Uudised

MERIKE TRUBERT, PRIIT KUUSK, VILLI EHATAMM, ANU KIVILO

 KUNST Pärnus on uus nüüdiskunsti galerii!

muuseumis väljas XI rahvusvaheline aktinäitus ?Mees ja naine?. Kuna tänavust suve kroonivad olümpiamängud Ateenas, siis otsustas ka näituse kuraator Mark Soosaar korraldada väikese kunstiolümpia. Näitusele on kutsutud osalema kolm kreeka kunstnikku. Nikos Navridis, Michalis Manoussakis ja Nikos Markou käsitlevad juba antiigist pärit teemasid: jumalale inimese näo andmine, harmooniliselt arenenud vaimu ja keha jumalik ühendus. Kreeka ja Eesti olümpiasilla tugipostiks valis ta Tðehhi kunstirühmituse Kamera Skura. Kolme anonüümse kunstniku ?Superstart? on suurepärane metafoor sellele, kuidas tänapäeva tippspordist ja meediast on saanud uued jumalused. Eesti kunsti esindavad Lembit Sarapuu, Jaan Toomik, Kaljo Põllu ja skulptorite paar Ilme ja Riho Kuld. Samaaegselt Pärnu aktinäitusega toimub Ateenas Edward Lucie-Smithi kureeritud aktinäitus ?Jumal muutub inimeseks?. Ateena südalinnas Frissirase muuseumis on väljas ka 11 teost Pärnu uue kunsti muuseumist.

 

8. VI avati Pärnu Linnagaleriis Jaan Elkeni maalinäitus. Väljas on 11 maali aastatest 1997 ? 2003. Kunstniku maalid on kui rännakud linnamütoloogias, mis hüperrealistliku fotogeenilisuse asemel keskenduvad nüüd argikogemusest tulenevate tekstikatkete ning leidobjektide kaasahaaramisele. Kunstniku enda sõnul ei tule maalikonteksti haaratud tekstides näha mitte niivõrd narratiivseid elemente (mida need ometi on, rääkides autobiograafilise tähendusväljaga lugusid), kuivõrd kommunikatsiooni tähistajaid.

 

Täna kell 17 avatakse Rotermanni soolalaos näitus ?Lutheri vabrik. Vineer ja mööbel. 1877 ? 1940?. Legendaarne A. M. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi antud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast peale. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele lisaks alustada ka mööbli tootmist. Näituse eesmärk on taasesitada osa Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther ajaloost, mille disainiajaloolased on tihti teenimatult kahe silma vahele jätnud, ning rõhutada Lutherite panust nii vineeritehnoloogia kui ka mööblikujunduse arengus. Näituse ajendas Inglismaal elava Eesti disaineri Jüri Kermiku 2002. aastal ilmunud monograafia ?A. M. Luther 1877 ? 1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus?, mis pälvis Eesti riigi kultuuripreemia. Näituse kuraator on Jüri Kermik ja kujundas Eero Jürgenson. Välja antakse ka kataloog.

Täna kell 17 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis antiigiteemaline keraamikanäitus ?Keramion?. Väljapanek on kasvanud välja Tartu ülikooli kunstimuuseumi ja ETDMi ühisprojektist. Näitusel saab aimu eesti keraamikute antiiginägemusest. Kreeka ja rooma kultuuripärand on mõjutanud kogu nüüdismaailma. Valdav osa esemeist ongi loodud just näituse tarbeks. Mööduva jäävus, kaduvus ja muutuvus on näituse põhiteemad. Eesti keraamikute loominguga kõrvu eksponeeritakse ka eesti muuseumides säilitatavat antiikkeraamikat ning erakogudes leiduvaid töid.

 

Homme algusega kell 11 toimub Mikkeli muuseumis näituse ?Balti rokokoo: Läänemeremaade XVIII sajandi fajanss? raames fajansi maalimise meistriklass. Keraamik Priit Allas demonstreerib fajansi maalimise tehnikat, võimalik on ka endale ise maalida fajansskruus, mille saab pärast põletamist mõne päeva pärast muuseumist kätte.

 

Alates 16. VI on Hobusepea galeriis vaadata Jaan Elkeni näitus ?Sagrada familia?. Väljapanek on mõtteline jätk 2001. aastal Vaala galeriis eksponeeritud ?Mälumängule?, seekord on keskmes traumaatiline autobiograafilisus. Elken, sündinud küüditatuna, on jäänud ühiskonna tekitatud häbitunde orjaks ja süümepiinade vaevatud kandjaks. Nii võib esitatud motiive ? NSVLi vapp, üleskutse kõigi maade proletaarlaste ühinemiseks kõrvuti Eesti trikolooriga ? vaadata kui sublimatsiooniakti.

 

17. VI avati Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Rõõm sinus eneses. Värvimees Eduard Rüga (1903 ? 1997)?. Perfektsele puulõikemeistrile, tundliku ja artistliku värvimeelega Eduard Rügale kuulub meie kunstimaastikul oluline koht. Paraku on keeruliste poliitiliste sündmuste tõttu jäänud maailmas üle 70 näitusel esinenud eestlasest kunstniku viljakam loomeperiood II maailmasõja järgsetesse aastatesse Ameerika Ühendriikides. Eestis eksponeeriti tema teoseid juba õpingute ajal Pallase koolis. Temast sai teerajaja eesti mitmevärvilises kõrgtrükigraafikas. Antud väljapanek on valminud Adamson-Ericu muuseumi ja kunstiühingu Pallas koostööna. Seni suurimal Rüga teoste esitlusel sünnimaal eksponeeritakse üle 60 Eesti riiklikest ja erakogudest pärit maali ja graafika aastatest 1938 ?1992. Näituse kuraatorid on Enn Lillemets ja Ülle Kruus.

 

16. VI avati Tallinna Linnagaleriis Kiwa näitus ?freak null?. Kiwa kuulub põlvkonda, kes toodab ise endale meelepärast reaalsust, et seda siis hüperreaalsuseks, märkideks, piltideks ja helideks vormida. Kuid ta ei loo illusiooni, et see tema oma reaalsus võiks millegi poolest sarnaneda harjumuspärase, teatmeteostest ja õpikutest või isegi sürrealistide maalidelt tuttavaga. Pigem on tegemist animafilmidest ja hallutsinatsioonidest tuttava keskkonnaga, mis ei üritagi vägeva action?i taha tegelikku tegevust peita. Näha on akrüülmaalid, digitrükid, installatsioonid, muuhulgas ?Ka siin näitusel ei eksponeerita installatsiooni Borgese flashback: olen hoopis nagual?, ?Esineb ans. Mootortüdrukud?.

 

15. VI avati Hausi galeriis Argentiina kunstniku José M. Ansalone ning New Yorgis elava Eesti kunstniku Sirje Okas Ainso ühisnäitus ?Tango X 2?. Varem on näitus väljas olnud Buenos Aireses ning New Yorgis. Ansalone on tunnustatud Argentiina maalikunstnik. 2002. aastal toimus tema suur ülevaatenäitus Buenos Airese rahvusgaleriis. Oma loomingus on ta korduvalt keskendunud tangot ümbritsevale salapärasele maailmale. Sirje Okas Ainso on Eesti päritolu, on elanud Argentiinas ning viimastel aastatel New Yorgis. Väljapanek on kahe eri rahvusest kunstniku tango kui eluhoiaku tõlgendus. Ansalone õlimaalid väljendavad tango müstilist, Ainso romantilist poolt.

 

10. VI avati Ühispanga galeriis Tiit Jaansoni näitus ?Maastikud?. Näitusel on väljas 27 peamiselt sel ja eelmisel aastal valminud tööd. Jaansoni õlimaalid käsitlevad värvide ja vormide vahekorda. Neis on oluline ratsionaalselt kalkuleeritud situatsioonide ja fantaasiamängude liitmine.

 

Kuni 4. VII on Kastellaanimaja galeriis vaadata Kadi Kängsepa (1976) maalinäitus ?Introvertaarium?. Kadi Kängsepp on lõpetanud maalistuudiumi Tartu ülikoolis Jaan Elkeni õpilasena. Ta maalib filosofeerivaid sisevaatlusi linnaelaniku üksildasevõitu olelusest, omaenese ja sõprade elust. Maalidel on linnamärgid, inimesed, sõbrad ja loomad, kes armastavad päikest.

Kuni 30. VI on rahvusraamatukogu peanäitusesaalis saksa raamatukunstinäitus ?13+: kunstnikuraamat Saksamaalt?. Näitust kureerib tuntud saksa raamatugraafik Uta Schneider, kes oli ühtlasi Stiftung Buchkunsti esindajana näituse ?Maailma kaunimad raamatud: retrospektiiv? kuraator. Näituse avamisel viibisid kunstnikud Uwe Warnke, Till Verclas, Christiane Baumgartner, Clemens Tobias Lange ja Uta Schneider, kes esinesid ka loenguprogrammiga.

 

18. VI lõpeb Tallinnas Mustamäel Männi pargis 10-päevane Mustamäe II skulptuurisümpoosion. Tänavu osaleb 8 skulptorit, seekord on kõik Eestist: Lea Armväärt, Kirke Kangro, Aime Kuulbusch, Lembit Palm, René Reinumäe, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi ja Vergo Vernik. Sümpoosion lõpetatakse pidulikult täna kell 17. Avamise ajal on kõik valminud tööd Männi pargis, vaid üks installeeritakse kohe lõplikku asukohta, teised paigaldatakse tehnikaülikooli juurde Kadaka selveri, Tallinna Saksa gümnaasiumi, Liivaku lasteaia, Mustamäe lastehaigla lähistele ja ka Männi parki järgmise nädala jooksul. Dolomiitrahnud on Orgita karjäärist Märjamaalt. Hoolimata tolmust ja masinamürast, külastavad tööplatsi nii ümberkaudsed elanikud kui kooliõpilased.

 

17. VI avati Tartu Kunstimajas Peeter Alliku näitus ?Ma nägin seda. Riigisaladus: kottida rahvast!?. Väljas on kunstniku kõige uuemad, suuremad ja paremad maalid allasurutud egodega inimestest, mõttelagedast massist, kelle loosung on ?Kui mõned meist saavad rikkaks, siis saab ju jõukamaks ka ühiskond tervikuna?. Näha on rõõmsaid orgiaid, kus lendavad pead ning voolab vein ja veri, kus igaühe suurim isiklik vabadus on olla ajuvaba. Vähemalt nii iseloomustab kunstnik ise oma näitust.

 

10. VI avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis näitus ?Ruutu soldat ja ärtu kuningas?. Näha on Endel Kõksi ning Lepo Mikko looming Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kunstikogust. Näitus, mida saadab ka kõiki eksponeeritud teoseid reprodutseeriv kataloog, on avatud septembri alguseni.

 

17. VI avati Tartu Tampere Majas soome tekstiilikunstniku Hannele Ollakka näitus ?Kaduv pilt?. Ollakka ammutab oma tööde ainese enda juurtest, oma isa elutööst, maast ja põhjamaisest raskemeelsusest. Uusi vaatenurki lisasid kolm Ameerikas veedetud aastat. Viljaka lõunamaise punase mulla taustal muutusid põhjamaine must muld, vaikus, melanhoolsus ja tagasihoidlikkus jõuallikaks.

 

Täna kell 17 avatakse Viljandi Linnagaleriis Andrus Rõhu maalinäitus ?Panta rhei?. Väljapaneku pealkiri viitab tõdemusele, et nii nagu pole võimalik astuda kaks korda samasse vette, ei saa kunstnik teha kaks korda täpselt samasugust tööd. Kuna kunstnik veetis oma lapsepõlvesuved Viljandi lähedal maal vanavanemate juures, on see jäänud talle teiseks kodulinnaks. Väljas on viimaste aastate abstraktsed maalid.

 

Homme kell 15 avatakse Viinistu kunstimuuseumis Raoul Kurvitza näitus. Ühe poole näitusest moodustavad Berliinis 1990ndate algul maalitud tööd. Tol ajal oli kunstniku loomingus domineerivaks metafüüsiline portreemaal. Teise poole ekspositsioonist moodustavad sellel aastal Eestis maalitud pildid. Need erinevad täiesti kogu tema muust loomingust: puudub eredus ja sära, kuid näeme sügavat filosoofilist sisu. Kaugete rännakute pleekinud maastikud peegeldavad hingerahu. Eelmiste maastike rüpest on kunstnik astunud uude maailma, kus puudub aeg ja pildid peegeldavad vaid puhast ruumi diskreetsust. Näituse kuraator on Georg Poslawski.

 

11. VI peeti Viinistu kunstimuuseumis akvarellipäeva. Tiiu Pallo-Vaik tutvustas kaasaegseid akvarellmaalivahendeid. Toimus workshop eesti tuntud kunstnike osavõtul. Valminud töödest koostatakse heategev näitus-müük, mille tulu läheb Viimsi taastusravi keskusele.

 

10. ? 21. VI toimub Ruhnu saarel keskkondliku skulptuuri workshop. See on pikaaegne Eesti ja Läti koostööprojekt. Naaberriikide piirialadel toimuva kolmeetapilise projekti eesmärk on rikastada ja väärtustada Roja, Ruhnu ja Salacgriva keskkonda, leida seal koht kaasaegsele skulptuurile ja elavdada kunstnike ja omavalitsuste koostööd. Möödunud suvel toimus skulptuuri-workshop Lätis Rojas. Tuleval aastal planeeritakse töötada taas Lätis, Salacgrivas. Läti skulptoritest osalevad Vilnis Titans, Girts Burvis, Maris Sarshuns ja Eestist Eneken Maripuu, Rait Pärg, Leena Kuutma ning Peeter Pajo. Skulptuuride materjalid on Ruhnu saare looduslikust keskkonnast. Selle ürituse käigus valmivad tööd jäävad Ruhnu saarele, üks teos läheb Rojasse, üks Salacgrivasse.

 

Kuni 15. VII saab Koguva kunstitallis Muhu saarel vaadata fotograaf Andres Tarto näitust ?Eesti postkastid?. Näituse autor on pildistanud omanäolisi ja isesuguse ajalooga postkaste mitmel pool Eestis. Tema eesmärgiks on tuua fotode kaudu nähtavale aega ja lugusid, mis postkastidega seotud, käsitledes neid ühtaegu arhitektuursete detailidena kui ka inimesi omavahel siduvate ja nende isikupära väljendavate esemetena. Kunstitall on avatud iga päev kella 11 ? 17.

 

13. ? 20. VI võtab ehtekunstnike rühmitus F.F.F.F. (Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär ja Maria Valdma) osa Bostonis toimuvast rahvusvahelisest ehtenäitusest ja konverentsist ?ContacT 2004?. Neljal päeval juhendab F.F.F.F. Massachusetts College of Art üliõpilastele ja kunstnikele korraldatud workshop?i. F-ide pakutud teema ?SWOP? (vahetus) käsitleb kunstniku iseendast loobumise võlu ja valu. F.F.F.F. liikmete omal nahal järele proovitud, 2002. aastal tarbekunstimuuseumis näitusel ?Pentagramm? esitatud meetodil proovivad osalejad valmistada ehteid üksteise kavandite alusel ja juhuslikult valitud materjalidest. Bakalar Gallerys täna avataval näitusel esinevad F-id 2002. aastal Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud näitusega ?Igapäevaleib?, mida võis Tallinnas vaadata Hansapanga galeriis. Osalejate individuaalset loomingut eksponeerib samal ajal ka galerii Mobilia (358 Huron Avenue, Cambridge, Massachusetts, http://www.mobilia-gallery.com/).

 

28. V ? 12. VI toimus Pariisis V festival ?Montmartre en Europe?. Arvukaid kultuuriüritusi hõlmavas programmis osaleb 28 Euroopa riiki, teiste hulgas ka Eesti. Festival toimub regulaarselt kord kahe aasta tagant 1996. a. peale. Seekordse festivali programmi kuuluvad kunstinäitused ühispealkirja all ?Reis?, 18. piirkonna raekojas ja kiriku Saint-Jean-de-Montmartre?i krüptis. Eestit esindavad Urmas Orgussaare maalid ja Merike Sule-Truberti fotod. Erinevaid riike ja rahvaid tutvustav dokumentaalnäitus on avatud UVA Montmartre?i ruumides. Kirjandusõhtutel UVA Montmartre?i ruumides tutvustati ka Johnny B. Isotamme loomingut. Kogu festivali lõppakord oli 12. VI huvireis Seine?i ja Marne?i jõel.

 

10. VI avati Helsingis Eesti saatkonnas eesti kaasaegse maalikunsti näitus. Väljas on 22 autori tööd Matti Miliuse kogust. Näha saab Tiit Pääsukese, Mari Roosvalti, Jüri Kase, Jüri Arraku jt. maale. Kujundas Aapo Pukk.

 TEATER

Eile, 17. VI tähistas vanameister Eino Baskin Vanalinnastuudios oma 75. sünnipäeva. Piduõhtul astusid Eino Baskini kõrval publiku ette ka Ita Ever, Aarne Üksküla, Pille Pürg, Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Mari Arder. Sirp liitub õnnitlejatega.

Algas kaheksas ?Baltoscandal?

16. VI õhtul avati Rakveres kaheksas ?Baltoscandal?, mis seekord pakub lisaks kohalikule ja välismaisele teatrile esmakordselt ka filmi- ja piiritagust muusikaprogrammi.

Nelja päeva jooksul annab 17 erinevat truppi ja koosseisu kokku 22 etendust. Kõik eriilmelist 11 välistruppi on pärit Euroopa maadest. Tavatu on Eesti teatri osalus, mis näitab kuut ?olematu teatri? lavastust. ?Baltoscandali? tegevjuhi Indrek Saare sõnul on festival aastatega kasvanud kitsa ringi kohtumispaigast väärikaks kultuurisündmuseks. ?Ootame Rakverre pea 10 000 külalist. Just auditooriumi avardamiseks lisasime programmi seekord ka filmid ja muusika. Samas pole me unustanud ka väga teadlikke teatrisõpru ? iga päeva lõpus, kesköö paiku, toimuvad teatrialased arutelud,? märkis Saar.

 

Soome ja Ida-Virumaa noorte koostöö

Soome päevade raames toimub seminar noorsootöötajatele Soomest ja Ida-Virumaalt ning sotsiaalteatri kursus noortele, 19. VI esietendub Narva raekojas Merle Karusoo sotsiaallavastus ?Kes ma olen??.

Eestis toimuvad juba viiendat korda 16. ? VI Soome päevad. Seekord on Soome tulnud uude Euroopa Liidu piirilinna Narvasse. Soome päevade programmis on pearõhk soome kultuuril: esitletakse nii soome rahvuslikku kultuuri, filmikunsti kui klassikalist muusikat. Muu hulgas toimub Narva-Jõesuus noorsooseminar, kus osaleb 35 noorsootöötajat Soomest ja Ida-Virumaalt. Suurem osa soome noorsootöötajaid tuleb Lahtist, Narva partnerlinnast. Soomlaste ettekannete teemad puudutavad noorsootöö korraldust Soomes ning seda, kuidas noored saavad ise mõjutada neid endid puudutavate otsuste tegemist kohalikul ja riiklikul tasandil. Eestlaste ettekanded keskenduvad tööle venekeelsete noortega, millest soomlastel on nii mõndagi õppida.

Seminari teema haakub ka noorte teatrikursusega, kus Merle Karusoo käe all valmib lavastus ?Kes ma olen??, näitlejateks vene taustaga noored Narvast ja Soome linnast Lahtist. Esietendus toimub 19. VI kell 16 Narva raekojas. Noored on juba enne teatrikursust kõvasti tööd teinud ja kirja pannud oma elukogemusi. Etenduse idee ongi selles, et igaüks kaardistab oma juured ja vahendab ka publikule kogemusi oma identiteedi otsimisest ja leidmisest. Eriti huvitav on see, kuidas erinevad Soomes ja Eestis elavate vene keelt rääkivate noorte kogemused ja mida need erinevused räägivad mõlema ühiskonna kohta.

Soome päevade peakorraldaja on Soome Eesti saatkond.

 

Muuseum näitab endisaegade staarisära

21. VI avab suvemeeleoludes Eesti Teatri ja Muusikamuuseum fotonäituse ?Iginaiselik, igimehelik ligi veab meid? eelmise sajandi kaunitest ja kuulsatest eesti näitlejatest.

Romantilise alatooniga näitusel esitletakse nii rahvusvaheliselt tuntud staare kui ka varalahkunud andekaid artiste kõigist lavaþanritest. Imetleda võib laulja Georg Otsa, operetiprimadonna Milvi Laidi, armastatud draamanäitlejate Ants Eskola, Aino Talvi, Erna Villmeri, filmitäht Leonhard Merzini jpt. portreesid ning tähtsamate rollide ülesvõtteid. Väljapaneku koostasid muuseumi teadurid Kalju Haan ja Kirsten Simmo, kujundas kunstnik Liina Unt. Näitusega alustatakse juubeliprogrammi ?Eesti kutseline teater 100?, see on avatud Müürivahe 12 muuseumi trepihallis kuni augusti lõpuni.

 MUUSIKA

Helena Tulve teos võitis rostrumi

Helena Tulve võitis oma teosega ?Sula? esimese eesti heliloojana rahvusvahelise heliloojate rostrumi.

Iga-aastane rahvusvaheline heliloojate rostrum toimus tänavu 7. ? 11. VI Pariisis. Ürituse korraldaja on Rahvusvaheline Muusikanõukogu, tänavune kaaskorraldaja Prantsuse Raadio. Rostrumi eesmärk on nüüdismuusika levitamine ja tutvustamine rahvusraadiote vahendusel.

Eesti Raadio esitles rostrumil tänavu kahte teost: Helena Tulve ?Sula?, esitajad ERSO Toomas Vavilovi dirigeerimisel, solist Tommy Mansikka-Aho (didgeridoo), ning Tatjana Kozlova ?Made of Hot Glass? ansambli Voces Musicales esituses Risto Joosti juhatusel. Rostrumi þürii tööst võttis osa Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Seekordsel rostrumil osalesid raadio-organisatsioonid 29 riigist ning ühtekokku kuulati 59 nüüdismuusikateost. Tänavu saatis rostrumil edu Balti riikide heliloojaid: põhikategoorias võitis ülekaalukalt Helena Tulve ?Sula?, teise koha sai põhikategoorias leedu helilooja Onute Narbutaite ?Melody of the Garden of Olives?.

Noorte heliloojate kategoorias läks esikoht jagamisele, ühepalju punkte said läti helilooja Santa Ratniece ?sens nacre? ja kanada autori Abigail Richardsoni ?Dissolve?. Noorte kategoorias tuli kolmandale kohale Tatjana Kozlova teos ?Made of Hot Glass?. Nii Tatjana Kozlova kui Santa Ratniece on Eesti Muusikaakadeemia magistrandid Helena Tulve juures. Radio France planeerib Helena Tulve teose ?Sula? ettekannet järgmise aasta festivalil ?Présences?. Kõrge tunnustusena pälvisid Helena Tulve ja Tiia Teder UNESCO medali.

Rostrumil esile tõstetud teoseid mängitakse järgmise hooaja jooksul ligi 30 suure auditooriumiga raadiojaamas üle maailma.

 

Ants Soots Jaapanis

Eesti Rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots teeb debüüdi Jaapanis, juhatades Nagoya kultuurikeskuse 1500-kohalises saalis 1946. a. asutatud Tohkai meeskoori kontserdi Eesti poolt, kõrvuti koori peadirigendi, meil mitmel korral oma kooriga ja meie kooride ees käinud Chifuru Matsubaraga.

Proovid algasid laupäeval, 20. VI kontserdil kõlavad seal A. Sootsi käe all E. Tubina ?Kaks saarlast?, V. Tormise neli teost (?Nägemus Eestist?, ?Viimane laev?, ?Muistse mere laulud?, ?Pikse litaania?) ning G. Ernesaksa loomingust ?Päike vajus pärnapuule? ja ?Veart kellad?.

 

Vabariigi president andis üle noore kultuuritegelase preemia

President Arnold Rüütel andis 16. VI Kadriorus üle tänavuse Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Eesti-Soome Sümfooniaorkestri asutaja ja dirigent Anu Tali pälvis tunnustuse Eesti muusika tutvustamise eest maailmas, erinevate rahvaste kultuuride tutvustamise eest Eestis ning töö eest noorte muusikute rahvusvahelise koostöö korraldamisel.

Vabariigi president tõstis esile seda, et vähem kui kümne aastaga on Anu Tali ja tema õe Kadri Tali näol kinnistunud Eesti kultuuriellu tandem, kes rikastab meie muusikapilti kõrgetasemelise kunstiga.

Anu Tali lausus preemia kättesaamisel: ?Võtan seda kui avanssi, et olla edaspidi veelgi enam selle austuse ja tähelepanu vääriline.?

Anu Tali on alates 1997. aastast lavale toonud kuus erinäolist kontserdisarja: ?Maailma muusikalised pealinnad?, ?Inimene?, ?Sümfoonia?, ?Musica Grande?, ?Kirg või kannatus? ja tänavune ?A la Russe?. Anu Tali sai 2003. aastal auhinna Echo Classic Award?i Veljo Tormise sümfoonilise muusika heliplaadi eest, ettevalmistamisel on uus heliplaat Erkki-Sven Tüüri teostega. Uut hooaega alustab Eesti-Soome Sümfooniaorkester kontserditsükliga ?Põhja nägu?, mis tutvustab Põhjamaade kultuuri ja muusikat.

 FILM

?Täna öösel me ei maga? esilinastub Sitsiaalias

Ilmar Taska lavastatud mängufilmi ?Täna öösel me ei maga? rahvusvaheline esilinastus toimub 16. VI Sitsiilias Taormina-BNL filmifestivalil.

Filmi näidatakse 13. ? 20. VI peetava festivali mitteametlikus võistlusprogrammis, kus osaleb kokku 12 tööd. ?Täna öösel…? kandideerib parima debüütfilmi auhinnale; BNL auhinnale suurusjärgus 25 000 eurot, mis on mõeldud reþissööri järgmise filmi rahastamiseks; Sitsiilia kohaliku omavalitsuse preemiale suurusega 10 000 eurot. Taormina festivalil, mida juhib endine Veneetsia filmifestivali direktor Felice Laudadio, antakse välja ka rahvusvaheline FIPRESCI kriitikute preemia.

 KIRJANDUS

Raamaturahva Raamat 2003

5. VI peeti teist aastat raamatupäeva Raikküla mõisas. Raamatupäeva raames toimus konverents teemal ?Mõis eesti kirjandusklassikas?, oli võimalik vaadata teematilist raamatunäitust, osta soodsalt Eesti kirjastuste raamatuid, jälgida näitemängu.

Anti teist korda üle MTÜ Raikküla Mõis poolt asutatud auhind ?Raamaturahva Raamat?, mille sai Eesti Entsüklopeediakirjastuse kolleegium Eesti Entsüklopeedia 12. köite eest. Auhind antakse autorile või autorite kollektiivile, kelle raamatut on eesti rahvas aasta jooksul kõige rohkem ostnud. Eesti Kirjastuste Liidu andmetel oli EE 12. köite müügiarv 2003. aastal 15 853.

 VARIA

26. VI ? 30. VI leiavad Riias aset ESTO päevad. Muu hulgas saab näha Göteborgi Eesti teatrit (29. VI Daile teatris kell 14), osaleda Reet Linna saate ?Laulge kaasa? lindistusel, kuulata teaduskonverentse, käia kontsertitel ja jumalateenistustel jpm. Täpsem info estoriga@netmail.lv ja www.esto2004.org.ee.

 

XVII rahvusvaheline folkloorifestival ?BALTICA 2004? algab täna kell 12 käsitöölaada avamisega Raekoja platsil.

Pressikonverents antakse laupäeval, 19. VI kell 11Tallinna Õpetajate Maja kohvikus Anglais. Pressikonverentsil tutvustavad festivali programmi ja vastavad küsimustele festivali kunstiline juht Ingrid Rüütel ja korraldusjuht Anne Ojalo. Festivalile on oodata külalisi Lätist, Leedust, Soomest, Ungarist, Udmurtiast, Tatarstanist (marid), Venemaalt, Norrast, Horvaatiast ja Poolast. Ingrid Rüütel esitleb raamatut ?Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas II?.

Seekordse festivali teemaks on kevadsuvised rahvakalendri tähtpäevad. Festivali patroon on president Arnold Rüütel. Festival on pühendatud Kristjan Toropi 70. sünniaastapäevale.

19. VI kell 12 annab festivali pidulikul avamisel Raekoja platsil Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas Eesti Kirjandusmuuseumi etnomuusika osakonna teadurile Anu Visselile üle Kristjan Toropi Fondi kogumispreemia. Preemia antakse sihikindla, entusiastliku ja asjatundliku rahvatantsuürituste jäädvustamise, tantsimise ja lõbutsemisega seotud materjali kogumise ja korraldamise eest. Preemia määramisel võeti aluseks viimase kolme aasta jooksul Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud videomaterjalid, mida on kokku üle 40 tunni.

?BALTICA? peakontserdid toimuvad Tallinnas Sakala keskuses 19. ja 20. juunil kell 19. Maapäevade üritused leiavad aset 21. ? 23. VI Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Tartumaal, Viljandimaal, Saare- ja Hiiumaal. Eestist osaleb üle 100 rühma ja üksikesineja kõikidest maakondadest.

 

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus ?Kile kotti!. Tartu Plastmasstoodete Katsetehase 1980. aastate kilekotid?. Näitus tutvustab omaaegse staatusesümboli pildiga kilekoti kasutust, tähendust ja disaini. Näitusel võib näha nii tollastele inimestele äratundmisrõõmu pakkuvaid suure tiraaþiga kotte kui ka tsensuuri ära keelatud kujundusi, mis kasutusse ei jõudnud. Näituse kuraatorid on Anu Järs (ERM) ja Kristi Kaljumägi (TÜ, etnoloogia õppetool).

 

Teadusraamatukogude suveseminar ?Bibliopolis?

14 ? 7. VI toimus Võrumaal Haanjamehe talu loengukeskuses TPÜ Akadeemilise Raamatukogu korraldusel Balti teadusraamatukogude traditsiooniline suveseminar ?Bibliopolis?. Omaaegsete Baltimaade TA raamatukogude 1967. aastal alguse saanud algatus on püsinud elujõulisena aastakümneid ning ka uutes oludes kinnistanud koostööd ja kollegiaalsust. Üle aasta Lätis, Leedus ja Eestis toimuval suveseminaril peetakse ettekandeid teadusraamatukogude tegevusvaldkondadest, käsitletakse probleeme ja planeeritakse võimalikku ühistegevust. Tänavuse suveseminari ?Teadusraamatukogud arenevas maailmas? põhitöö toimus ümarlaudades, kus teemadeks e-raamatukogu, raamatukogud ja raha ning raamatukogu kui kultuuri- ja teadusasutus.

Töövälisel ajal pakuti külalistele võimalust tutvuda Lõuna-Eesti

vaatamisväärsustega ning etnograafilise omapäraga. Seminaril osales 50 raamatukogutöötajat.

 

10. VI ? 30. IX saab rahvusraamatukogu arhiiv?kogu galeriis näitusel ?Laste- ja noorteajakirju läbi aegade? tutvuda XX sajandi esimese poole noorteajakirjandusega.

Lastele ja noortele mõeldud ajakirjad ilmusid lugejate ette XX sajandi alguses. 1900. aastal nägi ilmavalgust esimene eesti lasteajakiri Lasteleht, mida anti välja Postimehe tasuta kaasandena, esimesteks toimetajateks Jaan Tõnisson ja Jaan Bergmann. Ajakiri osutus üheks vastupidavamaks, ilmus aastatel 1900 ? 1940. Info näituse koostajalt Helle Remmeltilt (RR), tel. 630 7341, e-post Helle.Remmelt@nlib.ee

 

29. VI 2004 lõpetatakse pidulikult 1996. aastal Osnabrücki Ülikooli Varase Uusaja Kultuuriajaloo Instituudi algatatud projekt ?Personaalkirjandus endises Saksa keeleruumis. Pommerimaa Preisimaa-Balti riigid. Registreerimine ja kultuurilooline kirjeldamine?.

29. VI kell 10.30 esitletakse ja antakse Tartu Ülikooli Raamatukogu (W. Struve 1) konverentsisaalis projektis osalenud Tartu asutustele pidulikult üle rahvusvahelise koostöö tulemusena valminud koondkataloog ?Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttums in europäischen Bibliotheken und Archiven”. Samal päeval kell 17 toimub projekti pidulik lõpetamine Tallinnas TPÜ Akadeemilise Raamatukogu konverentsisaalis (Rävala pst. 10) ning antakse üle kataloogid projekti Tallinna kaasosalistele.

Projektis, mis hõlmas XVI-XVIII sajandi saksakeelsete juhutrükiste registreerimist, mikrofilmimist ja bibliograafilist kirjeldamist, olid Eesti mäluasutustest kaastegevad TPÜ Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Ajaloomuuseum Tallinnas ning Tartus Ülikooli Raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Eesti Ajalooarhiiv.

 TEADUS

Täna toimub Eesti TA majas Toompeal Kohtu 6 raamatu ?Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004? esitlus.

Raamat sisaldab elutöö eest peapreemia pälvinud Sulev Vahtre ja Tðeslav Luðtðiku kirjutisi ning kaheksa teadusvaldkonna aastapreemia sisulise tutvustuse. Värvitrükis piltidega raamatu kaante vahel kajastub järjepidevus teaduselus, kopsakad tulemused ja tulevikuvaade. ?See köide teaduspreemia laureaatide tööst näeb ilmavalgust Euroopa Liidus,? märgib teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti TA president Jüri Engelbrecht oma saatesõnas raamatule, ?Tulemused sulanduvad põnevasse mosaiiki, mille nimeks on ?Euroopa teadusruum?. Kuid see ruum on üksikute alamruumide summa, kus põimuvad erinevad keeled, koolkonnad, probleemid ja ka tulemused. Ning tulemused väljuvad alati Eesti raamidest, sest nii ongi lugu teaduses.?

 

Esimesed kultuurikorralduse magistrid

7. ja 8. VI kaitsesid oma lõputöid Eesti Muusikaakadeemia kultuurikorralduse magistrandid. Eestis on lõpetanud esimene lend, kes õppis kultuurikorraldust magistritasemel.

Lõpetasid Kadi Herkül (?Etenduskunstid ja kultuuripoliitika: eesmärkidest hinnangukriteeriumiteni?), Anu Kivilo (?Eraettevõtete kultuuri sponseerimine ja toetamine üheteistkümne Eesti firma näitel?), Inga Härson (?Turundus tarbekunstis?), Jane Heinsoo (?Vastates ootustele: Kuidas pakendada klassikalise muusika kontserti Eestis??), Jana Karilaid (?Administratiivse ja loomingulise personali tööhoiakud: Endla teatri kaasus?), Katrin Puur (?Eesti laulupeod: osalejauuring?), Risto Lehiste (?Eesti folkloorirühmade juhtide motivatsioon: välimised ja seesmised tegurid?).

Eesti MA võtab sellel aastal vastu uue kursuse magistritasemel üliõpilasi. Programm on mõeldud eelkõige neile inimestele, kel bakalaureuse kraad või praktiline kogemus mõnes kultuurivaldkonnas juba olemas ning keda huvitab kultuuriasutuste juhtimine ja ettevõtmiste korralduslik külg.

Programmi eesmärgiks on ette valmistada professionaalseid kultuurikorraldajaid, kodumaist kultuuritööstust edendavaid ettevõtjaid, administraatoreid ning kultuuripoliitiliste otsuste vastuvõtjaid.

Järgmise kahe aasta programmi akadeemiliseks juhiks on dr. Gesa Brinkraut Hamburgi Teatri ning Muusika Kõrgkooli kultuuri- ja meediakorralduse instituudist. Samuti jätkub koostöö Sibeliuse Akadeemia, Chicago Columbia Colledge?i, Londoni City University ning Tartu ülikooliga.

Dokumente saab esitada EMAsse kuni 26. VI 2004. a. Vastuvõtukatsed on 29. VI ?1. VII 2004.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming