegelikult on.

?2. II avati Narva kunstigaleriis Peter Greenaway näitus ?Tulse Luperi joonistused?. Väljapanek oli eksponeeritud Tallinna Kunstihoone galeriis, Narvas näidatakse ka Greenaway viimaseid filme ?Tulse Luperi kohvrid?.

?3. ? 6. II saab neljal järjestikusel õhtul kella 18 ? 21 imetleda valguskuplit Tallinna vanalinna kohal. Valguskupli idee pakkus välja Hollandi arhitektit Winy Maas (MVRDV) NODI korraldatud ?Hansalite 2004? workshop?il. Valguskuplit näeb all-linnast kõrguva kuplina, Toompealt aga laiuva valgustekina. Installatsioon on ZiZi&YoYo, MVRDV ja Arup grupi koostööprojekt, valguskuppel on esimene omalaadne maailmas. Kupli on teostanud  ZiZi&YoYo koos Rogier van de Heide, Teemu Nurmelini ja teiste koostööpartneritega. Installatsioon plaanitakse tulevikus teisteski Euroopa linnades teoks teha.

 

TEATER

 

?3. II esietendus Kanuti gildi saalis ?The Last Hairy?, Oksana Titova ja Taavet Janseni koostöös valminud tantsulavastus. Näeme tavalise naise päeva, mis algab vanniskäiguga ja lõpeb ajuoperatsiooniga. Tantsivad Oksana Titova ja Päär Pärenson. Dramaturg on Juhan Ulfsak, kunstnik Jaanika Terasmaa, video Taavet Jansen.

?28. I esietendus Eesti Draamateatris Jean-Claude Grumberg?i ?Õmblejannad?. Lugu räägib sõjajärgsest Pariisist. Kui ühte tuppa on kogunenud kuus õmblejannat, siis võib kergesti tüli tõusta. Ent kui ümberringi tülitsevad riigid ja rahvad, siis hoiavad naised kokku.

Mängivad Maria Avdju?ko, Kersti Kreismann, Harriet Toompere, Elina Reinold, Külli Reinumägi, Pille Lukin, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Ivo Uukkivi, Tõnu Mikiver, Henn Rebane (külalisena) jt.

Näidendi on tõlkinud Inge Eller, lavastanud Kadi Tudre, kujundanud Pille Jänes, liikumisjuht on Oleg Titov, helilooja ja muusikaline kujundaja Henn Rebane.

?Täna esietendub Vanemuise väikeses majas ?Suur kuri hunt?, Katja Krohni hundi-muinasjuttude remix. Nimikangelase poega Vilet vaevavad kahtlused, kas isa propageeritud eluviis on ikka päris õige. Kas Vilel õnnestub valida ja etteantud sündmusi muuta?2003. aasta soome parimaks näitemänguks valitud näidendis on mängitud hundiga seotud muinasjuttude ja müütidega, kaasaegses vormis on esiplaanile toodud lugu sõprusest ja hoolimisest, aga ka kasvamisraskustest ja koolikiusamisest. Loo on tõlkinud Ülev Aaloe, lavastanud Taago Tubin, kunstnik Jaanus Laagriküll. Mängivad Raivo E. Tamm, Janek Joost, Alina Karmazina, Piret Simson, Kersti Heinloo, Tanel Jonas ja Jaak Prints.

?Homme kell 19 esietendub Endla teatri suures saalis inglise näitekirjaniku Willy Russelli koomiline keskeakriisi-lugu  ?Reispass?. Peategelaseks on Dennis, kes tahab 40. sünnipäeval kodust põgeneda, sest kõik on liiga hea, korras ja igav. Osades Jaan Rekkor, Katrin Valkna, Carmen Mikiver ja Madis Kalmet. Näidendi on tõlkinud Kalle Hein, lavastanud Egon Nuter (külalisena), kunstnik Andrus Jõhvik, muusikaline kujundaja Feliks Kütt.

?30. I anti Vanemuise suures majas enne opereti ?Krahvinna Mariza? etendust üle tänavused Kaarel Saha preemiad Vanemuise endisele teatrijuhile Jaak Villerile ja teatri kauaaegsele trupijuhile Eda Hinnole.  Jaak Viller oli aastatel 1988 ? 1994 Estonia teatri direktor ja 1994 ? 2003 Vanemuise teatrijuht. Eda Hinno töötab Vanemuises 1967. aastast. Saha-nimeline preemia antakse välja etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale. Kaarel Saha preemia anti tänavu välja kümnendat korda.

 

MUUSIKA

 

UUS OREL NIGULISTE ANTONIUSE KABELIS

29. I avati Tallinna Niguliste muuseum-kontserdisaali suurepärase akustikaga Antoniuse kabelis orel, mis sobib eelkõige kammermuusika kontsertide andmiseks. Orelil on neli registrit (C ? f): 1. Gedackt 8`, 2. Traversflöte 8`, 3. Principal 4`, 4. Oktav 2` ja koppelpedaal C ? e. Niguliste Antoniuse kabel mahutab kuni sada kontserdikuulajat.

?Paavo Järvi juhatas jaanuaris Cincinnati SO ees kolme kava, neist teise viis ta 24. I ka New Yorgi Carnegie Halli ning kolmandas (29. ? 30. I) dirigeeris esmakordselt Cincinnatis Arvo Pärdi II sümfooniat.

Veebruaris on Paavo Järvil kontserdid nelja Euroopa tuntud orkestriga: homses kavas Deutsches Symphonie-Orchester Berliniga Berliini Filharmoonia suures saalis alustuseks Erkki-Sven Tüüri ?Zeitraum?, siis ?ostakovit?i I t?ellokontsert (sol Tanja Tetzlaff) ja Bartóki kontsert orkestrile. Järgneb neli sama kavaga kontserti (11. ? 14. II) Põhja-Saksa Raadio SOga (Hamburg) Lübeckis, Kielis ning Hamburgis: kavas Debussy ?Fauni pärastlõuna? ja ?Kolm nokturni?, Prokofjevi I viiulikontsert (sol Lisa Batia?vili) ning Raveli ?La valse?.

18. II dirigeerib Paavo Järvi Pariisi Théâtre des Champs-Élysées?s ühe kontserdi: Martinů II ja Dvořáki VII sümfoonia, Schumanni t?ellokontserdi solistiks Truls Mørk; mängib Orchestre Philharmonique de Radio France. Viimane kontsert sel kuul Euroopas on 24. II BBC SO ees Londoni Barbicani keskuses, kus taas kava avamas Tüür ?Aditus?ega?, Truls Mørk soleerib Schumanni t?ellokontserdis ja Arvo Pärdi ?Pro et contra?s? ning lõpetuseks Carl Nielseni V sümfoonia.

Cincinnati SO teinegi külaliskontsert P. Järvi käe all New Yorgi Carnegie Hallis leidis tunnustuse The New York Timesis (26. I). Kriitik Fred Kirshnit kirjutab artiklis ?What Might Have Been?, et USA sümfooniaorkestrite tippviisiku maine pole enam sugugi veenev ja mitu teistki orkestrit, nende seas Cincinnati SO, on sama positsiooni väärt ? seda tõestavat oma kolme tööaastaga seal ka Paavo Järvi. Dirigenti hinnatakse muuhulgas üheks paremaks Sibeliuse V sümfoonia esitajaks praeguste maestrote hulgas.

 

?1. II toimus Saku mõisas Klassiraadio seminar, kus Eesti Raadio juhtkonna, Klassikaraadio toimetajate-autorite ja teiste meediategelaste osavõtul vaagiti selle programmi hetkeseisu ja arenguperspektiive.

Tiia Teder tegi ettekande Klassikaraadio kümneaastasest ajaloost ning võrdles kõnealust programmi teiste Euroopa maade analoogsete raadiojaamadega. Ilmar Raag rääkis kultuurimeedia mõõtmise võimalustest, Igor Gar?nek käsitles sõna ja muusika seoseid Klassikaraadio programmis ning Mati Soomre programmi kuulatavust. EMORi sellekohastest uuringutest tegi kokkuvõtte Kersti Raudam.

?Pühapäeval kell 18 on kunagise Estonia solisti ja EMA dotsendi Jenny Siimoni 100. sünniaastapäevale pühendatud õhtu. Laulavad tema õpilased Mati Palm, Hans Miilberg ning ka dotsent Ludmilla Dombrovska ja professor Mati Palmi õpilased, esitletakse Jenny Siimoni uut CDd. 7. II kell 11 avatakse EMAs Jenny Siimonile pühendatud fotonäitus.

Oodatud on kõik Jenny Siimoni laulukunsti austajad.

 

VARIA

 

?Vabariigi valitsuse riigi kultuuripreemiate komisjon kinnitas riigi kultuuripreemiate kandidaatide nimekirja. Komisjonile laekusid ettepanekud alljärgnevate loomeisikute või loomingulise kollektiivi premeerimiseks aasta loometöö eest ning elutöö preemia määramiseks.

Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse preemia kandidaadid:

Andres Alver ja Tiit Trummal (Eesti Arhitektide Liit), Teddy Böckler (Eesti Arhitektuurimuuseum), Edvin Hiedel (Kultuurileht Sirp), Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa (Saue Muusikakool), Fred Jüssi (Tallinna Linnateater), Jaak Kangilaski (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiteadlaste Ühing), Raine Karp (Eesti Arhitektuurimuuseum), Jaan Kross (Eesti Kirjanike Liit), Arvo Kruusement (Eesti Filmiajakirjanike Liit), Erich Loit (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts), Rein Maran (Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kinoliit), Mikk Mikiver (Eesti Draamateater, Kultuurileht Sirp, Eesti Teatriliit ja  Tallinna Linnateater), Valter Ojakäär (Eesti Raadio), Jüri Okas ja Marika Lõoke (Eesti Arhitektide Liit), Heino Pedusaar (Eesti Rahvusraamatukogu), Raimo Pullat (Riigi Muinsuskaitseamet), Juhan Saar (Tallinna Linnateater), Liivi Soova (Eesti Vabaharidusliit), Andres Sööt (Kultuurileht Sirp), Anatoli ?t?ura (Narva Linnavalitsus), Eino Tamberg (Kultuurileht Sirp, Eesti Heliloojate Liit ja Eesti Muusikaakadeemia), Jaan Tooming (Tallinna Linnateater), Peeter Ulas (Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Vabagraafikute Ühendus), Aime Unt (Tallinna Linnateater), Mati Unt (Tallinna Linnavalitsus), Debora Vaarandi (Eesti Kirjanike Liit), Edgar Valter (Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus), Ferdinand Veike (Eesti Riiklik Nukuteater).

2004. aasta loominguliste saavutuste preemia kandidaadid:

Peeter Allik ? näitusetegevus 2004. aastal ?Ma nägin teda. Riigisaladus ? kot­tida rahvast? (Tartu Kunstimuuseum), Martin Aunin ? Tallinna Ülemiste Hotelli arhitekt (Eesti Arhitektuurimuuseum), Roman Baskin ? ?Orkestriproov? lavastaja (MTÜ Kell Kümme ja Tallinna Linnateater), Rao Heidmets ? nukufilmi ?Instinkt? re?issöör, (stuudio ?Nukufilm?), Kalev Järvela ? XVII üldtantsupeo pealavastaja, (rahvakunstiselts ?Leigarid?), Doris Kareva ?Tartu Laulupeo kava tekstide autor , teos ?Ilmaring?, (Tallinna Linnateater), Sulev Keedus ? dokumentaalfilmi ?Perekond? re?issöör (Eesti Kinoliit), Hasso Krull ? raamat ?Meeter ja Demeeter? (Eesti Kirjanike Liit), Peeter Laurits ja Ain Mäeots ? ?Mullatoidu restoran? autorid, (Sirp), Andres Maimik ? filmide ?Vali kord? ja ?Kurat tuleb sauna? re?issöör, (Sirp), Anu Mänd ? monograafia ?Pidustused keskaegse Liivimaa linnades? (Eesti Keele Sihtasutus), Heiki Mätlik ? loominguline tegevuse eest 2004. aastal (Eesti Kitarriselts), Arko Okk ? mängufilmide ?Sigade revolutsioon?, dokumentaalfilmid ?Intiimne linn? ja ?Buss? operaator (MTÜ Kinobuss), Priit Pärn, Kaspar Jancis, Priit Tender ja Ülo Pikkov ? animafilm ?Frank ja Wendy? re?issöörid (Eesti Joonisfilm), Harald Rajamets ? raamat ?Pegasos ja peegel?(Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Sirp), Enn Säde ? tõsielufilm ?Jüri see mulk ehk Mis tuul müürile teeb?(Eesti Kinoliit ja Eesti Filmiajakirjanike Ühing), Enno Tammer ? raamatud ?Elujõud. Tuntud eestlaste elulood?, ?Ümber Euroopa?, ?Nõukogude aeg ja inimene?, Aastaraamat ?Kes? Mis? Kus? 2005?, ?Mälumäng koduseks nuputamiseks?(kirjastus Tänapäev), Mare Tommingas ? 2004. aasta loomingulise tegevuse eest esitanud (Eesti Kutseliste Tantsijate Liit), Jaan Tooming ? ?Tagasi Metuusala juurde? lavastaja (Tallinna Linnateater), Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakas, Aki Suzuki, Reet Aus ja Enar Tarmo ? ?Eesti Ballaadid? Von Krahli teatris (Eesti Teatriliit, Tallinna Linnateater, VAT-teater, Eesti Heliloojate Liit ja Eesti Muusikanõukogu), Helena Tulve ? 2004. aasta helilooming (Eesti Heliloojate Liit, Eesti Raadio ja Sirp), Peeter Ulas ? ülevaatenäitus ?Kujundite kasvamise lugu?(Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Vabagraafikute Ühendus), Villu Veski ja Tiit Kalluste ? kontsertprogrammid, DVD ?Tango Nuevo?(Tallinna Kultuuriväärtuste Amet), David Vseviov ? raadiosaadete sari ?Müstiline Venemaa? ja raamat ?Bütsansi keisrid?(Tallinna Pedagoogikaülikool), Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Henry-David Varema ? pikaajaline kontserttegevuse eest (Eesti Interpreetide Liit).

Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest antakse välja kaks preemiat à 300  000 krooni  ning viis preemiat à 150 000 krooni antakse 2004. a avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Kultuuripreemiad antakse üle 24. veebruaril 2005. aastal.

?2. II seati Tallinna piiskoplikus  toomkirikus ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku uus peapiiskop Andres Põder. EELK nädalaleht Eesti Kirik (www.kirikuleht.ee) on sündmuse puhul publitseerinud põhilehe vahel eriväljaande Piiskop.

?Eesti Teaduste Akadeemia juhatus otsustas autasustada Tartu ülikooli emeriitprofessorit, filoloogiadoktorit Tiit-Rein Viitsot Paul Ariste medaliga. Eesti ühe silmapaistvama keeleteadlase nime kandev medal on kõrgeim autasu humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas.

Tiit-Rein Viitso, kes saab selle medali esimesena, on akadeemik Paul Ariste õpilane ja tema töö otsene jätkaja. Ta on alates Tartu ülikooli lõpetamisest 1961. aastal järjepidevalt tegelenud läänemeresoome keelte uurimisega. T.-R. Viitso on üks paremaid liivi keele tundjaid. Ta on kogunud liivlastelt keelematerjali ja kirjutanud liivi keele alaseid töid. Samuti on ta uurinud vadja ja vepsa keelt, soome-ugri keelte kontakte, nende keelte geneetilisi seoseid ja kujunemislugu. Tema tööd on leidnud laialdast rahvusvahelist tunnustust.

Eesti teadlaskond ja avalikkus tähistas 3. II akadeemik Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsiga Tartu ülikooli aulas. Konverentsist võtsid osa Eesti ja naaberriikide silmapaistvad teadlased. Sellel esinduslikul teadusfoorumil andis ETA president Richard Villems Tiit-Rein Viitsole üle Paul Ariste medali.

 

KULTUUR ON RAHVUSLIK ASI

Isamaaliidu rahvuskultuuri ühenduse selle aasta preemia laureaadid on Jaan Manitski, Vallo Kepp, ja Mati Strauss. Auhindade üleandmise 2. II sisse juhatanud erakonna aseesimees Andres Herkel avaldas lootust, et siiani laial skaalal hõlmatud eesti kultuuri mõiste vaid avardub. Statuudi kohaselt püütakse esile tõsta ja tähelepanu juhtida eesti kultuuris olulisele, mis pole ehk seni piisavat tunnustust leidnud.

Suurema osa elust Rootsis elanud Manitski pole mitte ainult Viinistu kultuurielu elavdaja, vaid ka küla tähtsamaid tööandjaid. Ta on Kirovi kalurikolhoosi vanadesse tööstushoonetesse lasknud ehitada kunstimuuseumi, näitusesaalid, vabaõhulava. Pooleli, aga juba kasutusel on kontserdi- ja teatrimaja, valmis hotell ja konverentsikeskus, tulekul külamuuseum, veel näitusesaale, ateljeesid… Viinistust on saanud koht, kuhu valitsus toob teiste riikide pea- ja välisministreid. Läinud suvel (2004) käis siin kontsertidel, teatrietendustel ja näitustel üle 20 000 inimese.

ETVs töötav Vallo Kepp on koostanud mitmeid eesti luule kogumikke ja teinud tõsielulisi filme eesti suurmeestest, sh Uku Masingust ja Evald Saagist.

Mati Strauss on teinud aastaid väga tänuväärset tööd Eesti Vabadussõja mälestusmärkide uurimisel ja on avaldanud neist jääva väärtusega albumi. Samuti on ta pikka aega osalenud aktiivselt Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevuses. Praegu on tal käsil materjali kogumine Vabadussõja mälestustahvlite kohta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming