Uudised

KADI RAUDALAINEN

Smugrid kogunevad! 15. ? 19. augustini Tallinnas toimuvast soome-ugri rahvaste IV maailmakongressist saavad tallinlased ja pealinna külalised osa mitmekesise kultuuriprogrammi kaudu.

Kultuuriprogrammi avalöök antakse 15. VIII kell 13 Tammsaare pargis, avasimman on Eesti vabaõhumuuseumis, kus kõigile huvilistele mõeldud üritused algavad kell 17.

Kultuuriürituste keskpaigaks kujunebki 15. ? 18. VIII Tammsaare park: vabaõhulaval, toimuvad pärimusmuusikakontserdid ja tantsuklubid (päeva tantsud kell 13-15; õhtukontserdid alates kell 19). Pargis aitab meeleolu luua Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu korraldatud käsitöölaat, kuhu on oodata ka ungari ja udmurdi kaupa. Samuti paigutatakse parki Sagadi puuskulptuurisümpoosionil osalenud soome-ugri kunstnike loomingu väljapanek. Klubiline tegevus käib kongressipäevadel Von Krahli teatris ja Hellas Hundis. Von Krahli teatri põnevaimaks ürituseks on soome-ugri hääleteater, soome häälekunstnik Juha Valkeapää, ansambel Improloo jt. Soome-ugri rahvastesse ja nende eluolusse saab põhjalikumalt süüvida Ku-Ku soome-ugri filmiklubis, kus näidatakse eesti ja soome-ugri autorite temaatilisi dokumentaalfilme. Maailmakongressil osalev soome-ugri kirjarahvas koguneb 18. VIII Vilde majamuuseumisse kirjandusõhtule.

Soome-ugri rahvaste IV maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile. Oma täitevorgani soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee kaudu on kongress esindatud ÜRO Inimõiguste komitee põlisrahvaste töörühmades.

 KUNST

Soome-ugri IV maailmakongressi kunstiprogramm

14. VIII lõpetatakse Sagadi mõisas järjekordsed puupäevad, soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi kultuuriprogrammi raames leiab aset puuskulptuuri sümpoosion ?Ilmapuu?. Alates 8. VIII on soome-ugri kunstnikud udmurdid Anatoli Stepanov ja Nikolai Bõkov, soomlanna Marja-Liisa Mägi-Penttilä, koola saam Jakov Jakovlev, Soome saam Reino Saijets, ungarlane Jozsef Lukacs, komi Anatoli Punegov, ersamordvalane Pjotr Rjabov ning eestlased Elo Liiv ja Urmas Rauba teinud Sagadi mõisa pargis ja selle ümbruses puuskulptuure, mida eksponeeritakse kongressi toimumise ajal Tallinnas. Kell 15 algab uute skulptuuride tutvustamine, kell 20 sponsorite vastuvõtt mõisa härrastemajas ja kell 21 Urmas Sisaski kontsert mõisapargis. Ka tänavust puusümpoosioni kureerib Tiiu Kirsipuu.

 

Elektroonilise kunsti sümpoosion

ISEA 2004 Tallinna näitused avatakse 17. VIII, konverents on 17. ja 18. VIII. Kogu programmi koordinaator on Mare Tralla. Näitused on väljas Rotermanni soolalaos, Tallinna Kunstihoones, Ku galeriis, Tallinna Linnagaleriis, Tarbekunsti ja Disainimuuseumis, Elioni majas, Viru keskuses, kunstiakadeemias, Bon-Boni ööklubis, Multikultuurimajas. Näha saab Patricia Adamsi, Jeff Samsi, Laetitia Delafontaine?i, Gregory Nieli, Janek Schaeferi, Ola Stahli, Kajsa Thelini, Carl Lindhi, Simon O’Sullivani, Nomeda Urboniene ja Gediminas Urbonase, Diana Burgoyne?, Kelly Dobsoni jt. projekte. Toimuvad klubiõhtud, moedemonstratsioon, töötoad.

Konverents toimub 17. VIII kinos Kosmos ja EKAs, esinevad Joanna Berzowska, Katherine Moriwaki, Susan Ryan, Gökhan Mura, Sara Diamond, Susan Kennard, Peter Ride, Raitis Smits. Oma töid esitlevad Eric Paulos, Thomas Brroome, Merilyn Fairskye, Matteo Pasquinelli, Ugo Vallauri, Kate Rich jt.

18. VIII jätkub konverents kinos Kosmos ja EKAs. Esinevad Ursula Frohne, Anne Nigten, Maria Fernandez, Ingeborg Reichle Kember, Zoran Pantelic, Jussi S. Jauhiainen, Kelly Dobson, Astrid Vicas, Tom Donaldson, Nina Czegledy, Trebor Scholz, Tracey Benson, Leon Cmielewski, Josephine Starrs, Olivier Schulbaum, Susana Garcia, Ignacio Garcia, Samina Mishra jt. Toimuvad ka kunstnike tööde esitlused ja performance?id.

Konverentsile saab registreerida aadressil ingrid@artun.ee.

Täpsemat kava vt. ISEA2004 http://www.isea 2004.net.

 

?Kunstisuvi 2004? lõpetab Narvas

Täna avatakse ?Kunstisuvi 2004? kaks näitust: kell 15 Hermanni linnuse viiel tornikorrusel Anneli Porri kureeritud väljapanek ?Intiimsed vaated? ja kell 17 kunstigaleriis Sirje Eelma kureeritud rahvusvaheline fotonäitus ?100 akent?.

?Intiimsed vaated? on kohaspetsiifiline lahutamatult Narva kindlusega seotud projekt. 23 kunstnikku mängivad jälgimisühiskonna igapäevaseid olukordi, kus jälgija ja jälgitav pidevalt muutuvad. Ekspositsiooni pealkiri tuleb tõdemusest, et isikuandmed, tarbimisharjumused ja e-kirjade sisu on intiimne, haavatav ja kaitset vajav teine keha, mille kuritarvitamine toob kaasa eksistentsi lõpu. Foto, maali, skulptuuri, installatsiooni, video ja filmiga esinevad Denes Farkas, Tõnis Saadoja, Reet Viira, Kaspar Jancis, Marianne Männi, Toomas Kuusing, Eveli Varik, Marko Raat, Kristina Norman, Ulvi Tiit & Laura Kallasvee, Rene Haljasmäe, Raul Keller, Rene Reinumäe, Kristiina Järvelaid, Jane Remm, Rauno Th. Moss, Hando Tamm, Piret Räni & Anu Vahtra, Ülle Marks & Jüri Kass. Näidatakse filmi ?Agent Sinikael?.

100 elusuurust koduakna fotot 15 Euroopa riigi 17 linnast/piirkonnast kõrvutatuna ühes näitusekoosluses, samas majas ja tänaval annavad vaatajale võimaluse suhestuda nn. ühise Euroopa koduga inimlikult ja atraktiivselt. Helitaust kohalike raadiosaadetega annab aimu paljukeelsusest ja installeeritud pärisakendesse piiludes saab näha ?võõrast? televiisorit. Näitust on eksponeeritud juba Kuressaares ja Tammisaaris (Soomes), kahe aasta jooksul esitatakse seda veel Austrias, Belgias ja Prantsusmaal.

 

17. VIII kell 18 avatakse G-galeriis näitus ?Iidne uus ehe?. Väljapanek koosneb EKA õppejõu Kärt Summataveti ja tema õpilaste töödest. Ehtekunstnik ja graafik Summatavet on aastaid uurinud setu ja kihnu naiste maailmapilti ning mõttemaailma ja selle mõjusid käsitööle. Kunstniku looming tõestab, et iidsed sõnumid ei aegu, nende visuaalne märgikeel on põnev tänapäevalgi ning iidne uus ehe ei ole tumm, vaid kõneleb iidset teksti uues kontekstis. Näituse teise osa moodustavad EKA ehte- ja sepakunsti esmakursuslaste õppetööd: kodarrahad ja mütoloogilised ehted ning objektid. Üliõpilaste tehtud kodarrahasid, mille keskel on ülipeente töövahenditega modelleeritud ajaloomuuseumi kogude hõbemüntide koopiad, tutvustatakse nii suurel hulgal esmakordselt.

 

12. VIII avati Hobusepea galeriis eesti klaasikunstnike ühenduse aastanäitus, miniklaasi- ehk taskunäitus ?Fookus?. Miniklaasinäituse mõte tekkis rändnäituse ideest. Kuna klaas on habras ja samas raske, on klaasist teoste saatmine näituselt näitusele kulukas ja ohtlik. Väikesed mõõtmed (kuni 10 x 10 x 10 cm) teevad rändnäituse võimalikuks. Osalevatele kunstnikele on peamine raamidest väljumise võimalus ja tähenduse andmine mõõdult väiksele, kuid olulisele. Näitusest võtab osa 31 klaasikunstnikku: Arkadi Aniðtðik, Denis Aniðtðik, Sofi Arðað, Malle Hallimäe, Liisi Junolainen, Eha-Pilvi Jõgi, Kristi Kask, Kati Kerstna, Virve Kiil, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Helena Kreem, Eeva Käsper-Lennuk, Ivo Lill, Ave Maser, Maie Mikof-Liivik, Anne Oks, Kairi Orgusaar, Maire Pyykkö, Toomas Riisalu, Mare Saare, Kai Saarepuu, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Kristiina Uslar, Kaja Vaikre, Kersti Vaks, Kaire-Leen Varik, Kristel Õunapuu. Esmakordselt annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja klaasikunstniku aunimetuse. Näituse kuraator on Eve Koha, kujundanud Tea Tammelaan ja valguskujunduse teinud Üllar Võrno.

 

12. VIII avati Adamson-Ericu muuseumis näitus ?Tuntud ja tundmatud Elisabeth von Rosendorff-Hoerschelmann ja Karl von Hoerschelmann?. 1920. ? 1930. aastatel Eestis tegutsenud kunstnikepaari Elisabeth (1898 ? 1984) ja Karl von Hoerschelmanni (1899 ? 1951) looming jõudis Eestisse nende laste Konstantin Hoerschelmanni ja Anna Röderi kaudu. Näitusel on vaadata kunstnike akvarelle ja joonistusi, portreid, kompositsioone, teatridekoratsioonide kavandeid, portselanimaali jne. Elisabeth Rosendorff sündis Maidla mõisas Virumaal, õppis Stieglitzi koolis Peterburis ning osales vene portselanimaali vormilises ja sisulises uuendamises, agitportselani loomises pärast revolutsiooni. Karl von Hoerschelmann sündis Sevastoopolis, õppis kadetikorpuses Odessas ja Mihhaili suurtükiväekoolis Peterburis. Pärast Bresti rahu astus Odessa ülikooli filosoofiateaduskonda, kuid sõjasündmuste keeris kiskus ta kaasa. 1920. a. Eestisse naasnud Elisabeth Rosendorff ja 1922. a. Tallinna jõudnud Karl von Hoerschelmann abiellusid siin 1926. aastal. Mõlemad olid kujunenud vene avangardistlikus kunstimiljöös hilise ?Mir iskusstva?, kubofuturismi ja ekspressionismi mõjul, olles vastuvõtlikud ka moodsa uusasjalikkuse ja art deco stilistikale. Näituse kuraator on Mai Levin.

 

10. VIII avati Vaalas Merike Estna maalinäitus ?Jüri ja Mari seiklused?. Esituslaadilt võib ta paigutada fotorealistide lähikonda, kuid ta ei ole fotorealist, sest lavastab oma süþeed ise. Fantaasiat esitatakse tõestisündinud lugude pähe ja see töötab just selle tegelikkusena, milles miski pole selge ega lihtne. Näitusel kohtab ebaharilikke situatsioone: alasti mehed on relvastatud ja varitsevad teineteist; naine võitleb sülle roninud musta kassiga.

 

Kuni 20. VIII on Tallinnas vastavatud kultuuritehases Polymer ennast sisse seadnud eksperimentaal-eksklusiivne kommunikatsioonikeskkond Rael Artel Gallery. Nüüd saavad ka tallinlased näha Pärnus eksponeeritud kunsti: G-Labi (Arturas Bumsteinas ja Laura Garbstiene, Leedu) heliinstallatsioon ?Mirrors and Copulations? (2004) ja Ki wa heliteost ?Hlör U Fang Axaxaxas mlö? (2005) ning Anu Allase kureeritud väljapanekut ?Juhitud reisid/Guided Tours?, milles osalevad Liisi Peets, Katrin Tees, Piret Räni, Anu Vahtra, Daisy Lappard, Tiit Sokk (Ulvi Tiit & Marili Sokk), Raivo Hool ja Rataplan. Desserdiks eksponeeritakse Grace Schwindti (London) videot ?Desire? (2004).

 

9. VIII avati Õpetajate Maja galeriis näitus ?Tekstiilikunstnik pildistab?. Idee autor on Aili Kivioja. Kunstnikud avavad ennast, juhindudes Rein Marani nõuannetest. Väljas on Malle Antsoni, Helen Kauksi, Aili Kivioja, Ene Parsi, Ülle Raadiku, Sirje Raudsepa, Anneli Säre ja Kadri Viirese fotod eesti elust, kodust, töökeskkonnast ja rännakutest.

 

Kuni 15. IX on TPÜ akadeemilise raamatukogu galeriis vaadata aia- ja pargikujundaja Harald Heinsaare (1912 ? 1960) akvarellinäitus. Heinsaar lõpetas 1948. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi aia- ja pargikujunduse eriala esimese diplomandina. Ta on teinud 1950ndate olulisemad pargi- ja maastikuplaneeringud: Kadrioru mereranna ja Russalka ümbruse (1949), Estonia teatri ja kontserdisaali ümbruse (1950), Tornide väljaku (1949), Muuga linnaosa haljastuse (1959), Eesti vabaõhumuuseumi territooriumi (Rocca al Mare, 1958 ja 1959). Ta on planeerinud Eesti esimese loomaaia Tallinnas Mäekalda tänaval (avati 1939), Pärnu, Pühajärve, Võru-Kubija ja Haapsalu puhkekodu maa-ala (1948 ? 1949). Eksponeeritud tundlikud ja õrnades värvitoonides meeleolukad pildid väljendavad arhitekti peent loodustunnetust. Näituse koostas akadeemilise raamatukogu restaureerimisosakonna juhataja Tulvi Turo.

 

Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Vano Allsalu maalinäitus ?Maal on maastik?. Näha saab varasemaid töid, mis tehtud pärast kunstiinstituudi lõpetamist, ja ka päris uusi maale, mis maalitud Saksamaal. Esimese näituse tegi Allsalu Tartus 1984. aastal. Kunstnik on teinud värvirõõmsaid abstraktseid maale, mille üks eesmärk ongi olnud elurõõmu jagamine. Piltidel kobrutav värv on tekitanud iseenesest vapustava maastiku. Näituse kuraator on Reet Mark.

 

Kuni 30. VIII on Endla Teatrigaleriis väljas Karol Kallase kureeritud näitus ?Metafeminism?. Näitus püüab vastata küsimusele, miks nimetatakse mingit osa kunstist feministlikuks, teist mitte ning kas feminism kunstimaailmas on reserveeritud ainult naistele? Meeskunstnike Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku, Kiwa, Andrus Joonase feminismist inspireeritud uued ning vanemad kunstiteosed sobituvad sugudevahelise sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise võrdsuse temaatikaga.

 

15. VIII kell 15 avatakse Viinistu kunstimuuseumis Eemil Karila & Denes Farkasi näitus ?Transformers trans-air?. Näitus käsitleb õhku ja selle dimensioone inimeses. Kesksed tegurid on kunstiprotsessi mentaalsus ja alateadvus. Installatsioonis proovivad kunstnikud anda igale tundemeelele midagi. Protsessi ajal kujunevad ja konkretiseeruvad tegevused ja nii saab koguteos oma tähenduse.

 TANTS

Augusti tantsufestival 2004

Agentuur 2. tants korraldab juba viiendat korda 16. ? 27. VIII rahvusvahelise nüüdistantsule pühendatud Augusti tantsufestivali, millest on saanud rahvusvaheliselt hinnatud sügise alguse tantsufestival Põhjamaades ja kogu Euroopas.

Augusti tantsufestival on sundimatus õhkkonnas toimuv professionaalne festival. Etendused saavad teoks Kanuti gildi saalis. Festival on mõeldud kõige laiemale vaatajaskonnale, mida on kinnitanud ka viimaste festivalide tohutu publikuhuvi; kahjuks pole mitte alati kõik soovijad saali ära mahtunud.

Sel-aastal kuuluvad kavva Euroopa noorte lootustandvate koreograafide tööd, fookuses on Hollandi ja Eesti noored koreograafid. Lisaks on veel esinejaid Horvaatiast, Belgiast ja Prantsusmaalt. Festivali tipuks võivad kujuneda Horvaatia noore kollektiivi BADco. ja Pariisi jõulise tantsulooja Cecile Loyeri etendused, mis raamivad festivali programmi. Ka noorte koreograafide hulgas on ennast rahvusvahelisel areenil edukalt tutvustanud tegijaid: Renate Keerd, Ivana Müller ja Krõõt Juurak.

Kuna tegemist on tulevikukoreograafidele pühendatud festivaliga, kuulub kavva ka projekt springdance/dialogue/tallinn?. See on Euroopa tippfestivaliga ?Springdance? koostöös korraldatav loominguline laager noortele, eelkõige Eestis ja Hollandis töötavatele koreo-

graafidele. Laagris osalevad Krõõt Juurak, Riina Saastamoinen (Brüssel), Lucas Condro (Argentiina-Amsterdam), Nora Heilmann (Amsterdam), Einar Lints, Eike Ülevain, Mairika Plakso, Renate Keerd ja Sandra Zaneva.

Seltskonda hoiab koos tuntud ja kardetud Hollandi lavastaja-näitleja-pedagoog Jan Ritsema. Peale ?Springdance?i? kodulinna Utrechti on mõte teostunud varem vaid paar aastat tagasi Frankfurtis. Festivalil esitab osa koreograafe oma töid ka publikule alapealkirja all ?springdance/preview/tallinn?. Valiku on teinud kuraatorid Simon Dove (Springdance) ja Priit Raud (Kanuti gildi saal).

Augusti tantsufestivali piletid on müügil Piletipunkti müügikohtades ning Von Krahli teatri kassas; piiratud arv festivali passe on saadaval ainult Von Krahli teatri kassas.

 MUUSIKA

Võru puhkpillimängijate suvekool

16. VIII avatakse Võrus üleriigiline noorte puhkpillimängijate suvekool ja IX Võru vaskpillipäevad.

Suvekooli on oodata kuni sada noort tulevast muusikut Tallinna, Tartu ja mitme maakonna muusikakoolidest. Õppejõududeks on EMA pedagoogid, Estonia ja Vanemuise orkestrandid. Koos musitseerides valmistatakse ette mitu kontserdikava ja esinetakse muusikakoolis, kultuurimajas ning linna tänavatel ja väljakutel. Kolmandat festivali järjest on Võrru kutsutud ka noored keelpillimängijaid. Loodav noorte sümfooniaorkester esineb 20. VIII kultuurimajas Kannel klassikalise muusika meelispalade kontserdiga.

Festivali lõpetab 21. VIII puhkpillimuusika päev kontsertidega kesklinnas ja kultuurimajas. Lõppkontserdil meenutatakse ka Võru tuntumat muusikut, heliloojat ja üldlaulupidude juhti Eduard Tamme, kelle sünnist möödus tänavu 125 aastat. Kultuurimajas avatakse ajakohane näitus, esitatakse E. Tamme loomingut. Vaskpillipäevadega tähistatakse Võru linna 220. aastapäeva, festivali kunstiline juht on EMA dotsent Aavo Ots.

Suvekooli ja festivali korraldavad Võru muusikakool ja hiljuti loodud Võru Sümfoonilise Muusika Ühing.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming