Uudised

Enn Lillemets, Priit Kuusk, Aili Künstler

KUNST  

Mihhail ?emjakin. Seeriast ?Peterburi karneval?.

?emjakini graafika Tallinnas

?21. X avati Tallinna Linnagaleriis praeguse aja ühe tuntuma vene kunstniku Mihhail ?emjakini tööde näitus.

Näitus toimub Peterburi ja Tallinna kohtumise kultuuriprogrammi raames.  ?emjakin on loonud monumente ning pisiplastikat, maale ning graafikat, kujundanud raamatuid ja teatrietendusi. Ülemaailmse tunnustatuse on talle toonud intrigeerivalt novaatorliku lahendusega Peeter Suure monument Peterburis Peeter-Pauli kindluse juures (1991), teatraalselt mänguline Casanova monument (1998) Veneetsias, sügavama filosoofilise tagamaaga Platoni ja Sokratese monument New Yorgis. 2001. aastal viis ta oma baroklikult vohava fantaasia lõpuni Peterburi Maria teatri ?Pähklipureja? balleti kunstilise atmosfääri, kostüümide ning lavakujundusega. Mihhail ?emjakin on loonud mitmeid laste abistamise fonde. Sündinud 1943. aastal Moskvas, emigreeris ta 1971. aastal Pariisi. Seal loodud ?Peterburi karnevali? seeria tõi kunstnikule laiema tuntuse. 1981. aastal asus elama Ameerika Ühendriikidesse. ?emjakin on Ameerika ja Euroopa Teaduste Akadeemia auliige. 1989. aastal olid kunstniku suured personaalnäitused Moskvas ja Leningradis, tema töid võib näha Venemaa mainekate galeriide põhiekspositsioonis. 1999. aastal autasustas Ameerika Ühendriikide immigratsiooni fond teda preemiaga. Tallinna Linnagaleriis on väljas kunstniku graafika ning gua??ide valik: seeriad ?Pariisi üsk?, ?Surmaingel? ning ?emjakini läheda­sele sõbrale, legendaarsele luuletajale, lauljale ja näitlejale Vladimir Võssotskile pühendatud tööd. Näitus jõudis Tallinna Russki Domi vahendusel ja eelkõige Hansapanga toetusel.

?30. X tähistab EKA 90. aastapäeva. 90 aastat pärast asutamist on akadeemia dünaamiline ja paindlik institutsioon, kes osaleb mitmetes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning õppejõudude ja üliõpilaste vahetusprogrammides.

Juubelinädalale on planeeritud mitmeid üritusi nii kunstiakadeemia peamajas kui osakondades. Kunsttööstuskoolis läbi kümnendite tehtust võib saada aimu  arhiivimaterjalide põhjal koostatud näitusel. Kunstiakadeemia kaasaega peegeldavad väljapanekud praeguste tudengite loomingust osakondades ja peamaja igal korrusel.

29. X toimuvad EKAs audoktorite loengud ja ümarlaud teemal ?Disain, tulevik ja identiteet?. Loengu peavad Udo Kultermann ja Juhani Pallasmaa. Ümarlauas teevad ettekande Halldor Gislason (Reykjavik), François Penz (Cambridge), Bruce Brown (Brighton), Peter McGrory (Helsingi), Michael U. Hensel (London). Teemadena tulevad ümarlauas arutlusele ?Loovtöös­tus ja selle võimalused?, ?Disain, mis ei tunne piire?, ?Illusioonide arhitektuur? ja ?Tulevik arhitektuuris?. Ümarlauda juhib Jüri Soolep (Tallinn).  30. X promoveeritakse pidulikul aktusel audoktoriteks valitud Juhani Pallasmaa, Udo Kultermann, Lars Olof Larsson ning Yrjö Sotamaa. Laupäeval on kõigis kunstiakadeemia osakondades kell 14 ? 18 vilistlaspäev, vilistlased on oodatud külastama oma endisi osakondi ja tutvuma täna tehtavaga, õhtul peetakse akadeemias üliõpilaste ja vilistlaste pidu.

?Täna kell 17 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Eesti Kujunduskunstnike Ühenduse init­sieeritud näitus ?Ajad ja ruumid. Viie­kümnendad?. Näitus on keskendatud sõjajärgse ruumikujunduse algusaastatele, seda nii professionaalsete eesti kujundajate tööde kui üldise õhustiku raames. Väljapanekuga tuuakse esile tol ajal oma erialal tegutsenud kunstnikud, ühtlasi on püütud anda edasi tollase ajastu üldist olemust. Lavastuslikult efektne kujundus toob 1950ndate iseloomu vaatajani asjatupärase kino­kroonika, fotode, projektide ja esemete kaasabil.

?27. X kell 16 esitletakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis Jutta Matvei raamatut ?Keraamika, mu arm. Punktiirjooni ja visioone eesti keraamikast läbi 20. sajandi?. Tegemist on inimliku soojusega kirja pandud faktitiheda raamatuga, mis sai alguse keraamikute mälestuste kogumisest. Matvei raamat aitab olnut mõista; erksavärvilised mälestuskillud liituvad enam-vähem terviklikuks mosaiikpildiks, mille väärtus ajas vaid kasvab.

Toimetaja Tiiu Viirand, kujundaja Tiiu Allikvee.

?18. X  avati Draakoni galeriis rahvusvaheline akvarellinäitus ?See kapriisne ja armastatud akvarell?. Näituse kuraator Kai-Mai Olbri. Väliskunstnikud Lars Lerin (Rootsi), John Keating (Iirimaa) ja Jānis Spalviņ? (Läti) kuuluvad kahtlemata kõik oma maa tugevamate akvarellistide hulka, Lerinit võib julgelt tippakvarellistiks nimetada. Eesti kunstnikest esinevad Leonhard Lapin, Kai-Mai Olbri, Tiiu Pallo-Vaik ja Mari Roosvalt. Pallo-Vaigu akvarellid on muutunud üha tihedamaks, Olbri jätkab oma traditsiooni ? iga näitus on katsetus uue teema ja tehnikaga, Lapin on endiselt minimalistlikult jõuline.

?19. X avati Vaalas Lilian Moso­lai­neni maalide näitus ?Tasuta?. Kunstniku figuraalkompositsioonide nõt­ket kehakeelt iseloomustab ära- ja eemalolev positsioon ning oma ajast(ust) välja­astumine.

?20. X avati EKA galeriis Maris Kerge ja Kärt Kukkuri näitus ?Austusavaldus toolile?. Tulevaste sisearhitektide koostatud näituse eesmärk on olla ühtaegu nostalgiline, informatiivne, pakkuda lohutust ning pisut humooritki. Väljapanekusse on koondatud sisearhitektuuri osakonnaga seotud isikute ajahambale vastupidanud koolitoolid, mille disainimine on õppekavas olnud juba üle 50 aasta. Näitusel on välja pandud nii praeguste tegevate sisearhitektide nagu Jüri Kermik kui ka muudele erialadele siirdunute nagu Hardi Volmeri, Tõnu Lensmenti, Mari Kaljuste ja Riho Undi toolid.

?20. X avati arhitektuuri- ja disainigaleriis väljapanek ?Vaateaken Eesti ekspositsioonile Veneetsia arhitektuuribiennaalil?, Ku-Ku klubis esilinastus Marianne Kõrveri, Rain Tolgi ja Andres Maimiku dokumentaalfilm ?Surm Veneetsias?.  Eestit esindab 9. Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti Arhitektide Liidu projekt ?Aeg-maha-arhitektuur?, idee autor on sisearhitekt Kristjan Holm. Peaatraktsioon on puust hobusekujuline välikäimla (arhitekt Agu Külm ja skulptor Jukka-Pekka Jalovaara), mis on teisaldatud Kabli rannast Veneetsia Arsenalesse. Projekti kaasautorid on kunstiteadlased Liina Jänes ja Pille Epner.

?Homme algusega kell 19 kõlab Hobusepea galeriis ?Filosoofiline muusika. Veerand sajandit Laurit?. Muusikaõhtut võiksid iseloomustada sõnad: ?Ei ole olemas juhuseid, on vaid puudulik informatsioon või vale mõõtmismeetod. Ei ole olemas positiivset ega negatiivset energiat. On ainult erinevad moodused seda kas siis enda kasuks või kahjuks juhtida. Inimene võib alati valida! Eriti siis, kui tundub, et valikut pole?.

? Eesti Kunstimuuseum alustab kohtumiste sarja ?Kumu pärastlõunad?.

Algavad need küll Rüütelkonna hoones, kuid jätkuvad pühapäeva pärastlõunati uue hoone avarates näituseruumides. Kohtumised toimuvad kogu hooaja vältel kaks korda kuus. Esimene ?Kumu pärastlõuna? algab 24. X kell 15. Teemal ?Nägemuslik Wiiralt ja Antraini sari?, Eduard Wiiralti loomingu uurija kunstiteadlane Mai Levin räägib kunstniku visionaarsest loomingust.

?29. X kell 16 avatakse kunstisalongis Allee Martin Taevere (1879 ? 1939) 125 sünniaastapäeva näitus. Väljas on peamiselt 1920ndail ja 30ndail valminud maalid. Ametilt kohtunik, täiendas Taevere kunstialaseid teadmisi ka kunstikoolis Pallas. Taevere on eelistanud maastikumotiive, iseäranis kodukanti Lõuna-Eestit.

?14. X luges Meistrite hoovi galeriis t?ellohelide saatel oma luuletusi ajast ja ajatusest noor klaasikunstnik Merle Lobjakas, musitseeris Piret Rump. Publiku soe vastuvõtt inspireeris luuleõhtut kordama 4. XI algusega kell 17. Lobjaka luuletuste nüansirikas tundeskaala harmoneerub tema kujundirikaste pöörlevate liivklaasobjektidega isikunäitusel ?Ajatusenäitajad?.

?18. X avati Y-galeriis Peeter Krosmanni ja Rauno Thomas Mossi maalide näitus ?Kokkupuude?. Noortel kunstnikel on väljas akadeemilisest kunstist inspiratsiooni saanud õlimaalid.  Krosmann toob vaataja ette vabas õhus teostatud maalid. Moss on kujutanud merd, kive, metsa, niite, võsa ja raiesmikku.

?20. X avati Tartu Kunstimaja väikeses saalis nahakunstnike liidu korraldatud ehtenäitus ?Ehe on  teade maailmale meist endist?. Näitusel on väljas paarikümne nahakunstniku ehted. Lisaks pärgament-, taimpark-, kroom-, karus- ja keedetud nahale on kunstnikud kasutanud ka mitmeid teisi materjale. Septembris oli väljapanek vaadata Adamson-Ericu muuseumis.

?28. X toimub Tartu Kunstimuuseumis projekti ?Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused? raames ja koostöös Umeå ülikooliga ettekannete päev.

Kl. 11 Hannes Varblane, ?Pagulus kui kuupuhastus?; kl. 11.30 Roland Spolander, ?Vahelejäänu?; kl. 12 Irja Bergström, ?Eesti kunsti vastuvõtt Rootsis 1944 ? 2004?; kl. 12.30 Ann-Catrine Eriksson,  ?Rootsi modernistid Siri Derkert ja Vera Nilsson?; kl. 13.30 Linnéa Axelsson,  ?Jäljed kujundimälul: kolm saami maastikku?; kl. 14 Kristi Burman, ?Piirjoontest põgenedes: Hélène Cixous? loomingust?; kl. 14.30 Reet Varblane, ?Topelteksiilis?;  kl. 15 Katrin Kivimaa, ?La garçone või geniaalne eideke: Karin Lutsu (auto)portreelised kujutised kunstniku ja naisena?.

?20. X avati Pärnu uue kunsti muuseumis näitus ?10+1 Aastat M(m)oodsat kunsti Pärnus ehk Kunst on halb, kunst on hea?.  Näituse eesmärk on anda mitmekülgne ülevaade Pärnu moodsa kunsti elus viimase üheteistkümne aasta jooksul juhtunust. Ja ka sellest, et head ja halba kunstis ei ole, on kunst ja ei ole kunst. Näituse kuraator ja kujundaja on  Andrus Joonas, osalevad Asta Isak, Toomas Kuusing, Mila Balti, Ville-Karel Viirelaid, Meeland Sepp, Urmas Martinson, Remo Randver, Bille, Sorge, Mark Soosaar, Svea Aavik, Margit Joonas, Jaak Visnap, Kadri Alesmaa, Viljar Kõiv, Marianne Männi, Non Grata jt.

?Narva muuseumi kunstigaleriis on väljas joonistuste ja graafika näitus ?Narva liinil?. Väljapanek on üles ehitatud elavale joonele kui aktiivsele vormimoodustamise  vahendile, kompositsiooni väljendusrikkale elemendile. Narva liinil toimuvad loomingulised kohtumised  Peeter Alliku, Igor Gordini, Veera Lantsova, Luule Dmitrijeva, Kuzja Zvereviga.

?25.  X kell 16 avatakse Haapsalu Linnagaleriis Peeter Maria Lauritsa ja Ain Mäeotsa näitus ?Mullatoidurestoran?. Kuni 23. X oli installatsioon eksponeeritud Berliinis.

?Kuni 21. XI on Viinistu kunstimuuseumi tünnigaleriis väljas Aarne Vasara (1949 ? 1994) karikatuurid ja akvarellid. Peamiselt karikaturistina tuntud kunstnik hakkas akvarellidega esinema 1970ndate lõpust. Tema akvarelle iseloomustab sürreaalselt groteskne kujundikeel ja vaimukas sõnum. Aarne Vasara viimane joonisfilm ?Setu vurle küüsis?, mis oli inspireeritud Andrus Kiviräha följetonist, valmis 1993. aastal.

?18. X avati Järvamaa muuseumis Tiit Jaansoni sügisteemaliste maalide näitus. Kunstnik peab oma maalide juures tähtsaks faktuuri, värve ja neist tulenevaid emotsioone. Paide näitusel on väljas kuus tööd, mille pealkirjadeks on maalide mõõdud.

?Lakewoodi Eesti Majas New Jersey osariigis tuletati 9. X meelde üht valjapaistvamat eesti graafikut ja maalijat Eduard Rüga (1903 ? 1997), kelle loomingust üheks õhtuks oli välja pandud näitus Ameerika erakogudest. Lakewoodi Eesti Ühingu ja selle abiesimehe Priit Parmingu eestvõttel korraldatud õhtust võtsid osa Eduard Rüga abikaasa Leida Rüga ning tütred Silja Melts ja Kersti Raimondo. Silja Melts iseloomustas oma isa isikulooliselt. Kunstiühingu Pallas esimees Tartust kõneles Pallase osast praeguses Eesti kunstielus ja Rüga loomingu tähendusest meie kunstiloos. Samuti vaadati Andres Söödi 1993. aastal valminud telefilmi ?Eduard Rüga?. Üritusele oli kogunenud hulk huvilisi ning kujunes elav mõttevahetus. Rüga teoseist oli eksponeeritud II maailmasõja ajal valminud 10 puulõikest koosnev sari ?Lõuna-Eesti inimene ja loodus? ning 13 monotüüpiat ja maali aastaist 1944 ? 1991, esinduslik valik konkreetsest loodusmälestusest puhta abstraktsioonini. Selgus ka tõsiasi, et seoses omanike koosseisu vahetumisega ei ole Oaklandis 1987. aastast tegutsenud restorangaleriis Rüga enam kunstniku teoste püsiekspositsiooni.

 

 

 

 

MUUSIKA

 

?Oktoobri viimasel nädalal (26. ? 31. X) toimub üle Eesti mitmeid üritusi, millega tähistatakse oreli- ja kirikumuusika grand old man?i, professor Hugo Lepnurme 90. sünniaastapäeva.

Muusikapäevade korraldajate ja toetajate hulgas on ligi 30 asutust ja organisatsiooni. Konverentsil Viljandi kultuuriakadeemias esinevad ettekannetega Ines  Maidre ja Anzori Barkalaja; mälestusseminaril Rapla pastoraadis Toomas Siitan, Olav Ehala ja Mart Jaanson; Eesti Muusika Infokeskus annab välja Hugo Lepnurme mälestusteraamatu.

Hugo Lepnurme muusikapäevade põhilistest sündmustest: teisipäeval, 26. X kell 14 muusikapäevade avamine EMAs, kell 15 Andres Uibo oreliklassi üliõpilaste kontsert EMA oreliklassis, kell 18 kontsert Tallinna Kaarli kirikus. Kolmapäeval, 27 X kell 12 ? 18 Ines Maidre meistrikursus organistidele Viljandi Pauluse ja Jaani kirikus, kell 15 Orelisõprade Ühingu üldkogu Tallinna Rootsi Mihkli kirikus, kell 17 mälestusõhtu teatri- ja muusikamuuseumis. Neljapäeval, 28. X kell 12 ? 16 konverents Viljandi kultuuriakadeemias, kell 18 kontsert Viljandi Pauluse kirikus;

Reedel, 29. X kell 8.30 väljasõit prof Lepnurmega seotud paikadesse (registreerimine tel 50 820 24), kell 18 kontsert Kuusalu kirikus.

Laupäeval, 30. X kell 10 ? 14.45 seminar ?Peatükke kultusmuusika ajaloost? Rapla pastoraadis, kell 12.15 lõunakontsert Rapla kirikus, kell 16 kontsert-jumalateenistus Rapla kirikus. Pühapäeval, 31. X kell 9 mälestushetk H. Lepnurme haual Tallinna Pärnamäe kalmistul (buss väljub Sakala parklast kell 8.30), kell 10 mälestusmissa Tallinna toomkirikus, kell 12 jumalateenistus Tapa Jakobi kirikus, kell 13 orelikontsert Tallinna toomkirikus, kell 15 mälestuskontsert Estonia kontserdisaalis, kell 17 Hugo Lepnurme mälestusõhtu ja muusikapäevade lõpetamine Tallinna Metodisti kirikus.

Info Jaak Salumäe, Tallinna toomkirik, tel 644 4140 ja Andres Uibo, Eesti Kontsert, tel 614 7737.

?Saksakeelse ooperiilma mainekamaid häälekandjaid ajakiri Opernwelt toob ära oma septembri-oktoobrinumbris Eino Tambergi ooperi ?Cyrano de Bergerac? põhjalikuma tutvustuse Boris Kehrmanni sulest seoses Rahvusooper Estonia ja Klassikaraadio ühistöös valminud CD ilmumisega, mis salvestatud Paul Mägi dirigeerimisel.

Artikli autor näib tundvat ka libreto autorit Jaan Krossi ja tema loomingut, Estonia teatri käekäiku nõukogude ajal, viitab Tambergi ooperile kui ?rahvuslik-romantilisele? muusikateosele olulisele taustale. Ettekanne CD-l ?ei jätvat midagi soovida, sest orkester on kõrgelt haritud?, kiidusõnu pälvivad soome solistid Sauli Tiilikainen ja Mia Huhta ning eesti tenor Mati Kõrts, esile on toodud ka Jassi Zahharov ja Juhan Tralla.

Tüüri TEOSTE ettekandeid maailmas

Septembris esitas Windkraft Tirol nimeka Kasper de Roo juhatusel Tüüri puhkpilliorkestri-oopuse ?In the Memory of Clear Water? Itaalias Bolzanos ja oma kodulinnas Innsbruckis (11. ? 12. IX); ?Crystallisatio? ettekandjaks oli 15. IX Saksamaal Pegnitzis Orchestergemeinschaft Hersbuck; kaks uut esitust sündis marimbakontserdist ?Ardor? Rootsis, solistiks esiettekandegi teinud Pedro Carneiro Portugalist, kui Helsingborgi SO esitas selle Joseph Swenseni käe all kodusaalis ning Varbergi Pingstkyrkanis 16. ja 18. IX. Marburgi Pfarrkirches esitas Marburgi Kammerorkester Arndt Heyeri juhatusel 25. IX ?Insula deserta?.

Täna ja homme juhatab Cincinnati Music Hallis ?Aditus?t? taas Paavo Järvi, mil see avab ühe Cincinnati SO peatse Euroopa reisi kavadest. ?Meditatio?ga? on jällegi publiku ees selle esiettekandegi teinud Raschèr Saxophone Quartet, esitades selle koos Soome Raadio kooriga 28. X Espoo koorifestivalil Peter Dijkstra juhatusel. ?Ardor? saab endale uue solisti 30. X USAs Sacramento West Minstar Presbyterian Churchis, mil selle koos Sacramento Kammerorkestriga Zvonimir Hacko juhatusel esitab Ivana Bidlic.

?11. II 2005 jõuab Estonias maailmaesiettekandeni uus eesti algupärane ooper, Tõnis Kaumanni-Villu Kanguri ?Mina ? Napoleon!?.

Selle etenduse näol on tegemist ühe olulisema sündmusega rahvusooperile alanud hooajal, mis on nimetatud noore publiku aastaks. Hea lõpptulemuse nimel on Estonia algatanud ?Napoleonide akadeemia?, viiekuulise koolitus- ja arendustegevuse tosinale tulevasele Napoleoni osatäitjale. Esimene õppetund toimus juba 16. X.

?Akadeemias? õpetatakse noodi- ja tekstimaterjali. Poiste silmaringi laiendatakse rahvusooperi etenduste ja proovidega, tehakse ekskursioone huvitavatesse paikadesse, mis otseselt või kaudselt aitavad rolli sisse elada. Lavastuse ettevalmistamine pole tavapärane selles mõttes, et nimitegelast kehastab 8 ? 10aastane poiss, kellelt eeldatakse veatut lauluoskust, esinemisjulgust ja artistlikkust ning lavalist isikupära. Tuleb ju väikesel Napoleonil esineda koos Eesti tipp-ooperilauljatega sümfooniaorkestri saatel.

Õppejõudude seas on sellised oma ala meistrid nagu Helgi Sallo ja Tõnu Tamm (näitlejameisterlikkus), Lauri Vahtre (ajalugu), Arvo Volmer (muusikaline ettevalmistus), Neeme Kuningas (lavastaja) jpt.

?Täna on Estonias pärast 55aastast pausi taas võimalik näha draamalavastust. ?Teatriromanss? jõuab publikuni Kammersaalis ja seda mängitakse sügisel kaheksal korral. 

Lavastus toob vaatajateni pildikesi Estonia teatri ajaloost, tegelasteks on mitmed XX sajandi esimese poole olulised eesti kultuuriloo ?tammed?.

?Teatriromansi? autorid on Vaino Vahing ja Katri Aaslav-Tepandi (ka lavastaja), kunstnik Krista Tool, muusika ja arran?eerija Olav Ehala, osades  Katariina Lauk, Tõnu Tepandi, Tanel Jonas, Katrin Saukas, Vello Janson, Marika Vaarik.

?23. X esietendub Eesti Draamateatri väikeses saalis Edward Albee? värskeim näidend ?Kits? (?Goat or Who is Sylvia?), mille on lavale toonud Ain Prosa.

?Kits? esietendus New Yorgis Goldeni teatris 10. III 2002 ning Londonis Almeida teatris 22. I 2004.  Edward Albee viimane, seni kõige julgem ja provokatiivsem näidend pärast ?Kes kardab Virginia Woolfi??, on nauditav mõistujutt, mis rebib päevavalgusesse armastusega seotud, kuid hämarusse peidetud sotsiaalsed tabud.  Lavastuse kunstnik on Kersti Varrak ja mängivad Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Rasmus Kaljujärv ja  Lembit Ulfsak.

 

 

TANTS

?Inglise Rahvusliku Balleti kõrgelt hinnatud külalissolistid Age Oks ja Toomas Edur tantsivad peaosi täna Vanemuise teatris esietenduvas tantsulavastuses ?Pulmareis?.

?Pulmareisi? muusika on kirjutanud Transilvaaniast pärit ungari helilooja Sandor Kallos ning koreograaf-lavastaja on Mai Murdmaa. Age Oksa ja Toomas Eduri kõrval näeb Vanemuise lavastuses külalistena tantsimas veel Estonia priimabaleriini Kaie Kõrbi ning noort ja andekat koreograafi-tantsijat Dmitri Hart?enkot.

Mai Murdmaa sõnul võib tema Undiini legendi lavaversiooni nimetada neoromantiliseks. Pulmalisi tantsivad Vanemuise balletiartistid Rita Dolgihh, Mari Savitski, Tanja-Tuulikki Tolppola, Karina Domi?eva, Maarja Paugus, Sirje Põder, Kaili Kasetalu, Lilian Sarapuu, Janek Savolainen, Kristaps Kikulis, Ruslan Stepanov, Anton Jakovlev, Viktor Larionov ja Andrus Laur. Lava- ja valguskujunduse on teinud Airi Eras, kostüümikunstnik on Jane Kaas.

 

 

VARIA

 

Üleriigilised raamatukogupäevad

20. ? 30. X!

? 20. X kogunesid raamatukoguhoidjad Eesti eri paigust Narvas Hermanni kindluse Rüütlisaali, et alustada raamatukogupäevi, mis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvedamisel saavad teoks juba 14. korda.

Selle sügise raamatukogupäevade juhtlauseks on ?Avastad raamatukogu ? avastad maailma?. Raamatukogupäevade ajal toimuvad ettelugemised, raamatuesitlused, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega, luuleõhtud, võistlused, hulgaliselt raamatuväljapanekuid, näitusi jm.  Raamatukoguhoidjatele korraldatakse võistlus infootsingus Internetist.

23. oktoobril tähistatakse raamatukogudes eesti raamatu päeva. Koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja ajakirjaga Raamatukogu saab teoks kirjandustuur ?Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes?. 21. ? 23. X sõidab kaks kirjanike ekipaa?i mööda Eestit ning kohtuvad raamatukoguhoidjate ja lugejatega kaheksas paigas. IV maaraamatukoguhoidja päeval 29. X Haapsalu kultuurikeskuses kuulatakse ettekandeid maaelu arengust, omakultuurist, tunnustatakse iga maakonna parimat maaraamatukoguhoidjat. 

Üle-eestilisi raamatukogupäevi tähistatakse Tallinna keskraamatukogus mitmete ürituste ja kohtumistega. Täna  kell 16 esitletakse peamaja suures saalis  kirjastuse Ilo raamatut ?Ainuke laps?. Kell 17.30 kohtuvad samas lugejatega kirjanikud Aarne Ruben ja Indrek Hargla. Laupäeval, 23. X toimub peamaja suures saalis laste ülelinnalise raamatukoguteemalise viktoriini lõppvoor. Olete oodatud osalema!

?Avatud Eesti Fond korraldas 15. X seminari ?Osalusdemokraatia Euroopa Liidu põhiseaduslikus lepingus ? miks ja kuidas??.

Arutelus käsitleti kodanikuühenduste algatusena ELi lepingusse jõudnud osalusdemokraatia põhimõtet puudutava artikli 47 ellurakendamise võimalikkust. ?Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni? vastuvõtmisega riigikogus kahe aasta eest on intellektuaalne valmisolek institutsioonide ja kodanike võõrandumise vähendamiseks ja koostööks Eestis olemas, nüüd tuleb anda asjale reaalne sisu. Euroopa Parlamendi saadikud on küll kohtunud kodanikuühenduste kontaktgrupiga, on ka ministeeriume, kes kodanikuühendustega konsulteerinud, kuid efektiivne koostöö seni puudub. Nii riigisekretär Heiki Loot kui ka Eesti Rohelist Liikumist esindanud Peep Mardiste jõudsid mõneti üllatuslikult ühisseisukohale, et kodanikuühis­kondlik osalusdemokraatia vajab mehhanismide osas teatud institutsionaliseerimist. Välja tuleks muu hulgas töötada kodanike algatatud seadusandlike initsiatiivide menetlemise tingimused ja kord. Riigikogus tuleb arutusele EKAKiga seonduv ja kodanikuühenduste kaasamise alal saavutatu. Kõigepealt peaks asi käivituma Eestis, seejärel on lootust ka ELi tasemel sekkuda. Seni aga peaksid kodanikuühendused püüdma liituda nii Eesti kui laiemal tasemel katusorganisatsioonide ja võrgustikega, samuti võiks Eesti kodanikuühendused nõustada neid riike, kus pole veel EKAKini jõutud.

Seminar oli esimene omataoliste seas, 2005. aasta suveni on plaanis käsitleda veel põhiõiguste hartat (26. XI), rollijaotust Euroopa Liidus (28. I), Euroopa sotsiaalpoliitikat (22. IV) ja Euroopat maailmas (10. VI).

?21. X toimus  Eesti Teaduste Akadeemia saalis Eesti Instituudi 15. tegutsemisaastat tähistav ettekanneteõhtu ühes sellele järgnenud seltskondliku vestlusringiga.

Ürituse avas Eesti Instituudi patroon, riigikogu esimees Ene Ergma ning ettekannetega astusid üles Briti Nõukogu programmi ?Visiting Arts? direktor Terence Sandell, Läti Instituudi direktor Ojars Kalniņ? ja Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo.

Eesti Instituudi trükistest on huvilistel võimalik saada ülevaade sünnipäeva puhul rahvusraamatukogus ja Tartu ülikooli raamatukogus avatud näitustel.

?20. X toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis järjekordne avalik akadeemiline loeng ?Kõne- ja muusikahelide suhetest?.

Akadeemik, Tartu ülikooli ja muusikaakadeemia professor Jaan Rossi loeng tugines Eestis ja välismaal läbi viidud uurimustele ning käsitles muusika ja igapäevase kõne seoseid.

 

 

FILM

 

EESTI NOORED FILMIAMATÖÖRID SÄRASID NORRAS

Oslo rahvusvahelisel amatöörfilmide festivalil olid edukad Eesti autorid. parimaks noorte autorite filmiks valiti Asko Kase ?Kooma? ja TPÜ filmi ja video õppetooli üliõpilase Tanel Toomi ?2.68?. Pronksmedal anti Deniss Borissovi ja ?anna Grjaboi (stuudio Meksvideo) filmile ?Love.com?, tallinlase Leeni Linna filmile ?Oli? ja Rocca al Mare kooli õpilase Jaak Ollino filmile ?Jällenägemine?. Üheksat Eesti filmi hinnati medaljonidega.

LAPSED SAAVAD KOOLIVAHEAJAKS OMA FILMIPROGRAMMI

Kinos Sõprus algab koolivaheaja (23.10 ? 31.10) eriprogramm ?Sinasõprus kinoga?.

Programmi eesmärgiks on pakkuda lastele põnevat ning harivat tegevust, suunata nägema eri vaatepunktist. Filmid on mõeldud koolieelikutele ja nooremale koolieale. Kavas on programm ?Muinasjutuline soome-ugri?, linastuvad soome mängufilm ?Rölli ja metsaneid? ja animafilm ?Turilas ja Jäärä? ning ungari joonisfilmid muinasjuttude ainetel. ?Muinasjutuline soome-ugri? annab pildi soome-ugri muinasjuttudesse, legendidesse või lugudesse kätketud kultuuripärandist. Ja seda lastele sobivas, põnevas vormis, mis paneb kaasa elama ja mõtlema. Abonemendiga maksab seanss 20 krooni. ?Muinasjutuline soome-ugri? saab teoks Soome saatkonna, Soome Instituudi ja Ungari Kultuuriinstituudi abiga.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming