Uudised

Priit Kuusk, Tiiu Luht, Villi Ehatamm

KUNST

14. IX pidasid EKM ja Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus koos ehitajatega muuseumi uue hoone Kumu sarikapidu.

Nüüd on selge, et arhitektuurselt unikaalne, ehitustehnoloogiliselt keerukas ja insenertehniliselt kaasaegne muuseumihoone on katuse alla saanud ning Kumu avatakse aasta pärast. Kumu kolmele korrusele plaanitud püsiekspositsioon hõlmab Eestis kolmel sajandil loodud kunsti, samuti on Kumus ligi 900-ruutmeetrine näitusesaal. Pärast Kumu avamist lõpetavad oma tegevuse EKMi ekspositsiooni- ning Rüütelkonna hoone ja Rotermanni soolalao näitusesaal, kõik teised EKMi muuseumid jätkavad oma senist tegevust. Uude muuseumihoonesse kolivad EKM administratsioon ja restaureerimistöökojad, arhiiv, raamatukogu ja enamik muuseumi kogusid. Kuna Kumu hoonest peaks kujunema publiku mitmekülgne kohtumispaik, on sinna kavandatud ka 250 kohaga mitmeti kasutatav auditoorium ning kaasaegse varustusega kunstiklasside ja töökodadega hariduskeskus. KUMUsse tulevad ka kohvik, restoran, katuseterrass ja raamatupood.

Sarikapärja võtsid maha kultuuriminister Urmas Paet ja Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse nõukogu esimees Voldemar Promet, sõna võtsid muuseumi peadirektor Marika Valk ja AS Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik. Leonhard Lapini performance?is osalenud rahvarõivais Ellerheina koori neiukesed tervitasid malbelt naeratades, lehvitasid uljalt punaseid kunsti ja kunstimuuseumi ülistavaid loosungeid ning laulsid. Rahvas sõi hernesuppi, jõi õlut ja oli rahul, et saame viimaks oma kunstimuuseumi. Kahju vaid, et videokunsti ühe vaieldamatu tipu Bill Viola teost ?Lahkumine? jäi mitmesajast pidutsejast vaatama ainult paarkümmend kaasaja kunsti huvilist. Video oli äärmiselt mõjuv, mustvalge depressiivsevõitu tonaalsus sobis ülihästi poolikusse betoonehitusse.

 

Eesti Kunstimuuseum avas juubelihooaja!

Täna kell 17 avatakse väliskunstimuuseumis näitus ?Madal taevas, avar horisont. Madalmaade kunst Eestis?. Näitusega kaasnev konverents algab kell 10. 

Näitus tutvustab Eesti kõige arvukamat ja tähtsamat väliskunsti kollektsiooni. Eesti kunstimuuseumi Madalmaade kogu ajaline haare ulatub XV-XVI sajandist hollandi ja flaami kunsti kõrghetkeni XVII sajandil ning kuldaja kunsti hiliste järellainetusteni. Näitusega on hoidlatest välja toodud suurepärased tööd, väljapanek üllatab uute kunstnikunimede ning siinse Madalmaade kunstipärandi oma näo ja selge iseloomuga. Näituse raames on koostööd tehtud Madalmaade kunsti spetsialiste ühendava rahvusvahelise organisatsiooniga CODART ning Hollandi Kultuuriväärtuste Inventariseerimise Fondiga.

Kunstimuuseumi hooaeg algas juba kümne päeva eest: 7. IX tutvustati Rüütelkonna hoones õpetajatele kunstimuuseumi haridusprogrammi ja 8. IX üldsusele olulisemaid näitusi ja üritusi. Sel aastal pakub EKM ligi 50 haridusprogrammi, kusjuures 15 on valminud just algavaks hooajaks. Muuseumitundidesse on oodatud mudilased, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi­õpilased. Kunstihariduspäeval osalejad said kaasa 2004/2005. õppeaasta programme ja üritusi tutvustava kataloogi. See abistab õpetajat valiku tegemisel muuseumitundidesse registreerimisel kogu õppeaasta jooksul. Publikule tutvustati ka graafikatriennaali lülitatud laste- ja noorte kunstiprojekti ?Süda on pagas?. Juubelihooaja pärliteks võib pidada eesti kunsti klassika näitust ?Kohatunne? Rüütelkonna hoones.

? Tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor on Merike Alber. Kultuuriminister Urmas Paet sõlmis Alberiga töölepingu neljaks aastaks. Merike Alber on lõpetanud 1979. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena, spetsialiseerumisega kunstiajaloole. Alber on töötanud Eesti Kunstimuuseumis ja tarbekunstimuuseumis, 2004. aastast on ta olnud Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktori kohusetäitja. Ta on kureerinud  tarbekunstinäitusi, olnud ekspert EKA korraliste professorite valimisel ja aastatel 1994 ? 1998 töögrupi liige näituse ?Baltic Rococo? ettevalmistamisel.

? 16. IX esitleti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tekstiilikunstnik Krista Leesi raamatut ?tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat?. Tegemist on  kunstnikuraamatuga, mille unikaaleksemplari eest pälvis Krista Leesi 2001. aasta tekstiilikunstniku nimetuse. Illustratsioonideks on autori kunstiteosed, mis on inspireeritud tekstiilsest sõnavarast (näiteks labane kangas, kassikangas, kleidiriie, ristpiste, makramee). Kuigi tegemist ei ole tõsimeelse leksikoniga, on vormistus entsüklopeediline. Krista Leesi kujundatud kunstnikuraamatu tiraa? on 100 nummerdatud eksemplari. Väljaandja Krista Leesi/Eesti Kunstiakadeemia, trükitud Printbesti trükiojas.

? Tallinna XIII graafikatriennaali grand prix? pälvis leedu graafik Egle Kuckaite.  Rahvusvaheline ?ürii (Irina Cios, Maaretta Jaukkuri,  David Kiehl, Gavin Turk ja Urmas Viik) andis peapreemia kõrval välja veel kolm võrdset preemiat, mille said  Sang-gon Chung,  Kri?s Salmanis  ja Joanne Soroka. Diplomid said Anonymous Boh, Eve Kiiler, Pete Nevin, Hanna Oinonen ja Sandra Viña de Karila.  Tallinna linna preemia sai John Smith (Marko Mäetamm & Kaido Ole), Eesti Kunstimuuseumi preemia Markus Lampinen ja Eesti Panga preemia  Leonards Laganovskis. Kõik preemia saanud tööd lähevad preemia andjate omandusse, grand prix ja kolm võrdset preemiat aga kunstimuuseumi kunstikollektsiooni. Grand prix? pälvinud kunstnik saab Tallinna XIV graafikatriennaali raames välja panna erinäituse.

? 15. IX avati Hobusepea galeriis Mihkel Kleisi (1977) näitus ?Piinakunst?. Avamisel esitas autor video-audio-performance?i ?Elu asemel? ja toimus  Mihkel Kleisi (süntesaator, heliefektid), Lauri Leisi (elektrikitarr), Lotte Jürjendali (vokaal) ja Kiwa osavõtul kontsert. Mihkel Kleis on EKA lõpetanud tekstiilikunstnik, kuid tegeleb maalimise ja heliloominguga. Ainus, mis tema maaliloomingus võiks pisut viidata omandatud dekoratiivkunstniku haridusele, on popkunstile ja mustrimaalile iseloomulik kirev ja plakatlik värvigamma ning esmapilgul naiivne ja primitiivne kujundikeel. Kleisi dekoratiivsus on tahtlik ja eksitav, kutsutud varjama tema hämaraid huvisid. Nii ta siis segabki  maalides kummaliseks kokteiliks Kruegeri filmid, vaadatud näitused, kuulatud muusika ja palju muud läbielatut. 

? Alates 13. IX on ArtLine?i galeriis avatud Maret Olveti isiknäitus ?Väikesed sürpriisid?. Näitusele on  koondatud graafiku paarkümmend väikesemõõtmelist abstraktset lehte aastatest 2000 ? 2004. Olveti värskeimates serigraafiatehnikas töödes võib märgata tema tundlikkust sisemise mõtte- ja tundemaailma ning sinna kanduvate väliste mõjuelementide suhete käsitlemisel. Abstraktseks muutunud kujundid põimuvad ja kattuvad sageli omavahel, moodustades eri dominandiga ruume. Meeleolu annavad selgelt edasi nii kogenud kunstniku seatud värvikooslused, kompositsioonid kui ka teoste pealkirjad (nt. ?Hommik?, ?Õnnelik?).

? Täna kell 16 avatakse Kastellaanimajas Imme Viidalepa graafikanäitus ?Tulihänd II?. Imme Viidalep on tuntud ennekõike graafiliste väikevormide viljelejana, ent 1990. aastatest peale on ta esinenud aktiivselt ka suureformaadiliste vabagraafiliste lehtedega. Soome-ugri rahvaste mütoloogiliste kujutelmade valdavalt akvatintatehnikas maalilised interpretatsioonid vahelduvad jaapanipäraste abstraktsioonidega. Kindlas tonaalsuses välja peetud maalilised söövitused võluvad teostesse kätketud arhailise poeesiaga. Näituse pealkiri tuleneb lehtedel korduvast sabatu tulirebase motiivist, aga ka eesti folklooris esinevast mütoloogilisest tulihännast. Tulihänd rändab Viidalepa lehtedel ja näitusele pühendatud Auli Küti poeemis kinnismotiivina läbi muutumiste ja korduste, ?unustamata algseid sihte?.

? 9. IX avati 008 galeriis Agu Pildi (1951 ? 2002) seni avaldamata fotosarja näitus. Agu Pildi glamuursed kostüümid on fotodele jäädvustanud Tõnis Kipper. Näituse avapäeval toimus Mustas toas ?Pildi sisse minek? Re?issöör oli Marianne Kõrver. Agu Pilt on tuntud mitmekülgse kunstnikuna: ta on loonud akvarelle, kujundanud raamatuid, kavandanud kostüüme teatritele, tantsuagentuuridele ja seltskonnale, korraldanud meeldejäävaid performance?eid. Tõnis Kipper (1979) on õppinud EKAs fotograafiat, töötab reklaamialal.

? Zepp Grafelin on koostanud kaks näitust: 13. IX avati Meriton Grand Hotel Tallinn ruumides koostöös Eiri Foto OÜ-ga koostatud näitus ?SAPA fotod mai 2004? ja 14. IX Radisson SASi konverentsikeskuses koostöös Colorlinega koostatud näitus ?Vaatega Linn. City with a view?. Autorid on  Arne Maasik ja Lembit Kibur. Tootja on  Zepp Grafelin.

? 23. IX korraldab  Vaala galerii kunstioksjoni ?Väliseesti eri?. Oksjoni idee tekkis 2004. aasta ESTO päevadel Riias Vaala galerii korraldatud väliseesti kunsti väljapanekul. 1950. aastate informalism ja abstraktse ekspressionismi laine andis uue koodi just Rootsi emigreerunud Eerik Haameri ja Jaan Grünbergi loomingulistele pürgimustele. Seega võib Grünbergi hilisloomingut käsitleda ka rootsi neoekspressionismi foonil. Paljutähenduslike teostega on käesoleval oksjonil esindatud Arno Vihalemm, Eduard Wiiralt, Ruth Tulving ja Endel Kõks. Esile tuleb tõsta Harald Jürissaare sensuaalseid miniatuurjoonistusi. Meile on seni kaugeks jäänud ka Otto Paasi looming, täiesti omapärase geomeetrilise käekirjaga torkab silma Ville Tops, samuti väärivad kiitust endise kohtuniku Otto Puusta puulõikes graafilised lehed. Vaalas saab töödega tutvuda alates 18. IX, traditsiooniline sügisoksjon toimub 18. XI.

? Uus kaasaegset pärimuskunsti esitlev veebigalerii Metsikud on avatud aadressil: www.metsas.ee. Galerist on Sigrid Saarep. Esimesena saab vaadata Lõuna-Eesti ilokunstniku Adelbert Juksi loomingut. Tema näitus oli 2002. aastal väljas Tallinna Linnagaleriis. Galerii nimega antakse vihje, et esitletavad kunstiviljad ei pärine kultiveeritud ja akadeemilise väetisega aiast, vaid on kasvanud metsikult looduse enda tahtest.

? 15. IX avati Tartu Kunstimajas Helle Vahersalu näitus ?Rooste?. Maalikunstnik ja Tartu kunstikooli õppejõud eksponeerib viimase paari aasta abstraktseid maale. Kunstnik on sidunud traditsioonilise õlimaali kollaa?itehnikaga. Ühendav motiiv on raudtee, õigemini rööbastee jne, fragmente võib tõlgendada kui fragmenteeritud pildilist mälu.

 

? Kuni 30. X on Eesti Rahva Muuseumis väljas näitus ?Traditsiooniline loovus Aafrikas?. Näitusel saab näha rituaalse skulptuuri ja unikaalse keraamika haruldasi näiteid. Väljas on igapäevased tarbeesemed, relvad ja valik rituaalseid kujusid Eesti Rahva Muuseumi kogudest ning Sven ja Kadri Viirese fotod. Näituse kuraator on Laur Vallikivi, kujundajad Maarja ja Krista Roosi.

ERMi väike, kuid huvitav Aafrika esemete kogu, kuhu kuulub umbes 150 eset, on sündinud 70 aastat tagasi vendade Solomentsevite annetusest.

? Kuni 3. X on ERMis vaadata Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kunstikogu põhjal koostatud  Elmar Kitse ja Olga Terri maalinäitus ?Ekstaas?. Näitus on sissevaade kahe Eesti kunstiklassiku loomingusse ja eelkõige nende aega. Kitse  ja Olga Terri parimad aastad jäid Teise maailmasõja järgsetesse kümnenditesse. Elmar Kitse looming väljendab vastandlikelgi loome-etappidel kirglikku vaimustust elust, selles suures loomisrõõmus võib näha omalaadset ekstaasi. Ekstaas on kunstniku hilisloomingut kokku võtva teose pealkirjaks ning iseloomustab nii tema pürgimusi kui ka kogu näitust. Kitse kõrval mõjub kontrastina Terri, kes avab elu nukramast vaatenurgast. Kitse ja Terri kunstis on kontrastsust, ent ka palju siduvat. Mõlemad on tundnud suurt huvi portree ja maastikumaali vastu.

? 16. IX avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis Hamburgi kunstniku Doris von Zitzewitzi väljapanek ?Rinnad. Rinnad?. Kunstnikku on inspireerinud ameerika kirjaniku Philip Rothi jutustus ?Rind?, mille kirjandusprofessorist peategelane muundub hiiglasuureks rinnaks, rahuldades sel veidral moel oma iha. Inimese samastumine ainsa kehaosaga on osutunud maalikunstniku jaoks ammendamatuks kosmoseks.

? 13. IX avati Tartu linnaraamatukogu II korruse näituseruumis kirjanik Helga Nõu 70. sünnipäeva tähistav näitus ?Kiusatus koju tulla?. Peamiselt kirjanikuna tuntud autor eksponeerib seekord raamatute kõrval ka akvarell- ja õlimaale ning väikesi kiviskulptuure. Helga Nõu kohtus Tartu lugejatega Tammelinna raamatukogus.

? 15. IX avati Viljandi Linnagaleriis EKA fotokeskuse näitus ?Mina ja maailm?. Väljas on Kai Herkeli, Reimo Võsa-Tangsoo, Piret Räni, Eve Kiileri ning tudengite Marge Monko, Katrin Teesi, Annika Palvari, Anu Vahtra ja Sirli Tasase tööd. Näitusel vaadeldakse maailma kui inimsuhete põrkumise kohta ning kui poliitiliste otsuste tallermaad. Kõne all on igale inimesele vajalik isiklik ruum, uni kui sild inimese ja maailma vahel, silm kui tähtsaim välismaailma tõlgendaja.

? 10. IX avati Pärnu muuseumis koostöös Alvar Aalto muuseumiga  ühisprojekti näitus ?Päikesereis! Alvar Aalto ja Pärnu supelasutuse arhitektuurikonkursid?. 2002. aastal leiti Pärnu muuseumist kollektsioon Pärnu supelasutuse (praegu tuntud mudaravilana) arhitektuurivõistlusele laekunud töid aastatest 1922 ja 1925. Säilinud tööde seas oli tuntud Soome arhitekti Alvar Aalto konkursiprojekt märgusõnaga ?La Tour de Soleil?. Eksponeeritud on Aalto võistlusprojekt ja sellega kaasnev täies mahus seletuskiri, samuti mõlema konkursi võidutööde ülevaade. Oktoobri teisel poolel ilmub ka näituseteemaline artiklikogumik, millele on lisatud eksponeeritud tööde kataloog. Eksponeeritud võistlustööd on restaureerinud ennistuskoda Kanut. Näituse on koostanud Inge Laurik, kujundanud arhitekt Rene Valner, projekti juhtis Katrin Martsik.

? Kuni 19. IX on galerii 36s Loit Jõekalda frotaa?graafika näitust ?Must ja valge?. Näitust võib vaadata kui Jõekalda viimaste aastate matkapäevikut, et avastada tundmatut eelajaloolist kunsti, eelkõige kaljumaalinguid; Jõekalda on teinud kaljumaalingutest frotaa?tehnikas koopiad.

? 15. IX sai 70 aastat Tallinna Kunstihoone esimesest näitusest. Sel puhul toimus Kunstihoones ettekannete päev. Tervitussõnad ütles nõukogu esimees Harry Liivrand. Kuraator Reet Varblane  arutles teemal, et Kunstihoone kui 1930ndate riikliku kultuuri esindusmärgi tähendus on kandunud tänapäeva ning ka praegu oodatakse, et Kunstihoone toimiks samamoodi nagu algusaegadel. Kunstihoone koha ja tuleviku üle arutlesid Sirje Helme, Jaan Elken, Anders Härm, Hanno Soans, Ebe Nõmberg, Elin Kard, Enn Põldroos, Harry Liivrand ja Leo Lapin. Paneeli modereeris Katrin Kivimaa. Õhtul võis näha Katrin Essensoni ja Sara Lundeni performance?e.

 

TEATER

 

? Homme, 18. IX jõuab Eesti Nukuteatris lavale hooaja teine uuslavastus ?Herakles?. Loo peajumal Zeusi kartmatust pojast on kreeka müüdi ainetel kirja pannud Triin Voorel ja Andres Roosileht. Nukuteatri näitlejale Andres Roosilehele on ?Herakles? debüütlavastus.

Lavastuse kunstnik on Marge Martin, muusika autor Ardo Ran Varres. Mängivad Riho Rosberg, Ingrid Isotamm, Karin Lätsim või Laura Nõlvak, Leino Rei ja Tarmo Männard.

Humoorikas rännak iidsesse Kreekasse sobib vaatamiseks kõigile kümnendast eluaastast peale. Laval on nii nukud kui näitlejad.

 

MUUSIKA

 

Neeme Järvi viimane hooaeg Detroidis

Kontserdiga 9. IX Detroidi Max M. Fisher Music Centeris alustas Neeme Järvi oma viimast, 15. hooaega Detroidi SO muusikadirektorina. See lõpeb järgmise aasta juunis kolme eri kavaga, kus teevad kaasa kõik Neeme Järvi pere muusikud ning kus Paavo Järvi juhatab selleks puhuks tellitud Erkki-Sven Tüüri uue teose, ?Kontserdi viiulile ja klarnetile orkestriga? maailmaesiettekannet.

Nüüdset hooaja alguse pidulikkust toonitas Eesti Rahvusmeeskoori osalemine avakavas, mida esitati koguni neli korda (9. ? 12. IX). Kõlasid R. Wagneri ?Tannhäuseri? avamäng, R. Straussi ?Die Tageszeiten? meie meeskoori osalemisel ning C. Orffi ?Carmina burana?, kus RAMi kõrval kaasas Michigani ülikooli muusikaühingu koor ning lastekoor. Sündmusele pühendas rohket tähelepanu ka ajakirjandus: nii oli esil RAM, kes ?kõlanud mahedalt nagu t?ellode orkester ja laulnud silmapaistva toonipuhtuse, üksmeelse artikulatsiooni ning väljendusrikka lihtsusega? (Mark Stryker, Detroit Free Press 11. IX). Kontsertide sponsor oli DaimlerChrysler.

Täna ja ülehomme kõlavas järgmises kavas juhatab Järvi Weberi ja Beethoveni kõrval ka äsja 80-aastaseks saanud Ned Roremi III sümfooniat, rahvusvahelisel muusikapäeval alustatavas uues kavas ?Kutse tantsule? (1. ? 3. X) esitatakse Kodaly ja Beethoveni kõrval ka Eino Tambergi ?Sümfoonilised tantsud? (1957). Novembris juhatab Järvi kuus kontserti oma uue orkestri, New Jersey SO ees.

Eesti Rahvusmeeskoor laulab täna ja homme juba Cincinnati Sümfooniaorkestri avakavas Paavo Järvi juhatusel, Beethoveni avamängu ?Leonore? nr 3 järel tuleb ettekandele Sibeliuse ?Kullervo?, solistideks Charlotte Hellekant (Rootsi) ja Juha Kotilainen (Soome).

? Taas on tähelepanu osaliseks saanud Klassikaraadio algatusel valminud Eesti Raadio plaat sarjast ?Estonian Composers?, nüüd nr 2.

Kammerteoste autorid on seekord Helena Tulve, Mirjam Tally, Tõnu Kõrvits, Timo Steiner, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill ja Mart Siimer, esitajaiks solistid ja NYYD Ensemble (dir Olari Elts) ning Poogenklaveri Ansambel. Plaadi produtsent on Tiia Teder.

Sellest arvustuse on avaldanud inglise veebiajakiri Classical Music Web, autoriks selle toimetaja Hubert Culot. Tutvustades plaadiraamatu abil heliloojaid ning suhtudes väga tunnustavalt ka nende muusikasse, leiab kriitik, et CD annab hea ülevaate, missugune näeb välja eesti helilooming ?pärast Pärti, Sumerat ja Tüüri? ja ?mis saab edasi?. Ta ütleb ka, et Eesti Raadio salvestised ?rahuldavad teda täielikult, esitused on hästi ette valmistatud, maitsekalt mängitud ja tõeliselt usaldatavad?.

Arvustuse juurde on lisatud ka sarja 1. plaadi arvustuse (autoriks on veebiajakirja peatoimetaja Rob Barnett) aadress.

? 65 aastat tagasi (3. IX 1939) õnnistati sisse Rapla Maarja-Magdaleena kiriku orel.

Suurejoonelisel tähtpäevakontserdil improviseerisid meistrite Harry ja Rudolf Kriisa ehitatud instrumendil muusikaakadeemia õppejõud, heliloojad Mart Siimer ja Toomas Trass, samal ajal oli orel selleks puhuks üles seatud ekraanil näha ka seestpoolt. Liturgilisi laule esitas kirikurõdul liikudes Eerik Jõks. Kontserdile eelnenud orelinädalal pakuti Rapla kirikus kuulamiseks barokset ja romantilist ning mitmesuguses koosluses vokaal- ja instrumentaalmuusikat, et tutvustada oreli võimalusi kontsert- ja saatepillina.

Praegune orel väärib 1901. aastal valmis saanud kahetornilist Rapla kirikut. Pilli ehitamisel oli eestvedajaks ja tulukontsertide korraldajaks Rapla kandi mees professor August Topman, kes koostas ka oreli dispositsiooni ja jälgis ehitamise kulgu. See on viimane orel, mille vennad Kriisad jõudsid enne II maailmasõda valmistada. Instrumendil on mänginud Rapla kirikuga seotud muusikud Hugo Lepnurm ja Enn Võrk.

? Estonia koos sponsorite ja koostööpartneritega avab 99. hooaja 18. IX kell 12 ? 15 värvikireva muusikaturuga.

Hoogsa muusikaprogrammi, kus osalevad rahvusooperi solistid, sümfooniaorkester, ooperikoor, poistekoor ja balletitrupp on kokku pannud Arne Mikk. Dirigeerivad Arvo Volmer, Jüri Alperten ja Erki Pehk. Lisaks mängib Estonia Brass ja saab näha katkendeid muutumismuusikalist ?Minu veetlev Eedi?. Turupäeva juhib Arne Mikk koos lauljate Olari Viikholmi ja Priit Volmeriga.

Kostüümioksjonil on pakkumisel kuulsate lauljate kostüümid tuntud lavastustest, oksjoni tulu annetatakse UNICEFi projektile ?Kliki end kodust maailma?.

Esimesele sajale statsionaarietenduse piletiostjale 50% soodustust, ?Aida? lisaetendustele 12. ja 13. X VIP-piletid ? kaks ühe hinnaga!

? Koostöös Vikerraadioga alustab Estonia uue saatesarjaga ?Ooperigurmaanid?. Nagu saate pealkirigi ütleb, pakub ?Ooperigurmaanid? hõrke elamusi ooperikunstist.

Maitseelamusi serveerivad saatejuht Neeme Kuningas ja Eesti avalikkusele tuntud inimesed, kelle amet ja tuntus pole otseselt seotud ooperiga, aga kes on selle kunstiliigi austajad. Külalisteks on Tiit Made, Viktor Siilats, Tõnis Palts, Valli Bogatkina, Lauri Leesi, Peeter Olesk ning mitmed teised oma ala tipptegijad. Saade on Vikerraadio eetris kaks korda kuus laupäeviti kell 12.

Esimeses saates 18. IX kell 12 on külaliseks tuntud meediategelane Urmas Ott. Koos Neeme Kuningaga vahetatakse muljeid kaunimatest ooperielamustest erinevates teatrites, vesteldakse ooperilavastamise keerdkäikudest, kusjuures küsija rolli satub ka saatekülaline. Ooperiteemadelt kaldub jutt ka muudele radadele, mis tekitab ootamatuid seoseid ooperikunsti ja teiste elualade vahel. Saates kõlavad mitmed aariad maailmakuulsate solistide esituses.

? Pühapäeval, 19. IX kell 18 tähistab piduliku kontserdiga Kadrioru lossis oma 50. sünnipäeva oboekunstnik Olev Ainomäe. Koos juubilariga astuvad publiku ette muusikust pereliikmed ja sõbrad: viiuldajast tütar Annemari Ainomäe, t?ellistist vennapoeg Silver Ainomäe, kolleegid Ivo Sillamaa, Urmas Vulp ja Toomas Nestor.

Olev Ainomäe õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heldur Värvi oboeklassis ja Moskva konservatooriumis professor A. Petrovi juures. 1978. aastal võitis ta laureaaditiitli vabariiklikul puhk­pillimängijate konkursil. Lisaks nüüdisaegsele oboele mängib Ainomäe ka barokkoboed ja mitmeid renessansspille. Ansambli Hortus Musicus liikmena on ta esinenud kõikjal Euroopas, USAs, Iisraelis, Jaapanis jm, sealhulgas paljudel kaalukatel festivalidel. Olev Ainomäe on Estonia sümfooniaorkestri oboerühma kontsertmeister, mängib sama orkestri puhkpillikvintetis, teeb koostööd mitmete kammeransamblitega ning õpetab Eesti Muusikaakadeemias. Kontserdil kõlavad Mozarti, Vivaldi, Bachi, Marcello, Schumanni ja Rahmaninovi teosed.

 

FILM

 

? 23. IX kell 18 avatakse Lihula kultuurimajas Matsalu II rahvusvaheline loodusfilmide festival. Nelja päeva jooksul jõuab vaatajateni 39 filmi 13 maalt.

Tänavu võistlevad filmid kahes kategoorias: A on ?Linnud? ja B ?Inimene ja loodus?. 24. IX on linnufilmide päev. Viiel seansil linastub kokku 13 filmi. Eestit esin­davad Rein Marani kaks uuemat filmi ?Pesupäev? ja ?Reekviem laululuigele?. Lindude elu on jälginud ka Hollandi, Iis­raeli, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Valgevene filmitegijad.

25. ja 26. IX näidatakse 22 filmi, mis võistlevad kategoorias ?Inimene ja loodus?. Linastuvad Eesti noorema põlve kineastide tööd: Elen Lotmani ?Jäägermeister?, Janno Simmi ?Sügis Obi jõel? ja Veiko Taluste ?Kajur?. Inimese ja looduse vahekorda käsitletakse ka Iirimaa, Islandi, Läti, Norra, Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa filmides.

Filmifestivali ?üriis on re?issöör Tom Arnbom Rootsist, Jeffery Boswall  Suurbritanniast, muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, Matsalu rahvuspargi asedirektor Kaja Lotman ja re?issöör Mati Põldre. Festival lõpeb 26. septembril kell 16 auhindade kätteandmise ja peapreemia saanud filmi korduslinastusega.

 

VARIA

 

? 23. ? 26. septembrini toimub Tallinnas ja Tartus IV rahvusvaheline keskkonnaesteetika ja -semiootika  konverents ?Kultuur, loodus, semiootika: KOHAD?. Konverents jätkab ?Koha ja paiga? pealkirja kandnud seminaride traditsiooni, laienenud on korraldajate ring.

Ühendavaks teemaks on keskkonna ning inimtegevuse ja -kogemuse suhete muutumine, kohtade ja nende tähistamispraktika teisenemine ajas, keskkonna muutumisprotsesside analüüs. Konverentsi eesmärgiks on kokku viia teadusvaldkondade esindajad, arutleda temaatilistes sektsioonides alljärgnevalt avatud teemadel.

?Koht ja paik? (?Place and Location?). Keskkonda on keskkonnaesteetikas käsitletud enamasti ruumilisest, sünkroonsest aspektist, aega eirates. Kategooriad maastik, miljöö, vaade, panoraam, kuid ka koht ja ruum on seetõttu pelgalt fikseeritud seisundid. Keskkonnaesteetika sektsiooni üks sihte on seda vaatepunkti murendada, vaadelda kohti kui dünaamilise keskkonna muutuvaid elemente, narratiivseid sõlmitusi. Viljastavaid paralleele võivad seetõttu pakkuda sellised representatsioonivormid nagu kirjandus ja film.

?Kohad ja protsessid? (?Place and Processes?). Sektsioon keskendub paikade ja keskkondade märgilisusele, kohasemioosile, semiootilisele ruumile ja selle funktsioneerimisele. Kohatemaatika seostub semiootikas vahetult märkide arbitraarsuse või antuse küsimusega. Kohamärgid ja märgid kohas sunnivad kriitiliselt üle vaatama tähenduse ja märgikandja suhteid, märkide ja konteksti seoseid ning interpreteerimispraktika seotuse kohaga. Tähelepanu all on ka identideedi seosed kohamärkide ja semiootilise ruumiga.

?Linnad ja protsessid? (?Cities and Processes?). Sektsioon on mõtteline jätk ühelt poolt ruumi semiootilistele aspektidele keskenduvale paralleelsektsioonile ?Kohad ja protsessid?, teiselt poolt aga ka sarja eelmisele, linnatemaatikale pühendatud konverentsile ?Koht ja paik III. Linn: _toopiad ja refleksioonid?, mis leidis aset 2002. aasta sügisel Tallinnas.

?Kohad ja maastikud? (?Places and Landscapes?). Sektsioon keskendub maastiku kui protsessi ning maastikus toimuvate protsesside eritlemisele, seda nii geograafia, semiootika kui keskkonnaesteetika vaatevinklist. Sektsioon loob mõttelise silla 2000. aastal samas sarjas toimunud seminariga ?Koht ja paik II. Kultuur ja maastik?.

Tartus Y-galeriis avatakse eeloleval nädalal konverentsiga ühenduses Rael Arteli kureeritud temaatiline kunstinäitus. Lisaks leiab konverentsi raames aset veel kaks erisektsiooni, kus on kõne all samuti kohaspetsiifilised teemad.

?Muutuvad monumendid? (?Monuments in Change?). Sektsioonis käsitletakse ajas toimuvate muutuste ning pikemaajaliste protsesside mõju muinsusväärtuste ning kunstiajaloo seisukohast. Sektsioon toimub Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisteaduskonna eestvõttel.

?Sotsialistlik visuaalkultuur, autentne ja tõlgendatud? (?Visual Culture of Socialism, Authentic and Reinterpreted?). Nõukogudeaegse visuaalkultuuri ja -esteetika kui märgisüsteemi mõtestamisele keskenduv sekt­sioon leiab aset Tartu ülikooli semiootika osakonna korraldusel Tartus.

Konverentsi töökeel on inglise keel, kuulajana võivad osaleda kõik huvilised.

Konverentsi on korraldanud Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandus- ja kultuuriteooria töörühm, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste instituut, Tartu ülikooli semiootika osakond, Eesti Se­miootika Selts.

Vt. http://www.eki.ee/km/locations/

? Täna ja homme  kolivad Tartu linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseum oma kitsaks jäänud ruumidest välja, südalinna pargis avatakse raamatukogu ja muuseum. Kahe kultuuriasutuse vabaõhuüritus kannabki pealkirja ?Muusad kolivad parki?. Kavas on muinasjutuvestmine ja kunsti töötoad, kohtumised kirjanike ja kunstnikega, performance?id ja näitused. Pargiraamatukogus saab lugeda ajalehti ja ajakirju, surfata Internetis ning laenutada raamatuid. Tegemist on laia avalikkust teavitava ettevõtmisega, mille sõnum kõneleb plaanist rajada Tartu linna ja kultuuriministeeriumi rahastamisel Tartu südalinna Poe ja Küüni tänava vahelisele pargialale, vana Kaubahoovi kvartalisse kahe kultuuriasutuse ühine maja. 17 000 m² neljakorruseline hoone peaks lahendama nii raamatukogu kui kunstimuuseumi aastakümneid vana ruumiprobleemi.

Täna kell 13 on avalik pressikonverents, kus ajakirjanike ja linnarahva küsimustele on valmis vastama linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumi esindajad ning mõlema kultuuriasutuse juhid. Lugejate ja kunstisõpradega tulevad kohtuma luuletajad Jürgen Rooste ja Sven Kivisildnik ning kunstnikud Imat Suumann ja Enn Tegova. Lapsi oodatakse muinasjututundi ja kunsti töötuppa, külla tulevad kirjanikud Artur Jurin ja Lehte Hainsalu. Lugemissoovitusi jagab kirjarahva kõrval ka kultuuriosakonna juhataja Katriin Fisch-Uibopuu. Kavas on kõigile osavõtuvõimalust pakkuv arhitektuurivõistlus, performance?id ja kunstinäitused. Ajaloolise ülevaate nn Kaubahoovi kvartalist annab fotoväljapanek. Mõlema päeva õhtul kõlab muusika ? üles astuvad ansamblid Kiritöö ja Karistus ning Bullfrog Brown. Reede õhtul üllatab Kinobuss filmisõpru ?Sigade revolutsiooniga?. Vabaõhuürituse kava on väljas Internetis aadressidel www.luts.ee ja www.tartmus.ee ning Tartu kultuuriaknal.

? Kultuurkapitalile laekus selle aasta kolmandaks jaotuseks 2425 stipendiumitaotlust, küsiti 57,2 miljonit krooni toetust.

Kultuurkapitali nõukogu  kinnitas augustis  sihtkapitalide kolmanda jaotuse eelarveks 23,5 miljonit ja maakondlikele ekspertgruppidele 3,2 miljonit krooni. Seega küsiti Kultuurkapitalilt üle kahe korra rohkem raha kui oleks võimalik anda.

Sihtkapitalidele laekus 1504 taotlust (51,6 miljonit krooni). Kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile laekus 267 taotlust (8 493 813), rahvakultuuri sihtkapitalile laekus 310 taotlust (6 642 409), helikunsti sihtkapitalile 216 (6 871 802), kirjanduse sihtkapitalile 203 (5 448 041), kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalile 200 (8 433 627), näitekunsti sihtkapitalile 122 (4 601 345), audiovisuaalse kunsti sihtkapitalile 121 (5 943 642)  ning arhitektuuri sihtkapitalile 65 taotlust (4 730 467).

Maakondadest tuli 921 taotlust, Kultuurkapitalilt küsiti toetust 5,6 miljonit krooni. Kõige rohkem oli taotlusi Ida-Virumaalt 82 (501 908 krooni) ja Põlvamaalt 81 (418 139). Sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide koosolekud kestavad kuni 20. XI. Stipendiumisaajad selguvad oktoobri alguseks.

Järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 22. XI.

 

TEADUS

 

? 15. IX toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis avalik akadeemiline loeng, mille teemaks oli seekord

?HIV-1 ja inimorganism?.

Akadeemik, Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Mart Ustav käsitles oma loengus eriti just viimastel aastakümnetel inimkonda ähvardavate viirushaiguste olemust ja tervenemine võimalusi. Eraldi oli tähelepanu all inimorganismi immuunsussüsteemi vähendava HIV-1 viiruse levik, AIDSi haigestumise teed ning olukord maailmas ja Eestis.

Kõigile vaba sissepääsuga akadeemiline loeng äratas laialdast huvi ja akadeemik  vastas kuulajate arvukatele küsimustele.

? 16. IX avati rahvusraamatukogu 7. korrusel humanitaarteaduste saalis näitus ?Soome ajaloolased Eesti ajaloo uurijatena?. Välja on pandud ligi 120 publikatsiooni aastatest 1910 ? 2004.

Soome teadlaste huvi Eesti ajaloo vastu sai alguse juba tsaariajal. Viimastel aastatel ilmunud silmapaistvad uurimused on pideva ja viljaka teadustöö tulemus. Tähtsamatest uurijatest väärivad kindlasti nimetamist Seppo Zetterberg, Kalervo Hovi, Martti Turtola, Seppo Myllyniemi, Osmo Hyytiä, Jari Leskinen, Kari Alenius, Heikki Roiko-Jokela jt.

Näitusel eksponeeritu on valinud ning saateteksti kirjutanud Soome Instituudi direktor Martti Turtola. Näitus on lahti kuni 30. X.

? 20. X algab kell 16 Tallinnas Rahvusraamatukogus Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni professori Peeter Vihalemma raamatu ?Meedia­süsteem ja meediakasutus Eestis 1965 ? 2004? esitlus.

Raamat on kokkuvõte meediauurimise neljast aastakümnest Eestis ning annab ülevaate nii traditsioonilise kui ka uue meedia arengust ja meediakasutuse muutumisest.

Eesti Romaaniühing annab teada

Läheneb 2004. aasta romaanivõistluse tähtaeg 15. detsember 2004. Käsikirjad kahes eksemplaris koos märgusõnaga varustatud kinnise ümbrikuga tuua või saata alates 1. detsembrist Eesti Kirjanike Liitu, Tallinn, Harju 1.

Võistlustöid asub lugema ja hindama ?ürii koosseisus Jaanus Adamson, Juhan Habicht (esimees), Eeva Park, Aino Pervik, Ott Raun, Linda Uustalu ja Berk Vaher. Välja antakse kolm traditsioonilist auhinda. Nagu eelmisel võistluselgi võib ?ürii neile kolmele auhinnale lisada ka mõne eriauhinna.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming