Uudised

Priit Kuusk, Ia Remmel, Virge Joamets, Villi Ehatamm

KUNST  

? 28. IX avati Vaala galeriis kunstnike Marco Laimre ja Tarmo Salini ühisnäitus ?Kõik tuleb välja?. Olles dialoogis kaas­aegse müüdimehaanikaga, jätkavad kunstnikud neokontseptuaalset traditsiooni. Väljas on joonistused, maalid ja väikefiguurid. Lähtudes seriaalsest tootmishüsteeriast, hoiavad kunstnikud kriitilist positsiooni ja iroonilist ilmavaadet. Laimre teos ?Kapitalismi saladused? või Tarmo Salini ?Tõstame sisemajanduse koguprodukti!?, kõnelevad iseenda eest. Avamisel kanti ette välk-performance ?Fed?. Galeriis kõlab  ?ostakovit?i sümfoonia nr 2 ?Oktoobrile?.

? 29. IX  avati Hobusepea galeriis Leonhard Lapini maalinäitus ?Koodid?. Paadunud avangardistina soovib Lapin järjekindlalt ilu ja kultuuri massidesse siirdada. Ta on ruumi vormistanud ostukeskustest tuttavatesse vöötkoodidesse. Lapini vöödimaalid on kui moodsa kaubarahva käsulauad, kutsutud ohvreid ideoloogilisele rituaalile ja religioonile kohaselt käituma.

? Täna kell 18.30 avatakse Okupatsioonide muuseumis linnakultuuriaineline näitus ?Paraad?. Näitusel osalevad kunstnikud käsitlevad hoiakuid ja põlvkondi, popkunsti ning anonüümset tänavataidlust. Käsikäes marsivad fotograafid, maalijad, arhitektid, muusikud, disainerid, rulatajad ja grafitikunstnikud Eestist ja väljastpoolt: Aadam Kaarma, Anu Samarüütel, Tuukka & Kätlin Kaila (London),

Tarrvi Laamann, Marko Mäetamm & Kaido Ole, Jani Tolin (alfonshelsinki.com), Freeman (Helsingi), Lazer, Väike J, Veronika Valk, Vaughan Baker (London), DJ Critikal. Keskne idee on seotud rula kui eluhoiakuga. See on sarja kolmas üritus: varem on olnud kaks grafitiüritust Tondi sõjaväekasarmute territooriumil. Seekord­se ?Paraadi? idee on näidata, kuidas on NSVL ja ka lääne linna- ja massikultuur kunsti mõjutanud. 1. X toimunut saab näha Okupatsioonide muuseumis oktoobri lõpuni.

? Homme kell 15 toimub Niguliste muuseumis laupäevaakadeemia teemal ?Püha Anna elu ja Kristuse kannatuslugu. Madalmaade altaritest Niguliste muuseumis?. Kunstiajaloolased Merike Koppel ja Helena Risthein räägivad kahest üliväärtuslikust kunstiteosest: Brüsseli püha hõimkonna altarist ja kannatusaltarist Niguliste muuseumis. Kõneldakse ka Lõuna-Madalmaade hiliskeskaegsetest altaritest laiemalt, nende meistritest, tellijatest ning levikust.

? Tarbekunsti- ja disainimuuseum alustab uut hooaega, pakkudes te­gut­se­mivõimalust igale eale. Näituse­tegevuse kõrval pakub muuseum noortele programmi ?Teistmoodi tei­si­päev?. Kokku tullakse kord nädalas, teisipäeval kell 17, et  koos üle vaadata muuseumi näitused, arutada kaasaegse

ehtekunsti, disaini, keraamika ja klaasikunsti teemadel, käia galeriides, kohtuda kunstnikega ning proovida kätt ka ise erinevate materjalide ja tehnikatega. Algkooliealised saavad osa võtta muuseumitunnist nimega ?Korduv ja kordumatu?, kus räägime loodusest ning mustritest püsieksposit­siooniesemetel.  Kõik koolinoored on kutsutud osalema jutukonkursil ?Asja lugu?. Ootame lugusid esemetest, mis mingil põhjusel on kirjutaja või tema lähedaste jaoks erilised ja olulised.

Oktoobrist on avatud kaks töötuba. Keraamika töötuppa tullakse kolmapäe­vast reedeni. Osalejad saavad muuseumi püsiekspositsioonis ülevaate eesti professionaalse keraamika ajaloost ning kahel järgmisel päeval on võimalus endises kunstitoodete kombinaadi ARS majas katsetada keraamikatehnikaid  ? kleepimist ja treimist. Juhendajad on keraamikud Aigi Orav, Urmas Puhkan ja Tiina Kaljuste. Viltimistoas tutvustatakse muuseumi tekstiilikogu ning kahes praktilises tunnis on võimalik teha endale toolikate, kott, müts või istumismatt. Kogenumad viltijad võivad ära proovida nuno tehnika (viltides villa ja siidi ühendamise). Juhendajaiks on tekstiilikunstnikud Liisa Tomasberg ja Liisa Kallam. Mõlema töötoa puhul on grupi suurus 10 ? 15 inimest ning töötoas saab osaleda ainult eelregistreerimisel. Info muuseumipedagoog Pille Piip, tel 6274607 või e-post pille@tarbekunst.ee

? 17. IX avati Meistrite hoovi galeriis noore klaasikunstniku ja poetessi Merle Lobjaka isikunäitus ?Ajatusenäitajad?. Kaheksas kineetilises objektis klaasplaatide vahel voolav liiv loob imetabaseid fantastilisi kujundeid. Hetkede kulgemine igavikust tulevikku on kunstniku liivklaasmaastike lõputu teekond galerii keskaeg­ses interjööris, mida saadab erilist meeleolu toetav mootorisurin. 14. X kell 17 loeb Merle Lobjakas näitusel oma luuletusi. Näitus on avatud 17. oktoobrini. Näituse kuraator on Aino Jakobi, kujundaja Merle Lobjakas.

? 29. IX esitles hollandi kunstnik Jaap de Ruig Tallinna Linnagaleriis oma

?Screening Europe Tour?i?. Kunstnik on reisinud viimase aasta jooksul koos oma naise kirjaniku Mariet Meesteriga mööda Euroopat. Oma reisil on ta esitlenud 25 kunstigaleriis või mõnes muus kunstiga seotud paigas oma videosid. Paljudes videotes on peategelane loom, loom kui inimese ja inimelu metafoor. Tema videod on tavaliselt psühholoogiliselt mitmekihilised, naer ja seguneb kurbusega. Kuigi tema videod on lühikesed, on sageli tegu jutustusega.

? 29. IX näitas  Draakoni galeriis Mats Õun kunstiprojekti ?Best Before 40?. Ainult sel õhtul väljas olnud näitusega tähistas multifunktsionäär ja ?ovinist Mats Õun oma 40. sünnipäeva. Väljapanek kuulub seeriasse ?Best Before?, mis algas Tartus Illegaardi klubis viis  aastat tagasi  graafikanäitusega ?Best Before 35?, sellele LKVVÕMi (lühike koduveini valmistamise õpetus meestele) presentatsioon, graafikanäitus Tokko ja Arraku galeriis, lauatenniseturniir jpm. ?Best Before 40? keskendus naistele: autor on kujutanud naisi arvutigraafika ja makroprindi abil.

? 27. IX avati Ülemiste kaubanduskeskuse II korrusel Nahkhiire kunstikooli õppejõudude ja  õpilaste tööde näitus. Näitus on avatud kuni 15. X. Vaadata on kooli õpetajate Pille Kängsepa dekoratiivseid nahkvorme, Rene Haljasmäe disainköiteid, Jaan Paavle maale. Kunstikool koolitab täiskasvanuid: õppida saab kujundus- ning naha- ja köitekunsti, vabastuudios käivad koos maalihuvilised.

? Kuni 10. X on Raekeldris vaadata Kaupo Kikka fotonäitus  ?All That Jazz?. Kikkas on viimasel paaril aastal jäädvustanud suure osa ?Jazzkaare? kontsertidest. Ta kuulub ka ?Jazzkaare? veebikülje toimetuse vabatahtlike ajakirjanike ja fotograafide meeskonda. Näitusel näeb nii tuntud Eesti muusikuid kui ka ?Jazzkaare? väärikamaid väliskülalisi. Kuu jooksul musitseerib laupäeva pärastlõunal Raevangla võlvide all Viljandi kultuuriakadeemia ja Otsa-kooli tudengite ansambel 4tune Quartet.

? 23. IX avati Tartu Kunstimaja galeriis Paul Saare maalide näitus ?Nirvaana?. Väljas on aktid, maastikud, portreed, mille põhjal saab kerge ettekujutuse  kunstniku viimase paari aastakümne loomingulistest suundumustest, sekka ka kõige värskemaid stiilinäiteid. Läbiv joon on abstraktne all- ja pealiskude. Kunstnik soovib jätta vaatajale võimalus aistingute ja isiklike kogemuste kaudu leida hingepuudutav.

? Täna on Tartus taas Tartu linna pildilepüüdmise päev. Tänavune päev on pühendatud Pallase 85. aastapäevale, märksõnad on ?Raekoja plats? ja selle ?lähiümbrus?. E-kunstisalongi eestvõtmisel koondatakse kunstnikud Raekoja platsi ja Emajõe äärde Atlantise ümbrusesse. Vihma korral ei jää pildile püüdmine toimumata, sest siis võtab kunstnikud enda hõlma alla Atlantise restoran ja konverentsikeskus. Linna ülestähendamise päeva jätkub

17. X Atlantise ees kunstilaadaga, kuhu võivad oma loomingut pakkuma tulla kõik kunstnikud. Pildilepüüdmise päeva lõpptulemusena sünnib nagu eelmiselgi aastal Tartu-teemaline kalender.

? Homme kell 16 avatakse Paide Vallitornis rändgrupinäitus ?Kiht?.  Väljas on EKA 1996 ? 2004 lõpetanud skulptorite (Lea Armväärt, Isabel Aaso, Kirke Kangro, Iris Jurma, Regina Nino-Kurg, Eneken Maripuu, Marju Vaher, Heigo Eriksoo ja Malle Remmel) tööd. Väljapanek käsitleb  autori reaktsiooni maailmale, tema enesepaigutust mitmekihilises ühiskonnas. Augustis eksponeeriti näitust EKA galeriis.

? 3. X kell 13 tutvustab kunstiteadlane Mai Levin Riisipere kultuurimajas Elmar Kitse suurejoonelist seinamaali ?Viljalõikuspidu? (1971). Seinamaal restaureeriti Tallinna restaureerimiskoolis. Kitsele omase diskreetsusega jutustab teos mõtlikult, kuid julgelt kunstniku loomingu dramaatilisest lõhestumisest, peegeldades hingevalu ning hillitsetud spirituaalsust. Tund varem, kella 12 ? 13 tutvustatakse Nissi kiriku interjööri. Rongiliiklusega tutvu www.elektriraudtee.ee

? 18. IX esines Meeli Kõiva ettekandega ?Kunstniku puudutus elektriseerib klaasi ja valguse? Stockholmi linnavalitsuse korraldatud valgusalasel seminaril. Seminari eesmärk oli inspireerida disainereid osalema konkursil, et saada keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutades parim lahendus valgusmärkide disainile Stockholmi vanalinnas Västerlangatanil. Seminari üks peaesinejaid Meeli Kõiva tutvustas oma viimase aja katsetusi uute valgustehnoloogiatega, samuti oma varasemaid töid. Erilist huvi pakkusid tema laserkompositsioonid, samuti katsetused klaasi ja fiiberoptikaga. Tänavu suvel tutvustas kunstnik oma loomingut Seattle?i  kunstiringkondades.

 

 

MUUSIKA

 

EMNi muusikapreemiad 2004

Juba kolmandat aastat annab Eesti Muusikanõukogu välja muusikapreemiad tunnustamaks eesti muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud muusikavaldkonna arengule.

2002. a anti välja üks preemia, mille pälvis ER Klassikaraadio. 2003. a laureaadid olid Erkki-Sven Tüür, Andres Mustonen ja varajase muusika ansambel Hortus Musicus ning Valter Ojakäär. Käesoleval aastal antakse välja kolm preemiat à 50 000 krooni: heliloomingu, interpretatsiooni ning muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest.

?ürii, kelleks on EMN juhatus koos annetajate esindajatega, valis preemiasaajad Eesti Muusikanõukogu liikmete poolt üles seatud kandidaatide hulgast.

Muusikapreemiate laureaadid avalikustati 29. IX. Need pälvisid Helena Tulve (heliloomingu preemia, väljapaistva panuse eest Eesti nüüdismuusikasse), Irina Zahharenkova (kontserttegevuse ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel konkurssidel) ning Endel Lippus (teenete eest Eesti muusikahariduse arendamisel). Preemiad antakse pidulikult üle Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil 1. X kell 19 Estonia kontserdisaalis, mis on pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale.

2004. a preemiate väljaandmist toetavad Olympic Casino Eesti AS, Eesti Autorite Ühing, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia, Eesti Muusikaakadeemia ning audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks võetava tasu jaotamise komisjon.

? 7. ? 10. X toimub IX rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival. Selle aasta festivali peateemadeks on muusika ja liikumine ning ühe- ja mitmehäälse muusika võrdlus eri kultuurides.

Festivalile on oodata külalisi Jaapanist, Hiinast, Indiast, ?veitsist, Lätist, Leedust ja ka Eesti interpreete. Sellel aastal jõuab Tartu vanamuusika festivali galakontsert Tallinnassegi.

Piletid on müügil Piletipunkti müügikohtades üle Eesti, internetis www.piletipunkt.ee ja tund enne kontsertide algust kohapeal. Lisainfo 56 568 097 ja helena23@solo.ee (Helena Uleksin). Festivali tutvustust ja kava on võimalik näha internetis aadressil www.festivitas.ee

EMA ?Sügisfestival?  elektriseerib

Eesti Muusikakadeemias 6. ? 9. X toimuv ?Sügisfestival? toob nüüdse hetke helisid meilt ja mujalt.

Festivali avakontsert ?Hummõn?, mis sõnana kõlab kui tuva kurgulaul, demonstreerib EMA elektronmuusika stuudios toimuvat. Tartu ülikooli aulas esineb Lyoni konservatooriumi nüüdismuusikaansambel Atelier du XXe siècle, kavas ameerika avangardismi (Cage, Crumb), prantsuse nüüdismuusikat ning Luciano Berio loomingut.

7. X  esitab Duo Violoncellissimo Odessast spetsiaalselt neile kirjutatud vene uut muusikat, kavas on ka eesti helilooja Ülo Kriguli uudisteos. Helsingi Arvutiorkester tutvustab helisid virtuaalmaailmast.

8. X räägib Shinji Kanki Sibeliuse akadeemia arvutimuusika stuudiost lähemalt võrgutehnoloogia kasutusvõimalustest komponeerimisel. Õhtul on EMA kammersaal Muusikaakadeemia kompositsiooni­üliõpilaste päralt. Kõlavad Tatjana Kozlova ?Lastepalad? (seade klaveriversioonist soolokandlele), Hideyuki Nishimura ?De circuito aeterno?, Gerhard Locki klaveri­intermetsod, Vsevolod Pozdejevi viiulisonaat, Elo Masingu ?Suletud uks? oboele, Hans-Gunter Locki ?Vasesulatus? löökpillidele, Liis Jürgensi ?Laulukee? häälele ja fonogrammile (sõnad Indrek Hirv), Taavi Pärteli ansambliteos ?Päev pärast homset?, Kristjan Kõrveri kaks pala kandlele tsüklist ?…notae…? ning Kristo Matsoni ?Lyrica? keelpilliorkestrile.

EMA ?Sügisfestivaliks? valmib Eesti Muusika Infokeskusel Raimo Kangro CD ?Displays?, kammerkontserdil kõlab helilooja looming EMA tudengite esituses. CD ja kontsert on pühendatud Raimo Kangro 55. sünniaastapäevale.

Festivali lõpetavad Lyoni ansambel

Atelier du XXe siècle ning kammerkoor Voces Musicales kavaga serialismi suurmeistri Pierre Boulezi, itaalia dodekafooniku Luigi Dallapiccola ning belgia helilooja Thierry de Mey loomingust.

? Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab 1. X rahvusvahelist muusikapäe­va üritusega, mis tähtsustab eesti klave­rimeistrite tegevust. Muuseumipäev kannab nimetust ?Eesti klaver ? 225?.

Nii pika aja jooksul on siin tegutsenud (ja siit ka mujale läinud) üle 50 klaverimeistri. Nende hulgas on tuhandeid pille tootnud vabrikute omanikke, aga ka üksiküritajaid, kes valmistanud vaid mõne pilli ja kelle nimi aeg-ajalt vilksatab seoses üksikleidudega. Klaveriehitus on läbi kahe sajandi olnud Eesti kultuuripildi lahutamatu osa, mille üle võime vaid uhkust tunda.

Eesti klaverimeistrite kõrgest tasemest räägivad arvukad kuld- ja aurahad nii kodu- kui võõramaistelt näitustelt.

Teade Eesti esimesest klaveriehitajast Johann Friedrich Gräbnerist pärineb aastast 1779. Nüüdisaegne ja hetkel ainuke Eesti klaveritootja on Estonia klaverivabrik, kelle kontsertklaver on Eestile palju kuulsust toonud üle maailma. Gräbneri ja Estonia vahele mahub aga aukartustäratav rida pianiinosid, tahvel-, kabinet-, minjoon- ja kontsertklavereid.

Muusikapäeva seminaril võtavad sõna Annika Kuuda (?Tahvelklaver ? mis see on??), Venno Laul (?Eesti klaverite lipulaeva Estonia tänapäevast?), Heikki Parts (Reval Pianost ja klaverite restaureerimisest), Paul Jõgi (?Klaverimeistri ja -häälestaja kokkupuuteist Eesti klaveriga?), Alo Põldmäe (?Linnulennul üle Eesti klaverite ajaloo (vahemaandumisega Saaremaal?) ja Toivo Nahkur (?Bruno Lukist ja tema koolkonnast?).

Kontsertosas (algusega kell 17) esitab pianist Jaan Kapp muusikat erinevatel Eesti klaveritel ? kontsertklaveril Estonia, pianiinol Kraemann-Olbrei (restaureeritud firmas Reval Piano) ja 150-aastasel Tartus valmistatud tahvelklaveril F. W. Hasse. Kavas Bach, Mozart, Rahmaninov, Eller ja Sisask.

Külastajad saavad näha väljapanekut Tartu klaverimeistrist Jaan Rässast (1868 ? 1926), tema klaverite aurahadest ja klaverivabriku dokumentidest.

Eesti heliplaatide rahvusvaheline edu

Estonian Record Productions (kunstiline juht Peeter Vähi) koostöös Rahvusooper Estonia ja Klassikaraadioga üllitasid Saksamaa firma CPO vahendusel Eino Tambergi ooperi ?Cyrano de Bergerac? (2 CD). Plaadi müük väljaspool Saksamaad algas augustis ning see on kogunud mitmeid häid hinnanguid, sh veebiajakirjas Classics Today (juulikuul avaldatud kirjutise autor on Robert Levine), kus see valiti isegi ajakirja augustikuu plaadiks. R. Levine hindab kõigepealt ?imeliseks üllatuseks? Tambergi kui muusika autorit, kes olevat ?tõeline uusromantik?, aga kes, kuulumata mingisse koolkonda, on ?suurepärane helilooja?. Ka ettekanne olevat vaimustav (plaat on saanud nii Paul Mägi dirigeeritud esituse kui helire?issöör Maido Maadiku salvestuskvaliteedi eest kõrgeima, 10-pallise hinde), solistidest (Levine?i nimetatud on Jassi Zahharov, Mia Huhta ja Mati Kõrts) toob ta esimesena esile Sauli Tiilikainenit (Cyrano), kelle bariton olevat ideaalne sellise kahes plaanis osa jaoks ning kes võluvat esimesest noodist alates. Kiita saavad ka rahvus­ooperi orkester (eriti puhkpillirühm) ja koor.

Sama veebiajakirja augustinumbris ilmus David Vernier? arvustus Veljo Tormise järjekordsest meeskooriplaadist, ?Vision of Estonia II? (Eesti Rahvusmeeskoor, dir Ants Soots, helire?issöör Maido Maadik) firmalt Alba Records. Ka siin on ettekanne ja helikvaliteet saanud kõrgeima hinde. Kriitik meenutab kõigepealt ?Nägemuste? esimest plaati, kust saavat jälile Tormise muusika stiili ja temaatika põhimõtetele. Siinses kavas ?keskendub helilooja folkloorile tuginedes sügavalt läbitunnetatud hukkamõistuga sõjale ja tema traagikale. Need palad on karmid oma dramaatilises jõus ja ettekandeid toetab sügavalt ansambel, mis süüvinud helilooja stiili ning sündinud eesti keele ja rahvuse omapärast?.

?See on imetore plaadistus ideaalses helisalvestuses,? lõpetab David Vernier ja soovitab enam mitte viivitada ka esimese plaadi soetamisega.

? Sel sügisel tähistab Eesti Muusikaakadeemia oma 85. aastapäeva. Tähtpäe­vale pühendatud pressikonverentsil 28. IX osalesid EMA poolt rektor prof Peep Lassmann, prorektor prof Margus Pärtlas, prorektor prof Marje Lohuaru, elektronmuusika stuudio juhataja dots Margo Kõlar ning jazzmuusika osakonna juhataja Jaak Sooäär.

Rektor Peep Lassmann käsitles oma sõnavõtus muusikaakadeemia tuleviku­plaane, andis ülevaate muusikahariduse hetkeseisust, samuti kolme kooli (Tallinna G. Otsa nim Muusikakool, Tallinna Balletikool, Tallinna Muusikakeskkool) ühisprojektist. Projekti raames peaks valmima ka EMA uus kontserdisaal.

Aastapäeva üritustest kõneles EMA prorektor Marje Lohuaru, lähemalt kontsertklaveri Bösendorfer esitlusest 30. IX. Nimetatud klaver on Eestis esimene.

Margus Pärtlas tutvustas EMA uusi audoktoreid, need on Erkki-Sven Tüür, Lauri Sipari (Soome Teatriakadeemia), Galina Barinova (Moskva Riiklik Konservatoorium) ja Jelizaveta Kudrjavtseva (Peterburi Konservatoorium).

Margo Kõlar tutvustas uut CD-d ?E-stuudio?, mis ilmub EMA tähtpäevaks. Plaadil on valik EMA elektronmuusika stuudios valminud muusikat.

Jaak Sooäär tutvustas käesoleval aastal avatud jazzmuusika eriala. Jazzmuusika osakonna õppeprogrammis on põhirõhk jazzmuusikaga seotud ainetel  (jazzmuusika eriala, ansambel, jazzrütmika ja -improvisatsiooni alused,  jazzteooria ja solfed?o ning repertuaar, jazzklaver, samuti jazzmuusika ajalugu), mille kõrval on ka hulk üldmuusikalisi aineid. Osakonna õppetööd viivad läbi kolm välismaal hariduse saanud noort muusikut ? Jaak Sooäär (osakonna juhataja), Raul Sööt ja Tanel Ruben. Jazzmuusika osakonnas töötab sügissemestril ka Fulbrighti stipendiaat, külalisprofessor Mike Tracy Louisville?i ülikoolist (USA).

3. X kell 16 toimub Estonia kontserdisaalis pidulik kontsertaktus, kus esineb EMA sümfooniaorkester Andres Mustoneni dirigeerimisel.

? Sel sügisel Tartus toimuv festival ?Helimaastikud. Jaapan? on sündinud Tartu Elleri-kooli ning Jaapani Eesti suursaatkonna koostööna ning ajendatud soovist meie publikule sedavõrd kauget ja eksootilist kultuuri lähemale tuua. See on unikaalne kultuurifestival, kuna annab võimaluse tutvuda jaapani erinevate kunstiliikidega.

Jaapani kujutavat kunsti on võimalik näha kahel näitusel: Eesti Spordimuuseumis on alates 10. IX avatud jaapani traditsiooniline keraamika, näitusel on esindatud selle ala XX sajandi kunstnikud. Jaapani kalligraafiat saab vaadata alates 4. X Vanemuise kontserdimaja fuajees.

Festivali raames on mitmeid kohtumisi: 3. X esineb Elleri-koolis Andres Ehin. See põnev kirjanik loeb nii enese kui jaapanlaste haikusid; 20. X esineb samas jaapani kultuuri spetsialist Rein Raud, kelle loengu teemaks on ?Vee hääl. Vaikus jaapani kultuuris?.

Festivali raames toimub rohkesti kont­serte. Jaapani muusika on väga pikkade traditsioonidega, seal on säilinud ka ajaloolised pillid oma mängutavade ning repertuaariga. Just sellist, traditsioonilist suunda jaapani muusikas tutvustab shakuhachi-mängija

Takashi Tokuyama, kes koos pianistist abikaasaga improviseerib vanadel viisidel.

Jaapani traditsiooniline muusika on sageli seotud tantsuga. Festivali üks peamisi üritusi on kindlasti butō-tantsu etendus, mis toimub 19. X Sadamateatris. Seal astub üles eestlastele tänu sellesuvisele ?Eesti ballaadide? etendusele juba laiemalt tuttavaks saanud Aki Suzuki.

XX sajandil on jaapani muusikat hakanud mõjutama lääne traditsiooniline muusika. Läänemaailmas on kõige tuntumaks jaapani heliloojaks Toru Takemitsu (1930 ? 1996), tema muusikat mängitakse festivalil mitmel kontserdil.

Jaapanlased kui tehnoloogia vallas äärmiselt innovatiivsed inimesed on ka muusikas agarad kasutama tehnika viimast sõna. Seesugust suunda muusikas esindab Shinji Kanki, kes peab EMAs loengu ning annab kontserdi koos Helsinki Computer Orchestra?ga, mida ise juhatab.

Ning muidugi on Jaapanisse jõudnud lääne jazz- ning popmuusika. Festivalil esinevad väga huvitavad jazzmuusikud Ryo Kawasaki (kitarr) ning Yasuhito Mori (kontrabass) koos Aivar Vassiljeviga (löökpillid).

Veel on hea meel teatada, et vahetult festivali eel sai renoveeritud Elleri-kooli saal. Sinna on paigutatud Jaapani abiga ostetud uus Yamaha kontsertklaver. Festivali ?Päikeseloojangu kontserdid? on mõeldud just selle saali ja sealse uue klaveri tutvustamiseks. Sarjas esinevad nii Eesti muusikud kui Kölni muusikakõrgkooli professori Arbo Valdma vahendusel festivalile tulnud külalispianist, Kölni muusikakõrgkooli doktorant Junko Shioda.

 

 

TEATER

 

Silver Vahtre sai Endla teatri peakunstnikuks

Alates 27. IX töötab Endla teatri peakunstnikuna Silver Vahtre, kes asus tööle pealavastaja Tiit Palu kutsel.

Esimese tööna osaleb Vahtre 8. X Endla teatri suures saalis vaid korra mängitavas lavastuses ?Tammsaare tõde?, kus koos vastse pealavastajaga ja trupiga uuritakse oma ?asjade seisu?. Terava tähelepanu all on tõde, mida otsib inimene, kes oma saatuseks on valinud näitlemise. Pikka aega vabakutselisena tegutsenud Vahtret seovad Endla teatriga mitmed kunstnikutööd, praegu on Endla teatri mängukavas tema töö Tiit Palu lavastusele ?Raimund?. Teistest Palu töödest Endla teatris on Vahtre kunstnikuks lavastustele ?Nüüd ja igavesti? (2003) ja ?Midagi päikese all ehk armastus kaubanduse vastu? (2001). Esmakordselt Endla teatris töötas Vahtre 10 aastat tagasi Peeter Tammearu lavastatud ?Äärmuste? kunstnikuna. Järgnesid tööd koos lavastajate Vello Rummo, Kaarel Kilveti, Peeter Kardi, Raivo Trassiga. 1999. a pälvis Vahtre Suure Vankri preemia 1998. a. parima lavakujunduse eest (koos valguskunstnik Airi Erasega). Silver Vahtre on sündinud 13. III 1953 Tartus, lõpetanud 1977. a Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disaini erialal, Eesti Kunstnike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Lavastuskunstnike liidu liige. Vahtre on olnud lisaks teatri- ja filmikujunduste autorina tegev ka linna­planeerimises, graafilises kujunduses ja vabagraafikas. Vahtre on töötanud 1976 ? 1990 Tallinna Kombinaadi Ars kunstnikuna, 1989-1990 Lahti Disainiinstituudi graafika ja kompositsiooni õppejõuna ning aastatel 1991 ? 1993 Tartu linnakunstnikuna. Vahtre töötas aastatel 1990 ? 2000 Eesti Kunsti­akadeemia moekateedri õppejõuna. Praegu annab Vahtre tunde Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja juhatab TKKK nõunike kogu. Vabakutselise kunstnikuna on Vahtre alates 1991. aastast oma kujundusfirma Kyna juhataja.

Eesti Teatriliidu juhatuses

20. IX otsustati, et teatriliidu peakoosolek  toimub  22. XI  teatris Vanalinnastuudio. Lisaks teatriliidu esimehe Rein Oja  kolme aasta tegevusaruandele käsitletakse 8  kaas­ettekandes teatri igapäevaprobleeme, teatrite rahastamist, näitlejakoolituse ja tööhõive küsimusi, repertuaariteatri tulevikku, teatri osa ning tähendust ühiskondlikus kontekstis laiemalt. Ettekannete teesid jagatakse osavõtjatele varem välja.

Arutati muudatust  ETL põhikirja projektis, mis defineerib teatrites tegutsevate ETL osakondade  õigused ja kohustused  ametiühingu seadusest lähtuvalt.

Kuulati Tartu Teatrilabori direktori ning Sihtasutuse Eesti Teatrifestival nõukogu liikme Margus Kasterpalu kokkuvõtet äsja lõppenud komöödiafestivalist ning  määratleti  esialgne ajagraafik ja vastastikused ülesanded festivali ?Draama 2005? ettevalmistuseks. 

Juhatus toetab jätkuvalt TALO nõudmist riigieelarvest eraldatavate palgavahendite 12-protsendiliseks suurendamiseks 2004. aastaga võrreldes.

 

 

TANTS

 

?Luikede järvele? mainekas auhind

17. IX õhtul esitlesid Dance Theatre Workshop, Danspace Project ja The Joyce Theatre koos 2004. aasta ?the Bessies? auhinnakomiteega Joyce Theatre?is ?20th New York Dance and Performance? auhindu.

?the Bessie?? auhinna vääriliseks tunnistatakse igal hooajal kuus lavastust/esinejat/autorit rohkem kui 2000 New Yorgis s mängitud lavastusest. Bessie? laureaat võib olla kindel, et tema töö on originaalne ja teedrajav. 1984. aastast alates väljaantav auhind on pühendatud legendaarse ameerika tantsupedagoogi Bessie Schönbergi mälestusele. Kõrge autasu kaalukaimas koreograafi-autori kategoorias pälvis sellel aastal Peeter Jalaka, ?a?a Pepeljajevi ja Von Krahli trupi lavastus ?Luikede järv?.  Auhinna ?Pühade balletiluikede hirmutu taaselustamise eest? võttis vastu produtsent Priit Raud, kuna näitetrupp ja autorid viibisid Lyoni tantsubiennaalil. Bessie?d anti välja veel installatsiooni ja uue meedia, esitaja, helilooja, kujunduse ning teist aastat ka publikuauhinna kategoorias. Väärika auhinna on pälvinud oma töö eest sellised tipploojad nagu Meredith Monk, Diamanda Galas, Philip Glass, Pina Bausch, Merce Cunningham, David Byrne jt.

 

 

FILM

 

? Eile esitleti kinos Sõprus ?Eesti lugude? sarja nelja esimest dokumentaalfilmi. Ekraanile toodi Liina Tri?kina ?Elluastujad?, Mart Taevere ?Unistaja?, Õnne Luha ?Osta Elevant ära? ja Madli Lääne ?Sensatsiooniline Tartu kevadbänd?.

Alates 8. oktoobrist hakkab ETV ?Eesti lugusid? näitama, sari on eetris igal reedel kell 20.05. Pooletunnised dokumentaalfilmid on tehtud väga erinevatel teemadel: lugu vaestearstist, sensatsioonilisest kevadbändist, kinobussist, tori tõugu hobuste kasvatajast, Lõuna-Eesti traditsioonilisest nõidusest või inimestest,  kes 21.  sajandil püüavad samastuda muinasaja eestlastega jm. Sarja lugudes astuvad sel aastal üles mitmed eesti tuntud filmitegijad nagu Arvo Iho, Ago Ruus, Riho Västrik, Igor Ruus, Mikk Rand jt.

Eestlased said Riia Arsenalsilt filmiauhindu

Eesti filmid tõid 26. septembril lõppenud ?Arsenalsi? filmifestivalilt kolm auhinda: Sulev Keeduse film ?Somnambuul? võitis parima Balti mängufilmi tiili, Acuba Filmis valminud Eesti, Läti, Leedu ja Soome ühisfilm ?Buss? (re? Laila Pakalnina) võitis parima Balti dokumentaalfilmi ja ka parima Balti filmi auhinna, Jaak Kilmi ja Rene Reinumäe ?Sigade revolutsioon? sai Vienna Laboratory eripreemia. Kõikide auhindadega kaasnesid ka rahalised preemiad. Arsenalsi festivali grand prix, mis traditsiooniliselt loositi välja festivali direktori kuuenööbi abil, läks Kanada re?issööri Guy Maddini filmile ?The Saddest Music in the World?.

Pakalnina ?Buss? jookseb Sõpruse ekraanil 1. ? 6. oktoobrini. See on dokumentaalfilm kaduvast reaalsusest: Tallinnast Kaliningradi sõitev buss ületab ühe öö jooksul kolm riigipiiri. Buss kui ratastel ruum, mis liigub läbi teise ruumi, on kui ajutine pelgupaik erinevatest rahvustest ja erinevatest sotsiaalsetest ühiskonnakihtidest inimestele.

 

 

KIRJANDUS

 

? 23. IX avati rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näitus ?Mineviku menuraamat. Väga ilusad, hirmsad ja armsad lood? ning esitleti samateemalist kalendrit.

Esimesteks eesti rahva menuraamatuteks võib lugeda XIX sajandi 40ndail aastail saksa keelest maakeelde ümber pandud väga armsaid ja haledaid lugusid vagast krahviproua Jenovevast, õnnetust Hirlandast, kannatlikust Helenast ja teistest naiskannatajatest. Küllaltki populaarseks sai Robinsoni temaatika ning mõned vagakirjanduse teosed, eeskätt ?Ristiinimese teekond? jne. Näitusel on eksponeeritud veel rahvajuttude kogumikke, lasteraamatuid, meelelahutuslikke tarberaamatuid. Raamatukogu kodulehel avatakse samateemaline virtuaalnäitus.

Nii näituse kui ka kalendri on koostanud Urve Sildre ning kujundanud Tiiu Laur. Näitus on avatud kuni 20. I 2005.

? 7. XII 2004 toimub Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni konverents ?Maailmakirjanduse retseptsiooni dünaamika Eestis?.

Konverentsile oodatakse ettekandeid, mis mõtestavad maailmakirjanduse retseptsiooni Eestis selle erinevate ajajärkude lõikes ning suhestuses maailma erinevate geokultuuriliste piirkondadega. Ettekannetest oodatakse vastuseid küsimusetele, mis tegurid on soodustanud või takistanud ?teise? ja ?võõra? kultuuriliskirjanduslikku omaksvõttu ja kohalolu Eestis; mis määral on ühiskondlik-poliitiline protsess mõjutanud ja märgistanud maailmakirjanduse retseptsiooni, kuidas vahenduskulg on sõltunud vahendajate tõlkefilosoofiast ja isik(s)u(s)test; mil viisil on vahendatud ?teine? sekkunud eesti oma kirjanduskaanoni kujunemisse, kuidas on retseptsiooni eri ajajärkudel suhestunud ?keskus? ja ?perifeeria? jm.

Konverents peab välja selgitama teemade ringi, millega eesti kirjandus- ja kultuuriuurijad võiksid esineda EVKA VI rahvusvahelisel konverentsil ?Maailmakirjanduse retseptsiooni dünaamika? 2005. a. sügisel.

Ettekannete pikkus on 20 ? 25 minutit. Teesid (umb 100 sõna) koos osavõtusoovi ja esineja andmetega (aadress, töökoht) palutakse saata hiljemalt 7. novembriks 2004. a aadressil:  Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppetool, 50090 Tartu või e-posti aadresssil kersti.unt@ut.ee.

 

 

VARIA

 

? 27. ja 28. IX toimus Narvas VII Eesti muuseumide  näituste festival ja seminar. Käesoleval festivalil osalevad näitustega teatri- ja muusikamuuseum, Eesti Rahva Muuseum koos Adamson-Ericu muuseumiga, Tallinna linnamuuseum, Tartu linnamuuseum, Tartu kunstimuuseum ning Viljandi muuseum. 

? 27. IX peetud seminari põhiettekanne oli Helsingi Ateneumi muuseumi teadurilt Helka Ketonenilt, kes keskendus Euroopa Liidu programmidele. Pärnu uue muuseumihoone projekti kommenteeris muuseumi direktor Aldur Vunk. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Peeter Mauer jagas rahvusvahelise Berliini konverentsi kogemusi infotehnoloogia osast muuseumide digiteerimispoliitikas ning tööst publikuga. 28. IX esitleti Peterburi linnamuuseumi uut  ekspositsiooni.

Narva linnavalitsus pani ka tänavu välja 30 000 krooni kolme parema näituse premeerimiseks. I koha pälvis ERMi ja Adamson-Ericu muuseumi koostööprojekt ?Viinapuuväät. Maasikakiri II?. Kontseptsiooni ja haridusprogrammi autorid Vaike Reemann, Ülle Kruus, Kersti Koll ja Kai Tuvik; kujundaja Denes Farkas, monteerija Vahur Puik.  II koha sai  Tartu kunstimuuseumi näitus ?Muuseum muuseumis?, kontseptsiooni autorid ja teostajad Ahti Seppet ja Hannes Varblane.  III koha sai Viljandi muuseumi näitus ?Rõõmud lumel ja jääl?, idee autor Herki Helves.

? Kultuuriminister Urmas Paet moodustas komisjoni, kes töötab välja Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ruumiprogrammi,  arhitektuurivõistluse tingimused ning arengukava. Kultuuriministri sõnul tuleb ERMi uus peahoone Tartusse Raadile, järgmise aasta esimesel poolel on kavas kuulutada välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Hoone rajamist ette valmistava töörühma koosseisu kuuluvad kultuuriministeeriumi, Eesti Rahva Muuseumi ja muuseuminõukogu esindajad. Töörühm koguneb esimesele koosolekule oktoobris. Praegu ehitatakse Raadile ERMi hoidlaid, mis valmivad 2005. aasta alguses.  

? Kultuuriministeeriumi toel lõpetatakse Estonia renoveerimistööd 2006. aastal,  teatri 100. sünnipäevaks.

Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul keskenduvad renoveerimistööd nüüd  publikuruumidele. ?Eesmärk on, et Estonia teatri juubeliks oleks ajalooline teatrihoone korrastatud. Seda kava oleme silmas pidanud ka järgmise aasta riigieelarve projekti koostades,? ütles minister Paet.

2006. aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul eesti teatri aasta, sest möödub sada aastat eesti kutselise teatri ja Estonia asutamisest.

TPÜ  sai väärtusliku kingituse

Hamburgi germanist, baltisaksa päritolu professor Karl-Heinz von Borck kinkis TPÜ ARile suure osa oma raamatukogust, ca 80 laudimeetrit valdavalt germanistika-alast kirjandust, s.t käsiraamatuid, monograafiaid, perioodilisi väljaandeid, separaate, dissertatsioone ja ilukirjandust.

Taastanud 90ndatel sidemed oma endise kodumaaga, sai ta Tallinna Linnaarhiivis töötades sealt soovituse annetada see akadeemilisele raamatukogule.

Raamatud aitas Eestisse tuua Saksa saatkond, toetades transpordikulusid 1200 euroga. 14. IX pandi raamatukogus annetusest üles nädalane valiknäitus, mille avamisel osales von Borcki perekonna kõrval ka Saksamaa saatkonna kultuuriata?ee Carsten Wilms. TPÜ prorektor Peeter Normak andis Karl Heinz von Borckile üle ülikooli teenetemedali.

? Katariina kirikus toimub reede õhtul kell 19 ? 22.30 hea jazzmuusika kontsert, millel astuvad üles Kiikhobune Antverpenist, Cosmoskva-Grupp, Trzy Maz Trio ja Jazz Beats.

 

 

TEADUS

 

? 28. septembril toimus Eesti Teaduste Akadeemia majas kogumiku ?Eesti teaduse tippkeskused ? 2004? esitlus.

Teaduse tippkeskus on viimastel aastatel teadusleksikoni ilmunud mõiste. See tähistab rahvusvahelise tunnustuse saanud kõrgetasemelist teadlaste töörühma, kellelt oodatakse uusi saavutusi ja läbimurret teaduses.

Riigikogus 2001. aastal heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse strateegia ?Tead­mistepõhine Eesti? püstitas selliste keskuste loomise vajaduse. Nüüdseks on Eestis moodustatud 10 teaduse tippkeskust. Need on Tallinna ja Tartu ülikoolide ning teadusasutuste juures. Loodi ühtlasi Eesti teaduse tippkeskuste ühendus, mille esimeheks on akadeemik Endel Lippmaa.

Vastvalminud värvitrükis illustratsioonidega kogumik, nii eesti kui ka inglise keeles, käsitleb teaduse tippkeskuste töö tulemusi, samuti seda, kuidas tulemuslikud uuringud viivad rakendusteni. Kogumik on mõeldud laialdasele teadushuviliste ringkonnale.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming