Uudised

Aveli Asber, Anneli Leima, Tiiu Luht, Raul Salumäe, Villi Ehatamm, Hele Ellermaa

 KUNST Eestlased esitlevad Veneetsias kuivkäimlat

Täna kell 19 avatakse Veneetsias Arsenales IX arhitektuuribiennaali ?Metamorfoos? raames Eesti ekspositsioon ?Aeg-maha-arhitektuur?. Eestit esindav Kristjan Holmi projekt põhineb Madis Jürgeni raamatul ?Hää koht?. Projekt  tutvustab Eesti kuivkäimla-arhitektuuri ning selle kaudu eestlasi kui loovat ja keskkonkasõbralikku rahvast. Näituse magnet on arhitekt Agu Külma ja skulptor Jukka-Pekka Jalovaara rannast leitud laudadest ehitatud hobusekujuline välikäimla, mis on näitusesaali toodud Kabli rannast. Näitusega kaasneb kataloog, mida esialgu on võimalik osta Eesti Arhitektide Liidust (Lai 31), hiljem ka raamatukauplustest, ning dokumentaalfilm Kuukulgur Filmilt, mis esilinastub septembris Arhitektuuri- ja disainigaleriis. Lisateavet vt http://biennaal.arhliit.ee

Graafikatriennaal avatud!

Täna kell 16 avatakse Rotermanni soolalaos Tallinna XIII graafikatrien­naali põhinäitus ?Maapagu / in Exile?.

Maapao teemaga on Tallinna graafikatriennaal jätnud seljataha oma senised graafikatehnikate ja -kujundite uute võimaluste  ümber hargnevad keskustelud. Graafikatriennaali rahvusvaheline näituseblokk esitleb 44 kunstnikku 19 riigist. Osavõtjate geograafiline areaal on sama avar nagu eelnevatelgi triennaalidel. Teemana pakub ?maapagu? kunstnikele vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Maapao erijuhtum, ent Eesti puhul kahtlemata oluline valdkond, on siinse venekeelse elanikkonna kohanemisprobleemid, mida triennaal on samuti püüdnud kajastada. Vaadata saab Jason Urbani,  Anna Arho, Andrew Atkinsoni, David Bate?i, David Ferry, Lucy Harrisoni, Pete Nevini, Ellen Cronholmi, Sang-gon Chungi, Im-Sung Ha, Basil Colin Franki, Hadass Shereshevsky,  Cecilia Mandrile, Javier Mazzeo, Anu Kalmu, John Smithi (Marko Mäetamm & Kaido Ole) jpt töid. Balti ekspositsioonis osalevad Anonymous Boh, Eve Kiiler, Leonhard Lapin, Tanel Saar, Meeland Sepp, telesaade Subboteja (Aleksander Zukerman, Mihhail Vladislavlev), Eveli Varik Eestist, Ilmars Blumbergs, Metra Drulle, Leonards Laganovskis, Ojars Petersons, Solveiga Vasileva Lätist ja Eimantas Ludavicius, Audrius V. Plioplys, Jonas Valatkevicius, Saulius Valius, Martinas Zetas Leedust. Kuraatorid on Peeter Allik Eestist, Redas Dir?ys Leedust ja Guntars Sietin? ning Juris Petraskevic Lätist. Näituse on kujundanud Terje Kallast ja Urmas Luure.

Rahvusvaheline ?ürii (David Kiehl, Gavin Turk, Maaretta Jaukkuri, Irina Cios ja Urmas Viik) määrab grand prix? võitja ja kolm võrdset preemiat. Lisaks antakse mitmeid eripreemiaid. Kõik preemia saanud tööd lähevad preemia andjate omandusse, grand prix? ja kolm võrdset preemiat aga Eesti Kunstimuuseumi kunstikollektsiooni. Grand prix? võitnud kunstnik kutsutakse osalema Tallinna XIV graafikatriennaalile erinäitusega.

?  Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Sirje Helme kuraatorinäitus ?Teine naaber?. Projektis osalevad Jovan Balov (Makedoonia-Berliin), Celin Dan (Amsterdam-Bukarest), Silvina Der-Mequerditchian (Berliin), William Kentridge (Johannesburg), Raoul Kurvitz (Tallinn), Dan Mihaltianu (Bukarest-Berliin-Bergen), Adrian Paci (Milano), Farkhondeh Shahroudi (Berliin) ja Hanno Soans & Juri Kort?agin (Tallinn). Küsimuse esitamine eksiili kohta seab korraldajad vastamisi  tõsiasjaga, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on väga tõsiselt tegeldud traditsiooniliste kultuuride segunemise ja üksteisesse sulandumisega ning ka tagajärgedega, mida sellised suured liikumised kaasa toovad. Näituse kujundas Ando Keskküla.

?  8. IX avati triennaali põhinäituse Balti väljapaneku osana Kari Bie Erenurme (1959) korternäitus ?The Lady is the Tramp? (Väike-Karja 1 ? 19/13). Näitus on avatud kuni 26. IX.  Näitus on põhiliselt Rootsis elava väliseesti kunstniku kevadel EKAs kaitstud diplomitöö edasiarendus. Erenurm tõlgendab fotode, videote, päevikute, kirjade kaudu oma ema elu. Väljapanekut võib ka vaadata autobiograafilise enesemõtisklusena ema n-ö luhtaläinud elu kaudu. Kunstnik on ise põhjendanud oma teemavalikut: ?Kui laps saab aru, et kodus on üks ruum, kuhu ei tohi absoluutselt sisse astuda, siis tuleb kunagi see päev, kui laps kindlasti tahab sinna sisse astuda. Meie perekonnas oli see ema salajane töö klubis, mis oli see keelatud tuba.?

?  9. IX avati Okupatsioonide muuseumis ja EKA galeriis Anneli Porri kureeritud noortenäitus ?Sa pole mind näinud, eksju?!? Üle kolmekümne noore graafiku, disaineri, fotograafi ja videokunstniku kasutavad varjumisvõimaluste esiletoomiseks nii fiktiivseid jutustavaid seeriaid, dokumentatsioonil põhinevaid uurimusi kui ka vahendikeskseid metoodilisi lähenemisi enda kui kunstniku isiku nähtamatuks jätmiseks. Jälgede segamisele on iseloomulik graafika kui tehnika, mis on lihtsalt paljundatav, võltsitav ja originaali kaotav. Noortenäitus on väljas Eesti Kunstiakadeemia galeriis ja Okupatsioonide muuseumis, kus töötab kaasa ka muuseumi ekspositsioon, millel on kaalukas konteksti loov roll. Osalevad  Kadri Alesmaa, Kertu Ehala & Ave Teeääre, Mari Elken, Merike Estna, Minna Hint, Janek Innos, Kristin Kalamees, Viljar Kõiv, Kämbu, Tanja Muravskaja, Marianne Männi, Rait Parts, Martin Pedanik, Puhas Rõõm, Edit Raamat, Helin Tikerpuu, Külli Tõnisson, Anu Vahtra, Eveli Varik, Jaak Visnap jt.

?  7. IX avati Kullo lastegaleriis lastenäitus ?Iseendaga olemine? ja Tallinna Keskraamatukogus noortenäitus ?Kunstnikuraamat?, organisaatorid  Riste Laasberg ja Reet Reidak.

Graafikatriennaaliga kaasneb kataloog, samuti käsitleb peatselt ilmuv kunst.ee 3/2004 erinumber põhjalikumalt maapagu, sisaldades osalevate kunstnike isiklikel eksiilikogemustel põhinevaid esseesid ning intervjuusid. Erinumbri koostavad Elin Kard ja Eha Komissarov. Koostöös Eesti kunstimuuseumiga on plaanis mitmed haridusprogrammid jms.

Graafikatriennaaliga samaaegselt toimub Tallinnas õige mitmeid graafikanäitusi:  Hobusepea galeriis Leonhard Lapini ?Koodid?, Draakoni galeriis Tõnis Laanemaa & CO ?Viru rannik?, G-galeriis Vabagraafikute ühen­duse näitus, Eesti Kontserdi ga­leriis Vappu Thurlowi kureeritud eesti graafika väljapanek, Ungari Instituudi galeriis Virge Jõekalda näitus jne.

?  Alates 8. IX on Draakoni galeriis vaadata Sirja-Liisa Vahtra ja Otto von Buschi ühisnäitus ?Lõike lahkajad / Pattern Dissectors ? Identity (re) architecture?. Käesolev projekt on järg Tallinna Kunstihoones käesoleva aasta mais-juunis toimunud maalikunstnike aastanäitusel ?Ich bin ein Maler? väljas olnud teosele. Kui Ku-s nähtud tööd võis tinglikult liigitada maalikunsti hulka kuuluvaks, siis seekordne kuulub tegevuskunsti valdkonda. Second-hand riidehilpude ehk inimese niinimet ?teise naha? kudedest ja soontest vabastatud fileetükkidest vormivad kunstnikud kokkuhoidlikult uued ja etemad, mida saab galeriis proovida ja ka koju kaasa võtta. Tegevus kestab kuni 17. IX, sobivaim pidulik moment autoritega kohtumiseks on 13. IX kell 17. 

?  6. IX avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Archibald Bajorati rahvuseepose ?Kalevipoeg? illustratsioonide näitus.  Eksponeeritud on ka ?Kalevipoja? vanimaid saksakeelseid väljaandeid Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Bajorat (1923) on eelkõige tuntud soome rahvuseepose ?Kalevala? aineliste töödega, millest on siiani väljas olnud ligi 100 näitust. Soome president Tarja Halonen nimetas kunstniku 2000. aastal Soome Valge Roosi Rüütliristi kavaleriks. Juba 1991. aastal köitis kunstnikku eesti rahvuseepose ?Kalevipoeg? mütoloogiline sisu. Näituse on vahendanud Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond. 7. IX esitles Sirje Purga peanäitusesaalis oma raamatut ?Mõtteid ?Kalevipoja? pildikeelest?.

?  5. IX avati Tallinna Balti jaama tunnelis ning Prantsuse kultuurikeskuses prantsuse videokunstniku Patrick Laffonti projekt ?Sündmused linnaruumis?. Noor Marseille? videokunstnik, kes teeb koostööd mitmete prantsuse tantsu- ja muusikakollektiividega, seostab oma videod linnaruumi ja elukeskkonnaga. Linn ja kodanikud ei ole tema töödes tausta ja pealtvaataja rollis, vaid osalevad aktiivselt nii tööprotsessis kui tulemuses.

?  7. IX avati Y-galeriis Tartu fotoklubi suur ülevaatenäitus ?Pildid?. Väljas on nii fotoklubi liikmete kui külaliste tööd. Näituse on kokku pannud Valeri Parhomenko.

?  11. IX kell 20 avatakse Dresdeni Raskolnikowi galeriis näitus ?Kohalik kuvand?. Osalevad Jane Remm, Evelyn Müürsepp, John Grzinich, Kurt Korthals, Kaarel Vulla, Maia Möller. Erinevaid meediume kaasav väljapanek MoKSiga seotud kunstnikelt küsib, mida üldse tähendab lokaalne kuvand / imago pidevalt laienevas globaalses maailmas. Kus on lokaalsuse piirid, kas küla, regionaalsel või riiklikul tasandil? Kas niiviisi saab üldse lokaalsust määratleda? Kas kunst oma sotsiaalse kontekstiga jääb kohalikuks või osaleb laiemates globaalsetes protsessides?

?  Eesti kunstimuuseum on saanud rikkamaks skulptor Maire Männiku (1922 ? 2003) ateljeepärandi poolest.  Pariisis elanud kunstniku poeg Erki Männik annetas suurema osa emalt päritud kunstiteoseid Eesti Vabariigile, jättes teoste talituse Eesti kunstimuuseumile. Ateljeepärand sisaldab ligi 90 nimetust, sealhulgas 26 vabaplastilist skulptuuri, medalite kipsist ideekavandeid, 4 Pariisi Rahapajas vermitud pronksmedalit, üle 30 portree ja maski, joonistusi ning kavandeid. Erki Männiku kingitus rikastab tunduvalt eesti kunstiajaloo käsitlust eksiilkunstist. Eriti väärtuslikuks tuleb Maire Männiku pärandist pidada 1950ndate töid, mil ta kuulus oma õpetaja, rahvusvaheliselt tunnustatud abstraktse koolkonna suurkuju Ossip Zadkini lähedasse vaimsesse keskkonda.

?  6. IX Tallinna Kunstihoones toimunud heategeval kunstioksjonil koguti Tallinna lastehaigla heaks 160 000 krooni. Neljakümnest enampakkumisele tulnud tööst müüdi 24. Suurima hinnaga müüdud teos oli Jaan Toomiku ?Isa ja poeg? (29 000 krooni). Märkimisväärse tõusu tegi läbi Olav Marani ?Vaade Väikselt-Munamäelt? (1965), mis tõusis alghinnalt 9000 krooni 27 250 kroonini. Samuti on silmatorkav Regina Lukk-Toompere lasteraamatu ?Lotte? illustratsioonide edukus: raamatu kaanepilt müüdi alghinna 4000 krooni asemel 15 000 krooniga. Kokkuvõttes kasvas üheksa töö hind oksjoni käigus kaks või rohkem korda üle oma alghinna. Oksjoni korraldasid Tallinna Lastehaigla Toetusfond koostöös Hausi galerii, Tallinna Kunstihoone ja Hobusepea galeriiga. Kõik oksjoni tulemused on väljas Hausi galerii kodulehel www.haus.ee

 

ÜLESKUTSE

Tartu Kunstimaja ootab kunstnikelt ja kuraatoritelt näituseprojekte 2005. aastaks Tartu Kunstimaja väikesesse ja suurde galeriisse. Projektikirjeldusi ootame kuni 15. X aadressil Tartu Kunstimaja, Vanemuise 26, 51003 Tartu või  tartuart@hot.ee. Külli Aleksanderson, tel 52 262 53, 7 427 671.

 

 TEATER

? Täna esietendub Rakvere teatri väikeses saalis eelmise aasta Eesti Näitemänguagentuuri võidutöö, Urmas Lennuki ?Boob teab?  Kalju Komissarovi lavastuses.

Võib öelda, et vähemalt selle koera jaoks on jooksuaeg läbi: Boob jõuab nüüd autori koduteatri lavale. Suuresti isaarmastuse teemat mehelikult hillitsetud vaimus uurivas lavastuses mängivad Tarvo Sõmer, Liisa Aibel, Hannes Prikk, Kersti Tombak ja Erik Ruus. Kunstnik on Krista Tool.

?  Homme esietendub Endla teatri Küünis Mihkel Ulmani komöödia naiselikkusest ?Agnes?, mis ühtlasi avab teatri 94. hooaja. Samal õhtul mängitakse suures saalis teatrimajja kolinud suvelavastust ?Pid?aama kuuele?.

?Agnes? on dramaturg Mihkel Ulmani seitsmes lavale jõudev näitemäng. Keerd on võtnud tõlgendada pealispinnal kerget muutumiskomöödiat, mis küsib süvenejalt palju olulisi küsimusi meie naiste ja nende koha kohta oma mehe kõrval ning ühiskonnas laiemalt. Selles komöödias on üks naine… Ja ometi on laval korraga terve hulk naisi. Millised nad on ja mida nad tahavad? Kas nad naudivad oma praegust elu või ihkaksid nad midagi muuta? Milline on nende suhe oma meestega? Kuidas on nad rahul oma tööga? Jne. Kõiki naisi ehk Agnest kehastab Ireen Kennik ning põlatud ja/või tahetud mehi tema elus mängivad Sepo Seeman, Lauri-Kare Laos ja Enn Keerd, kes on ka näidendi lavastaja. Kunstnik on Leen Võrno (külalisena), muusikaline kujundaja Feliks Kütt.

?  11. ja 12. IX annab Eestis külalisetendusi Rootsi teater Unga Riks. Mängitakse koostöös Eesti, Läti ja Leedu teatritega valminud lastelavastust ?Pikk-pikk teekond? Rose Lagercrantzi ja Ilon Wiklandi raamatu järgi.

Lavastaja on Birgitta Englin, peaosas Vanemuise näitleja Helena Merzin.  Külalisetendused saavad teoks Rootsi Instituudi ja Rootsi suursaatkonna koostöös ning kuuluvad üritustesarja, millega tähistatakse 60 aasta möödumist eestlaste suurest põgenemisest Rootsi 1944. a sügisel. Loodetavasti tuleb etendusi vaatama ka Ilon Wikland. Laupäeval, 11. IX mängitakse lavastust kl 13 ja 15  Haapsalu kultuurikeskuses, Posti 3, pühapäeval, 12. IX  kl 13 ja 15 Eesti Nukuteatris.  Etendused on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud.

ÜLESKUTSE

Kõigile teatrihuvilistele noortele, kel mingil põhjusel jäi 6. IX Nukuteatri noortestuudio sisseastumiskatsetele tulemata, on antud veel üks võimalus. Suure huviliste arvu tõttu toimub esmaspäeval, 13. IX kell 16 teatri suures saalis täiendav sisseastumiskatsete voor.

Kodutööks üks luuletus ja laul ning etüüd teemal ?Kasvan suureks?. Mis on Nukuteatri noortestuudio? Stuudio alustab sügisest juba viiendat hooaega. Stuudiolased teevad kaasa Nukuteatri lavastustes. Stuudiolased on valmis saanud juba kahe ?päris oma? lavastusega: ?13 + ux? ja ?Nagu sulle meeldib?. Stuudiolastest koguni kolm said kevadel edukalt sisse EMA Kõrgemasse Lavakunstikooli. Stuudiost on saamas hüppelaud eesti teatri lavalaudadele.

?  15.  IX kell 16 avab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum trepihallis uue näituse ?Sihiseadjad, alustajad?. Näitus kuulub ?Eesti kutseline teater 100? programmi ning puudutab eesti teatri sünniga seotud sündmusi ja isikuid Kotzebuest kuni 1920. aastani.

Eesti kutseline teater sai alguse 1906. aastal Vanemuisest. Sellele eelnes üle saja aasta pikkune saksa teatri periood Eestis ? esimesed eestikeelsed laused sakslase A. von Kotzebue näidendites, esimene professionaalne eestlasest näitleja Steinsberg  Saksa teatri laval. Eesti rahvusliku teatri sünd Lydia Koidula ?Saaremaa onupojaga? 1870. a Vanemuise seltsis. Wiera teatri esimesed Shakespeare?i lavastused ja Taara selts kutselise teatri taimelavana. Näitus vaatleb nelja esimese kutselise teatri ? Vanemuise, Estonia, Endla ja Draamateatri loomist ning tegevust kuni 1920. aastani. Ülevaatenäituste sari kutselise teatri 100. aastapäeva programmis jätkub järgmisel aastal iseseisvusaastate teatrielu kajastades.

Koos uue näituse avamisega esitleb muuseum ka oma esimest aastaraamatut ?Aegkiri?, mis on pühendatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi 80. aastapäevale.

 TANTS

?  10., 11. ja 12. IX jõuavad Kanuti Gildi saalis vaatajateni koreograaf Raido Mägi kaks uhiuut tantsulavastust  ?Meelega 2? ja ?Parter?.

Eesti üks juhtivamaid koreograaf-tantsijaid Raido Mägi näitab publikule uusi töid pärast kolmeaastast vaheaega. Tema viimane etendus ?Meelega? on üks Eesti kaasaegse tantsu eredamaid soololavastusi ja seda on esitatud üle 30 korra tippfestivalidel Eestis, Rootsis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, ?veitsis ning Venemaal. Põhjamaades pole just palju koreograafe, keda on kutsutud Tanz Im August festivalile Berliinis või ImPuls Tanz festivalile Viinis.

Oma uues soololavastuses ?Meelega 2? töötab Raido Mägi mõistega ?otsustus?. ?Otsustus? on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet. Teises esietenduvas töös ?Parter? käsitleb Raido rohkem inimestevahelisi suhteid, sugudevahelisi iseärasusi, ühiskonna ja üksikinimese konflikte jne. Ise arvab ta, et kõike silmas pidades võib lavastust nimetada sotsiaalseks tantsuteatriks. Kahe tantsija Einar Lintsi ja Ruslan Stepanovi esitatav töö on üles ehitatud kontaktimprovisatsioonil.

 MUUSIKA

?  Eesti Muusikaakadeemia doktorant Irina Zahharenkova pälvis rahvusvahelisel haamerklaverikonkursil Brügges finaalikoha ning kolmanda preemia.

Konkurss toimus 28. VII ? 5. VIII ning kandis nimetust 41. Flandria festivali Musica Antiqua varase klahvpillimuusika konkurss.

Kokku jagati välja neli preemiat kogusummas 6250 eurot, mis jagunesid vastavalt kohtadele finalistide vahel. Kõrgetasemelisse ?üriisse kuulusid esimees Johan Huys Belgiast, Wolfgang Brunner Austriast, Aleksei Ljubimov Venemaalt, Linda Nicholson Inglismaalt, Ludger Remy Saksamaalt ning Bart van Oort Hollandist.

?  11. IX tähistab Rakvere oma au­kodaniku Arvo Pärdi sünnipäeva muusikakooli vastremonditud saali piduliku avamisega.

Kell 16 algaval üritusel on kavas väike kontsert, kus esinevad Rakvere muusikakooli õpetajad. Pärast kontserti paneb linnapea Andres Jaadla saali seintele üles Jaan Paku ja Arvo Pärdi pildid ning sellega kuulutatakse saal täielikult valminuks. Muusikakooli saalis on 80 kohta.

Külaliste tervituste järel sisustab õhtut ansambel Paper Moon.

ÜLESKUTSE

Rahvusooper Estonia Poistekoor ootab uusi lauljaid

Rahvusooper Estonia poistekoor võtab vastu uusi lauljaid. Ettelaulmine toimub 12. IX kell 11 Rahvusooperi majas (Estonia pst 4, sissekäik teatri administratsiooni uksest).

Ettevalmistuskoori oodatakse poisse vanuses 6 ? 9 aastat, kontsertkoori muusikaliste algteadmistega poisse alates 10. eluaastast, samuti häälemurde läbinud noormehi. Kandideerijal palutakse laulda iseseisvalt üks laul vabal valikul.

Poistekoori peadirigent on Hirvo Surva, koor on tegutsenud 1997. aastast. Lisaks mitmekülgsele tegevusele koorilauljana leiavad poisid rakendust ka rahvusooperi lavastustes.

Täiendav info tel 514 7432, Anne Ojalo.

?  Eesti Muusikaakadeemia ja Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen (AEC) korraldavad 10. ? 12. IX Eesti Muusikaakadeemias kõrgetasemelise Euroopa muusikakõrgkoolide välissuhete konverentsi, kuhu sel aastal on registreerunud 130 osalejat Euroopa riikidest ja mujalt.

Lisaks Euroopale on esindatud ka Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Venemaa, Ukraina, Kasahstani ja teiste riikide muusikaülikoolid. Esmakordselt võõrustab iga-aastast konverentsi Eesti Muusikaakadeemia.

Konverentsil käsitletakse erinevaid Euroopa kõrgharidusprogramme, pannakse alus uutele koostööprogrammidele; samuti on konverents platvormiks tihedamale ning sujuvamale koostööle nii üliõpilasvahetuse, õppejõuvahetuse kui projektide raames nii Euroopas kui ka väljaspool.

Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen (AEC) on Euroopa muusikakõrgkoolide koostöövõrk, mis loodi aastal 1953. Praeguseks koondab see 166 kõrgkooli 45 riigist. Koostöövõrgu eesmärgiks on arendada ning stimuleerida rahvusvahelist koostööd liikmesülikoolide vahel, erinevate projektide realiseerimine professionaalse muusikahariduse vallas ning Euroopa muusikakõrghariduse huvide esindamine rahvuslikul, Euroopa ning rahvusvahelisel pinnal. AEC huve esindab valitud 12liikmeline nõukogu, kuhu kuulub ka Eesti Muusikaakadeemia rektor prof Peep Lassmann.

 KIRJANDUS

?  Runolauluvõistlus (koguni MM!) leiab aset 11. IX kell 19 Mustpeade majas. Võistlejad ei esita siiski kõik vaid arhailisi regi- ja runolaule, vaid näiteks ka räpivad. Finaalis teevad sel aastal kaasa Olavi Ruitlane ja Aapo Ilves Eestist, Miikul Pahhomov ja Leo Sevets Karjalast; Lea Kömi ja Eero Peltonen  ja ansamblid Hytkyt ja Ketsura ning eelmine kord teise koha võitnud räpp-grupp Oppisitio Soomest. Täpsem teave www.nettilinja.fi/~pniikko/mm2004.htm. Ürituse patroonideks on Eesti ja Soome presidentide abikaasad Ingrid Rüütel ja Pentti Arajärvi.

?  Saksa kirjanik Thomas Brussig loeb oma proosat 14. IX kell 19, Tallinna Linnaarhiivi saalis, Tolli 4. Ettelugemine kestab üks tund ning on saksa keeles (ilma tõlketa). Sissepääs vaba.

Thomas Brussig on üks tänapäeva edukamaid ning tuntumaid kirjanikke Saksamaal. Ja seda mitte ainult tänu oma raamatutele, ka tema teoste ekraniseeringud on leidnud oma publiku. Eestis viibimise põhjuseks on aga kirjastuses ?Tänapäev?  tema äsja ilmunud romaan ?Kangelased nagu meie? (?Helden wie wir?). Tallinnas loeb Thomas Brussig katkendeid raamatust ?Am kürzeren Ende der Sonnenallee?. 

15. IX kell 19 esineb Thomas Brussig Tartu Saksa Kultuuri Instituudis, Kastani 1.

ÜLESKUTSE

Armsad luulesõbrad!

26.  ? 27. novembril ootame Teid  Jõgevale Betti Alverile pühendatud XII luulepäevadele ?Tähetund?. Luulepäevade teema on ?See on nüüd selge, et on tarvis imevähe?? (Ott Arder). (Etendustes palume kasutada eesti luuletajate loomingut).

Luulepäevadest ootame osa võtma gümnaasiumiealisi noori luuleetendustega, mille pikkus võib olla kuni 15 minutit.  Hiljemalt  10. novembriks palume maakondades  ja linnades läbi viia eelvoorud ja teatada osavõtust. Täpsem info on Jõgeva Gümnaasiumi koduleheküljel.

Info ja registreerimine telefonidel : 77 21 976; Lianne Saage-Vahur 51 79 056; Maimu Valdmann 51 85 801; Maimu.Valdmann@joggym.edu.ee

 FILM

TANEL TOOM SAI UNICA?L PRONKSI

Saksamaal, Veisthöchheimis peeti 28. augustist kuni 5. septembrini 66. UNICA, ülemaailmne mitteprofessionaalsete filmitegijate festival (World Festival of non-professional Film Makers). Eesti oli seekord esindatud nelja filmiga, nende hulgast võitis TPÜ III kursuse tudeng Tanel Toom oma filmiga ?2.68? pronksmedali. Üldse osales 28 riiki 117 filmiga.

?  Täna tähistab animastuudio A Film Eesti oma 10. tegevusaastat.  Juubeliaastat kroonib koostöö Euroopa kõigi aegade kalleima täispika joonisfilmi ?Asterix ja viikingid? juures. ?Asterix ja viikingid? on Prantsuse telekanali M 6 toodetav kinofilm, mis valmib Goscinny ja Uderzo maailmakuulsa koomiksi põhjal. Eestis teostatakse järgneva 12 kuu jooksul sellest filmist ligikaudu 30% ja valmima peaks film 2005. aasta lõpuks.

10 aasta jooksul on A Film Eesti osalenud 13 täispika animafilmi, mit­me lühi- ja telefilmi ning üle 200 reklaami tootmises. Lühifilmidest on ehk enim tunnustust kogunud ?Kui hing läheb oma teed?, mis kandideeris 1999. aastal lühikese animafilmi kategoorias Oscarile. Selle filmi kogu visuaalne pool teostati Eestis.

?  7. septembril alustas Kinomaja uut hooaega, mille jooksul on lubatud pea iga päev tuua ekraanile rariteetseid dokumentaalfilme, ka mängu- ja animafilme. Kinomaja tegevust hakkab suunama kinoliidu juhatuse uus esimees Peeter Brambat. Pärast remonti on Kinomaja saalis pehmed toolid, soe ja konditsioonsüsteemile vastav puhas õhk. Eluvaim puhutakse jälle sisse ka Kinomaja kohvikule. Info: http://www.kinoliit.ee

 VARIA

?  Kultuuriminister Urmas Paet määras teisipäeval kaheksa 36 000 krooni suurust riigi kultuuristipendiumi.

Kultuuristipendiumi saavad Helin-Mari Arder õpinguteks Helsingi ülikoolis STADIA laulu ja muusikapedagoogika alal, Rael Artel osalemiseks rahvusvahelises kuraatorite õppeprogrammis Amsterdamis De Appeli kaasaegse kunsti keskuse juures, Margus Kasterpalu Eesti teatri aasta 2006 korraldamiseks, Laura Lillepruun õpinguteks muusikakorralduse alal Inglismaal Northamptoni ülikooli kolled?is, Vello Lään ajaloolise ülevaateteose ?Rahvusringhääling 80? kirjutamiseks, Feliks Mangus õpinguteks Praha filmiakadeemias, Imbi Paju raamatu ?Kurjuse anatoomia? kirjutamiseks, Mele Pesti magistriõpinguteks kirjanduse alal Lissaboni ülikoolis.

Kultuuriminister võib vastavalt seadusele aasta jooksul välja anda kokku 20 stipendiumi, à 36 000 krooni. Avaldusi esitatakse ja vaadatakse läbi vähemalt kaks korda aastas.

12 stipendiumi määras minister veebruaris, seega on kõik käesoleva aasta stipendiumid määratud.

 

 TEADUS

Eesti teadlased valiti Euroopa Akadeemia liikmeteks

Esmaspäeval, 6. septembril lõppenud Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) 2päevasel ühiskoosolekul teemal ?Regionaalne tippteadus laieneva Euroopa teadusruumis? anti kätte diplomid Euroopa Akadeemia uutele liikmetele. Nendeks said Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Eesti TA president Jüri Engelbrecht, teadus-  ja haridusminister Toivo Maimets ja Tartu ülikooli professor Margit Sutrop. Seega kuulub Eesti teadlaskonnast Euroopa Akadeemia koosseisu seitse liiget (varasemad EA liikmed on Karl Rebane, Jaan Einasto ja Rein Vaikmäe).

Kahe akadeemia ühiskoosolekul osalesid tippteadlased Inglismaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Ungarist, Itaaliast ja Hollandist.

Akadeemiate tegevuse põhisuundi tutvustasid Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja Euroopa TA president Jürgen Mittelstrass. Ühinenud Euroopa teaduspoliitika probleeme käsitles Euroopa Komisjoni Teaduse Peadirektoraadi asedirektor Hugh Richardson. Ettekanded olid ka Eesti haridus- ja teadusministrilt Toivo Maimetsalt ja Tartu ülikooli rektorilt Jaak Aaviksoolt.

Euroopa Teaduste Akadeemia on erinevate valdkondade tippteadlasi ühendav valitsusteväline organisatsioon, mis ühendab ligikaudu 2000 teadlast 35 Euroopa riigist.

 

 MAAKONNAUUDISED

 

Põlvamaa

?  11. ? 16. VIII toimus Põlvas rahvusvaheline noortekooride festival, millest võtsid osa lauljad  Saksamaalt, Iirimaalt, Soomest, Eestist ja Poolast. Viimane oli esindatud viieliikmelise ansambliga. Festival sai alguse 2000. aastal Saksamaal Segebergi maakonnas. Korraldajate soov oli, et festival läbiks Segebergi maakonna sõpruspiirkondi. Nii toimuski teine samalaadne üritus 2002. a Poolas. 2004. aastal sai korraldajaks Põlvamaa. Väliskooride esinemisi oli võimalik näha-kuulata Valgas, Tartus ja Räpinas. Festivali suurepäraselt sujunud galakontsert toimus pühapäeval, 15. augustil Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

Sõprusõhtul Veriora vallas Valgjärve ääres väideldi teemal ?Euroopa Liidus muutume sarnasteks ? Euroopa Liidus areneb eripära?. Väitlusest võtsid lisaks noortele lauljatele osa ka ametlikud delegatsioonid, kuhu kuulusid Saksamaa Segebergi maavanem Georg Gorrissen ning sealne kooli- ja kultuuriosakonna juhataja Rüdiger Jankowski, Poola Drawsko Pomorskie maavanem Stanislaw Cybulla, Iirimaa Lõuna Dublini maakonna kultuuriosakonna juhataja Judith Edmonds ja Põlva maavanem Urmas Klaas.

Põlva annab koorifestivali korraldamise teatepulga üle Iirimaale, kes loodetavasti 2006. aastal festivalitraditsiooni jätkab.

Tartumaa

15. VIII toimus Lähtel Tartu Maanaiste Liidu liikmesseltside ja sõpruskollektiivide kiigepidu. 20. VIII oli Mellistes Võnnu kihelkonnapäev.

Harjumaa

28. juulist 2. augustini oli Saku muusikakooli 11liikmelisel ansamblil, neljal gümnaasiumi rahvatantsijal ja kahel tublil kunstnikul võimalus osaleda Tianjini rahvusvahelisel kunsti- ja kultuurifestivalil Hiinas. Festivalil oli esinemas ligi 100 kollektiivi.

Saku noored esitasid festivalil eesti rahvamuusikatöötlusi kavas ?Mu hing laulab?, mille koostasid õpetajad Anneli Leima ja Milvi Rookäär, rahvatantsud õpetas selgeks Kersti Ulmas, lavalise liikumise seadis Viljandi kultuuri­akadeemia õppejõud ja vabakutseline koreograaf Mall Noormets. Festivaliprogrammis oli galakontserte, esinemisi koolides ja palju võimalusi suhelda teiste noortega.

?  13. ? 18. VIII külastas Eestit ja Saku valda Hiina laste rahvakunstikollektiiv Hiina Tulevik Tianjini linnast. Neid võõrustas Saku vallavalitsus ja Saku muusikakooli ansambel, kes naasis äsja rahvusvaheliselt laste kultuuri- ja kunstifestivalilt Tianjinist. Külaskäigu ajal andsid Hiina lapsed Eestis kolm kontserti: Tallinna raekojas, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis ja Saku mõisas. Kava oli vägagi rahvusvaheline: rahvamuusika oli põimitud show-tantsu ja tuntud muusikapaladega. Eesti publikule avaldas aga kõige enam muljet flöödi- ja ksülofonimängija virtuoosne esinemine. Hiina Tulevik on üks kuulsamaid kunstikollektiive Hiinas, see 1995. aastal asutatud ansambel pakub tegevust 600 lapsele. 2000. aastal püstitas Hiina Tulevik eesmärgi ?Uuel sajandil ümber maailma?. 10 aasta jooksul on neil plaan külastada sadu maid ja anda tuhandeid kontserte. Tänaseks on käidud 50 riigis, sh Kanadas, USAs, Jamaical, Brasiilias, Austrias, Venemaal, Hispaanias, Bulgaarias, Rootsis, Jaapanis jm. Eesti oli 50. riik, mida Hiina lapsed külastasid. Nad saabusid siia Minskist ja jätkasid maailmaturneed Lätis.

Saaremaa

?  5. VIII kuni 12. IX on Kuressaare linnuse kirdetiiva 3. korruse saalides avatud fotograaf Lembit Michelsoni teine isiknäitus ?Eikellegimaa?. Kahekümne seitsmel eksponeeritaval pildil on Michelson jäädvustanud viie aasta jooksul eritehnikas (multivõte) erinevaid nõukogude sõjaväest mahajäetud paiku ? Dejevos, Paldiskis, Väänas, Loksal, Rõuges, Kloogal. Tühermaadel poseerivad alasti modellid, kes autori ettekujutust mööda peaksid vaataja panema mõtisklema sõja olemuse üle. Lembit Michelson on aastaid töötanud pressifotograafina, viimased kümmekond aastat aga olnud tegev oma foto- ja disainistuudios Akriibia. Fotonäitust ?Eikellegimaa? on järgnevalt kavas eksponeerida Paides ja Tallinnas.

?  5. VIII kuni 12. IX on Kuressaare linnuse kaitsetorni viiendal korrusel avatud Tiit Jõgi käsitööna valminud Saaremaa Laevakompanii parvlaevade maketid. Vaatamiseks on väljas üheksa Saaremaa Laevakompaniile kuuluvat maketti: St Ola, Tehumardi, Vohilaid, Vardo, Regula, Koguva, Hiiumaa, Ofelia ja Scania. Parvlaevast Viire ei ole paraku seni veel maketti valminud. Makettide autor Tiit Jõgi on 43aastane ning töötanud kümme aastat Saaremaa Laevakompanii parvlaeva Vardo kaptenina. Tänavu kevadest alates on ta kapten sama kompanii parvlaeval Hiiumaa. Kokku on Tiit Jõgil kaptenistaa?i 17 aastat. Laevamakette on ta valmistanud juba 25 aastat ning tema käe all on neid valminud ligi 40.

Saaremaa Muuseum on lisanud väljapanekule valiku fotosid, mis pakuvad võrdlusmaterjali varasemate aegade üleveooludest ning mõtlemisainet saartevahelise laevaliikluse hetkel üpriski ebakindlast tulevikust.

?  5. VIII kuni 12. IX on Kuressaare linnuse kirdetiiva 2. korruse väikses saalis eksponeeritud Kaia Viini (sünd. 1985) aktifotode näitus ?Keha?. Näitus on valminud Kuressaare Ametikooli dekoorieriala diplomitööna. Tegu on teadaolevalt esimese Kuressaare linnuses üles võetud ning samas hoones eksponeerimiseks mõeldud fotoseeriaga.

Järvamaa

?  9. VIII avati Järvamaa muuseumis Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Arvo Auna maalide näitus ?Imekaunis Virumaa?.

Raplamaa

?  Tänavuse Rapla kihelkonna auhinna pälvis Rapla XII kirikumuusika festivali peakorraldaja Raimo Kivistik. Alates 1998. aastast peetakse  Rapla kihelkonna auhinnaga igal aastal meeles inimesi, kes on kihelkonna heaks midagi olulist ära teinud. Tänu väljenduseks on skulptor Tauno Kangro valmistatud Maarja-Magdaleena pronkskuju, mis ei ole rändauhind, vaid jääb alatiseks saajale. Esimesena tunnustati pronkskujuga tuntud teoloogi ja Rapla kirikuga seotud meest Evald Saagi.

Võrumaa

?  10. ? 12. VIII toimus Rõuges Eesti Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeeriumi ja Võrumaa Keskraamatukogu ühiskorraldusel kahekümne neljas Eesti rahvaraamatukogude suveseminar-laager. Seminari avas kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, kes kõneles ministeeriumi põhisuundadest ja prioriteetidest, riigieelarvest ning raamatukogude rahastamisest. Raamatukogunõunik Meeli Veskus rääkis rahvaraamatukogude ühtse infosüsteemi loomisest ning riigi ja kohalike omavalitsuste koostööst rahvaraamatukogude tegevuse korraldamisel. Rahvusraamatukogu peadirektori Tiiu Valmi ettekanne käsitles rahvusraamatukogu rolli Eesti raamatukoguvõrgu sisulise juhi ja arendajana. Raamatukoguhoidjate kutsestandardi rakendamisest ja kutsekomisjoni tööst kõnelesid Malle Ermel Tartu Ülikooli Raamatukogust, Ilmar Vaaro Viljandi Kultuuriakadeemiast ning Krista Talvi Eesti Rahvusraamatukogust. Lapse lugemisest rääkis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande. Soome kogemusi jagab Pälkase raamatukogu juhataja Irma-Leena Forsten. Suvelaagris tähistati ka Võrumaa Keskraamatukogu 95. sünnipäeva ning külastati Võrumaa raamatukogusid.

?  16. ? 22. VIII toimusid Võru linnapäevad. Võru linna 220. sünnipäeva üritustel osalejad said osa paljudest erinevatest kultuurisündmustest: tagahoovi lood, kehamaalingute konkurss, kunstinäitused ja järvekontsert vanamuusikaansambliga Rondellus. Võru Teatriateljee esitas kunagise Võru vangla hoovis (endise tööstustehnikumi õues) Olavi Ruitlase kirjutatud metsavennadraama ?Volli?. Lavastajaks Tarmo Tagamets. Linna juubelipidustustel jõudis publiku ette Võru Teatriateljee ja Tartu Üliõpilasteatri koostöös valminud lavastus ?Aga meie elame Võrus? (autorid Veiko Märka ja Kalev Kudu, lavastaja Kalev Kudu), mis kajastas Võru linna minevikku ürgajast alates. Papa Kreutzwaldi Õueteater esitas lavastuse ?Reinuvaderi kämp 2004 ? 1881?, lavastaja Silvi Jansons. Selles lavastuses tutvustati Kandle seltsimaja ajalugu, mille käigus otsustati Rebase afäär lõpetada ja tunnistada, et märki Võru Kannel on veel Võru linnale vaja, ja sellega kedagi kauplema ei lasta. Võru linna sünnipäevanädala üheks lahutamatuks osaks on Võru Vaskpillipäevad ja Visuaalaktsioon.

Valgamaa

7. VIII said Otepää Kultuurikeskuses kokku eksliibriseklubi liikmed üle Eesti ja ka paarkümmend külalist Soomest. Kokku oli kunsti jagamas ja vahetamas või lihtsalt vaatamas ligi kuuskümmend inimest. Niisugused kokkutulekud toimuvad igal suvel erinevates paikades. Otepää Lipumuuseumis on juba Eesti lipu 120. aastapäeva pidustuste ajast kuni augusti lõpuni näitus liputeemalisest väikegraafikast. Kokkutulekul oli võimalik näha ka kohaliku tegija Agu Kivi personaalset väljapanekut. Põhjanaabrite ekskursiooni Otepää linnas vürtsitas jalgratturite Eesti maanteesõidu karikasarja V etapp. Lisaks kunstilisele päevale oli võimalik kõrvalt napsata ka pisut spordisündmust. Kokkutuleku lõpetasid muusikalise magustoiduga Otepää noored solistid Margit Tali ja Ott Kartau.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming