Uudised

Vano Allsalu, Alo Põldmäe, Priit Kuusk, Villi Ehatamm

 KUNST GRAAFIKATRIENNAALI ESIMENE NÄITUS

? Täna kell 16 avatakse Tallinna Linnagaleriis eelmise Tallinna graafikatriennaali grand prix? laureaadi Andres Tali näitus ?Iha ja igatsuse instrumendid?. Viimasel paaril aastal Eesti kunstiavalikkuse eest varjul olnud Andres Tali pakub oma uuel isiknäitusel vaatamiseks 14 suuremõõtmelist digitaaltrükki. Kasutades klassikalise kontseptualismi ja avangardi keelt, räägib Tali keskealise mehe elust aktsendiga, mis teadlikult ei varja lihvitud esteetilist maailmavaadet. Kujutise low-tech>high-tech tehnoloogiline konverteerimine loob rõhutatult tumeda ning gothic-hõngulise kaasaja meediale ja massikultuurile vihjava maailma. Kunstniku lavastuslik musta ülikonnagas eneseirooniline minakangelane liigub koomiksi- ja meediamaailma reegleid järgides mööda lõputut ringjoont, tajumata uue tsükli algust. Kunstnik jutustab üht lugu, kuid ta ei õpeta meid.

? Tallinna XIII graafikatriennaali üldnimetusega ?Maapagu/inExile? raames toimub 11. IX Käsmus rahvusvaheline konverents. Konverentsil käsitletakse vaatenurki isiklikule ja avalikule ruumile, kunstnike liikumist erinevates kultuurides, keskendutakse koha ja kodu mõistele.

Konverentsi juhib Sirje Helme. Peaesinejateks on palutud professor Maaretta Jaukkuri (Trondheimi ülikool); kuraator ja teoreetik Irina Cios (Bukarest); ja professor Mihhail Lotman, (Eesti Humanitaarinstituut, TÜ).

Konverentsi ümarlauas esinevad kuraator David Kiehl (Whitney Museum of American Art, New York) ja kunstnikud Jovan Balov (Makedoonia/Saksamaa) Silvina Der-Mequerditchian (Armeenia/Argentiina/Saksamaa), Dan Mihaltianu (Rumeenia/Norra), Danica Dakic (Bosnia ja Herzegoviina/Saksamaa) jt.

Päevakava: buss väljub Sakala parklast 11. IX kell 11.30; lõunasöök 13.00 Laane pansionaadis (kiriku kõrval); konverentsi algus 14.00 Laane pansionaadi seminarihoones (kiriku kõrval); kohvipaus 16.00 ? 16.15; ümarlaud 16.15;18.00 suitsukala, vein ja silmailu Käsmu ca 20.30. Soovijad võivad jääda ööbima (reserveeritud kirjanike maja + võimalikud pansionaadid).

Selleks, et tellida söögid, soovime teada saada konverentsist osavõtjate arvu aadressidel: mare@skkke.ee ja e.kask@neti.ee Kuna ööbimiskohti kirjanike majas on piiratud hulk, palume öömaja soovijatel teatamisega nobedad olla. Külas on ka pansionaate, (à 250 Eesti krooni, mis tuleks soovijatel endil maksta).

Palun teatage oma soovidest 3. septembriks Eve Kasele e.kask@neti.ee või Mare Pedanikule mare@skkke.ee.

P.S. Liinibusside graafik:Tallinn?Vihasoo ? Võsu ? Käsmu 17.05 Balti jaamast, 17.20 bussijaamast, Käsmus 19.00; Käsmu-Tallinn 9.25 Käsmust, Tallinnas 11.10; 19.10 Käsmust (ümberistumine Loksal), Tallinnas 21.15.

? 2. IX avati Tervishoiumuuseumis (Lai tn 30) aktikrokiide näitus. Esinevad Virge Jõekalda, Loit Jõekalda, Tõnis Laanemaa, Nikolai Prostatov, Galina Preobra?enskaja, Jouri Chasov, Juri Dubov ja Piret Smagar.

Näitus on avatud 9. X.

? 31. VIII avati Vaala galeriis näitus ?Märkmed maalist. Eesti ja Leedu noor kunst?. Näituse eesmärgiks on uurida uusi ja värskeid ideid noorema põvkonna maalikunstis ja mõtestada noore maalikunsti identiteeti kaasaegse kunsti pildis. Pideva video, foto- ja helikunsti tulvas on üha raskem õigustada end maalikunstnikuna. Igapäevane keskkond on täis erinevaid kujutisi, reklaame, ekraane ja telepilte. Kujundid peegelduvad üksteises ja mõjuta-vad seeläbi ka maalikunsti olemust. Maalikunstnik on mässaja, kes võitleb paljundatava ja kopeeritava maailma vastu. Näitusel osalevad noored kunstnikud Maarit Murka, Tõnis Saadoja, Kristi Laanemäe, Vilius Vanagas, Agile Mazonaite, Jolanta Kyzikaite ja Ieva Baranauskaite on õppinud maalikunsti Tallinna või Vilniuse kunstiakadeemias. Kuigi kunstnikud kasutavad oma kogemuse vahendamiseks vanu fotosid, reklaame, kujundeid televiisori ekraanilt või muuseumist, on nende töödega seonduvad narratiivid enamasti isiklikud. Kõlab Taavi Laatsiti originaalmuusika. Kuraatorid on Margaret Tali ja Milda Zvirblyte.

Täna keskpäeval avatakse Pärnu uue kunsti muuseumi sügisnäitused.

UUED NÄITUSED PÄRNU UUE KUNSTI MUUSEUMIS

30. VIII avati Pärnu uue kunsti muuseumis skulptorite Hille ja Lembit Palmi marmorkujude näitus ?Kivist külalised?, Anu Raua ?Las jääda ükski kuusik!?, ungari fotonäitus ja Agnes Nemethi erootiliste kompositsioonide väljapanek ning rahvusvaheline autoportreede näitus. Heledast marmorist teosed on valminud viimasel kaheteistkümnel aastal ning räägivad autorite kõrgest meisterlikkusest selle nii tundliku kivi kasutamisel. Õrnadele marmorfiguuridelesekundeeribAnu Raua üheteistkümnest seelikupuust koosnev installatsioon. Raud lõi Kihnu-ainelise kompositsiooni soome-ugri rahvaste maailmakongressiks Tallinnas. Pärnus eksponeeritakse Anu Raua seelikukuusikut esmakordselt.

Muuseumi suures saalis on väljas Ungari külalisnäitus. Eksponeeritud on valik ungari noorte fotokunstnike töid ja rahvusvaheliselt tunnustatud installatsioonimeistri Agnes Nemethi erootilisi kompositsioone. Tänavusel autoportreede näitusel ?Ma tunnen end paremini? esinevad kõrvuti eesti kunstnikega ka soome ja jamaika loojad.

? Kuni 10. IX on Stockholmi Eesti Majas vaadata näitus ?Blended VIII?. Väljas on seitsme Eesti, Läti ja Rootsi kunstniku Enno Halleki, Ivars Heinrihsonsi, Helena Heinrihsone, Kaarel Kurismaa, Mari Kurismaa, Lemming Nageli ja Tiit Pääsukese tööd. Nagu juba näituse nimetus osutab, on tegemist viskiklubi järjekordse, kuid nagu alati uuendatud koosseisu näitusega. Juurde on võetud Rootsi Kunstiakadeemia liige Enno Hallek. Kõigilt on väljas maalid, enamuses viimasel ajal valminud. Näitus ei ole ülevaate-, tagasivaate- ega ka grupinäitus. Kuid kunstnikel on paljuski sarnane maailmavaade, huumorimeel ja vastastikune lugupidamine. Näitus on pühendatud sündmustele Läänemere ümber, millest sel aastal möödub 60 aastat. Et viskiklubisse kuulub loomeinimesi mitmelt alalt, muusikuid, näitlejaid jne, toimub ?Blended? üritustel alati ka lisaks kunstinäitusele midagi muud: kontsert, teaduslik ettekanne, mõni muu üllatus, esinenud on tihti Riho Sibul, Erkki-Sven Tüür, Arvo Haasma, Sven Grünberg, Roald Jürlau, Hardi Volmer, Sulev Teppart, Mart Laar, Emil Urbel, Taso Mähar jt, kes ka kuuluvad klubisse UBC.

? 4. IX avatakse uus näitus ka Viinistu kunstimuuseumis, Eveli Variku ?Va(r)ikelu?. Kunstniku tööde üks osa on ajatuse taotlus ja teiseks võiks olla ruum, värv ja valgus seoses inimesega. Varik tekitab emotsionaalse olukorra, millise just täpselt, sõltub ideest, mida ta teostab.

Näitus on avatud 4. IX ? 10. X K ? P kl. 11 ? 18, Tel 608 6422.

? 7. IX avatakse Deco galeriis (Koidula 12) kell 17 Jorma Hyttineni, Andrus Rõugu, Leila Luukka ja Marit Suomi ühine maali-skulptuuri-videonäitus. Näitus on avatud kuni 18. IX.

? Pärnu Linnagaleriis on 1. ? 18. IX avatud eesti graafikakoolkonna särava tähe Silvi Liiva retrospektiivnäitus ?See laul?. Ligi 30 suureformaadilise graafiliselehegaväljapanekannabülevaate meie ühe tunnustatuma graafikuloomingust läbi kümnendite. Väljas on oforditehnikas töid 1970ndatest kuni käesoleval, 2004. aastal teostatuteni.

Silvi Liiva poeetiliseks sürrealismiks (kunstiteadlase Eha Komissarovi termin) liigitatav looming on sürrealistliku luule ja kunsti süntees. Tema loomemeetodi aluseks on võime luua emotsionaalseid, eksistentsiaalseid, kuid samas tundelisi maailmu, hiilgavaid tulemusi on see andnud nii 70ndate ja 80ndate nn suletud süsteemis (samas eesti graafikahiilgeaegadel) kui ka uuenemisaltitel 90ndatel. Kunstnik ise on oma viide kümnendisse mahtuva loomeloo jaganud kolmeks oluliseks etapiks, mis kõik näitusel esindatud. Liiva 90ndate looming on senisest veelgi abstraheeritum, taandunud on figuratsiooniosakaal.Peen graafilinejoonerägaonnüüdmonumentaalsete suurvormide loomise teenistuses, jõuliste must-valgete lihtsate vahekordade abil loob ta eepilisi maastikke, mille eest pälvis 2003. aastal ka Kristjan Raua preemia.

? 6. X kell 19 algab Tallinna Kunstihoone suures saalis traditsiooniline heategev kunstioksjon.

Enampakkumisele tuleb ligi 40 teost kaasaegsetelt Eesti autoritelt, tulu läheb Tallinna Lastehaigla toetuseks. Oksjonivalikuga saab tutvuda Kunstihoone näitusel 5. ja 6. IX. Oksjonikataloog on üleval Hausi galerii kodulehel www.haus.ee

Ainsal kaasaegsele kunstile pühendatud enampakkumisel osalevad mitmed tunnustatud kunstnikud, seetõttu pakub oksjonivalik läbilõike Eesti kunsti seisust praegu ja lähiminevikust. Osalevate autorite seas on Jaan Toomik, Kaido Ole, Marko Mäetamm, Laurentsius, Peeter Mudist, Toomas Vint, Andres Tolts, Jüri Arrak, Olav Maran, Rein Kelpman jpt. Teiste seas tulevad oksjonile ka Regina Lukk-Toompere originaalillustratsioonid raamatule ?Lotte?, sh raamatu kaanepilt.

Enampakkumisele tulevad mitmed kunstiajaloos olulised teosed. Olav Marani haruldane, 1965. aasta maastikuvaade on Eesti avangardkunsti klassika; maali on koos saatetekstiga ka ajakirjanduses reprodutseeritud. Rahvusvaheliselt tuntud Jaan Toomikult on oksjonil tema üks kõige uuematest maalidest ?Isa ja poeg?. Marko Mäetammelt on haruldane õlimaal 1990. aastast ning suure publiku- ja kriitikamenu pälvinud näituse ?Car World? peatöö. Kaido Olelt ja Rein Kelpmanilt on oksjonil nende 1993. aastal valminud tööd, mis tänaseks kuuluvad juba moodsa kunsti klassikasse. Peeter Mudisti 1973. aastast pärit graafilinelehtonomanäolinepeatükk nimeka kunstniku loomingus.

Oksjoni korraldavad Tallinna Lastehaigla Toetusfond koostöös Tallinna Kunstihoone, Hobusepea galerii ja Hausi galeriiga.

? MTÜ Sally Stuudio kunstikoolis alustavad sellest sügisest õpetajatena tunnustatud noored kunstnikud Alice Kask, Liina Tepand ja Jane Remm.

Eriliseks muudab selle järjepidevus, sest esimesed kaks on aastate eest ise samas joonistamist harjutanud. Edumeelsuse ja eksperimendijulguse poolest tuntud Sally Stuudio tahab luua veelgi tihedamad sidemed kunstnike ja aktuaalse kunstieluga ning liikuda interdistsiplinaarse kunstiõpetuse suunas.

Praegu leiab Sally Stuudios tegevust 200 kunstihuvilist, kokku pakutakse 17 erinevat kursust ja programmi lastele vanuses 4?6, 7?9, 10?11 ja noortele alates 12. eluaastast. Suurim valik kursusi ongi mõeldud teismelistele, kes on kahtlemata kõige nõudlikum, aga samas põnevam seltskond.

Tulevast aastast on plaanis käivitada Kunstiteadlikkuse Keskus, mille eesmärgiks arendada noorte visuaalset kirjaoskust ja kultuuripädevust, tutvustada kaasaegset eesti professionaalset kunsti ning julgustada ja harida ?moodsat kunsti? pelgavaid täiskasvanuid.

 MUUSIKA

LÄTI LAVASTAJA ALUSTAS VANEMUISES ?MADAME BUTTERFLY? PROOVE

Läti Rahvusooperi lavastaja Guntis Gailitis alustas Tartus proove Puccini ooperiga ?Madame Butterfly?, mis esietendub 24. IX Vanemuise väikeses majas.

Gailitise sõnul tõstab ta oma lavastuse keskmesse traagilised inimsuhted. ?Sellest tuleb heas mõttes traditsiooniline ooperilavastus ? mingit ülepingutatud tänapäevasust ma taga ei aja,? kinnitas ta. Puccini ?Madame Butterfly?onkurb, kaunis ja dramaatiline lugu noore jaapanlanna Cio-Cio-Sani (Butterfly)jaameerika mereväelase Pinkertoni armastusest. Lugu tüdrukust, kes võidab poisi südame, siis kaotab selle ja teeb lõpuks harakiri.

?Madame Butterfly?draamaversioonesietendus suure menuga 1900. a New Yorgis. Edu kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse, Puccini ooperi esmaettekanne toimus 1904. a La Scala ooperiteatris.

Koos Gailitisega saabus Tartusse ka lavastuse lätlannast kunstnik Anita Znu-tina. ?Madame Butterfly?muusikajuhijadirigendi töö teeb uuest hooajast Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Hendrik Vestmann. Peaosades näeb Alla Popovat, Nikolai Lvovi ja Jan Oja.

VANEMUINE TOOB LAVALE KOLM MAAILMAKUULSAT MUUSIKALI

2005. aastal toob Vanemuine äsja uue ülivõimsa heli- ja valgussüsteemi saanud suure maja saalis lavale kolm maailmakuulsat muusikali: 18. II esietendub Leonard Bernsteini ?West Side Story?, 9. VI Andrew Lloyd Webberi ?Cats? ja oktoobris ABBA loodud ?Chess?.

Pärast tänavu juunis menukalt etendunud ?Jesus Christ Superstar?i? jätkas Vanemuise teater läbirääkimisi lunastamaks Andrew Lloyd Webberi ühe kuulsama muusikali ?Cats? esitamisõigusi. Vanemuise peaprodutsendi Paavo Nõgene sõnul on need läbirääkimised nüüdseks edukalt lõppenud ja teater omandanud pikaajalise litsentsi, mis lubab tuleva aasta juunis esietenduvat ?Cats?i? mängida mitu aastat repertuaarilavastusena.

??Cats? on maailma üks kaitstum ja rangemate autoriõigustega muusikale,? selgitas Nõgene. ?Andrew Lloyd Webberi kompanii Really Useful Group on varem andnud selle muusikali esitamisõigused vaid tingimusel, et lavastamisel lähtutakse rangelt kompanii ettekirjutustest.?

Nõgene sõnul raskendas litsentsi saamist ka asjaolu, et ?Catsi? mängitakse praegu mitmel pool maailmas ja selle ringreisiversioonid rändavad riigist riiki. Vanemuise teater omandas muusikali ?Cats? esitamisõigused tänu pikaajalisele koostööle Really Useful Groupiga, mille käigus on menukalt lavale toodud muusikalid ?Evita? ja ?Jesus Christ Superstar?.

?Cats?i? litsentsiläbirääkimised olid nii kaua ooteseisundis, kui Andrew Lloyd Webberi ametlik esindaja David Robinson külastas juunikuus ?Jesus Christ Superstari? esietendust ja sai seal kinnitust Vanemuise muusikalide kõrge kvaliteedi kohta.

18. II 2005 Vanemuise suures majas esietenduva ?West Side Story? lavastab Ain Mäeots, lavastuse muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ja kunstnik Riina Degtjarenko. Maria rollis astub lavale Hanna-Liina Võsa ja Tony rollis Koit Toome, veel teevad kaasa Janika Sillamaa, Lauri Liiv, Vanemuise teatri artistid, sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp.

KONVERENTS EESTI JA SOOME MUUSIKASUHETE TEEMAL

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Soome Instituudi koostööna algab 8. IX kell 12 teatri- ja muusikamuuseumis teaduskonverents ?Eesti ? Soome muusikasuhted?.

Rännaku kahe hõimurahva muusikasuhete soovunelmatesse ja tegelikkusesse teeb Eesti Pedagoogikaülikooli õppejõud Maris Kirme. Aino Kalda kirjandusteoste kasutamine ooperiloomingus on vaatluse all kahes ettekandes: Arne Mikk räägib teemal ?Aino Kallas ja Eduard Tubina ooperid?, Soome Instituudi juhataja Martti Turtola aga ?Aino Kalda sü?eed Tauno Pylkkäse ooperites?. Soome muusikateadlane Outi Jyrhämä vaagib Arvo Pärdi ja Erkki Salmenhaara loomingu kokkupuutepunkte. Alo Põldmäe teeb ettekande teemal ?Ludvig Juht, Helsingi Linnaorkester ja Jean Sibelius?. Eesti väljapaistev dirigent ja helilooja prof Roman Toi Kanadast meenutab Eesti ja Soome koorimuusika kontakte Torontos. Konverentsi lõpetab Eesti Muusikaakadeemia professor dr Urve Lippus ettekandega ?Veljo Tormis ? Soome helilooja?.

Ettekandeile järgnevas kontsertosas esitab Eesti TV tütarlastekoor Aarne Saluveere juhatusel Veljo Tormise soomeainelisi helitöid.

PAAVO JÄRVI DEUTSCHE KAMMERPHILHARMONIE EES

Saksamaa ühe tuntuma kammerorkestri, Bremenis resideeriva Deutsche Kammerphilharmonie peadirigendina sel aastal alustanud Paavo Järvi on oma uue orkestriga andnud juba üksteist kontserti kuue erineva kavaga. Ta esines kõigepealt mais Leipzigi Bachi festivalil ning t?ehhi muusika kavaga Frankfurdi Alte Operis (Janaček, Dvořák, Martinu); juunis järgnesid kavad, milles Stravinski kaks süiti ja ?Dumbarton Oaks?, Bartóki III klaverikontsert tähtpianist Piotr Anderszewskiga solistina ning Beethoveni V ja VII sümfoonia; neid mängiti Bremenis, Strasbourg?is, Gütersloh?s ning Kölni Filharmoonias.

Augustikuist sarja alustas Paavo Järvi debüüdiga Salzburgi festivalil 20. VIII, järgnenud on kontsert Hannoveris 22. VIII, kaks õhtut Bremeni esindussaalis Die Glocke 24. ? 25. VIII ning kontsert Berliini Filharmoonia suures saalis 30. VIII. Kõlanud on kavad, milles haruldusena austria-ameerika helilooja, tunnustatud filmimuusikaautorinaHollywoodissurnud Erich Wolfgang Korngoldi (1897 ? 1957) ?Sümfooniline serenaad? B-duur keelpillidele (1947) ning R. Straussi sekstett ooperist ?Capriccio?, Beethoveni III klaverikontsert Londonis asuva soome pianisti Olli Mustoneniga solistina ning Beethoveni VIII sümfoonia, Berliinis ka Mirzajevi klaverikontserdi maailmaesiettekanne (O. Mustonen) ja Poulenci kontsert 2 klaverile (sol. türklannadest õed Güher ja Süher Pekinel).

Pärast hooaja avamist 17. IX ja 11 kontserti Cincinnati SOga toob Järvi selle orkestri Euroopa-reisile (Austria, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Holland) ning pärast taas New Yorki.

ARVO PÄRT JA TÕNU KALJUSTE TORINOS

Arvo Pärdi peatse juubeliaasta eel tutvustab itaallaste kuulus Torino 27. ?Settembre Musica? (4. IX ? 3. X) nädala jooksul põhjalikumalt ka tema loomingut, ettekandjaiks peamiselt Eesti muusikud. 6. IX õhtul alustatakse sarja San Filippo kirikus, mil Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Itaalia Raadio Rahvusliku SO (Orchestra Sinfonica Nazionale della Rai) esituses kõlavad Tõnu Kaljuste juhatusel ?Cantus in Memory of Benjamin Britten?, ?Lamentate? Itaalia esiettekanne (sol Momo Kodama), sümfoonia nr 1 ja ?In principio?.

8. IX esitab EFK, dirigendiks Kaljuste, Bose kloostri Monastica Ecumenica kirikus Magnanos kahel korral Pärdi suurteose ?Kanon pokajanen?. Neljas kontsert Kaljustega 10. IX taas San Filippos, kavas ?Ein Wallfahrtslied?, ?Orient & Occident?, ?Fratres?, ?Trisagion? ja ?Te Deum?, esitajaiks EFK ja Tallinna Kammerorkester.

11. IX esitavad Pärti San Filippos The Hilliard Ensemble, organist Christopher Bowers-Broadbent ja Xenia Ensemble: ?Pari intervallo?, ?Es sang vor langen Jahren?, ?Spiegel im Spiegel?, ?My Heart?s in the Highlands? ja ?Stabat Mater?. Viimane kontsert Pärdi loomingust läheb Paul Hillieri juhatusel 12. IX samas kirikus, esitajaiks Hilliard Ensemble ja instrumentalistid, organist ning meie EFK, kavas ?De Profundis?, ?Most Holy, Mother of God?, ?Littlemore Tractus?, ?And One of the Pharisees…?, ?An den Wassern…? ja ?Miserere?. Pärast festivali esineb EFK P. Hillieri käe all veel 14. IX Perugia San Pietro basiilikas ning 16. IX Milano San Stefano Maggiore basiilikas suvel Eestiski tutvustatud kavaga ?Arvo Pärt ja varajane muusika?.

7. IX korraldab festival Torino moodsa ja kaasaegse kunsti galeriis vestlusõhtu Arvo Pärdist (?Incontro con Arvo Pärt?), kus kõnelemas Nora Pärt, Livio Aragona, Tõnu Kaljuste ja üks festivali juhte, rumeenia päritolu tuntud helilooja ja muusikategelane Roman Vlad. Ürituse koordinaator on Torino festivali teine kunstiline juht Enzo Restagno, kes esitleb samas ka oma uut Arvo Pärdist kirjutatud raamatut.

 TEATER

PRIIT VÕIGEMAST SILMITSI ?TERRORISMIGA?

4. IX esietendub Ugala suurel laval Vladimir ja Oleg Presnjakovi näidend ?Terrorism?. Praegu kuumimate ve-ne autorite esikteose toob oma de-büütlavastusena vaatajate ette Priit Võigemast.

Hoolimata agressiivsest pealkirjast, mis manab silme ette kukkuvad tornid ja pantvangid, ei kõnele ?Terrorism? sõnagi poliitikast. Vastupidi, nagu väidavad ka loo autorid, saavad suured, ühiskondlikus plaanis toimuvad nähtused alguse argitasandilt, inimeste igapäevase elu sfäärist. Nii avanevadki vaataja ees paigad, mis pole võõrad meist kellelegi: kodu, töökoht, park? Ja tegelased, kes lavale astuvad, on tavalised inimesed, mitte fanaatikuist pommivööga enesetapjad.

Filmilikult üles ehitatud näidend näitab terrorismi lihtsas ja kõigile äratuntavas plaanis, tehes seda pigem humoorikalt kui traagiliselt.

Loo lavakujunduse on teinud Mihkel Ehala, rohkeid tegelasi kehastavad Hilje Murel, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Aarne Soro, Meelis Rämmeld, Tanel Ingi, Martin Algus, Ott Aardam ja Arvo Raimo.

NUKUTEATRIS ESIMENE UUS-LAVASTUS ?ISEKAS HIIGLANE?

5. IX kell 12 esietendub Eesti Riikliku Nukuteatri 53. hooaja esimene uuslavastus, Oscar Wilde? i muinasjutul põhinev ?Isekas Hiiglane?.

Lavastaja ja dramatiseerijana debüteerib EMA kõrgema lavakunstikooli nukukunsti magistrant Maria Usk, lavastuse kunstnik on Rosita Raud ja muusika autor Mari Amor (samuti EMA kõrgema lavakunstikooli nukukunsti magistrant), mängivad Laura Nõlvak ja Liivika Hanstin.

Südamlik lavastus esitab loo Hiiglasest, kelle aias lapsed iga päev mängimas armastasid käia. Ühel päeval tuli Hiiglane koju ja ajas lapsed oma aiast välja. Üksildases aias ei meeldinud enam lindudele laulda ja isegi puud unustasid õitsemise. Kõledast aiast tundsid rõõmu vaid Lumi ja Pakane. Kuna Hiiglase aeda ei julgenud tulla Kevad, Suvi ega ka Sügis, oli seal alati Talv. Hiiglane ootas pikisilmi Kevadet, kuid Kevad ei tulnud. Viimaks taipas Hiiglane, milles asi. Etendustele oodatakse kõiki muinasjutu-sõpru alates 3. eluaastast.

KOMÖÖDIAFESTIVAL TARTUS

9. ?11. IX toimub Tartus teatrifestival ?Komöödia?, kus esitatakse Eesti parimaid naljalavastusi.

Komöödiafestivalil mängitakse mitme Eesti teatri lavastusi: ?Vigased pruudid? (Vanemuine), ?Hunt ja seitse kitsetalle ja ?Ice Cream? (ERN), ?Orav ja Meri? (Supiteater), ?Kolumats? (VAT), ?Palju õnne argipäevaks!? (Linnateater), ?Täismäng? (Rakvere teater), ?Koturnijad? (Ugala) jt. 10. IX esietendub ka Eesti Draamateatri uuslavastus, Andrus Kiviräha monotükk ?Aabitsa kukk?, mille lavastab autor ise ja kus mängib Tõnu Oja.

HEIDMETSA ?INSTINKT? NOPPIS MAINEKA AUHINNA

Rao Heidmetsa nukufilm?Instinkt? võitis Jaapani mainekal Hiroshima festivalil ?ürii eripreemia.

Auhinna juurde kuulunud kaaskirjas märkis rahvusvaheline ?ürii, et Eesti filmpakubhuvitavaversioonimaailmaloomisest. Samuti tõstsid hindajad esile filmiheadanimatsiooni.Hiroshimafestivali hinnatakse animafilmiringkondades sama kõrgelt kui Prantsuse Annecy ja Kanada Ottawa animafestivali. Möödunud aastal valminud 10-minutilisele nukufilmileonseekordneauhindjubakümnes. ?Instinkti? on premeeritud Saksamaa, Läti, Portugali, Egiptuse, Venemaa ja Ukraina festivalidel, rida festivale seisab veel ees.

? MEDIA Plus toetas Eesti kolme filomiprojekti.EuroopaKomisjoniaudiovisuaaltööstust toetav programm MEDIA Plus tegi teatavaks programmi arendustoetuste esimese vooru ning festivalitoetuste taotlusvooru tulemused. Arendustoetuste voorus eraldati toetust järgmistele projektidele: Baltic Film Productioni dokfilmiprojekti?Mariateatrifantoom? arenduseks 20 000 eurot ja Taska Filmi mängufilmiprojekti?Kass-poiss?arenduseks 30 000 eurot. Festivalitoetuste taotlusvoorus said suurima võimaliku toetuse 35 000 eurot, Pimedate Ööde filmifestivali korraldajad.

2004. a algusest on Eestile eraldatud toetusi 150 000 euro eest: aasta alguses toetati 40 000 euroga Eetriüksuse (Ruut) dokumentaalfilmiprojekti?Lotmanimaailm? ning euroopa filmidelevitamiseks eraldati kokku 25 000 eurot firmadele Arte Nouveau, BDG ja Estinfilm. Kõige rohkem on Eesti tootjafirmadesitanud projekte arendustoetuste taotlusvooru. Praegu on seal hindamisel neli Eesti projekti, nende kohta peaks vastus tulema oktoobris. Eelmisel aastal ulatus programmi MEDIA Plus poolt Eestile eraldatud toetuste kogusumma 542 000 euroni.

?SUBJEKTIIVNE KAAMERA? SÕPRUSES

9. ja 10. IX näidatakse kinos Sõprus Baltimaade dokfilmiprogrammi?Subjektiivne kaamera?, mis tutvustab Eesti, Läti ja Leedu uuemaid ühiskonnakriitilisi, provokatiivseid, poleemikat tekitavaid autorikeskseid dokfilme.Linastuvad:?Vali kord?, juba enne valmimist legendaarse Esto TV nägemus uuest maailmakorrast, ja Karlovy Vary võistlusprogrammis osalenud Läti täispikk dokfilm?Kui viimane tund on tulemas?, groteskne lugu kaasaegsetest usukuulutajatest, kes püüavad Riia tänavail kõndides inimesi usku pöörata. Linastub kaks uut eesti dokfilmi:GertGrünbergirassismikäsitlev ?Võõras? ning Liina Tri?kina ?Elluastujad?, kahe 18aastase Tallinna tüdruku videopäevik. Programmis on ka juba klassikaks saanud Juris Podnieksi (Läti) dokfilm1986.aastast?Kas on kerge olla noor??. Filmide järel peetakse 10. IX õhtul avalik diskussioon eetika ja provokatsiooni teemal dokumentalistikas. EESTI FILMI SIHTASUTUSE 2004. AASTA II POOLAASTA TOETUSE TAOTLUSVOORUD

15. IX 2004, dokumentaalfilmide arendus- ja tootmistoetustaotlused. Dokumentaalfilmidetoetusteeelarve on 2004. aastal 6 000 000 krooni, I poolaastal eraldati 4 580 000 krooni, eraldamata on 1 420 000 krooni. 15. IX 2004, täispikkade mängufilmide arendustoetustaotlused. Täispikkade mängufilmidearendustoetusteeelarve 2004. aastal on 1 000 000 krooni, I poolaastal eraldati 400 000 krooni, eraldamata on 600 000 krooni. 15. XI 2004, täispikkade mängu-filmide stsenaariumitoetustaotlused. Täispikkade mängufilmidestsenaariumi-toetuste eelarve 2004. aastal on 120 000 krooni, I poolaastal eraldati 55 000 krooni, eraldamata on 65 000 krooni.

Muude toetus- ja filmiliikideosastoetustaotluste esitamiseks tähtaegu kehtestatud ei ole. Eesti Filmi Sihtasutus võtab toetustaotlusi vastu esmaspäevast neljapäevani kella 10 ? 16. Vt ka www.efsa.ee

? Eesti Televisioon ja Eesti Filmi Sihtasutus kuulutavad välja konkursi dokumentaalfilmide sarja ?Eesti lood? uutele ideedele. 2003. aastal Eesti Televisiooni ja Eesti Filmi Sihtasutuse initsiatiivil algatatud filmiprogramm, dokumentaalfilmide sari ?Eesti lood? on lõpetamas teist aastaringi.

2003. aastal valmis 16 ?Eesti lugude? sarja filmi,alatesoktoobrikuustjõuavadEesti Televisiooni ekraanile 12 uut sama sarja raames toodetud filmi.

?Eesti lood? on väikese eelarvega pooletunnised tõsielufilmid,miskeskenduvad inimestele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Tegemist on spetsiaalselt teleformaati planeeritud dokumentaalfilmidega,milletootmistrahastavadühiselt Eesti Televisioon ja Eesti Filmi Sihtasutus.

2005. aasta ?Eesti lugude? tootmiseks kuulutatakse välja uute ideede konkurss. Saabunud ideekavandite hulgast valivad ETV ja EFS esimeses voorus välja 20 huvipakkuvat, lõppvalikusse teises voorus jääb 14 filmiprojekti.2005.aasta ?Eesti lugude? ideekavandite esitamise tähtaeg on 27. september 2004. Filmiprojektid palutakse saata ühes eksemplaris aadressil: Eesti Televisioon, Faehlmanni 12, Tallinn 15029, Marje Jurt?enko, märgusõnaks ?Eesti lood?.

 MEEDIA

31. VIII esitleti Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses lasteajakirja Täheke septembrinumbrit. Number on eriline seetõttu, et selle said Hansapanga toetusel kingiks kõik esmakordselt eesti kooli minevad lapsed.

Hansapank ja kirjastus Perioodika soovivad ajakirja kinkimisega kõigile värsketele koolilastele toredat ja teadmisterohket kooliaastat. Igale ajakirjapakile lisandub ka üks Tähekese plakat, millega saab soovi korral kooliruume kaunistada.

Ajakirja number on koolimineku teemaline ja selle eesmärgiks on tutvustada ajakirja eesti lastele, ärgitamaks neis huvi lugemise ja omaloomingu vastu.

Ajakirja esikaane on joonistanud armastatud lastekunstnik Edgar Valter, kujutades sellel oma lemmiktegelasi pokusid lugemist õppimas. Tähekeses ilmus ka intervjuu septembris 75. juubelit tähistava vanameistriga, kus ta oma kooliteed meenutab. Valteri illustratsionidega aabitsa autor, lastekirjanik Leelo Tungal räägib samuti oma kooliteest ja aabitsa tegemisest.

Veel ilmusid Tähekeses koolijutud Andrus Kivirähalt ja Kristiina Kassilt ning luuletused Heiki Vilepilt. Ajakirja keskosast saab lugeja ise meisterdada väikese raamatu, mis sisaldab populaarse lastesaate ?Buratino tegutseb jälle? laulutekste, autoriks saate stsenarist Wimberg.

Koolidesse minev partii on Hansapanga ja kirjastuse Perioodika kingitus eesti lastele. Septembrikuu ajakirja tiraa? on 15 000 eksemplari. Ajakirja hind on 15 krooni. Ajakiri Täheke on vanim järjepidevalt Eestis ilmunud lasteajakiri. Ajakirja sihtgrupp on 5-10 aasta vanused lapsed.

 VARIA

FOTONÄITUS XX SAJANDI KAUNITEST JA KUULSATEST EESTI NÄITLEJATEST.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi suvenäitus ?Iginaiselik, igimehelik ligi veab meid?? on trepihallis vaadata kuni 12. IX .

Romantilise alatooniga näitusel esitletakse nii rahvusvaheliselt tuntud staare kui ka varalahkunud andekaid artiste: imetleda võib laulja Georg Otsa, operetiprimadonna Milvi Laidi, armastatud draamanäitlejate Ants Eskola, Aino Talvi, Erna Villmeri, filmitähtLeonhardMerzini jpt portreesid ning tähtsamate rollide ülesvõtteid.

Väljapaneku on koostanud teatri- ja muusikamuuseumi teadurid Kalju Haan ja Kirsten Simmo, kujundanud Liina Unt. Üritus alustab ?Eesti kutseline teater 100? juubeliprogrammi muuseumis.

ÕPILASPILETIGA TASUTA MUUSEUMISSE

SA Virumaa Muuseumid pakub õpilastele kooliaasta alguse puhul võimalust külastada muuseume tasuta. Õpilaspileti ettenäitamisel saab vaadata ekspositioone Rakvere Näitustemajas ja Rakvere linnakodaniku muuseumis ning veeta koolinädala esimese laupäeva linnuses möllates.

? 1. septembril avati Härnösandis mitmekülgne rahvusvaheline näitus ?Uued Euroopa Liidu riigid Läänemere ääres ? Eesti, Läti, Leedu ja Poola?.

Näitus on väljas Härnösandi raamatukogus, seal näidatakse nelja Läänemere-äärse riigi kirjandust, rahvariideid ja esemeid ning jagatakse riike tutvustavaid trükiseid. Näituse korraldasid Info Point Europa Härnösand ja Härnösandi raamatukogu koostöös Eesti Instituudi ning Läti ja Leedu saatkonnaga Rootsis. Näitus jääb avatuks 23.septembrini.

 TEADUS

ROOTSI KUNINGLIKU TEHNIKA-TEADUSTE AKADEEMIA DELEGATSIOON TALLINNAS

Rootsi Kuningliku Tehnikateaduste Akadeemia 33-liikmeline delegatsioon tutvus kolme päeva jooksul (26. ? 28. VIII) Tallinna teadusasutustega ning arutas Eesti teadlastega koostöö arendamise probleeme.

26. VIII olid Rootsi teadlased vastuvõtul välisministeeriumis ning külastasid Tallinna Tehnikaülikooli, toimus kohtumine Eesti Teaduste Akadeemias. Ülevaate Eesti TA tegevusest andis akadeemia president Jüri Engelbrecht, Rootsi Tehnikateaduste Akadeemia tegevusest kõneles delegatsiooni juht, akadeemia president Lena Torell.

Eesti ja Rootsi tehnikateadlaste traditsiooniline koostöö on eriti süvenenud pärast Eesti taasiseseisvumist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming