Uudised

Kaie Tanner, Priit Kuusk, Kairit Pihlak, Maire Killar, Juhan Sihver, Hele Ellermaa, Sirje Undusk

KUNST Lembit Saarts on Konrad Mäe maali­preemia laureaat

 

?1. XI anti Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoone Köhleri saalis Lembit Saartsile üle Konrad Mäe preemia. ?ürii (Aimar Kristerson, Erki Kasemets, Harry Liivrand, Leonhard Lapin, Jaan Elken ja Anders Härm) otsustas preemia anda Saartsile maalilise maali traditsiooni kandmise eest kaasaegses kunstipildis ning juubelinäituse eest Tartu kunstimuuseumis. Preemiale kandideerisid veel Mila Balti, August Künnapu, Ado Lill, Lilian Mosolainen, Mall Nukke, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Kaljo Põllu, Mari Roosvalt, Tõnis Saadoja, Jaan Toomik, Kaarel Vulla. Konrad Mäe medali (autor Enn Johannes) ja rahalise preemia (50 000 krooni) annavad välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital.

?2. XI avati Viviann Napi galeriis Enn Põldroosi uute digitrükkide näitus ?Panoptikum?. Kõik paarkümmend tööd on valminud sel aastal. Põldroos on valinud ?Panoptikumi? komplekti motiivid ja stseenid erootika võrgulehekülgedelt ja reisifotodelt, miksides need omakorda autoportreedega. Kujundite ring tuletab meelde meelalt groteskseid ja nägemuslikke kaadreid Fellini ?Satyriconist?.

?3. XI avati Ühispanga galeriis Mari Roosvalti ja Mara Koppeli ühisnäitus  ?Fraas ja side?. Väljas on 13 sel aastal valminud suuremõõtmelist õlimaali. Näitust kureerib Hausi galerii. Roosvalt jätkab seeriaga ?Fraasid? reisimuljete tõlgendamist. Ta on liitnud taas fotograafia ning maalikunsti, mõnedes töödes ka abstraktsed elemendid. Koppeli seeria ?Side? kujutab käemotiivi kaudu tähendusrikkaid argielu hetki: klaverimängija kätt ning armastajate käsi, aga ka palvet ja silitust.

?2.  XI avati Hausi galeriis Siim-Tanel Annuse maalinäitus ?Tornid taevasse 2004?. Väljas on selle näituse tarbeks valminud abstraktsed õlimaalid ja installatsioonid.  Annus käsitleb  vertikaalsete vormide olemust, moodustades ja lammutades torni kujundit. Väljapaneku kõige põnevam ja üllatavam osa on installatsioonid. Kunstnik on ehitanud oma abstraktsetest, kivipuruga õlimaalidest mitu kõrget torni.

?8. XI kell 16 avatakse G-galeriis  Renaldo Veeberi  isikunäitus ?Kalevite aeg?. Seni valminud ligi sajast teosest on väljas veerand. Enamjaolt figuraalsetes kompositsioonides on lähtutud küll eepose lugudest,  kuid tulemus on siiski kunstniku nägemuskujutlus eestlaste esiajast.

?2. XI avati Draakoni galeriis Nelly Drelli maalinäitus ?Surve?.  Drell õppis EKAs maalikunsti 1998  ? 2000, lõpetas kunstihariduse omandamise Floridas, International Fine Arts College?is,  lisaks bakalaureusekraadile kaitses ta 2003. aastal magistrikraadi New Yorgi kunstiakadeemias. Tema maalide keskne teema on naine. Tööd põhinevad isiklikel läbielamistel, väljendades üksindust, rõhumist, rahutust, haavatavust ja vägivaldsust.

?Täna kell 16 avatakse Kastellaanimajas Maris Palgi ja Kaie Luige näitus ?Me kõik armastame armastust ja vihkame sõda.? Noored kunstnikud on hiljaaegu lõpetanud TÜ maaliosakonna, praegu õpetavad Tartu kunstikoolis. Oma kunstis rõhutavad Palgi ja Luik eelkõige naiste varjatud argipoolust. Palgi sümbolistlikumalt, teatraalsemalt, kohati süngemalt, Luik vaiksemalt, malbemalt, staatilisemalt. Naised nende maalidel pole n-ö esindusvormis, neil on omad mured, kuid samas ka omad, meestele enamasti tundmatud rõõmud.

?Ungari instituudis on väljas Eva Jänese kureeritud eesti religioosse kunsti näitus ?TuleMine. OleMine. PõleMine?. EELK misjonipäevade raames toimuv näitus on viies kristliku kunsti ülevaatenäitus (esimene oli 1997. aastal). Seekord esitatud töödes ja autorite valikus aimub pilt inimese suhtest Loojaga, igatsusest Jumala tunnetamise järele kas intiimsemalt või avatumalt, ajaloolises kontekstis või tsitaatidega igapäevasest reaalsusest. Välja on pandud Nikolai Aatoneni, Jüri Arraku, Eva Jänese, Kristiina Kaasiku, Monika Kreegi, Kreg A-Kristringu, Lola Liivati, Naima Neidre, Avo Paistiku, Illimar Pauli, Tiit Pääsukese, Uno Roosvalti, Oivi Tulve ja Marje Üksise tööd.

?3. XI avati Coca-Cola Plaza II korrusel Kati Kovàcsi ja Timppa ehk Timo Mäkelä koomiksinäitus. Näitus toimub Pimedate Ööde filmifestivali raames. Kosmopoliitse kunstniku on Kovàcsi (1963) koomiksitele on omane suurlinnalik tempo, teravus ning soome sisu. Timo Mäkelä (1951) on oma töödes kujutanud ilmekalt soome rahva iseloomu. Ilta-Sanomate ja Kansan Uutiste lugejad tunnevad teda illustratsioonide ning poliitiliste karikatuuride kaudu.

?Täna kell 15 avatakse Eesti Ajaloomuuseumi filiaalis Maarjamäe lossis Johannes Pääsukese (1892 ? 1918) rikkaliku fotopärandi näitus.  Seekordse näituse idee algatasid 2002. aastal, foto- ja filmimehe 110. sünniaastapäeva paiku, filmiajakirjanik Jaak Lõhmus ja ERMi fotokonservaator Jüri Karm.  Fotokunstnik Toomas Kalve valis välja 92 fotot, mis skanniti klaasnegatiividelt ja suurendati maksimaalsete mõõtmeteni. Eksponeeritud fotod on tehtud peamiselt aastatel 1913 ? 14, mil Pääsuke ERMi ülesandel Eesti maast ja rahvast pilte tegi. Näituse avamisel näidatakse filmiprogrammi: ?Karujaht Pärnumaal? (1914, esimese eesti mängufilmi digitaalselt restaureeritud koopia),?Elure?issöör Pääsuke? (Peeter Linnapi käsitlus Johannes Pääsukesest ja tema pildikeelest) ja ?Personaalnäitus? (Maido Selgmäe film näituse ettevalmistamisest).

?8. ? 12. XI on Harju tänava Treppgaleriis vaadata fotonäitus ?Flashback?, mis toob külastajate silme ette vibe?del jäädvustatud paremad hetked, skandaalsemad kostüümid ning nimekamad esinejad. Fotod on teinud Toomas Volkmann, Arno Saar, Jarek Jõepera, Erik Riikoja, Mark Raidpere ja Tanel Veenre. Näitus on valminud koostöös Eesti Ekspressiga.

?4. XI avas Soome Eesti suursaadik T. E. hr. Jaakko Blomberg Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Alvar Aalto projekteeritud raamatukogude projektide ja fotode näituse. Aalto on projekteerinud märkimisväärselt palju raamatukogusid. Esimene neist ehitati 1924. aastal, viimase projekteeris ta 1970. aastal. See jäi küll teostama. Näitusel on väljas 19 raamatukoguprojekti, millest 10 on valminud ja 9 jäänud teostamata, lisaks on vaadata Akateeminen kirjakauppa (Akadeemiline raamatukauplus) projekt ja nn Poetry Room?i sisustus Harvardi ülikooli Lamonti-nimelises raamatukogus. Väljapaneku on koostanud Teija Isohauta Alvar Aalto muuseumist, kujundanud Dunja Stanic, graafiline disain on  Pauline Aubert?ilt, fotod ja originaalmaterjalid Aalto muuseumist. 

?1. XI avati Y-galeriis EKA avatud akadeemia III ja IV kursuse üliõpilaste tööde näitus. Vaadata on Anniki Kari (maal, skulptuur), Ellen-Reet Türi (maal), Tiina Ubar-Sauteri (maal), Margit Maksingi (graafika), Inga Randla (graafika), Alissa Didõk-Riikjärve (assamblaa?), Monika Sorokina (maal), Kaupo Vallo Looheina (maal ja graafika) ja  Soho Fondi (assamblaa?) tööd.  Need on popkunstist abstraktsionismini, neis on jõulisust ja külmust, novaatorlust ja konservatiivsust, literatuursust ja puhast kunsti, avatust ja vabadust.

?4. XI avati Tartus Tampere Maja galeriis Ulla Pohjola pildi- ja tekstiilinäitus ?Tikandid?. Tampere noor tekstiilikunstnik ühendab oma töödes käsi- ja masintikandi, kasutab nii tehiskiudu kui looduslikke materjale, pärleid, nööpe, pihlakamarju, kuivatatud lehti, siidorganzat jne. Pohjola teostes on aasiapärast kunsti ja käsitöö sünteesi. 

?13. XI avati Viljandi Linnagaleriis EKA vabade kunstide teaduskonna näitus ?Ekskursioon?. Rändnäituse eesmärk on  anda üliõpilastele näitusekogemus, eksponeerida oma tegemisi väljaspool Tallinna ning tekitada väiksemates keskustes arutelu kunsti teemadel. Kuraatorid on dekaan Marko Mäetamm ja maaliprofessor Kaido Ole.

?2. XI avati Türi kultuurimajas Valli Lember-Bogatkina akvarellide näitus. Väljas on 20 tööd: vaadata on valik emotsionaalsest muusikaainelisest sarjast, Eesti maastikest ka Estonia teatri lauljate-baleriinide portreedest.

?29. X avati Berliini Giedre Bartelti galeriis näitus ?Valge kui lumi, punane kui veri?. Väljapanek on lahti kuni 18. XII. Paljudel näitusel esitatud fotodel on lumi keskne motiiv, kerge  on tunda ära viiteid filmikunsti ajaloole. Vaadata on leedu, läti, poola, vene, taani kunstnike töid. Eesti kunstnikelt on väljas Toomas Kalve autoportreed aktina valge lume taustal, Liina Siib esitab filmilikke kaadreid talvisest peost, Mark Soosaarelt on lavastuslikud kompositsioonid.

?22. X avati Stockholmi Eesti Majas Ernö Kochi joonistuste ja graafiliste lehtede näitus. Väljapanek on koostatud Eesti Majale üle antud kogu põhjal. Ungarlane Ernö Koch tuli 1926. aastal elama Eestisse, 1930ndail töötas ta mõned aastad õpetajana Riigi Kunsttööstuskoolis, 1941 lahkus Ungarisse, kust omakorda põgenes 1944 Saksamaale, 1949 siirdus ta USAsse, kus suri 1970. Eesti Maja kogus on suur hulk visandeid ja joonistusi, samuti graafilisi lehti. Enamik töid on Eesti perioodist, on aga ka gua??e ja värvilisi joonistusi Ungari motiividel. Pärast Stockholmi näitust on kavas tööd Eestisse tuua.

?28. XI korralisel üldkoosolekul valis Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) uue juhatuse ja esimehe.  Esimeheks sai sisearhitekt Priit Põldme. Uude juhatusse kuuluvad Mari Kurismaa, Kadri Tarbe-Pärtelpoeg, Külli Salum, Annes Arro, Tairo Pärnamets ja Urmo Vaikla. Priit Põldme (s 1971) on lõpetanud EKA sisearhitektuuri eriala 1995. a ja võeti samal aastal ESLi liikmeks. Ta töötab enda asutatud sisearhitektuuribüroos Joonprojekt, mis alustas tööd 1994. a  ja jätkab edukalt tänaseni. Eelmine ESLi juhatuse esimees oli sisearhitekt Eerik Olle.

?Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse ?Identiteedid? (Tallinna Kunstihoones) kuraatorikontseptsioon käsitleb Eesti ühiskonnas viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud radikaalseid muudatusi neljas kategoorias: poliitilises, sotsiaalses, seksuaalses ja usulises. Poliitiline seisukohavõtt ja sotsiaalselt aktiivne hoiak peaks läbima kogu väljapanekut aastal, mil American Dream on Eestis endiselt populaarne, kuid võimalused selle teostamiseks hoopis teised kui eelmisel kümnendil. Milline on sümboolne kapital, mida eesti kunstnik näeb ja hindab anno 2005 tulevikku suunatud jäävate väärtustena? Millised tehnoloogilised traditsioonid on elujõulised? Need on vaid mõned küsimustest, millele sellel näitusel otsitakse vastust maalina, graafilise lehena, skulptuurina, fotona, videona, installatsioonina.

Näituse kuraator on Harry Liivrand. Näitus toimub Tallinna Kunstihoones 11. II ? 6. III 2005. Näitusest osavõtuks eelregistreerida kuni 19. XI elektrooniliselt harry@ekspress.ee või telefonil GSM 5062342, Harry Liivrand. Lõpliku näitusekomplekti koostab selleks kokku kutsutud ?ürii.

 

MUUSIKA

 

Fiesta de la guitarra

Eesti Kitarriseltsi aasta suurüritus, Tartu rahvusvahelised kitarrimuusika päevad ?Fiesta de la guitarra? (kunstiline juht Kuldar Kudu) toimuvad 11. ? 14. XI. Esinema on kutsutud klassikalise, vana- ning jazzmuusika mängijaid Saksamaalt ja Hispaaniast ning mõistagi ka Eesti kitarristid.

Hispaanlane José Miguel Moreno mängib ajaloolistel kitarridel (seekord on tal kaasas vihuela, barokk-kitarr ja klassikalis-romantiline XIX sajandi pill) ning on praegu maailma üks tunnustatumaid selles valdkonnas. Suure publikuhuvi tõttu on Moreno Tartu 12. XI kontsert viidud üle Linnamuuseumist suuremasse Vanemuise kontserdimajja.

Saksa keskmise põlvkonna tuntumaid kitarriste Reinbert Evers annab seekord vaid ühe kontserdi Tartu ülikooli ajaloomuuseumis laupäeval, 13. XI kell 17 ja esitab kõigile kitarrihuvilistele põneva kava klassikalise kitarrimuusika ?edöövritest.

Muusikapäevade suurimaks üllatajaks võib pidada ebatavalist Saksa duot Piarango, mille koosseisus on kaks pilli täiesti eri maailmast. Euroopa klassikalise muusikakultuuri sümbol klaver ja Boliivia ning Argentiina mäestikualade rahvapill charango leiavad ühise muusikalise keele kahe Argentiina päritolu Berliini muusiku José Hernan Cibilsi ja Patrick Zeoli sõrmede all. Viljandis, Võrus ja Tartus (vastavalt 11., 12. ja 13. XI kell 19) kuuleb nende esituses meloodilist ja keeruka rütmijoonisega argentiina rahvamuusikat ning Astor Piazzolla tangosid.

Eesti interpreetidest astuvad üles Heiki Mätlik ja Andres Uibo oreli ja kitarri duona, Robert Jürjendal esmakordselt täispika sooloõhtuga, Tiit Paulus oma jazzkitarri stiiliga koos Andre Maakeri (kitarr), Maria Väli (laul) ja Erko Niiduga (kitarr, laul) ning sel suvel debüteerinud klassikaliste kitarride duo Imagenes koosseisus Kuldar Kudu ja Kristo Käo.

?Fiesta de la guitarra? toimub juba kolmandat aastat. Info www.kitarriselts.ee. 

?Veldhovenis toimunud VII rahvusvahelisel noortekooride konkursil saavutas Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor (dirigent Peeter Perens) esimese auhinna cum laude ning Eesti Koolinoorte Segakoor esimese auhinna (dirigendid Taavi Esko ja Kadri Leppoja). Võistles 21 koori Taanist, Soomest, Ungarist, Lätist, Leedust, Rumeeniast, Hispaaniast, T?ehhist, Hollandist ja Eestist, lisaks noortekooridele ka täiskasvanute kollektiivid. Osavõtjaid hinnati kahes suures kategoorias: klassika- ja popkoorid. Popkooride kategoorias domineerisid Hollandi koorid, klassikalise repertuaariga aga teiste riikide enamik.

?üriisse kuulusid Cees Wouters (Hollandi orkestri- ja kooridirigent), Barend Lutgendorff (Hollandi kammerlaulja ning mitmete muusikakoolide juht) ja prof Simon Tipping (Uus-Meremaa dirigent ja muusikateadlane).

Iga koor saatis korraldajatele ühe oma maa laulu, mille mõni teise riigi kollektiiv festivalil ette kandis. Lisaks andsid koorid ka iseseisvaid kontserte.

?Eesti Televisiooni tütarlastekoor (dirigent Aarne Saluveer) saavutas Tolosa 36. rahvusvahelisel koorikonkursil polüfoonia kategoorias II koha ning rahvamuusika kategoorias III koha. Tolosa konkurssi loetakse üheks maailmas kõrgetasemelisemaks koorikonkursiks. Koorikonkursside ?Euroopa karikasarja? võitjate hulgast selgitatakse igal aastal välja Euroopa koorimuusika grand prix; Tolosasse pääsemiseks tuleb läbida tugev eelkonkurss.

Sel aastal valiti Tolosasse võistlema 28 koori Jaapanist, Rootsist, Inglismaalt, Norrast, Hiinast, Kuubalt, Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast, Hispaaniast ja T?ehhist ? Eestiga kokku 12 riigist.

Ansamblite kategooria võitis Voces Nordicae (dirigent Lone Larsen), naiskooride kategooria Brilliant Harmony (dirigent Ko Matsushita).

Eelmine Tolosas esinenud Eesti koor oli Ellerhein, kes pälvis seal 2000. aastal II koha.

?Rahvusooperis Estonia kohtusid 30. X tund enne etendust teatrihuvilised lavastaja Tiit Härmiga (?Luikede järv?). Uue projekti ?Tund lavastajaga? eesmärk on tutvustada lavastaja ametit, vestelda õdusalt kohvitassi juures etenduse valmimisest ja hingata vahetult enne etenduse algust koos lavatagust teatriõhku. Igale kohtumisele müüakse vaid 20 pääset.

?Tund lavastajaga? sellel sügishooajal: reedel, 5. XI kell 18 Neeme Kuningas (?La traviata?); laupäeval, 13. XI kell 18 Neeme Kuningas (?Nõidkütt?); neljapäeval, 25. XI kell 18 Tiit Härm (?Armastuse ja kirega?); laupäeval, 11. XII kell 18 Arne Mikk (?Padaemand?); teisipäeval, 21. XII kell 18 Arne Mikk (?Nabucco?). Tellimine: eve@opera.ee, tel 6831 260, 50 68361.

?Esmakordsel on Euroopa mainekates saalides kontserdireisil peadirigent Paavo Järvi koos Cincinnati SOga. Alustati 29. X Viini Konzerthausi suurest saalist (päev varem algas samas festival ?Wien Modern?), seejärel 30. X Frankfurdi Alte Oper (siin teine kava ka 3. XI), 31. X Stuttgardi Liederhalle, 2. XI Kölni Filharmoonia suur saal, kus esmakordselt avanumbriks Erkki-Sven Tüüri ?Aditus? (kavas veel 9. XI Madridi Auditorio Nacional de Músicas), eile esineti Mannheimi Rosengarteni Kongressikeskuse Mozarti saalis ja täna juba Pariisis Châtelet? teatris, homme Hollandis Enschede Muusikakeskuses.

Esmaspäeval toimub esimene Madridi kontsert, reis jõuab lõpule 10. XI Katalaani Muusikapalees Barcelonas, kus kõlamas Nielseni avamäng ?Maskeraad?, Beethoveni IV klaverikontsert ning Sibeliuse V sümfoonia. Nii Beethoveni kui Schumanni klaverikontsertide solistiks on kogu reisi vältel Hélène Grimaud, sümfooniatest on programmis veel Mahleri V ja Dvořáki VII ning Madridis kõlavad ka Kodály ?Galánta tantsud? ? kokku 11 kontserti 9 linnas.

Kristjan Järvi, dirigeerinud sel hooajal juba 19 kontserdil oma uue orkestri, Tonkünstler-Orchester Niederösterreichi ees (sh 9 kontserti reisil Suurbritanniasse ning 4 Viini Musikvereini Kuldses saalis), juhatas oma Absolute Ensemble?it järjekordsel Rootsi reisil: 21. ? 29. X esineti viies linnas, solistina tegi kaasa trompetist Lew Soloff, põhiprogrammiks ?Absolute Re-Mix?, milles Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi, samuti Reichi, Schnyderi, Colemani, R. Straussi ning Stravinski teosed.

Täna dirigeerib Kristjan Järvi juba Põhja-Saksa Raadio Filharmoonia orkestrit Hannoveri Kuppelsaalis, kavas Schnyderi ?Krisis?, R. Straussi ?Metamorfoosid? ja Liszti I klaverikontsert (sol Yundi Li). Nädala pärast juhatab ta Berliini Raadio SOd Berliini Filharmoonia suures saalis.

? Homme, 6. X tuleb Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoori tähtpäevakontserdil Estonia kontserdisaalis ettekandele Luis Bacalovi ?Misa Tango?. Seda omapärast ning maailmas tunnustust kogunud tangorütmides missat on Eestis varem esitatud vaid kahel korral helitöö ?maaletooja? Lilyan Kaivu eestvõttel ja dirigeerimisel. Lilyan Kaiv juhatab teost ka homme.

Luis Enrique Bacalovi (1933) ?Misa Tango? esiettekanne toimus 1999. a Roomas ülestõusmispühade festivalil. Teose tekst on helilooja Lõuna-Ameerika päritolust tulenevalt hispaaniakeelne. Missa traditsiooniline sõnum on antud lühendatult taotluse tõttu olla vastuvõetav erinevate usuliste tõekspidamistega inimestele: jäetud on vaid need kirjakohad, mis on kristlastel, juutidel kui moslemitel ühised. Helitööle lisab muu kõrval omapära akordioni (originaalis bandooniumi) kirikumuusikas tavatu tämber.

Homsel kontserdil kannavad teose ette Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor, Inseneride Meeskoor ja Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester. Solistid on Merle Silmato (metsosopran), Mati Kõrts (bariton) ja Henn Rebane (akordion).

?Oma debüüdi Jaapanis tegi pianistina Vardo Rumessen. Ta oli esimene Eesti interpreet, kelle soolokavad koosnesid vaid eesti muusikast. Sooja vastuvõtu leidnud klaveriõhtud 25. X Hiroshima Elisabethi ülikooli ja 27. X kõrgema muusikakooli saalis said teoks Eduard Tubina Ühingu Jaapani liikmete abiga ja koostöös Jaapani TVga. Tubina fänne oli kohal mitmest teisestki linnast, sh Tokyost. Rumessen esitas esimeses kavas Heino Elleri kümme prelüüdi I ja II vihikust, ?Kellad? ja ?Liblika? ning Eduard Tubina kolm prelüüdi, ?Sonaat-Allegro? ja ?Sonaadi nr 2?; teises kavas Elleri prelüüdide asemel Mart Saare kuus prelüüdi, Saare prelüüdid (samuti A. Skrjabin) kõlasid ka lisapaladena. Hiroshima plaadikaupluses Nordic Sound olid sel puhul müügil V. Rumesseni USAs, Rootsis ja Soomes ilmunud eesti klaverimuusika CDd, kontsertide järel tuli pianistil kirjutada neile kombekohaselt autogramme.

V. Rumessen esines ka teleintervjuus Hiroshima ?A-Bomb Museum?is?, kõneldes rahust ja kultuurikoostööst Eesti ja Jaapani vahel. 

 

TEATER

 

DRAAMATEATER JÄTKAB SARJA

?ESIMENE LUGEMINE?

11. XI  kell 19 loetakse maalisaalis Jaan Kruusvalli lühinäidendeid  ?Kustutage kuuvalgus? ja ?Sild?.

Jaan Kruusvall on eesti näitekirjanduse silmapaistev minimalist. Tema tegelased räägivad vähe ja vihjeliselt, sündmustest antakse vaid aimu. Lihtsad inimesed räägivad oma vähesed jutud väga igapäevastest asjadest. Tänu Kruusvalli näidenditele on Eesti Draamateatris Mikk Mikiveri lavastuses sündinud eelmiste kümnendite teatritipud. 1983 jõudis lavale panoraamne pilt eestlaste saatusest XX sajandi keskpaigas ?Pilvede värvid?, 1996. aastal minimalistlik elu ja armastuse lugu ?Hullumeelne professor. Tema elukäik?. Näidendeid loevad Kaie Mihkelson ja Lembit Ulfsak, Mari Lill ja Tõnu Mikiver, lavastajana juhendab Aleksander Eelmaa.

 

FILM

 

Kinobuss startis narkovastasele tuurile

Kinobuss ja Tervise Arengu Instituut asuvad ühiselt võitlusse narkootikumidega, külastades kuu aja jooksul 20 Eesti kooli. Ringsõidu käigus näidatakse õpilastele temaatilist narkovastast filmi ja populaarseid noortefilme, samuti saavad lapsed-noored ise kätt proovida narkovastaste filmiklippide tegemisel. Narkovastane tuur algas 1. XI Saaremaal, Torgu põhikoolis ja lõpeb 30. XI.

?Eile esilinastus kinos Sõprus neli uut telefilmi ?Eesti lugude? sarjas. Linale toodi Ago Ruusi ?Laulatatud hobusega? (ETVs 5. XI), Mart Taevere ?Teistmoodi tihane? (ETVs 12. XI), Sergei Ledenjovi ?Nikolai Korma?ov ja vene ikoon? (ETVs 19. XI) ja Priit Valkna ?Kaetajad? (ETVs 26. XI). ?Eesti lood? on Eesti Televisiooni ja Eesti Filmi Sihtasutuse möödunud aastal alanud tõsielufilmide tootmise koostööprojekt, mis jätkub ka aastal 2005.

?Eelmisel laupäeval Helsingis peetud mardilaadal esitleti ka uuemaid Eesti filme. Linastusid animafilmid ?Miriam mängib peitust? (re?  Priit Tender), ?Porgand!? (re? Peeter Tall), ?Barbarid? (re? Hardi Volmer), ?Instinkt? (re? Rao Heidmets), ?Hungerburger? (re? David Snowman) ja Sulev Keeduse mängufilm ?Somnambuul?. Lisaks filmide näitamisele toimuvad Tuglase Seltsi korraldatud traditsioonilisel mardilaadal Helsingi estofiilid ka filmitegijatega. Mardilaata on peetud alates 1983. aastast, uuemaid Eesti filme on seal näidatud viimased kuus aastat.

?Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu valis oma koosolekul 18. oktoobril nõukogu esimeheks Reet Mikkeli, aseesimehena jätkab Hagi ?ein. EFSi nõukogusse kuuluvad veel Monika Salu, Erki Urva, Mait Mäekivi, Aivo Vaske ja Ago-Endrik Kerge.

 

KIRJANDUS

 

?11. XI kell 17 on Tallinna Keskraamatukogus Eesti Kirjanduse Seltsi ja Sirbi kriitikaseminar. Jüri Ehlvest analüüsib Jaanus Adamsoni esseekogumikku ?Läbirääkimised?.

?Heiti Talviku 100. sünniaastapäeva tähistavad 9. XI Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanike Liit. Kell 16 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) näitus ?Heiti Talvik ? 100?. Kell 18 leiab Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) aset ettekannete ja luule õhtu ?Jumalate hämaras?. Kõnelevad Karl Muru, Urmas Tõnisson, Katrin Ennus ja Kaja Kallemets.

KAMINAÕHTUD

UNGARI INSTITUUDIS

Sellest hooajast alustab Ungari Instituut oma saalis (Piiskopi 2) kaminaõhtute sarja, mille sihiks on viia eesti publik paremini kurssi põnevate loojate ja tähelepanuväärsete sündmustega ungari kirjandus- ja kultuurielus ning aidata kirjastustel ungariteemalisi väljaandeid lugejatele tuttavamaks teha.

Esimene kirjanduslik kaminaõhtu toimus 4. XI koostöös kirjastusega Eesti Raamat ning keskendus 2002. a Nobeli kirjanduspreemia pälvinud kirjanikule Imre Kertészile. Õhtul esitleti kirjaniku peateost ?Saatusetus?, mis ilmus äsja Eesti Raamatu Nobeli laureaatide sarjas (tõlkinud Sander Liivak).

Järgmine kirjanduslik kaminaõhtu on jaanuaris. Sellel tutvustatakse XX sajandi I poole üht värvikamat kirjameest D. Kosztolányit, kelle novellikogu annab välja kirjastus Varrak.

 

VARIA

 

?1. XI esitleti Kadrioru lossis Jüri Kuuskemaa raamatut ?Peeter I ja Katariina I Tallinnas?. Raamatus on antud ülevaade Peeter I Tallinnas viibimistest, suhtlemisest ja pidutsemistest. Esile on toodud tsaari ehitus- ja kinnisvaraarendus Tallinnas ja Rogerwiekis (praegune Paldiski), sealhulgas ka Väike-Pakri saarel ja Maardus. Avaldatud on ka katkendid Peeter I ja Katariina isiklikust kirjavahetusest. Kirevat faktide ja sündmuste kogumit koondav raamat tugineb Venemaa arhiivide dokumentidele Peeter I ja Katariina I valitsemisajast, tsaariaegsetele vene arhiivipublikatsioonidele ning rohkele kirjandusele. Raamatu on välja andnud kirjastus Valgus.

 

MAAKONNAUUDISED

 

Lääne-Virumaa

?30. ja 31. X toimusid Rakveres 13 ? 19aastaste noorte filmipäevad. Peapreemia pälvis Nikita Ro?destvenski filmistuudiost Meksvideo (Tallinn). Parima animafilmi preemia sai Romet Preisman Athena filmikoolist (Rakvere), parima dokumentaalfilmi autorid on Julia Knutova, Kirill Nikolajev, Ljubov Balitskaja, Jaana Auzina, Jelena Malõgina videostuudiost Kanutiaia. Parima eksperimentaalfilmi preemia pälvisid Martti Helde ja Laura Välik Kohila gümnaasiumist. Publiku preemia läks Tõnn Sikule Kadrinast.

Esitati 33 filmi 43-lt autorilt 9st stuudiost, koolist või ühendusest. Filmipäevadel osales 50 noort filmitegijat. Filme hindas rahvusvaheline ?ürii eesotsas Ilmar Raagiga. Filmipäevade raames pidas too ka loengu ?Kuidas töötab film? ja juhendas töötuba, kus noortel oli ülesandeks kopeerida üks ühele stseen filmist ?Casablanca?.

 

Viljandi

?Oktoobrikuu oli rikas paljude juba traditsiooniks saanud ürituste poolest. Leivanädalal (4. ? 9. X) organiseeriti lastele joonistusvõistlus, töid sai vaadata Viljandi raamatukogu lasteosakonnas.

Hõimupäevade tähistamine maakonnas algas 12. X avaüritusega raamatukogus. Kultuuriakadeemia rahvamuusikud ja Komi vabariigi Kortkerosi külas tegutsev rahvakunstiansambel Jurkõt? andsid meeleoluka kontserdi. Ansambel esitas komi ja vene rahvalaule.

19. X kogunesid gümnaasiumiõpilased raamatukogu Ameerika teabepunkti, et kuulata Ameerika Saatkonna pressi- ja kultuuriata?ee Th. Hodges?i  loengut ?Valimised Ameerika Ühendriikides novembris 2004?.

20. ? 30. X raamatukogupäevade ?Avastad raamatukogu ? avastad maailma? üritused: 20. X ettelugemispäeval lasteosakonnas lugesid  kultuuriakadeemia raamatukogunduse tudengid  lastele muinasjutte ja mängisid nendega. 21. X jõudis Viljandisse kirjandustuur, millega tähistati eesti raamatu päeva. 22. X oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse raamatumüük.

?20. X avati Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis Eesti Ringhäälingumuuseumi näitus  ??Tere hommikust, põllumehed!? Eesti Raadios 1964 ? 1993?. Esimene saade ?Tere hommikust, põllumehed!? oli Eesti Raadio I programmi kavas pühapäeval, 19. aprillil 1964. aastal. Saate algusmuusika oli kirjutanud Arne Oit, sõnad helire?issöör Eero Sepling. Esko Tasa toimetatud saates kuulati ilmajaama kommentaari, keskkomitee töötaja  sõnavõttu, peatoimetaja Isaak Sermani mõtteid saate saamisloost ja tulevikuplaanidest ning Jõgeva rajoonis elava maamehe mõtteid pühapäevase põllumeeste tunni vajalikkusest. Saatest ?Tere hommikust, põllumehed!? sai tuntuks ka Sulev Nõmmiku mängitud-loetud Ernst Kern ehk Kärna Ärni. Viimane saade nimega ?Tere hommikust, põllumehed!? all oli eetris 3. jaanuaril 1993, edasi jätkati ?Tere hommikust, maarahvas!? nime all.

 

Tartumaa

?13. X  avas Fred Jüssi Kõrveküla raamatukogus oma fotonäituse ?Jää ja maa vahel? ning tutvustas Islandi loodust slaidiprogrammi vahendusel.

?20. X  toimus Järvselja raamatukogus kohtumisõhtu kirjanik Enn Vainoga.

?21. X toimus Kõrveküla raamatukogus luuleõhtu ?Jõudsime pärale unes?. Bernhard Kangro loomingut esitasid Anne Maasik ja Heiki Rein Veroman.

?21. X kohtuti Härma raamatukogus Heiki Vilepiga.

?23. X toimus Nõo raamatukogus kohtumine Valgamaa luuletaja Tiina Jakobsoniga

?23. X  esitleti Laeva raamatukogus Virve Tamme koostatud raamatut ?Igas talus oma taar. Rahvapärimusi Kursi ja Äksi kihelkonnast?.

?29. X tähistati Kõrvekülas Lõuna-Eesti  maanaiste seltside peoga ?Teadjanaine? rahvusvahelist maanaiste päeva.

 

Jõgevamaa

1. X tähistati Põltsamaa kultuurikeskuses  rahvusvahelist eakate päeva.

1. X  avati Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis Rooside näitus.

22. X peeti Põltsamaa kultuurikeskuses hooaja avapidu. Esinesid kõik kultuurikeskuse laulu- ja tantsukollektiivid, oli avatud kohvik ja õhtul mängis tantsuks ansambel Nukker Kukeke.

Andrei Atskasov

?20. X oli Põltsamaa raamatukogus üle-eestiline ettelugemispäev ?Raamatute valgus?. 1. ? 3. klassi õpilastele loeti ette Ü. Lätte raamatut ?Õhtujutud? ja 4. ? 6.-klassi õpilastele Contra raamatut ?Presidendi suur saladus?. Ettelugemised toimusid veel Jõgeva linnaraamatukogus ja paljudes külaraamatukogudes: Adaveres, Aidus, Kaareperes, Kuremaal, Laiusel, Maarjas, Pajusis, Palamusel, Puurmanis, Tabiveres, Tormas, Voorel jm.

?22. X esinesid Jõgeva linnaraamatukogu luule- ja muusikaõhtul ?Oma lugu? Jaana Koppel ja Reine Koppel kitarril.

?23. X tähistas Jõgeva linnaraamatukogu eesti raamatu päeva lastel muinasjutuhommikuga ?Külas eesti muinasjutul?.

?24. X oli Adavere raamatukogus Austria reisi muljete õhtu ?Oma silm on kuningas?, mida illustreeris Väino Valdmanni film.

28. X tähistati Põltsamaal maakonna keskraamatukogu  90 tegevusaastat. Kontsertaktusel esitasid Anne Maasik (laul, trumm) ja Heikki-Rein Veromann (kitarr, kannel, mandoliin, parmupill, laul) eesti ballaade E. Enno, B. Alveri M. Underi, K. Ristikivi, H. Visnapuu jt loomingust. 25. ? 30. X oli avatud näitus ?Põltsamaa raamatukogu 90. Raamatukogu ajalugu Põltsamaal 232 aastat?.

 

Valgamaa

?1. X tähistati Valga Jaani kirikus rahvusvahelist muusikapäeva kontsertiga, esinesid Valga muusikakooli õpilased koos õpetajatega.

?14. X oli Valga muusikakoolis Eesti Kontserdi kontsert ?Pilk kandlemaailma?, esines Sibeliuse akadeemia lõpetanud professionaalne kanneldaja Kristi Mühling.

?16. X tähistas Riidaja kultuurimaja oma 75. sünnipäeva. Väljas oli näitus laste võistlustöödest ja isetegevuslaste tegemistest. Ettekannetes meenutati paikkonnast sirgunud suurmehi. Kontsertprogramm kandis pealkirja ?Üitsainus Mulgimaa?.

?21. X esitleti Valga keskraamatukogus Juhan-Ivan Mannineni raamatut ?Saatuse määratud?.

?22. ja 23. X kogunes Valga kultuuri- ja huvialakeskusesse muusikaõpetajaid kõikjalt üle Eesti, et osaleda XII muusikaõpetajate sügispäevadel. Osalejad said valida nelja programmi vahel: üks rühm läks Valga gümnaasiumi, teine Valga vene gümnaasiumi, kolmas Tõrva ja neljas Otepää piirkonda. Teise päeva lõpus said kõik osalejad kokku Riidajas Torupillitalus.

?23. ja 24. X toimusid Torupillitalus akordionipäevad. Kohal olid akordionikuulsus Teemu Kyllönen Soomest ja paljud Eestis tunnustatud akordionistid. Individuaal- ja näidistundides, uuriti akordioni võimalusi erinevate muusikastiilide mängimisel. Akordionipäevad lõpetati kontserdiga Tõrva kirik-kammersaalis

?16. X tähistati Riidaja kultuurimaja 75. tegevusaastat. Kontserdil laulsid Lüllemäe kultuurimaja vokaalansambel, Tõrva Kultuurimaja ja Puka Rahvamaja meesansambel. Tantsisid Riidaja kultuurimaja segarahvatantsurühm ja memmede rahvatantsurühm Nurmenukk, Ala rahvamaja rahvatantsurühm Jandali ning Kärstna rahvamaja tantsurühmad: Metsalilled, Kantriina ja Tantsutosin. Muud meelelahutust pakkusid Hõbetäht Ala rahvamajast, Reola Rahva Teatri esindajad ja Riidaja Rändurteater. Repertuaar oli valdavalt mulgimaine, kasutati ka teiste Lõuna-Eesti kihelkondade materjali. Ühiselt lauldi Eesti lipu laulu, mis Eesti lipu aastal kohane, ja laulu ?Mulgimaale?, mis on kujunenud Mulgimaa hümniks. 

Ettekanded käsitlesid paikkonnas sündinud ja tegutsenud suurmehi, Leebikus sündinud Henrik Visnapuud ning Pikasillas sündinud Aleksander Lättet. Kärstna/Tuhalaane kodu-uurija Ants Tomp andis värvika ülevaate Hendrik Adamsonist, kes töötas Lõve algkoolis õpetajana. Kultuurimaja juhataja edastas legendaarse rahvapillimehe Johannes Tauli tervituse ning tema saadetud lühikokkuvõtte Johannese isa Eduard Tauli elust. Eduard Taul oli üks seltsimaja ehitamise mõtte initsiaatoreid ning pikaajaline muusikaselts Vambola eestvedaja. Mulgi Kultuuri Instituudi tööd tutvustas selle juhatuse esinaine Alli Laande.

 

Põlvamaa

?J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsi korraldusel toimus  Põlvas Jakob Hurda 165. sünniaastapäevale  pühendatud kultuurikonverents ?Jakob Hurt ja tänapäev?, millest võtsid osa Põlva kultuurielu korraldajad ja riigi kultuuriseltside esindajad. Konverentsil ei räägitud  ainult  Hurdast  kui ühiskonnategelasest,  folkloristist, keele- ja kirkutegelasest. Eesmärgiks oli  tutvustada Hurda aadete, mõtete ning elutöö kajastamist Põlvamaa hariduses ja kultuuris. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Tõnis Lukas mõtiskles teemal, mida õppida Jakob Hurdalt kohaliku vaimsuse kujundamisel täna. Kultuuriministeeriumi nõuniku Eino Pedaniku ettekande teemaks oli omavalitsuse kultuurikorraldus riigi kultuuripoliitikas. Võru kultuurijuht Peeter Laurson andis ülevaate suurüritustest Võrumaa kultuuripildis. Volikogu kultuurikomisjoni esimees Ene Lellep analüüsis  rahvakultuuri hetkeseisu ja tulevikuvaateid Põlva linnas. Kultuuri- ja huvikeskuse direktor Martin Medar jagas kultuurielu rõõme ja muresid.  Koolidirektor Arvo Sarapuu tõdes, et hariduselu peaks olema märksa rahvakultuursem. Himmaste algkooli direktor Tiia Rammo meenutas ettevõtmisi, mida on tehtud folkloristi ja keeleteadlase pärandi tutvustamiseks sünnikohas ja kuidas kasvatada lastes huvi rahvakultuuri vastu. Allakirjutanu  andis ülevaate Hurda seltsist suurmehe elu ja tegevuse  tutvustajana. Konverentsil anti üle 2004. a Jakob Hurda rahvakultuuri auhinnad etnoloog Ants Viiresele ning kauasele pedagoogile ja kodu-uurijale Helle Kõllile.

 

Järvamaa

?14. X avati Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis fotonäitus ?Saatejuhid Eesti Televisiooni ekraanilt?, millega muuseum alustas rahvustelevisiooni 50. aastapäeva tähistamise ettevõtmisi. Eesti Televisiooni Muuseumi ja Ringhäälingumuuseumi ühistööna valminud  väljapanek heidab põgusa tagasipilgu 23  populaarse saatejuhi tegemistele läbi aastakümnete.

 

Võrumaa

?Kultuuriminister Urmas Paet kinnitas Võru Instituudi teadusnõukogu uue koosseisu.  Nõukogusse kuuluvad Paul Hagu, Jüri Jagomägi, Erich Kukk ja Karl Pajusalu Tartu ülikoolist, Kaido Kama ja Jaan Pulk Võro Seltsist, Enn Kasak Tallinna Pedagoogikaülikoolist, kirjanik Madis Kõiv, Urmas Klaas Põlva maavalitsusest, Mare Piho Eesti Rahva Muuseumist, Peeter Päll ja Jüri Viikberg Eesti Keele Instituudist, Valeri Talu Valga maavalitsusest, Tõnu Tender haridus-ja teadusministeeriumist ning Emakeele Seltsist ja Asta Trummel kultuuriministeeriumist. Võru Instituudi teadusnõukogu koosseisu kinnitas minister kolmeks aastaks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming