Uudised

Eha Komissarov, TIIU LUHT, PRIIT KUUSK

 FILM

Eesti filmitegija Rao Heidmetsa nukufilm ?Instinkt? võitis Portugalis toimunud ?AVANCA? festivalil parima animafilmi preemia.

?AVANCA? on laiahaardeline festival, kus lisaks kinofilmidele võistlevad teleprogrammid, videod ja multimeediaprojektid. Heidmets pälvis peapreemia animatsioonikategoorias.

Maailma loomisest jutustav nukufilm räägib autori sõnul sellest, kuidas looming väljub looja kontrolli alt ja hakkab oma elu elama.

Möödunud aastal valminud 10minutilist linalugu on rahvusvahelistel festivalidel saatnud pidev edu: seekordne preemia on filmile juba üheksas. Neist üheks kaalukamaks võiks nimetada Saksamaal televisioonipubliku telefonihääletusel võidetud tunnustust, sest animafilmid (ja Eesti filmid üldse) ei hiilga tavaliselt just publikumenuga. ?Instinkt? on saanud auhindu ka festivalidel Saksamaal, Lätis, Portugalis, Egiptuses, Venemaal ja Ukrainas ning linateos on valitud maineka Euroopa animatsioonipreemia Cartoon d?Or 2004 kandidaatide hulka, olles seega üks viimaste aastate edukamaid Eesti animafilme.

 

6. VIII kell 18 esilinastub Sõpruses Jaapani samuraiklassika uusversioon ?Zatoichi?.

Filmi sündmused leiavad aset XIX sajandi Jaapanis. Pime hulkur Zatoichi teenib elatist hasartmängu ja Jaapani massaaþiga. Tema vaikse ja vagura maski taga aga varitseb võimekas mõõgameister, kelle iga löök on kiire nagu välk, lõige hingematvalt täpne ja surmav.

?Zatoichi? on lavastanud legendaarne Jaapani reþissöör, produtsent ja nätleja Takeshi Kitano (?Taboo?, ?Brother?, ?Dolls?), kes ise ka pimedat samuraid kehastab. Filmi on jaapani keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.

 KUNST

Moostes käsitletakse isolatsiooniteemat

6. ? 15. VIII toimub Moostes järjekordne rahvusvaheline moodsa kunsti sündmus ?Postsovkhoz 4. Isolatsioon?. Seekordne teema on tingitud kõigepealt Mooste asukohast: suurematest keskustest eemal Kagu-Eestis. Kuid isolatsioon pole pelgalt geograafiline nähtus, selle tekkimisel mängivad kaasa nii sotsiaalsed, poliitilised kui psühholoogilised tegurid.

10päevane üritus lähtub eelnevate aastate ?Postsovkhozide? korraldamise kogemusest ja püüab seekord ühisesse tegevusse kaasata nii kohalikke elanikke kui rahvusvahelist kunstnike- kultuuriinimeste kogukonda. Üritused toimuvad küla keskväljakul, klubis, põhikoolis ja rannas. Kava:

8. VIII seminar ?Isolatsioon? koostöös raadio ?Ööülikooliga? Mooste kultuurimajas: sotsiaalblokk (eesti keeles) kl. 12 Jelena Helemäe (sotsioloog) ?Kihistumine Eesti ühiskonnas?; kl. 12.30 Peeter Tulviste (psühholoog) ?Isolatsioon ja mõtlemine?; kl. 13 Maarja Lõhmus (TÜ ajakirjanduse õppejõud) ?Neljas võim?. Ettekannetele järgneb avatud arutelu, mida juhib Maarja Lõhmus.

Kunstiblokk (inglise keeles) ?Erinevad isolatsioonivormid (geograafiline, ideoloogiline, institutsionaalne jne.) väikeriigi kunstipoliitika mõjutajatena? kl. 14.30 Heie Treier (kunstiteadlane) ?Eesti kunstipoliitikast?; kl. 14.50 Marcus Williams (Uus-Meremaa kunstnik, kuraator) ?Uus-Meremaa kunstipoliitikast?; kl. 15.10 Vlado Franjevic (kunstnik, kuraator, Horvaatia/Liechtenstein) ?Liechtensteini kunstipoliitikast?.

?(Virtuaal)ruumiline isolatsioon? kl. 15.30 Andres Kurg (arhitektuuriteadlane) ?Ruumilised eraldused, nähtamatud tõkked, moraalsed piirid?, kl. 15.50 Mare Tralla (kunstnik, kuraator) ?Uus meedia: virtuaalruumi ja -kunsti avatus/isoleeritus?; kl. 16.10 avatud vestlusring, mida juhib vabakutseline kuraator Rael Artel.

11. ? 13. VIII kl.11.30-? 14.30 külalisstuudios kipsmaskide tegemise õpituba Maris Palgi, Eva Orava ja Kaie Luige juhendamisel.

11. VIII kl. 22 ? 24 filmiõhtu: Liina Triðkina ?Naeratavad naised?, Andres Maimiku ?Elav jõud? jt.

14. VIII alates kella 13 südaööni näitused, esitlused, etendused-performance?id.

15. VIII kl. 13 ? 21 näitused, õhtul foorum.

Osalevad kunstnikud Sonja Hinrichsen (USA/ Saksamaa), Svetlana Volic (Serbia), Vlado Franjevic (Horvaatia/ Liechtenstein), Sara Kolster (Holland), Derek Holzer (USA / Holland), Markus Öhrn (Rootsi), Stephen Gunning (Iirimaa), Karolina Kucia (Poola), Joseph Ravens (USA), Marcus Williams (Uus-Meremaa), Michael Northam (USA/ ðveits), Tero Nauha (Soome), Kaie Luik, Maris Palgi, Eva Orav, Erkki Hüva, Kaarel Vulla, Külli Kaats, Vano Allsalu, Pink Punk ja Peeter Krossman. Korraldavad John Grzinich, Kaarel Vulla, Jane Remm, Maia Möller, Maarin Ektermann, Evelyn Müürsepp, Kaie Luik, Margus Kiis ja Kurt Korthals.

8. VIII kell 11 väljub Tartu Vanemuise teatri alumisest parklast eribuss foorumile. 14. VIII kell 12 väljub eribuss Vanemuise teatri alumisest parklast peamistele kunstisündmustele. Buss toob tagasi kella 1 paiku öösel. Registreerumiseks evelyn@mooste.ee (subject: registreerun), edasi- tagasi bussisõidu eest saab tasuda bussis 40 krooni.

Evelyn Müürsepp tel. 51 38 599; John Grzinich (inglise keeles) tel. 53 15 541. Jooksvat infot saab veel Tartu Y-galeriist (Küütri 2) või tel. 7376036.

 

30. VII avati Kastellaanimajas Sandor Valy (1968) näitus ?Die Geburt der Tragödie?, mis on osa kunstnikku indiviidina, kollektiivset eksistentsi ja saatuse suhteid käsitlevast suuremast projektist. Oma uutes, elegantsetes, hooletult maalitud, kuid intensiivsetes töödes kasutab Valy jäätmematerjali: paberi- ja papiribasid, teibitükke, lapselikku pliiatsijoont. Lähtepunkt on idamaade filosoofia ja vaimsus, inimkultuuri ürgsed juured. Väljapanek kuulub 15. ? 19. VIII Tallinnas toimuva soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi kultuuriprogrammi, selle on vahendanud Eestisse Ungari Instituut. Valy on sündinud Budapestis ja õppinud seal tarbekunstiinstituudis. Näitusetegevust alustas ta 1987. aastal. Praegu elab kunstnik Helsingis ning on Soome maalikunstnike liidu liige.

 

5. VIII avati Vivian Napi galeriis Rene Kari maalinäitus ?Miami Beach?. Kunstnik on aastakümneid maalinud sürrealistlikke fantaasiaid kaunitest naisekehadest. Ja mis vastaks iluduste koondumiskoha sterotüübile reaalsuses paremini kui igavese suve rand Miami Beach, tulvil täiusliku figuuriga kaunitare ning oma kehast kunstiteose vorminud mehi. Viimastega samastub näitusel body building?ut harrastav Kari ise, eksponeerides esmakordselt fotosid iseendast (fotograaf Tanel Veenre). Näituse kuraator on Harry Liivrand.

 

Täna kell 15 avatakse rahvusraamatukogu V korruse galeriis Michael Rogatchi maalinäitus ?Unistused, mälestused, armastus?. Kunstnik nimetab näituseprojekti maailmaturneeks, tegu on rahvusvahelise heategevusüritusega. Pärast Tallinna rändab näitus Iisraeli, kus seda eksponeeritakse oktoobris ja novembris Jeruusalemmas ja Tel Avivis. Kõik sealsete ürituste tulud soovib kunstnik annetada lastest terroriohvritele. Rogatchi (1953) on lõpetanud Peterburi ülikooli ja töötanud teadlasena Peterburi eksperimentaalse meditsiini instituudis. Peterburis alustas ta ka kunstiõpinguid. 1980ndatel töötas ta kunstniku, lava- ja kostüümikujundajana mitmes Peterburi teatris,1980ndate lõpust elab kunstnik Soomes, tegeledes aktiivselt loomingu ja heategevusega.

Täna kell 20 avatakse Meistrite Hoovi galeriis Maie-Ann Rauna näitus ?Klaasmeri?. Väljapanek on kunstniku äsja disaini- ja arhitektuurigaleriis väljas olnud näituse kohandus keskaegsetele ruumidele. Mängitud on intensiivse punkt- ja altvalgusega, mis lisab nüansirikkale klaasile valguse- ja varjumängu. Vaadata on 19 lainest koosnevat installatsiooni, aluseid ?Tõusulaine? ja ?Pöörised?, lainetegruppe jms.

 

5. VIII avati disaini- ja arhitektuurigaleriis klaasidisaini näitus ?Uue laine tõus?, kus eksponeeritakse üle saja uue tootekujunduse klaasivabrikule Tarbeklaas. Autorid on sel kevadel kunstiakadeemia klaasikunsti eriala lõpetanud noored disainerid Kristi Kask, Kaja Vaikre ja Eero Vaikre. Loodud on kaasaegse ruumikujundusega harmoneeruvad, geomeetrilise vormi- ja mateeritud pinnakujundusega polüfunktsionaalse kasutusega kirkast klaasist nõud. Näitus tervikuna on esitatud valgusinstallatsioonina, millele sekundeerib Kristi Kase valgusobjekt, noore kunstniku bakalaureusetöö. Noorte töödes on värskust, hoogu ja julgust. Väljapaneku kuraator on Tarbeklaasi peakunstnik Maie-Ann Raun, kujundas Maile Grünberg.

 

28. VII avati 24h galeriis Vano Allsalu maalide katkendite ja lähivaadete e-näitus. Näitus esitab küsimuse, mis on maalikultuuri kui sellise olemus ja tähendus paljuski sõnumile ja seletamisele keskenduvas kaasaegses kunstis. (link: http://www.kunstikeskus.ee/galerii/galerii_set_vano.htm). Allsalu e-näitus on aadressil www.kunstikeskus.ee vaadata kuni 30. IX ning on ühtlasi sissejuhatus 13. VIII Tartu kunstimuuseumis avatavale näitusele, mis hõlmab kunstniku 1990 ? 2004. aastate loomingut.

 

21. ? 25. VII toimus Tallinna Raekoja platsil iga-aastane professionaalse kunsti laat, kus oma teoseid tutvustasid ja müüsid valdavalt autorid, kunstnike ja disainerite liitude liikmed. Diagonaalselt asetatud stendidel võis näha maale, graafikat, akvarelle, puuskulptuure, batikatehnikas pannoosid, väljas oli ka siidmaali, keraamikat, metall-, klaas- ja nahkehistöid, linasest kodutekstiili, disainirõivaid, kunstsepist. Korraldaja Saima Priks soovis esitada professionaalselt kvaliteetset kunsti. Üritus on omarahastatud ning loodetavasti toimub ka tuleval aastal.

 

Augustikuu esimestel päevadel avati Tartus taas Y-galerii. Alates 3. VIII on A- ja E-saalis väljas Uus Meremaa kunstniku Marcus Williamsi, kes osaleb ka Eestis Mooste külalisstuudios (ja MOKSi festivalil ?Postsovkhoz?, näitus ?Reunion?? (?Taasühinemine??). Väljapanek on poliitilisest ajaloost ja omamoodi ka Eesti minevikust inspireeritud installatsioon. Williams on vineerist välja saaginud Uus-Meremaa komsomolide ehk Progressive Youth League?i (Progressiivse Noorsoo Liiga) aktivistide näoprofiile. Nende sisse on paigutatud väikesed kõlarid, kust kostavad Williamsi tehtud intervjuud nüüdseks eakate kommunistlike noortega, jutt on ideaalidest ning nende purunemisest. Alates 2. VIII on P- ja T-saalis vaadata eestlanna Josh Merle Tootsi näitus ?Hakuna Matata?? (?Pole hullu??), kes on seni tegutsenud nii kunstniku, disaineri kui teatritegijana rohkem Taanis, aga on kujundanud ka Postimeest ja Kroonikat. Ta on oma teosed valmistanud mererannast leitud puutükkidest, pannes neist kokku lapselikke ja naljakaid assamblaaþe ja kollaaþe.

 

1. VIII avati Pärnu uue kunsti muuseumis Sirje Okas Ainso ja Jose Mario Ansalone tangoaineline näitus. Kaht kunstnikku ühendab sisemine pingestatus, dramaatiline hoog, armastus ja usk ladinaameerika kultuuride ürgjõusse. Väljapanek oli varem eksponeeritud Tallinnas Hausi galeriis, Pärnus on sellele lisandunud Villu Veski ja Tiit Kalluste videoprogramm. 19. VIII õhtul esineb maalitud-joonistatud tangode keskel legendaarne argentiina muusik Daniel Piazzolla, kelle kontsertturnee jätkub 20. VIIl Põltsamaal.

 

Kuni 11. IX on Viljandi Linnagaleriis vaadata Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa menukat ja paljurännanud ühisprojekti ?Mullatoidu restoran?. Fotode kõrval saab näha Riho Undi ja Andres Rõhu videod.

 

Homme kell 16 avatakse Paide Vallitornis Iris Jurma, Marju Vaheri ja Eneken Maripuu skulptuurinäitus ?Suveks vormi?.

EKA skulptuuriosakonna lõpetanud kunstnikud õpetavad avamisel publikut ka ise kipsvormi võtma. Need eksponeeritakse ka näitusel.

 

3. VIII avati Kuressaare linnuse kaitsetorni IV korrusel Ahti Seppeti näitus ?Ladestumine elik Palimpsest?. Seppet osundab oma järjekordse näitusega tõigale, et areng on igaviku ajaviide. Kui senini on kunstniku objektide lemmikmaterjal olnud pronks, alumiinium, puit ja keraamika, siis viimasel ajal eelistab ta paberit.

 

4. VIII avati Kuressaare linnuses näitus ?Mehed metsast ja mere äärest?. Väljas on Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu iseõppinud kunstnike (Jaan Oad, Aleksander Tarvis, Lembar Linder, Harri Aer, Maido Toll, Karla Krall, Olev Johannes, Voldemar Õun, Alma Õispuu ja Tundmatu) tööd. Nende loodut on nimetatud naivismiks, autsaiderite kunstiks, kodukäsitööks, harrastuskunstiks, küllahullude loominguks, tagaaia kunstiks jpm. Mõiste kaasaegne rahvakunst (contemporary folk art) on eriti levinud Ameerika Ühendriikides, aga hakkab nüüd omaseks saama ka Eestis.

 

5. VIII avati Berliinis galeriis ArtLonga kunstniketandemi Ivan Schmidt ja Valeri Vinogradov näitus ?Siberiaad?. Vinogradov on Saksamaal juba korduvalt esinenud. Schmidt on Siberist pärit vene sakslane, kelle laiem tuntus on ilmselt alles ees. Schmidti ja Vinogradovi esimese ühisnäituse möödunud aasta sügisel Tallinnas Viviann Napi galeriis võttis kriitika ja publik väga hästi vastu. Berliinis eksponeeritakse nii Tallinnas väljas olnud maale ja kollaaþe kui ka spetsiaalselt selleks näituseks loodud figuraalkompositsioone ja maastikuvaateid. Näituse kuraator on Novosibirski kunstikriitik Sirija Shelma. Käesolev näitus on Viviann Napi galerii ja ArtLonga esimene koostööprojekt, mis lepiti kokku möödunud aastal Berliini kunstimessil.

 

Kuni 16. VIII toimub Loode-Prantsusmaa rannikulinnas Mont-Saint-Michel?is kunstifestival ?Quand l?art change la baie? (?Kui kunst merelahte muudab?). Festivali eesmärk on siduda ühe Prantsusmaa turismimagneti keskaegseid hooneid kaasajaga ja anda neile uus funktsioon. Sel aastal on Eestist kutsutud seitse kunstnikku, Alice Kask, Kaie Kal, Laurentsius, Peeter Laurits, Mall Nukke ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo, kes lisaks maalide eksponeerimisele teevad kohapeal ka heinalinde. Igale kunstnikule on antud oma ruumid mõnes ajaloolises kabelis, elamus või omaaegses esindushoones. Eesti kunstnike osalemist toetab Eesti Instituut.

 

12. VIII ? 29. IX toimub olümpiamängude ja paraolümpiamängude ajal Ateenas rahvusvaheline kunstinäitus ?Artiade 2004. Olympics of Visual Arts?, kus Eestit esindab Merike Sule-Truberti fotoinstallatsioon ?Mäng?. Näitusel osalemiseks korraldati võistlus, milles osales 4500 kunstnikku kogu maailmast. Nende seast valis rahvusvaheline þürii välja 172 kunstniku tööd 78 riigist. Näitusel on eksponeeritud maalid, skulptuurid, installatsioonid ja videod. Näitusepaigad on olümpiastaadioni skulptuuripark, Akropoli jalam ja Artiade keskus, põhiekspositsioon asub endisest vabrikust ehitatud kultuurikeskuses.

 

Eesti Kunstimuuseum

EKMi näitusesaal Rotermanni soolalaos otsib häid ideid ja kunstiprojekte näitusele ?Kodu, kallis kodu?, mis toimub detsembris 2004. See näitus on pilootprojekt pikemas perspektiivis KUMUs järgnevale eluviise, keskkonda ja linnaruumi käsitlevale rahvusvahelisele näituste sarjale.

Kodu mõiste traditsiooniline tõlgendus pärineb XIX sajandi viktoriaanlikust kultuurist, mil märksõnad ?kodusus?, ?perekond? ja ?kodu? tõrjusid kõrvale varasemad elu kestmisega seotud religioossed konstruktsioonid. Eestis kinnistus XX sajandi teise poole vältel kodu kui alternatiiv avalikule elusfäärile ning sellisena pakub teema kindlasti narratiive vastandumisest ja kohanemisest. Kuhu kinnitada mõiste ?kodu? ja seda iseloomustavad nähtused, suhted ning kogemused XXI sajandi Eestis? Väites, et seome kodu mingi konkreetse asukoha/paigaga, ei välistata võimalust, et tänapäeval on kellelegi koduks internet, kus ta suurema osa ööpäevast oma vabal tahtel viibib. Kodu on seotud elamisviisiga, mida saab kirjeldada arvukate mõistete kaudu, piiritletav elulaadiga, mida ei saa enam käsitleda lahus selle omanike sotsiaalsest staatusest. Kodu mõistega on lähedalt seotud selle olemuslikud vastandid: kodutus ja üksindus. Mälestuste kaudu on iga kodu seotud ajaloo ja autobiograafiliste narratiividega. Palume kunstnikel seda kõi-

gile tuttavat, ent samal ajal väga erinevaid vaatepunkte pakkuvat mõistet kontseptualiseerida.

Näituseprojekt ?Kodu, kallis kodu? kaasab kõiki kaasaegses kunstis kasutatavaid meediaid ning on avatud erinevate valdkondade kunstnikele, sh. arhitektidele, disaineritele ja tarbekunstnikele. Osalejatelt oodatakse analüütilist lähenemist valitud teemale. Projektis osalemise üle otsustab kuraator näitusele esitatud projektikirjelduste põhjal.

Ideedest ja projektidest palume teada anda hiljemalt 15. VIII e-posti aadressil maria@ekm.ee.

Üleskutse

Video-performance?ite festivali ?Inport? eesmärk on tutvustada Eesti auditooriumile video kui meediumi vahendusel rahvusvaheliste performance?i-kunstnike loomingut. Festivalil näidatakse nii performance?ite dokumentatsioone kui ka spetsiaalselt kaamerale tehtud performatiivseid teoseid. Infot eelmise aasta festivali kohta: www.inport.tk. Eesti kunstnikelt oodatakse performance?ite dokumentatsioone ja performatiivseid videoteoseid, mida pole varem siinsele auditooriumile näidatud.

Aktsepteeritud formaadid on: VHS, Mini-DV, VCD ja DVD (soovi korral videod tagastatakse peale festivali). Lisaks (kirjalikult): kunstniku CV, teose pealkiri, valmimisaasta ja kestvus, kontseptsioon. Esitamise tähtaeg 30. IX. Videod saata: Gert Hatsukov, Pikk 4 ? 11, Paide. Lisainformatsioon ja küsimused: inport.festival@mail.ee või te. 56493717.

 KIRJANDUS

11. augustil möödub 95 aastat Uku Masingu (1909 – 1925) sünnist. Tema sünnikohas Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas peetakse sel päeval konverents ühise teema all ?Mäletades Masingut?.

Masingut meenutatakse konverentsil saavad sõna need, kes temaga on isiklikult kokku puutunud, ja need, kes tema loodut on uurinud: Toomas Paul, Linnart Mäll, Urmas Tõnisson; kohale on lubanud tulla Peeter Puide Rootsist. Tervitamas on ka kohalikud inimesed, Uku Masingu kodukooli, Raikküla põhikooli õpilased ja direktor Ain Pildre, vestlemas sama kooli õpetaja Anne Kalf ning Rapla kihelkonnakiriku õpetaja Mihkel Kukk.

Masingu luule kõlab Toomas Lõhmuste esituses filmiprogrammis, Velli Joonase esitatud lauludes. Kandlemängija Kristi Mühling koos solistiga pakuvad kuulata Anti Marguste kirjutatud auhinnalaulu Masingu tekstile.

Masingu sünnikodus Eenul kostitatakse külalisi mee ja piimaga. Rapla kaudu Raikkülla tulijatel on võimalik vaadata päevateemalist näitust keskraamatukogus. Saab näha ka Masingu joonistusi.

 TEATER

300 kõrvitsat ja Andrus Vaariku topeltdebüüt Vanemuises

Käesoleval suvel Eesti ilmselt hõivatuim näitleja Andrus Vaarik teeb 5. augustil Vanemuises oma topeltdebüüdi: lavastab Eduard Vilde igihalja külajandi ?Vigased pruudid? ja ühtlasi mängib selles Lipuvere jäärapäist taluperemeest, kes satub tütreid mehele pannes pigisse.

Vanemuise teater näitab 5. ? 12. VIII ?Vigaseid pruute? Tartu lähedal Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumi amfiteatris. Lavastuse kunstnikutöö tegi Riina Degtjarenko. Vigaste pruutide talu rikkuse rõhutamiseks kasutas ta mängupaiga kujundamisel 300 kõrvitsat.

Lavastaja Andrus Vaariku kõrval teeb Vanemuise ?Vigastes pruutides? külalisena kaasa veel Raivo E. Tamm. Vanemuislastest osalevad selles suvelavastuses Riho Kütsar, Helena Merzin, Piret Simson ja Janek Joost, samuti kevadel kõrgema lavakunstikooli lõpetanud Jaak Prints, kes algavast hooajast töötab Vanemuises.

Eduard Vilde janti on välja antud mitmes trükis, seda on mängitud pealinna- ja maalavadel, raadio- ning telelavastusena. Selle ainetel on valminud Gustav Ernesaksa ooper ?Kosilased Mulgimaalt? (1959) ja üks esimesi eesti mängufilme, 1929. aastal Konstantin Märska tehtu.

 

5. ? 8. VIII kell 20 mängitakse Lihula päevade raames taas August Kitzbergi ?Libahunti?.

Lavastaja Andres Lepik on lavale toonud Kitzbergi lühendatud originaalvariandi, kus Tiina tuleb pärast viis aastat kestnud metsaelu tagasi Tammarude tallu, oma koju. Esietendus toimus juunis Lihula linnuses, mil lavastust mängiti kolmel korral.

Mänguplatsi kujundas ja Marguse rolli mängib Priit Pangsepp, muusikaline kujundus Feliks Kütilt, liikumise seadis Renate Keerd, nimiosas Katariina Lauk.

Teistes osades Lii Tedre Endlast, Margus Mikomägi, Külli Teetamm ja Helene Vannari Linnateatrist, Väino Rast ja Andres Liivak Variusest. Kaasa teevad Lihula vabatahtlikud ja harrastusnäitlejad üle Eesti (30-50 inimest).

 

3. ? 7. VIIIl toimub Viljandis Eesti Harrastusteatrite Liidu eestvedamisel kolmas Põhja-Euroopa Harrastusteatrite (?NEATA?) festival.

Ugala teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia saalides esinevad Leedu, Läti, Norra, Islandi, Taani, Rootsi, Soome, Belgia ja Eesti harrastusteatrid. Teoreetiliselt peaks olema tegu tugevate kollektiividega, kuna festivalile tullakse riiki esindama läbi valiksõela. Eestit esindab Tartu Üliõpilasteater, kes mängib Kalev Kudu lavastuses Daniil Harmsi ?Elizaveta Bami?. Lisaks etendustele toimuvad ka arutelud ja õpitoad.

 

Võru Teatriateljee mängib augustis Metsavenna talus Olavi Ruitlase metsavennadraamat ?Volli?.

Olavi Ruitlase fragmentaarse ülesehitusega näidendi aluseks on Võrumaal Varstu ja Mõniste kandis 1945. ? 1950. aastal tegutsenud metsavenna lugu, milles märksõnadena tõusevad esile sõprus, armastus ja reetmine.

Võrukeelset lavastust mängitakse augustis Mõniste vallas, Vastse-Roosas Metsavenna talule kuuluvas vanas saeveskis ehk ?Sissi pubis?, kus kaks suve tagasi etendati menukalt Kivirähu ?Rehepappi? (lavastaja Taago Tubin).

6. augustil Kaika suveülikooli raames esietenduva ?Volli? lavastaja on Tarmo Tagamets (Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikateedri III lend), valguskunstnik Karel Kansvein (Rakvere teater), elava muusikalise kujunduse autoriks Peeter Pai (ansambel Nihe) ja lavavõitluse seadis Agu Trolla. Mängivad Võru Teatriateljee näitlejad, nimiosas Agu Trolla. Etendused toimuvad 6. ja 7. (välja müüdud), 19., 20., 26. ja 27. augustil.

 

 MUUSIKA

X Kuressaare kammermuusika päevad 9. ? 13. VIII

Üheksa aastat on kammermuusika päevad sisustanud Kuressaares augustikuu teise nädala põnevate ja kõrgetasemeliste kontsertidega.

Festivalile on erilise fluidumi loonud suurepärased muusikud Eestist ja mujalt Euroopast, põnev repertuaarivalik, suviselt rõõmsad kontserdikülastajad, kaunid kontserdipaigad ning korraldajate entusiasm.

X festivali avakontsert on noorte väljapaistvate Baltimaade muusikute päralt. New Baltic Trio ? festivali kunstiline juht, pianist Andres Paas, klarnetist Marcis Kulis (Läti), tðellist Vytautas Sondeckis (Leedu) ? astub üles pärast mõned kuud tagasi Budapesti ?Kevadfestivalil? antud edukat kontserti. Esmakordselt on festivali programmi kaasatud koorimuusika kontsert, esinejaks Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri dirigeerimisel. Uudse nüansi annab festivalile moderntantsuetendus portugali tantsijanna, Gulbenkian Balleti solisti Teresa Simase ja maailma ühe nimekaima löökpillimängija Pedro Carneiro esituses.

Traditsioonilisel klaveriõhtul esineb noor tðehhi pianist Martin Kasik, ?Praha kevade? ja New Yorgi noorte kontsertartistide konkursi võitja, lossikontserdil mängib alati väga oodatud ungari duo flötist Gergely Matúz ? pianist Balint Zsoldos. Öökontsert ?Eksootilised promenaadid? on pühendatud jazzmuusikale, esinejateks lauljatar Hedvig Hanson ja kitarrist Andre Maaker. Lõppkontserdil astuvad üles Pille Lill, Maire Haava, Mati Kõrts ja Uku Joller ning festivalil korduvalt esinenud Tallinna Klaveriduo koosseisus Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske. Juba teist aastat on festivaliga ühendatud muusikateraapiale pühendatud päev. Vt. ka www.kammerfest.ee

 

Katariina kirikus indiaani pillid

Kolmapäeval, 11. VIII kell 19 kuuleb Katariina kirikus indinaanikeelset laulu ja näeb pille, mis muidu esinevad vaid Bolivia ja Argentiina muuseumides.

Tallinna Filharmoonia sari ?Diplomaatilised noodid? toob seekord publiku ette 12-liikmelise Argentiina barokkmuusikute ja lauljate ansambli Louis Berger, mis esitab indiaani vaimulikke laule. Tegemist on ainulaadse Euroopa ja indiaani kultuuri seguga, mis tekkis XVII-XVIII sajandil Lõuna-Ameerikas ja mida nimetatakse ?mission-barokiks? (barocco misional).

Aluseks on jesuiidi misjonäride ja muusikute kristlik tegevus Guarani, Chiquito ja Moxo indiaanlaste külades. Euroopa, ja eriti Itaalia heliloojate religioossed teosed ? missad, lamentatsioonid, kantaadid ? said aluseks kultuuride ühendusele, millest sündisid uued pillid ja uued muusikateosed. Mission baroki teostes on küll Euroopa heliteoste vorm, kuid indiaanlaste muusika intonatsioonid, nende mõttemaailm ja vaade piiblitekstidele. Tekstid kanti ette indiaani keeles ja kohandati sisult indiaani inimeste jaoks.

Ansambel on äratanud oma tavatu repertuaariga suurt huvi barokkfestivalidel ja esineb pidevalt nii Euroopas kui Ameerikas. Pillid on valmistatud muuseumieksponaatide eeskujul Eestisse satub ansambel Soome ja Inglise barokkfestivalide vahel.

Erakordne on, et enne kontserti nõustusid ansambliliikmed oma pille huvilistele ka näitama ja küsimustele vastama.

 

H. Sepp ja S. Lassmann Londonis

13. VII pidas Briti Nõukogu (British Council) Londonis aastakoosolekut, tähistades ühtlasi oma 70. aastapäeva. Nõukogu vanima stipendiaadina sai erikülalise kutse Heljo Sepp. 1938. aastal võitis ta Briti Nõukogu rahvusvahelise pianistide võistluse ja sai stipendiumi kolmeks õppeaastaks kuninglikku muusikaakadeemiasse. Et sõja tõttu jäi tal kahe aasta stipendium (500 naela) kasutamata, avanes talle nüüd võimalus teha endanimeline stipendium (5000 naela) noorele eesti pianistile, kes jätkaks sümboolselt tema katkenud õpinguid. BN juubeliks oli tehtud lühifilm, milles peale Heljo Sepa tutvustatakse teist endist stipendiaati, haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa.

Aastakoosolekul mängis Heljo Sepp Elleri ?Kodumaist viisi?, Chopini muusikat esitas Sten Lassmann, kes on sügisest alates stipendiaadina Londoni Kuninglikku Muusikaakadeemiasse õppima valitud. Mõlemad külastasid ka akadeemiat, kus neile kingiti üliõpilaste mängitud muusikast koostatud CD-sämplerid.

 

Tallinna Muusikakeskkooli kammerkooril jäi laulupeo teisel päeval osalemata, sest koor lendas 4. VII hommikul Pariisi, et alustada kahenädalast kontserdireisi Prantsusmaal ja Hispaanias.

Kavas olid Palestrina, Schubert, Poulenc, Larsson, Kunileid, Kreek, Eespere ja Sisask. Juba sama päeva õhtul esineti Orleans?i Ste. Croix? katedraalis.

5. VII õhtul toimus kontsert suurepärase akustikaga Bayonne?i Ste. Marie katedraalis. Kaks järgmist esinemist olid juba Hispaanias: 7. VII Barcelona katedraalis ning 8. VII imekaunis ning suurepärase akustikaga Si de Montserratis ? Barcelonast ca 50 km kaugusel asuvas mägikloostris, Kataloonia geograafilises keskpunktis. Sellest kujunes kontserdireisi esimese poole meeldejäävaim elamus.

11. VII esineti Prantsusmaal, Perpignan?i St. Jean?i katedraalis. 12. VII esinemisest iidses Frejus?i katedraalis kujunes kontserdireisi kõrgpunkt ? erakordselt hea akustika inspireeris nii koori kui ka pilgeni kirikut täitnud publikut. Kontserdi lõppedes osteti mõne hetkega kõik kaasavõetud koori CDd.

Omaette elamuse ning tunnustuse sai koor aga Pariisis, lauldes 17. VII õhtusel missal Notre Dame?is.

Koori dirigent Evi Eespere ning kunstiline juht René Eespere tänavad kõiki kontserdireisi toetajaid.

 

Paavo Järvi USAs ja Euroopas

Pärast ERSO dirigeerimist ja meistrikursusi Oistrahhi festivalil Pärnus tegi Paavo Järvi väga menuka debüüdi USA Big Five?i hulka nimetatava Cleveland Orchestra ees Cuayahoga Falls?is (Ohio) Blossomi festivalil. Ta juhatas 17. ja 18. VII kaht kava, milles kõlasid Smetana ?Moldau?, Beethoveni avamäng ?Fidelio? ja klaverikontsert nr. 1 (solist Angela Hewitt), Mozarti sümfoonia nr. 40, Sibeliuse Sümfoonia nr. 2, Kodály ?Galanta tantsud? ja Stravinski balletisüit ?Tulilind?.

Alates 21. juulist viibib Paavo Järvi Itaalias Bolzanos, kus valmistab ette ca 120-liikmelise Euroopa Liidu Noorteorkestri esimese kava (teise valmistab Yan Pascal Tortelier) nende järjekordse reisi kuueks kontserdiks 5. ? 14. augustini. Esinemispaigad on Bolzano Teatro Nuovo, Ljubljana festivali peasaal Cankarjev Dom, Vilniuse suvefestival ?Kristupo Vasara?, Kaunase Paiþlise festival, 12. VIII Jurmala Dzintarsi kontserdisaal ja 14. VIII Estonia kontserdisaal. Kõikjal on kavas Erkki-Sven Tüüri ?Aditus? (Leedus ka V. Barkauskase Kontzertstück nr. 2) ja Anton Bruckneri Sümfoonia nr. 5.

Augusti teisel poolel on dirigendil ees neli kontserti Deutsche Kammerphilharmoniega. Alustatakse Paavo Järvi debüüdiga Salzburgi festivalil suures festivalimajas 20. VIII, kavas E. M. Korngoldi ?Sümfooniline serenaad? op. 39, Beethoveni klaverikontsert nr. 3 (solist Olli Mustonen) ja sümfoonia nr. 8. Järgnevad 24. ? 25. VIII sama kavaga kontserdid orkestri kodulinnas Bremenis Die Glockes ning 30. VIII Berliini Filharmoonia suures saalis. Oma uut hooaega septembris Cincinnatis avades ootab ta sinna esinema ka Eesti Rahvusmeeskoori.

 

?Europa Festiva? Gdanskis

David Oistrahhi festivali eriprojekti ?Europa Festiva? järjekorras teine väliskontsert toimus Poolas, Gdanski vana raekoja saalis 29. VII, esinejateks Kalev Kuljus (oboe), Allar Kaasik (tðello) ja Marko Martin (klaver). Ettekandel oli vaid Eesti muusika: Tõnu Kõrvitsa ?Wildflower? oboele ja klaverile, Galina Grigorjeva ?Recitativo accompagnato? soolotðellole, Arvo Pärdi klaverisonatiin op. 1 nr. 1 ja ?Diagrammid? klaverile, Erkki-Sven Tüüri ?Dedication? tðellole ja klaverile, Mari Vihmandi ?La Question? soolo-oboele ning lõpetamaski Tõnu Kõrvitsa muusika, nüüd aga festivali tellimusteosena ?Wild Birds? oboele, tðellole ja klaverile maailmaesiettekandes.

Asutati Eesti Puhkpillimuusika Ühing

Eesti puhkpillimuusika elus on muutusi: läinud aastal lõpetas tegevuse Eesti Kooriühingu juures tegutsev puhkpillimuusika sektsioon ning nüüd asutati Eesti Puhkpillimuusika Ühing. EPÜ juhatus valiti kuuliikmeline, juhatuse esimeheks sai Kaido Otsing ja liikmeteks Andres Avarand, Tõnu Soosõrv, Priit Sonn, Harri Illak ja Aavo Ots. Tööd alustas EPÜ vastutav sekretär Valdo Rüütelmaa.

 

Arbo Valdma meistrikursus Pärnus

Kolmandat aastat on Pärnus kümme muusikat täis päeva, mille keskmes klaver: 10. ? 20. VIII toimub III rahvusvaheline ?klaveriSUVEUNIversiteet?, prof. Arbo Valdma klaverikool.

?SUVEUNIversiteet? võõrustab seekord muusikuid Jaapanist, Lõuna-Koreast, Iirimaalt, Soomest, Horvaatiast ja loomulikult prof. Valdma praegusest elu- ja tööpaigast Saksamaalt ? kokku 15 õpilast. Hea meel on tõdeda, et paljud osavõtjad on Pärnus tuttav juba eelmistest aastatest. Õpilaste tase ja pühendumus on olnud aasta-aastalt väga tugev. ?SUVEUNIversiteedi? on valinud enese täiendamiseks nii keskastmel õppivad klaveriõpilased kui kontsertpianistid. Selle parim näide on Saksamaal tegutseva eestlase Toomas Vana osavõtt.

Klaverikooli keskuseks on Pärnu raekoda seal asuva Estonia kontsertpilliga. Igapäevane õppetöö on avatud kuulamiseks-jälgimiseks kõikidele klaverimänguhuvilistele. Lisaks tundidele saavad õpilased end teostada stuudiokontsertidel.

?SUVEUNI? ei tähenda arenemisvõimalust mitte ainult klaveriõpilastele, vaid tänu lahtisele õppetööle saavad end laadida ka klaveripedagoogid üle Eesti.

Klaverikoolile on abiks kultuurkapital, Pärnu linn, taastusravikeskus Sõprus ja Pärnu muusikakool.

 VARIA

Eesti Kultuuri Kontaktpunkt annab teada:

Euroopa Komisjon kuulutas välja ?Kultuur 2000? programmi 2005. a. taotlusvooru! Toetatakse üleeuroopalist kultuurialast koostööd järgmistes valdkondades:

1) kultuuripärand, 2) etenduskunstid, 3)kujutavad kunstid, 4) kirjandus ja tõlkimine.

Projektide esitamise tähtaeg on üheaastastele projektidele 15. X 2004; mitmeaastastele 29. X 2004.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming