Uudised

Priit Kuusk, Heili Vaus-Tamm, Villi Ehatamm

Kunst  

?7. II avati rahvusraamatukogu fuajees Eesti Kujundusgraafikute Liidu korraldatud graafilise disaini näitus ?Trükitud 2004?. 2003. aasta sügisel alustatud näitusesari eksponeerib kõike, mille valmistamiseks on kasutatud mis tahes trükitehnoloogiat. Näitusel osalevad Ivar Sakk, Marko Keki?ev, Mait Kroonmann, Tõnu Kaalep, Martin Pedanik, Andrei Korma?ov, Mart Anderson, Tiiu Pirsko, Heino Prunsvelt, Kristjan Mändmaa, Ruth Huimerind, EKA üliõpilased Samuel Vincent Paal, Kristjan Jagomägi, Anton Koovit. Tänavuse näituse eripära on rõhuasetus tüpograafiale ja uute tegijate jõuline esiletulek. Oskus kirja kasutada on graafilise disaineri professionaalsuse alustala. Samuti on rõhk Eesti oludes suhteliselt eksklusiivse harrastusena tunduval uute kirjatüüpide loomisel.

?9. II avati Hobusepea galeriis Eveli Variku fotonäitus ?(H)alastus?. See väljapanek on eelmisel nädalal Kunstihoone galeriis avatud ?Armukese? järg. Variku fotod on sündinud tütarlapsest naiseks-emaks-armukeseks-hüljatuks-vabaks sirgumise läbielamiste ja kogemiste emotsioonidest ning vahendavad päevikuvormis aistinguid radadest, kodadest ja ligimestest.

?9. II avati Ühispanga galeriis noorte kunstnike kuu raames näituseprojekt ?Märka märki?.  See on noorte moekunstnike moemärkide/logode näitus. Näitusest võtab osa 15 omanäolise stiiliga moemärki: Evelyn Toomistu, Hanna Korsar, HULA, KalaMari, Kriss Soonik, Krõõt Nõmmela, Liisi Eesmaa,  Maria Tennof, Sigrid M Leis, Tiina Talumees, Triin Kärblane, Triinu Pungits, Vampyr, Vassilissa ja õed Laugased. Näitust kureerib Hausi galerii, korraldavad õed Laugased.

?11. II ? 10. III on arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalao galeriil väljas ameerika arhitektuuriajaloolase John Margoliesi fotonäitus.  Enam kui 25 aastat on Margolies käinud aparaat käes, risti-põiki läbi Ameerika, et leida ja teha pilte Ameerika hääbuvast kaubanduslikust arhitektuurist. Näituse on korraldanud Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi hariduse ja kultuuri büroo kultuuriprogrammide osakond. Eestis esitleb näitust Ameerika saatkond. Täna kell 15 peab John Margolies loengu ?Unistuste paleed?, milles käsitleb USA kinoarhitektuuri.

?9. II avati riigikogus naivistliku maalikunstniku Heino Lillepuu näitus. Väljas on kunstniku uued pildid veeuputuse, suhkrutrahvi ja Lihula lahingu teemal.

?3. II avati Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses Rootsi suursaadiku Dag Harteliuse osavõtul näitus ?Pikk-pikk teekond: Ilon Wiklandi lugu?. Mahukas väljapanek on pühendatud tuntud eestirootsi raamatuillustraatori  75. sünnipäevale. Wiklandi jõudmine Rootsis illustraatorina tippu ongi see ?pikk-pikk teekond?, mille algusest räägib samanimeline lasteraamat. Kui esimese lapsepõlveloo tähendas üles Rose Lagercrantz, siis järgmise raamatu ?Epp, Sammeli ja mina? pani kirja juba Ilon Wikland ise. Need kaks lapsepõlvelugu on kunstniku taasühendanud oma sünnimaaga.

?10. II andis metallikunstnike ?tüdrukutebänd? F. F. F. F. ametlikult teada, et nad lähevad laiali. Pea kümme aastat kestnud loomingulise koostöö ajal on effid esinenud edukalt nii Eestis kui välismaal. Neid on tunnustatud korduvalt nii kitsamas erialainimeste ringis kui ka auhinnatud mitmete kultuuripreemiatega. Pärast viimast ühisesinemist Iirimaal otsustas rühmitus, et senises koosseisus (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar ja Maria Valdma) pole nende ühisloomingul enam mõtet. Kes tahab keskenduda soolokarjäärile, kes on sukeldunud poliitikasse, kes koduellu ? Aga kuulda saab neist kõigist kindlasti veel.

?Eesti Kunstimuuseumi külastajate arv kasvas möödunud aastal üle-eelmise aastaga võrreldes kümne tuhande kunstihuvilise võrra. 2004. aastal külastas kunstimuuseumi seitset muuseumi üle 195 000 inimese. Aasta populaarseimaks näituseprojektiks kujunes kevadel Kadrioru lossis eksponeeritud Albrecht Düreri graafika väljapanek ja sellega kaasnevad sündmused (12 000 vaatajat-kuulajat).

?14. II kell 14 esitletakse EKMi Rüütelkonna hoones raamatuid ?Eesti kunst. 101 teost Eesti kunstimuuseumi kogudest?, ?Kunstnik ja tema kodu. C. T. von Neffi kunstikogu Piira ja Muuga mõisast? ja Kiwa ?Roboti tee on nihe. Salatühik?. Albumi ?Eesti kunst. 101 teost Eesti Kunstimuuseumi kogudest? eesmärk on tutvustada kunstimuuseumi kullafondi teoseid XIX  sajandi teisest veerandist kuni 2002. aastani. Tiina Abel annab ülevaate baltisaksa ja II maailmasõja eelsest eesti kunstist, Eha Komissarov käsitleb nõukogude perioodi kunsti ning Hanno Soans viimase viieteistkümne aasta hit-teoseid. Koostajad on Abel, Komissarov, Soans ja Kädi Talvoja. Kujundaja on Anu Lemsalu. ?Kunstnik ja tema kodu. C. T. von Neffi kunstikogu Piira ja Muuga mõisast? on EKMis 2003/2004. aastal toimunud näituse  kataloog, mille väljaandmise eesmärk on tutvustada Peterburis tsaari õukonnas karjääri teinud baltisaksa kunstniku kaht maakodu ning seal kunagist kunstikogu. Kataloogi on koostanud Tiina Abel, kujundanud Andres Tali.

?7. II andis Enn Tegova Vanemuise teatri väikeses majas järgmise ?tARTu? kunstikuu korraldusõiguse üle Tartu Kõrgema Kunstikooli delegatsioonile. Pidulik tseremoonia toimus enne festivali sõlmürituse, Mart Kivastiku näidendi ?Külmetava kunstniku portree? viimast etendust. Festivali üldjuhilt Tegovalt võtsid  kunstikuud sümboliseeriva teatepulga vastu kunstikooli rektor Vallo Nuust ja tekstiilikunsti osakonna tudengid. Kunstikuud sümboliseeriv kunstikarjase sau pandi hoiule Mati Karmini ?Miinivankrisse?.

?10. II avati Tartu Kunstimaja suures saalis Jaan Paavle videoinstallatsioonide näitus ?Ma ütlesin ja ütlen?. Juubeli- ja retrohõngulise näituse eesmärk on avada kunstnikku läbi bre?neviaegse eksperimentaalfilmi, luulesaate ning kõige uuemas töös avalduse kaudu õhtumaise kultuurikandja vaimset arengut pärssivatest ideedest.

?Kuni 21. II on Tartu Kunstimaja galeriis väljas Valdur Ohaka tööde näitus ?Põlenud maalid?. Näituse põhiosa moodustavad eskiislikud ja mängulised väikemaalid ja joonistused, mis päästeti kunstniku 1991. aasta koduateljee põlengust. Tulejäljed paljudel maalidel ? söestunud pinnad, kõrbenud värv, aga vahel ka kompositsiooniliseks tervikuks sulanduv leegi varjutus ? ning vaataja peas tiksuv teadmine paljude meistritööde hävingust suunavad paratamatult mõtted kunstiteose haprusele. Eksponeeritud on ka kunstniku 1940. aastate lõpu etüüde ja ideekavandeid.

?10. II avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis näitus ?Loomad ja antiik?.  Väljapanek tutvustab antiikkreeka jumalaid ning nende sümbolloomi, ohvriloomi, koduloomi ja väljamõeldud fantastilisi loomi kreeka mütoloogiast. Näituse kuraatorid on Külli Valk ja Jaanika Tiisvend.

?10. II avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis Kurt Heilingi näitus ?100 päeva pildid ja dialoog nädalapiltides?. Eestis elav Viinist pärit muusik, kunstnik ja literaat Heiling (sünd 1956) eksponeerib oma töid Tartus esmakordselt. Väljapaneku esimene pool annab ülevaate kunstniku ja tema Austrias elava sõbra Peter Kedli piltide vahetusest, sest nad otsustasid igal nädalal saata teineteisele ühe pildi.  Teises osas on väljas postkaardisuurused pildid, kunstnik tegi neid järjekindlalt iga päev. Näitus avati performance?iga, kus Heiling tekitas elektroonilisel kirikuorelil nii üksi kui koos eesti trompetisti Kaido Pihelgasega kõikvõimalikke helisid.

?Homme on Pärnu uue kunsti muuseumis kultuuripäev: kell 11 algab Mati Põldre ja Mark Soosaare filmi- ja fotokunsti meistriklass, kell 12 peab Lilian Hansar loengu ?Miljööväärtused eesti ja naabermaade väikelinnades?. Hansari loengut saadab rikkalik slaidiprogramm.

?Kuni 28. II on Viljandis Kondase keskuses  vaadata EKA õppejõu Jarõna Ilo söejoonistuste näitus ?Päevik?. Väljas on  50 söejoonistust kunstniku rohkearvulisest käeteemalisest seeriast.

?Kuni 16. II on Baierimaa kuurordis Bad Birnbachis vaadata eesti ja austria kunstnike ühisnäitus. Eestit esindavad Andres Tolts (maalisari ?Tekstuurid?), Mare Vint (graafilised sarjad ?Müürid? ja ?Maa ja taeva vahel?) ja Mare Mikoff (installatsioon ?Ta kuuleb. Ta näeb?). Austria poolt on väljas Regina Riederi fotod ja Peter Riederi maalid. Näituse patroon on krahvinna Christine Esterhazy.

 

Kirjandus

 

?26. I esitles Eesti Suursaatkond Berliinis rahvuseepose ?Kalevipoeg? uut saksakeelset väljaannet. Esitluse juhatas sisse teose väljaandja, prof. dr. Peter Petersen Hannoverist, kes pidas vaimuka lühiettekande ?Kavipoeg heute ? psychotherapeutische Aspekte des estnischen Nationalepos für unsere gegenwärtige Kultur?. Loengu täistekst on avaldatud eepose saksakeelse väljaande järelsõnas.

Loengule järgnes 1. vaatus VAT Teatri populaarsest lavastusest ?Kalevipoeg ? The Cool Estonian Epic?. Saatkonna ruumes avati ühtlasi Rahvusraamatukogu rändnäitus ?Kalevipoeg? ? üks ennemuistne jutt? ning valik eesti nahakunstnike Kalevipojaköiteid.

 

Teater

 

?Homme esietendub Tallinna linnateatri Põrgulaval A. H. Tammsaare ? E. Nüganeni ?Tõde ja õigus. Teine osa? Elmo Nüganeni lavastuses. Ühtlasi avab lavastus eesti teatri aastale (2006) pühendatud sündmuste rea Linnateatris. Lavastuse kunstnik on teatri peakunstnik Iir Hermeliin, muusikaline kujundaja Riina Roose, osades Aarne Üksküla (külalisena), Argo Aadli, Elisabet Tamm jpt. Linnateater plaanib Eesti Teatri Aasta raames välja tuua ka A. H. Tammsaare ?Tõe ja õiguse? IV osa, samuti Nüganeni lavastuses.

Linnateatri iga-aastase sünnipäevatraditsioonina minnakse homme hommikul Metsakalmistule, kus lahkunud kolleegide haudadel süüdatakse küünlad ning meenutatakse möödunud aegu. Õhtul pärast esietendust aga antakse üle kolleegipreemiad tänastele Linnateatri töötajatele.

?17. II kell 19 esitatakse Eesti Draamateatri maalisaalis eesti uudisdramaturgiat tutvustavas sarjas ?Esimene lugemine? Jaan Krossi ?Vastutuulelaeva?, autori samanimelise romaani dramatiseeringut. Loevad Guido Kangur, Hendrik Toompere, Raimo Pass, Riina Maidre, Harriet Toompere, Mari Lill, Ester Pajusoo, Taavi Teplenkov, Sulev Teppart, Jaanus Orgulas, Anti Reinthal, Ain Lutsepp või Lembit Ulfsak, Ott Sepp, lavastajana juhendab Aleksander Eelmaa.

1987. aastal ilmus Jaan Krossi romaan ?Vastutuulelaev?, mis räägib Naissaarelt pärit maailmakuulsast optikust Bernhard Schmidtist (1879 ? 1935). Kui Tõnu Kaljustel küpses paar aastat tagasi Nargen Opera plaan, telliti Krossilt romaani dramatiseering, esitamiseks tollesama Schmidti kodusaarel, tulevases Naissaare ooperimajas.

?16. II kell 16 toimub A. Särevi kortermuuseumis salongiõhtu ?Rahel Olbrei ja Hanno Kompus ? kaaslased elus ja kunstis?. Ballettmeistri, pedagoogi ja tantsija Rahel Olbrei (1898 ? 1984) ning lavastaja, kunstikriitiku ja arhitekti Hanno Kompuse (1890 ? 1974) kirju, mälestusi ning artikleid loevad Helgi Ilo, Kalju Orro ja Iivi Lepik.

 

Muusika

 

EMA avas uued

kontserdisarjad

Eesti Muusikaakadeemia alustas 4. II kolme uue kontserdisarjaga: ?Jazz akadeemias?, ?Viini klassikast kaasajani? ja ?Jubilate 2005?.

Kontserdid toimuvad kuni 17. XI EMA kammersaalis, esinejateks EMA parimad üliõpilased. ?Jazz akadeemias? kontsertidel astuvad üles ka Sibeliuse akadeemia üliõpilased ning õppejõud.

 Sarja ?Jazz akadeemias? kontserdid toimuvad 31. III, 5. ja 19. V ning ideeks on tutvustada laiemale publikule noori Eesti jazzmuusikuid, kes õpivad EMA 2004. aastal avatud jazziosakonnas.

?Viini klassikast kaasajani? muusikaõhtud kõlavad kevadhooajal 17. II, 10. III ja 21. IV. Kontserdisarja üks eesmärke on tutvustada uut kontsertklaverit Bösendorfer, mis saabus EMAsse mullu septembris.

Kontserdisari ?Jubilate 2005? on pühendatud eesti heliloojate, 2005. aasta juubilaride loomingule. Kuulda saab  22. III Eduard Oja (100), 12. IV Eduard Tubina (100), 27. V Eino Tambergi (75), 13. X Veljo Tormise (75) ning 17. XI Arvo Pärdi (70) muusikat. Esitusele tulevad heliloojate loomingu paremikku kuuluvad teosed, samuti saab kuulata ka mitmeid esiettekandeid.

?Marika Pärk valiti Eesti Kontserdi töötajate poolt aasta inimeseks. Tiitli ja kingituse saab Eesti Kontserdis töötav isik, kes kogub salajasel hääletusel kõige rohkem kolleegide poolthääli. Kolleegide hinnangul teenis Marika Pärk tunnustuse sellega, et on olnud hingega oma töö juures, suhtunud kontserdimajja kui hoolas perenaine ning olnud kaastöötajate ja alluvatega suheldes äärmiselt sõbralik ja mõistev.

Aasta inimene 2005 tiitliga pärjatud Marika Pärk töötab Pärnu kontserdimaja direktorina alates selle avamisest 2002. aastal. Eesti Kontserdi aasta inimese tiitli on pälvinud pearaamatupidaja Tiia Tiido, vanemlavameister Jüri Korjus, Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra ja produtsent Merle Kollom.

?Stuttgarti mainekal uue muusika festivalil ?Eclat? juhatas Olari Elts kahe uue teosega kava festivali pealaval, Stuttgarti Theaterhausis SWR Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkestri ees. 30. I kõlas Olari Eltsi dirigeerimisel maailmaesiettekandes koguni viis teost: Hanna Darboveni ?Sinfonie Opus 27? 30 instrumendile, Heinz Holligeri kooriteos ?Shir Shavur? (12 David Rokeah? luuletust, esitajaks SWR Vokalensemble Stuttgart), Michael Reudenbachi ?Musik für Orchester II?, Ivan Fedele ?Odos? soolo-oboele ja koorile (solist Heinz Holliger) ning Stuttgarti kompositsioonipreemia laureaadi Sven-Ingo Kochi ?Und.Weit.Flog? suurele orkestrile.

1. II kõlas Olari Eltsi käe all lõppkontsert, kus tuli esiettekandele kaks ulatuslikumat teost SWR Big Bandi kaastegevusel: Bernd Konradi ?Stepping Stone ? I have a dream? suurele orkestrile ja bigbändile ning Erkki-Sven Tüüri ?Big Band meets Symphony Orchestra? (sümfoonia nr 5) bigbändile, elektrikitarrile ja orkestrile, solistiks Adrian Belew.

25. ja 26. II teeb Olari Elts oma debüüdi USAs Cincinnati Sümfooniaorkestri ees. Music Hallis kõlavad mõlemal õhtul muusika Mozarti ooperist ?Idomeneo?, Raveli klaverikontsert G-duur, kus solistiks Olli Mustonen, F. Liszti/J. Adamsi ?Must Gondel? ning ?ostakovit?i sümfoonia nr 9.

?Ladinaameerika klaverimuusika, s.o tangod, valsid ja lüürilised palad kõlavad ühe hooga teisipäeval, 15. II Mustpeade maja Valges saalis. Sõbrapäeva tasuta kontserdil pakuvad Argentiina saatkond Helsingis ja Tallinna Filharmoonia sari ?Diplomaatilised noodid? publikule fantaasia- ja värviküllase kava: kõlavad Argentiina heliloojate Ginastera, Piazzolla, Guastavino ja brasiillaste Villa-Lobose ning Nazarethi teosed.

?veitsis elav argentiinlasest pianist Luis Ascot ühendab endas ladinaameerika riukalike rütmide maagia ning Euroopas tunnustatud klaverikooli peenuse. Kriitikud on öelnud, et tema mäng on kaasakiskuv, balansseerides rahvamuusikal põhinevate rütmide vabaduse ning peene fantaasia piiril.

?Noor pianist Kadri-Ann Sumera, Ensemble Moderni stipendiaat, esineb laupäeval, 12. II kell 19 Tallinna nukuteatri mustas saalis. Kadri-Ann Sumera esituses tuleb eesti nüüdismuusika klassikute (Sumera, Tüür, Pärt, Eller) looming ettekandele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud valgusruumis, kaasa teeb t?ellist Ardo Västrik.

Muusikast inspireerituna püüavad seda nähtavaks ning lihtsamalt mõistetavaks muuta videokunstnik Taavi Varm ning nukuteatri valgustaja Oliver Kulpsoo. ?Minu jaoks on muusika väga visuaalne. Klaverit mängides näen ma alati pilte ning saan innustust ümbritsevast ruumist,? põhjendab pianist kontserdi visuaalse kujunduse vajalikkust. Ürituse korraldajaks on Lepo Sumera Ühing, toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Film

 

Tootmistoetus kahele

mängufilmile

Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) kinnitas veebruari alguses kahe mängufilmi tootmistoetuse lepingud. Filmivõtted algavad märtsi alguses.

EFS ja RUUT sõlmisid lepingu täispika mängufilmi ?Kontserdireis? tootmiseks. Filmi eelarve on 19 miljonit krooni, EFS toetab tootmist 6 miljoni krooniga. Film  valmib Eesti-Saksa ühistööna, stsenaristid on Valentin Kuik ja Peeter Simm, viimane on ka filmi re?issöör, tootjafirma on RUUT, produtsent Artur Talvik. Simmi filmi võtted algavad märtsi lõpus ja kinoekraanile jõuab film käesoleva aasta oktoobris.

7. II sõlmisid EFS ja Rudolf Konimois Film OÜ tootmistoetuse lepingu mängufilmi ?Rehepapp? tootmiseks. Filmi planeeritav eelarve on 14 miljonit krooni, EFSi tootmistoetus on 6 miljonit krooni. ?Rehepapp? on Eesti-Soome-Itaalia koostööfilm, mille tootjad on Rudolf Konimois Film, Crea Video (Soome) ja Carlo De Usi Produzioni (Itaalia). Filmi produtsent on Anu Veermäe, stsenaristid on Rainer Sarnet, Giovanni De Feo ja Andrus Kivirähk. Sarnetile on ?Rehepapp? täispika mängufilmi re?issööridebüüt. Filmivõtted algavad 3. III Muhumaal ja film peaks kinodesse jõudma 2005. aasta lõpus.

EFS planeerib tänavu toetada vähemalt kolme täispika kodumaise mängufilmi tootmist. Lisaks tootmistoetuse lepingutele sõlmiti 7. II toetusleping

mängufilmiprojekti ?Ma olen veerev kivi? arendamiseks (EFS toetab 200 000 krooniga). Filmistsenaristid on Aare Tilk ja Mart Kivastik, re?issöör on Tilk.

?Re?issöör Wong Kar-Wai ?2046? valisid Euroopa Filmiajakirjanike Ühing 2004. aasta parimaks mitte-Euroopa filmiks. Tänasest jookseb see stiliseeritud ulmedraama kinos Sõprus. Wong Kar-Wai on tunnustatud kui üks Aasia säravaim re?issöör ja tänapäeva mõjukamaid filmitegijaid, kelle Briti filmiajakirjandus on ristinud Hiina Tarantinoks.

?OÜ MOVIES.ee tõi turule uue trendika ja noortepärase filmiajakirja MOVIESplus. Seni tasuta ajalehena Tallinnas ilmunud trükis pakub põnevat lugemist kõigile filmisõpradele. Keskendutakse peamiselt Hollywoodi toodangule, midagi antakse teada ka Eesti kinomaastikust. Neli korda aastas ilmuma planeeritud MOVIESplusi kaanehind on 29.90, maht on 52 lehekülge ja tiraa? 1500 eksemplari.

 

Varia

 

?8. II esitleti Tartu ülikooli nõukogu saalis raamatut ?Teadusmõte Eestis. Arstiteadus?. Eesti arstiteaduse viimaste aastate saavutusi käsitlev koguteos kuulub Eesti TA väljaantavate Eesti teadust käsitlevate nn siniste raamatute sarja. Raamatus annavad selle toimetajad  Eesti TA asepresident Ain-Elmar Kaasik ja Tartu ülikooli professor akadeemik Raivo Uibo ülevaate Eesti arstiteaduse arengust ja selle probleemidest. Raamatus käsitletakse meditsiinialast uurimistööd eelkõige sellealases peamises keskuses  Tartu ülikoolis, kuid ka teistes uurimisasutustes nagu Tervise Arengu Instituut, Eesti Kardioloogia Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Raamat hõlmab kokku Eesti 29 tuntuma meditsiiniteadlase töid ning siin leiavad kajastust nii Eestis riiklike teaduspreemiatena kui ka väljaspool Eestit rahvusvahelise tunnustuse osaliseks saanud tööd.  Raamatu kohta ütlesid tuunustavaid sõnu Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Teaduste akadeemia president Charles Villems.

 

?9. II toimus kell 18 rahvusraamatukogu suures saalis Budismi Instituudi selle aasta pidulik avaüritus, kus näidatakse Kim Ki-Duki filmi ?Kevad, suvi, sügis, talv…ja taas kevad?. Film juhatab ühtlasi sisse 17. II algava lektooriumi ?Nullist ja lõpmatusest? (lektor Enn Kasak) ja ?Surmast ja maailmalõpust? lektor (Tarmo Kulmar). Kavas on sans­kriti ja tiibeti keele õpetus Linnart Mälli jt juhatusel. Õppetöö hakkab toimuma tsüklite kaupa ja kestab maikuuni.

?10.  II esitleti rahvusraamatukogu haruldaste raamatute lugemissaalis esimese põhjaeestikeelse piibliväljaande, 1715. aastal Tallinnas trükitud Uue Testamendi faksiimiletrükki. Uustrüki saatesõnas annab keeleteadlane Kristiina Ross ülevaate testamendi pikast ja keerulisest tõlkeloost. Esitrükis ilmus praost Christian Hoppiuse kultuurilooliselt tähtis saksakeelne eessõna, milles leidub üks esimesi ülevaateid eestikeelse kirjasõna ajaloost. Omaaegse eessõna on esmakordselt eesti keelde tõlkinud ja põhjalike kommentaaridega varustanud teoloog Toomas Paul. Uue Testamendi faksiimiletrükiks digiteeriti RRi haruldaste raamatute kogus säilitatav 1715. aasta esmatrükk, mille tulemusena valmis testamendist ka digitaalkoopia. Väljaande ilmumine sai teoks tänu rahvusraamatukogu koostööle firmaga Euroimmobiliare, kes testamendi väljaandmist rahastas. Tegemist on teistkordse koostööprojektiga.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming