Uudised

Egle Tamm, Priit Kuusk, Heili Vaus-Tamm, Villi Ehatamm

KUNST

 

Rektor V. Pätsu allkirjaga Vene tsaarikrooni kavand, mis pärit tõenäoliselt Esimese maailmasõja tajast.

 

?EKA 90. aastapäeva juubelinädalale on planeeritud mitmeid üritusi nii peamajas kui osakondades. Kunsttööstuskooli kohta saab teavet arhiivimaterjalide põhjal koostatud näituselt. Eksponaatidest võiks esile tõsta rektor Voldemar Pätsu allkirjaga Vene tsaarikrooni kujundust. Veel on väljas riigikogu eesistuja haamri kavand 1920ndatest, ministri kabineti mööblikujundus 1950ndatest ja muud põnevat.

Täna kell 11 algavad audoktorite loengud: Udo Kultermann, ?Multikultuurilised sidemed ja kohalik identiteet? ja  Juhani Pallasmaa, ?Arhitektuuri maastikud?. Kell 15 algavad ümarlaua ettekanded: osalevad Halldor Gislason (Reykjavik), François Penz (Cambridge), Bruce Brown (Brighton), Peter McGrory (Helsinki), Michael U. Hensel (London). Esimene pool ümarlaua ettekannetest on pühendatud disainile ja teine arhitektuurile. Järgneb diskussioon disaini ja arhitektuuri päevaprobleemidest ja tulevikust. Teemadena tulevad  arutlusele: loovtööstus ja selle võimalused; disain, mis ei tunne piire; disaini neljas dimensioon, illusioonide arhitektuur; tulevik arhitektuuris. Ümarlauda juhib Jüri Soolep.

Täna kell 17 avatakse EKA galeriis valgusinstallatsioonide näitus ?Think Lightly?. Osalevad tootedisaini osakonna tudengid ja juba tegutsevad disainerid Sirli Põllumäe, Riho Tiivel, Helis Podnek, Marion Uuspõld, Pent Talvet, Mehis Tiitsaar ning Merike Rehepapp ja Veiko Vaine. Disainerid osalesid näituseseerial ?Light.Things? 2003. aastal Tallinnas ja Riias ning  tänavu Helsingis ja Berliinis. Nüüd on rõhuasetus valgusobjektidel.

Kunstiakadeemia kaasaega näitavad tudengite loomingu väljapanekud osakondades ja peamaja igal korrusel. Homme kell 12 algab pidulik aktus, kus promoveeritakse audoktoriteks Juhani Pallasmaa, Udo Kultermann, Lars Olof Larsson ning Yrjö Sotamaa. Kõigis osakondades on kella 14 ? 18 vilistlaspäev. Vabade kunstide osakonna rändnäitus ?Ekskursioon? on jõudnud sisekaitseakadeemiasse; 13. X sõlmisid kõrgkoolid  ka ametliku koostöölepingu.

?EKA raamatukogus esitleti 27. X kunstiteadlase Maire Toomi koostatud raamatut ?Riigi kunsttööstuskool 1914 ? 1940? ja 28. X Kaljo Põllu raamatut ?Hiiumaa rahvapärane ehituskunst?. Toomi monograafia on ilus EKA 90. sünnipäeva kingitus. Põllu raamat on sündinud ühtaegu asjatundmisest, armastusest ja südamevalust. Teksti ilmestavad EKA uurimisreisidelt kaasa toodud nii autori enda kui tema üliõpilaste fotod ja joonised. Teos kirjeldab ja mõtestab meie silme all hääbuvat igameheehitust, samuti ühiskondlikuma tähendusega hooneid, näiteks tuletorne, päästejaamu, pühakodasid.

?Tänavu said Toronto Eesti Kunstnike Koondise Margaret Kevendi nimelise stipendiumi Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilikunsti tudengid Marika Kööbi ja Maarja Metspalu, EKA maalikunsti tudeng Katrin Koskaru ning tekstiilidisaini tudeng Aili Aamisepp. Kööbi diplomitööna valmiva sisustustekstiilide kollektsiooni eesmärk on propageerida looduslikke materjale, sh värvimist looduslike värvainetega. Metspalu kavandab diplomitööks rõivakollektsiooni, kus imeõrnad elemendid suhestuvad suurte ja rohmakatega. Koskarul on kavas luua maalid oma järgmise aasta Haapsalu Linnagalerii ja Tallinna Hobusepea galerii näitusele. Aamisepal aitab stipendium tasuda õppemaksu ja pühenduda täismahuga õppetööle.

?27. X avati rahvusraamatukogu V korruse galeriis näitus ?Nüüdisaegne Venemaa lasteraamatuillustratsioon?. Näitus koosneb ligi sajast lasteraamatuillustratsioonist, mille kaudu on võimalik jälgida viimaste aastakümnete Venemaa raamatuillustratsioonide arengut. Tegemist on rändnäitusega, mis algas 2003. aasta sügisel Saksamaal Müncheni rahvusvahelises noorteraamatukogus. Sealt rändas näitus Läti rahvusraamatukokku. 27. X toimus Eesti lastekirjanduse teabekeskuse korraldatud rahvusvaheline konverents ?Lasteraamat päästab maailma?.

?27. X avati Hobusepea galeriis Agur Kruusingu maalinäitus ?Teele, teele, murekesed?. Seekord viljeleb kunstnik realismi, teemaks on seks, vägivald, lemmikloomad ja sport.

?25. ? 31. X kestab Tartus noorte kunstifestival ?Midagi muud…?. Tegutseb 9 õpikoda, kus tutvustatakse ja katsetatakse mitmesuguseid kunstivorme. 28. ? 30. X peetakse sotsiaalseid kunstiprojekte käsitlev seminar, kus osalevad Eesti, Läti, Poola, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia ja Serbia kunstnikud-kuraatorid. Seminar on esimene samm noortekeskuste koostööprojekti loomisel. 28. ja 31. X esitletakse õpikodade tulemusi, astutakse üles spontaansete performance?itega, toimuvad etendused, arutelud ja näitused.  Kunstifestivali korraldaja on MTÜ Loovkeskus.

?27. X avati Viljandi Kondase keskuses kaasaegse rahvakunsti näitus ?Mehed metsast ja mere äärest?. Näituse kuraator on Sigrid Saarep. Vaadata on on Jaan Oadi, Aleksander Tarvise, Lembar Linderi, Harri Aera, Maido Tolli, Karla Kralli, Olev Johannese, Voldemar Õuna töid. Orissaares sündinud Aer (1920) hakkas pensionile jäädes mustrilisi ristpistetehnikas seinapilte ja vaipu tikkima. Linderil (1973) on eriline kontakt putukate, maa- ja mereloomadega. Tolli (1936) tööde ampluaa ulatub koomuskist meremaalini, kenast ehituskunstist ?viguri värgini?. Tarvis (1915 ? 1999) on maalinud mitusada tormisel merel seilavate laevade pilti. Oadi (1899 ? 1984) nüansirohked naivistlikud külaelu kirjeldused on pikitud meremehe- ja saarehuumoriga. Õun (1907 ? 1996) on loonud meeleolukaid külaelu-, maastiku- ja laevapilte, mis äratavad naivistliku maalimisstiili võlu kõrval ka etnograafilise külje pealt huvi. Käina mees Krall (1931) maalib portreid, maastikke ja lihtsalt kauneid daame. Tehniliselt meenutavad tema tööd jaapani puugravüüri, väliselt popkunsti. Johannes (1942) kasutab metallivalu, lisaks ka luuletekste.

?25. X avati Eesti Põlevkivi kunstigaleriis Narva kunstniku Boriss Uvarovi maalinäitus ?Linn ja inimene?. Kunstnik käsitleb urbanistlikku keskkonda. Uvarovi tööd on varem väljas olnud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel näitustel, kuid tööstusettevõttes on tema näitus esimest korda. Varem on galeriis väljas olnud Siim-Tanel Annuse, Ilmar Kruusamäe, Uno Roosvalti ja Tõnu Nooritsa näitus.

 

TEATER

 

?30. X esietendub Ugala teatri väikeses saalis Jean Anouilh?  ?Orkester?, mille toob lavale Kalju Komissarov. Maailmakuulsa prantsuse kirjaniku Jean Anouilh? näitemängu peategelasteks on ühe sanatooriumi naistantsuorkestri liikmed, kelle igaõhtune töö on lõbustada puhkajaid pärast ravikuuriderohket päeva. Lavastuse kunstnik on Krista Tool, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ja liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Luule Komissarov, Triinu Meriste, Hilje Murel, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Maria Soomets ja Aarne Soro.

?Raadioteatris esietendub  ?Ennola?. Madis Kõivu müsteeriumilaadse näidendi ?Las olla pääle?? on kuuldemänguks seadnud ja lavastanud Taago Tubin oma teatrilavastuse põhjal. ?Ennolas? põimuvad luuletaja Ernst Enno isikulugu ja looming, segunevad fantaasia ja reaalsus. ?Ennola? on Eesti Raadio ?Raadioteatri? ja Võru Teatriateljee ühisprojekt. Helire?issöör Külli Tüli, muusikalised kujundajad Toivo Sõmer ja Taago Tubin. Kuuldemäng salvestati suvel 2004 riikliku programmi  ?Lõuna- Eesti keel ja kultuur? toetusel. Esietendub laupäeval kell 19.05 Vikerraadios.

?2. XI mängib Võru Teatriateljee Kanuti Gildi saalis lavastust ?Ennola?. Madis Kõivu enamjaolt võrukeelne lavastus on pälvinud ETV kultuurisaate  ?OP!? aasta 2003 lavastuse tiitli, ühe Eesti Kultuurkapitali aastapreemiatest ja 2003. aasta harrastusteatrite riigifestivali Grand Prix?. ?Ennola? lavastaja on Taago Tubin, kunstnik Piret Räni, muusikaline kujundaja Toivo Sõmer. Mängivad Võru Teatriateljee näitlejad, peaosas vabakutseline Tarmo Tagamets.

?3. XI esietendub Vanalinnastuudios Taavet Janseni lavastus ?Puutumata?. Kristo ?agori näidendi lavale toonud Janseni sõnul on tegemist pigem perfomance?i kui millegi muuga. Seni peamiselt tantsuteatris lavastanud Jansen segab oma lavastuses sõnateatrit ja tantsu, olulisel kohal on ansambli Plastic Whore muusika. Näitlejatena osalevad sel kevadel lavakunstikateedri lõpetanud Kristjan Sarv ja Ott Sepp, tantsijatena Kärt Tõnisson ja Triin Lilleorg. Lavastust mängitakse Tallinnas kokku vaid neli korda ning ühe korra Tartus. Esietendusele tuleb ka näidendi autor Kristo ?agor (s 1976).

?Puutumata? esietendus Heidelbergis 2002. aastal. Eduka arhitekti ning tema meesorja vaheliste suhete karmis loos on palju vägivalda, ometi nimetab lavastaja seda ?siiraks ja inimlikuks?.

?Teisipäeval, 2. XI esietendub Linnateatri Taevalaval inglase Evelyn Waugh? 1944. aastal kirjutatud romaani ?Tagasi Bridesheadi? (?Brideshead Revisited?) ainetel valminud Jaanus Rohumaa lavastus ?Sebastian?, instseneeringu autoriks Triin Sinisaar. Evelyn Arthur St John Waugh (1903-1966) kuulub nende ?kadunud põlvkonna? kirjanike hulka, kes kujutasid väärtushinnangute nihkumist Esimese maailmasõja järgses maailmas, illusioonide purunemist ja endise elulaadi hääbumist. Kirjanik ise on nimetanud seda teost nekroloogiks inglise kõrgklassile, ent tõdeb 1959. aastal ilmunud uue trüki eessõnas, et identiteedikaotuse oht tundus toona suuremana, kui see kokkuvõttes oli.

Lavakujundus ja kostüümid on Ann Lumistelt, muusikalise kujunduse, milles oluline koht on Pink Floydi algusaja põhiidedeoloogi Cyd Barretti loomingul, panid paika  Jaan Tootsen ja Jaanus Rohumaa, valguskunstnik on Margus Vaigur, videovõtted tegid Andres Tenusaar ja Taavi Varm. Nimiosa mängib Alo Kõrve, tema parimat sõpra Charlesi Andero Ermel, Leedi Marchmaini, Sebastiani ema rollis näeme Epp Eespäeva, õdesid-vendi mängivad Hele Kõre, Külli Teetamm ja  Indrek Sammul. Veel teevad lavastuses kaasa Helene Vannari, Allan Noormets, Mart Toome, Andres Raag ja Kalju Orro.

 

TANTS

 

?Lähinädalatel saab taas mitmes Euroopa linnas näha Eesti koreograafide tantsuetendusi. 29. X astuvad Yorkshire?i tantsukeskuses Leedsis (Inglismaa) publiku ette ZUGA ühendatud tantsijad lavastustega  ?walking home solo? ja  ?Open?. Samade töödega osaleti viimati ?Central Station? festivalil San Diegos ja New Yorgis, noppides tunnustust ka New York Timesi kriitikult. Just-just saabuti tagasi Saksamaalt oma uue lavastusega  ?ZUGA teeb suure linna?. Leedsis veedetakse ka nädal proovisaalis, et lihvida 14. XI Kanuti Gildi saali stuudios esietenduvat lasteetendust  ?ZUGA lastekas?.

12. XI astuvad juba 14. korda toimuval traditsioonilisel festivalil  ?euro-scene Leipzig? publiku ette Mart Kangro oma soololavastusega  ?Mart on Stage? ning Renate Keerd lavastusega  ?mobile home?; mõlemaid esitatakse kaks korda.

 

MUUSIKA

 

?Madalmaade suurima regionaalse orkestri, Põhja-Hollandi SO (Noord Nederlands Orkest) ja fondi Prime korraldusel sai Groningenis ja Leeuwardenis 20. ? 24. X teoks Arvo Pärdi festival, järjekordne pühendus heliloojale ta juubeliaasta künnisel. Festivalilavadeks Groningeni esindussaal De Oosterpoort, Riiklik Muusikakool, luteri kirik ja Grand Theatre, kõlas Groningenis kokku 22 Pärdi teost. Avakontserdi andis pianist Aleksei Ljubimov, kavas viis Pärdi pala, samuti René Eespere ?Ritornell? d-moll ja ?Neli ostinaatot? ning Lepo Sumera ?Kaks pala aastast 1981?.

Järgnes Põhja-Hollandi konservatooriumi t?elloansambli ja Nieuw Ensemble?i kava: esiettekandel Tõnis Kaumanni teos ?Kolm rahvatantsu? 8 t?ellole, Pärdi ?Fratres?, Toivo Tulevi ja ning Helena Tulve loomingut. Trupi Club Guy & Roni tantsukavas ?Myrrh and Cinnamon? Grand Theatre?s Prime Orkestra saatel olid lavastatud Märt-Matis Lille ?Tuletäpsid pimeduses?, Erkki-Sven Tüüri ?Symbiosis? jt teoseid, Sumera ?Pala aastast 1981? ning Pärdi ?Aliinale? (trupp annab sellega ühtekokku 16 etendust).

Kavas ?Credo? (22. X) kõlasid Hollandi esiettekandes Pärdi ?In principio? ja ?Lamentate? ning veel ?Credo?, NNOd ja Põhja-Hollandi kontsertkoori juhatas menukalt Arvo Volmer, solist A. Ljubimov (kava esitati päev varem ka Leeuwardenis). Teise kava luteri kirikus (23. X) sisustasid The Northern Consort ja koor The Gents: neli teost Pärdilt, Tulve ?Ohne Titel?, Lille ?Taeva jõgi? ja Mart Siimeri ?Vabatud?. Lõpupäeva hommikul kõlas De Oosterpoortis koorimuusikakava ?Vox?, esinesid Focus Vocaal ja Capella Frisiae: Veljo Tormise ?Sügismaastikud?, Pärdi ?7 magnificat-antifooni? ja Tulve ?la vie secrète?. The Hilliard Ensemble?i lõpukavas, orelil Christopher Bowers-Broadbent, kõlas Arvo Pärdi seitse teost, alustuseks ?Kaks slaavi psalmi? ja viimasena ?An den Wassern…?.

?Laupäeval kell 12 algavad IX toompäevad Tallinn Brassi helide saatel ? ?Ärgake? (?Wachet auf?) hüüavad pillid avakontserti juhatava dirigent Toomas Vavilovi käe all linnarahvale. Religioosse muusika ja mõtte sümpoosion, pakub 30. X ? 2. XI nii vaimuteritust kui hingepidet. Tallinna linna, toomkiriku ja Tallinna Filharmoonia koostöö tulemusena on kõik üritused (välja arvatud väljamüüdud Estonia kontserdisaali kontsert) tasuta.

Öökontsert vaimuliku muusika folkansamblilt, konverents ettekannetega nii Pontus de la Gardie? suguvõsa esindajalt kui ka teoloogidelt ja muusikateadlaselt, hingedepäeva kontsert Tallinna Poistekoorilt Lydia Rahula juhatusel, väitlus teemal ?Moraalsus tugineb religioonil?, avastuslikud kirikuringkäigud ajaloolaste juhatusel kuuluvad toompäevade tänavusse programmi.

Muusikakava pakub lisaks prof Hugo Lepnurme 90. sünniaastapäeva üritustele nelja eriilmelist kontserti: 30. X avakontsert kell 12; Euroopa pealinnade toomkirikute organistide gala kell 18; 1. XI kell 22 vahendab Eesti vaimulikku rahvalaulu ansambel Wirbel ja hingedepäeva kosutust pakuvad kell 17 Lydia Rahula koori poisid.

Avakontserdil kuuleb hinnatud sopranilt Pille Lillelt tuntud eesti laule, Eesti parimate puhkpillimängijate esituses peaks enneolematult kõlama Elleri ?Kodumaine viis?. Oreli kui suurte võimalustega pilli eripalgelisust näitab laiahaardelise kavaga galakontsert barokist läbi kõrg- ja rahvusromantismi nüüdisaja helimaalinguliste teosteni. Lübecki, Riia, Helsingi ja Tallinna toomkiriku organistid mängivad saksa, prantsuse, soome ja läti heliloojate teoseid. Soome organist Pekka Suikkanen on Tallinna orelipublikule tuntud nimi, maailmas eriti kõrgelt tunnustatud on aga sakslane Hartmut Rohmeyer.

Meistrid maakondadesse

Sellest sügisest on Eesti maakondade muusikaelus juures kaks kontserdisarja: Pille Lille Muusikute Toetusfondi algatatud ja 21. X Kadrioru lossis kontsertesitlusega kinnitatud ?Meistrite akadeemia? ja ?Hingemuusika?.

Sarja kontserdid toimuvad Tartus, Tapal ja Viljandis. ?Meistrite akadeemia? iga kuu kolmandal kolmapäeval Tartu ülikooli aulas ja neljandal kolmapäeval Viljandi Pauluse kirikus, ?Hingemuusika? iga kuu teisel laupäeval Tapa Jakobi kirikus.

Esimeses sarjas esinevad Eesti tippsolistid, sel hooajal Ivari Ilja, Toomas Vavilov, Peep Lassmann, Mari Tampere, Mati Turi, Virgo Veldi, Tallinna Keelpillikvartett jt. Teine sari viib klassikalise muusika väga heas esituses maakirikutesse.

Novembri kontsertidel kaunistavad ?Meistrite akadeemia? sarja oma ala meistrid, mitme Euroopa muusikaakadeemia professor Mari Tampere (viiul) ja tema Soome kolleeg Risto Lauriala (klaver). Detsembris astuvad jõulukavadega üles tenor Oliver Kuusik, kes õpib praegu Londonis, ja metsosopran Helen Lokuta, klaveril Piia Paemurru.

?Vanemuises on traagiliste ooperite hooaeg: septembris esietendunud Puccini ?Madame Butterflyle? lisandus eile maailma ooperiliteratuuri üks liigutavamaid heliteoseid, Verdi ?La traviata?.

?La traviata? muusikaline juht ja dirigent on Hendrik Vestmann. Alla Popova ja Tatjana Romanova kõrval laulab Violettat Peterburi Maria teatri rahvusvaheliselt hinnatud solist Svetlana Trifonova, kelle esinemised on ulatunud Londonisse, Viini, Washingtoni jm. Teistes osades astuvad lavale Karmen Puis, Valentina Kremen, Mati Kõrts, Jan Oja, Aare Saal, Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul jt.

 

FILM

 

?Kristian Taska stsenaarium  ?Doktori õpilane?, mis põhineb Jaan Krossi romaani  ?Kolme katku vahel? esimesel köitel, valiti ?Moonstone?i? filmistsenaariumide programmi. ?Moonstone? on Euroopa üks tuntum stsenaariumiarenduse programm, kuhu valitakse kaks korda aastas 12 stsenaariumi, mida aidatakse ka filmiks toota.  ?Doktori õpilane? on keskaegne armastus- ja spioonidraama, mis leiab aset vana Tallinna tänavatel.

 

VARIA

 

?21. X korraldas Akadeemiline Raamatukogu Raamatukogupäevade raames ürituse  ?Väliseesti pärastlõuna?.

Raamatukogu väliseesti kirjanduse kogud (seisuga 1. I 2004 ca 30 000 teavikut) hõlmavad 1944. aastal Eestist Läände põgenenud eestlaste poolt üle maailma eri riikides välja antud trükiseid.

Arvukale huviliste ringile anti ülevaade väliseesti kogude ajaloost ja tänasest päevast, siin tehtavast väliseesti-temaatilisest bibliograafiatööst ning koostatavatest andmebaasidest. Esitleti uut andmebaasi VEILUVÕÕR, mis sisaldab võõrkeeltes ilmunud väliseesti ilukirjandusteoste kirjeid. Samas sai tutvuda raamatukogu galeriis avatud suurpõgenemise 60. aastapäevale pühendatud näitusega ?See tuulde tõugatud minek, matk öine, maapagune?.

Tiina Koiva

?29. ? 30. X toimub Tartu ülikooli eetikakeskuse ning Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise konverents ?Usaldus ja koostegevus?.

Eesti ühiskonnas räägitakse palju usalduskriisist, aga teatakse vähe sellest, mis usaldus on ja kuidas see tekib. Konverentsil on arutluse all, kuidas panna inimesed koos tegutsema.

Konverents toimub Domus Dorpa­ten­sise ruumides Ülikooli 7, II korrus. Konverentsi avasõnad haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsalt ja Põlva maavanemalt Urmas Klaasilt. Konverentsi kava leiate http://www.ut.ee/eetikakeskus/?est/uudised

Info: kirsti.joesalu@ut.ee, 7375 427

?18. X avati akadeemilises raamatukogus TPÜ juubeliürituste sarjas näitus ülikooli teadlaste ja õppejõudude peamiselt viimase viie aasta teaduspublikatsioonidest. Näitusel on eksponeeritud nii iseseisvad väljaanded kui ka kogumikes ilmunud artiklid, suur osa neist on publitseeritud rahvusvahelistes väljaannetes. Esindatud on kõik teaduskonnad, samuti ülikooli teadus- ja arendusasutused Ökoloogia Instituut, Eesti Demograafia Instituut ja Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Väljapanek on avatud novembri lõpuni.

 

TEADUS

 

?Eesti Teaduste Akadeemia maikuus välja kuulutatud üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 104 uurimistööd. See on üle kahe korra rohkem kui esitati samale võistlusele eelmisel aastal. Akadeemikute komisjon, tuginedes ka ekspertide hinnangutele, määras parimatele teadustöödele 20 auhinda. Esimese auhinna (à 4000 krooni) said Katrin Männik ja Laur Vallikivi Tartu ülikoolist, Arvo Tullus Eesti Põllumajandusülikoolist ning Ingrid Ulst J. W. Goethe Frankfurdi ülikoolist.

26. X toimus Akadeemia Majas võistluse laureaatide autasustamine ja konverents, millel esinesid ettekannetega ka mõned auhinnasaajaist.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming