Uudised

Kalvi Noormägi, Priit Kuusk, Villi Ehatamm

KIRJANDUS ?Täna kell 14 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis  kultuuri- ja ajakirjandusloolase Meelik Kahu (1935 ? 1991) mälestuspäev.

Meelik Kahu töötas kirjandusmuuseumis 1965. aastast. 1968 ? 1974  juhatas ta arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonda, 1974 ? 1979 töötas peabibliograafina ning 1979 ? 1991 fondipublikatsioonide sektori juhatajana.

Tema uurimistöö oli seotud eesti ajakirjanduse ajalooga ning pseudo­nüümikaga. 1971. a. sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga  ajalehe Tartu Eesti Seitung kohta.

Kell 14 esinevad kirjandusmuuseumi saalis Peeter Olesk (?Kelle oma on võõras nimi? Varjunime kasutus ja Meelik Kahu?), Sulev Uus (?Meelik Kahu ajakirjanikuna?), Heino Räim (?Honorarieksemplaride kogu arhiivraamatukogus?), Merike Kiipus (?Pseudonüümide andmebaasi tutvustus?). Avatud on näitus ?Pseudonüümika, mu arm. Meelik Kahu 70?. Lisainfo telefonil 7377 712, Merike Kiipus.

?16. II esitleti Tartu Linnamuuseumis Külliki Kuuse ja Liivi Rosenvaldi raamatut ?Tartu kirjanik Oskar Luts?.

Tegu on õppematerjaliga põhikoolidele ning gümnaasiumidele ja Oskar Lutsu majamuuseumi püsinäituse täiendusega. Rohke pildimaterjaliga teoses antakse lühiülevaade Lutsu kujunemisest rahvakirjanikuks ning tema suhetest kaasaegsete ja Tartu linnaga. Ainekäsitlus on üles ehitatud lühilugude jutustamisele, mida laiendatakse memuaarsete, kirjanduskriitiliste ja kultuurilooliste käsitlustega. Oskar Lutsu tuntumate teoste kaudu vaadeldakse raamatus kirjaniku meisterlikku jutustajaannet, tegelaskujusid ja huumoritaju, mis on alati köitnud lugejaid. 

Raamat valmis Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna, Tartu Linnamuuseumi ja Tartu Kultuurkapitali toetusel.

 

KUNST

Prantslanna analüüsib

eestlaste liikumist

15. II avati disaini- ja arhitektuurigaleriis prantsuse kunstniku Cécile Babiole?i installatsioon ?Circulez ya rien a voir? (?Ärge takistage liiklust?). Tegemist on avalikus ruumis aset leidva interaktiivse teosega, mis fikseerib möödujate liikumist ja mille kaudu analüüsitakse nende käitumist. Kaameraga kinnipüütud liikumine muudetakse graafiliseks motiiviks ja heliks. Kui kedagi ei möödu, pole ka galeriis ei pilti ega ka häält. Installatsiooni auhinnati 2003. aastal Berliinis ?Transmedial? ja 2004. aastal Stuttgartis ?Filmwinter and Expanded Media? festivalil. Esmaesitlus oli 2001. aastal Pariisis ühe araablaste toidupoe aknal. Projekti on toetanud DICREAM, Prantsuse kultuuri keskus ja Avision.

?23. II kell 17 avatakse Tallinna Linnagaleriis August Künnapu näitus ?Ledoux ja Boullée tagasitulek?. Väljapanek on noore kunstniku kommentaar kahe klassikalise arhitektuuri suurkuju töödele. Kuigi Künnapu varasemad maalid on pigem asümmeetrilised, hindab ta kõrgelt käsitletavate arhitektide sümmeetria- ja geomeetriaarmastust. Et ekspositsioon oleks mitmekesisem, varieeruvad tööde formaadid ja maalimisalused. Väikseim töö (34 x 43 cm) on puidust kapiuksel, suurim (180 x 185 cm) aga metallalusel. Alusmaterjalina on kasutatud ka monumentaalseid pappkaste ja lõuendit. Ledoux? ja Boullée projektid on maalidel mustvalged, et rõhutada ajatust. See pole esimene kord, kui Künnapu ammutab  arhitektuurist inspiratsiooni. Slade?i kunstikoolis Londonis maalis ta nelja korstnaga Battersea? elektrijaama ja hiljem Ladina-Ameerika värviküllast vernakulaararhitektuuri (ühisnäitus koos Arne Maasikuga Hobusepea galeriis).

?Täna kell 16 avatakse EKA galeriis Enno Ootsingu personaalnäitus ?Teekond?. Ootsing on EKA õppejõuna töötanud 25 aastat. Käesolev aasta on tema viimane tööaasta. Eksponeeritud on autori viimase aasta vabagraafikalooming, lisaks ka paar varasemat näidet. Väljas on 9 lehte puulõigete mapist ?Teekond?, mis valmib Eesti Rahvuskultuuri Fondi Renate Jõesaare stipendiumi toel, samuti digigravüüride sari ?Integratsioon? ja paar lehte sarjast ?Retrospektsioon?.

?Kuni 4. III on riigikogu kunstisaalis väljas Uno Roosvaldi näitus ?Mulle tundub?. Kui Roosvaldi viimaste aastate 12 maalis on näha varasemast suuremat mängulisust, siis realistlikud suureformaadilised joonistused omandavad ekspressiivsuse ja üldistusjõu isikupärase tehnika ning süvenemisvõime tõttu.

?Alates 14. II on Draakoni galeriis vaadata Virpi Vesanen-Laukkaneni  (Soome) näitus ?Playfully Yours /Mängides?. Tekstiilikunstniku Vesanen-Laukkaneni (1957) installatsioonid on saanud alguse lapsepõlve kogemusest ning omandanud lõpliku kuju vastavalt kultuurikontekstile ja väljendusvahendite eripärale. Draakoni galeriis eksponeeritud teos on õmmeldud tuhandetest kommipaberitest, osa neist toodud külakostina Eestist. Kalevi ?okolaadid kuuluvad kunstniku lemmikute hulka. Karamelliprintsess on saanud endale seltsiks väikesed tuletikutüdrukud ja nii ongi kujunenud omamoodi Anderseni kurvatooniline muinasjutt ja reaalse elu lood. Anderseni muinasjutt on ka teise teose lähtekoht: roosimüüri õitest ja punastest kingadest moodustatud tööle, armastuse sümbolile. 

?16. II  avati Hobusepea galeriis Merike Estna maali-, video- ja heliinstallatsioon ?Küülik: ?Oh, pretty boys everywhere!??. Kunstniku loodud alternatiivses Wonderland?is on näha vikerkaartel arutult ringi tuiskavaid hobuseid ja sihitult ringi laperdavaid sõjalennukeid. Kaootilise segaduse keskel kekutab üks täiesti mõttetu mees, such a pretty boy, tüüpiline levilaulu- või reklaamikangelane.

?Täna kell 15 kaitseb Tanel Veenre Köismäe tornis näitusega ?Vaimustus, kuldlõige, kannatus? oma magistritööd.  Näitus on lahti ainult kaks päeva, 19. ja 20. II kella 14 ? 17.

?15. ?  27.  II on Y-galeriis  väljas sünnitajatele ja sündijatele mõeldud kunst. Projekt ?Sündida ilusasse ruumi? sündis nelja Tartu noorema põlvkonna kunstniku (Margus Rump, Anni Irs, Mariina Tiidor ja Erle Kaur), Tartu ülikooli naistekliiniku ja Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna koostööna. Projekti eesmärk on muu hulgas muuta Tartu naistekliiniku eelsünnitus- ja sünnijärgse osakonna interjöör sõbralikumaks  ja esinduslikumaks, samuti vähendada lapseootel naiste ja kliinikumi personali stressi.  Noored kunstnikud on maalinud 36 maali, mis hakkavad kaunistama  palateid ja sünnitustuba. Anni Irsi  poolt on peamiselt kergelt popkunstihõngulised loodus- ja maastikumaalid, mida iseloomustab sünteetiline koloriit ja stiliseeritud vormimäng. Erle Kaur on  kujutanud loodust, linde ja loomi looduslähedaselt, samas ka lüüriliselt. India-huviline Margus Rump on maalinud müstikahõngulisi valgusmänge ja abstraktseid sümboleid, mida iseloomustab sära ja päikselisus. Mariina Tiidor (-Sõukand) on maalinud alasti inimesi naturalistlikus vormis, justkui rõhutades, et inimese kehaga toimuv (näitus sünnitus) on täiesti loomulik ja vajalik. Näituse kuraator on Ilona Piirimägi.

?17. II avati Tampere majas Bert Johnny Nilssoni ja Sven Erik Johanssoni litograafianäitus. Rootsi sürrealismi klassikute graafikat saab Eestis vaadata esimest korda. Väljas ka Ilmar Laabani rootsi- ja prantsusekeelsed saatetekstid, litograafilised monokroomsed lehed.

Bert Johnny Nilsson (1934 ? 2004) debüteeris 1965. aastal Stockholmis, tema näitusi on korraldatud Pariisis, Londonis, New Yorgis ja mujal. Sven Erik Johansson (1925) on sürrealistliku kunstiga esinenud 1955. aastast, tema teoste temaatikas domineerib sageli kosmos.

?8. II avati Tartu mänguasjamuuseumis Piret Mildebergi nukunäitus ?Pirruse hampelmannid?. Lisaks silmailu ja mängurõõmu pakkumisele on mõnedel värvikirevatel loomakujutistel hampelmannidel ka otstarve: neid saab kasutada peeglina, nagina, nugade-kahvlite hoidjana ja isegi valgustina. Näitusel saavad lapsed muuseumi mängutoas ka ise hampelmanne meisterdada.

?Metsikute galerii (www.metsas.ee/et/galeriimetsikud) avab 20. II Pärnu uue kunsti muuseumis näituse ?Mehed metsast ja mere äärest?. Väljas on Pärnu, Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu saare iseõppinud kunstnike Heino Lillepuu,  Harri Aeru, Lembar Linderi, Maido Tolli, Karla Kralli, Aleksander Tarvise, Jaan Oadi, Georg Vidriku,  Endel Tehvandi, Voldemar Õuna ja Olev Johannese tööd. Lisaks on vaadata eesti iseehitajate arhitektuuri ja aiaskulptuuri programm, mida varem on ?Vaba stiili? nime all näidatud Tallinnas, Viljandis, Helsingis ja Budapestis. Programmis on esindatud elukeskkonna loojad Nikolai Glehn, Leida Alliksaare, Lembit Pensa ja palju teised. Näituse on koostanud Sigrid Saarep.

?Kuni 5. III on Rakvere galeriis Mare Mikoffi näitus.  Väljas on installatsioon ?Tüdrukud I ? V? ja ?Hämariku? kipsvariant. Veel on vaadata  Avo Seidelbergi fotomontaa? Rakvere uuest keskväljakust koos Mikoffi tulevase skulptuuriga ?Koit?, mille kunstnik kavatseb taas pasti?ina teha, seekord August Weizenbergi ?Koidu? järgi. Tallinna ?Hämarik? ja Rakvere ?Koit? inspireeriksid kahe skulptuuri, linna ja väljaku dialoogi. Rakvere linnavalitsus peab leidma ainult raha.

?8. II avati Kuressaare Raegaleriis keraamikanäitus ?Natuur?. Oma töid eksponeerivad Tallinna kunstnikud Ingrid Allik, Tiina Kaljuste, Kersti Laanmaa, Aigi Orav ja Kristine Pärtelpoeg. Inspiratsiooni on saanud kõik kunstnikud loodusest, kuid tõlgendanud on seda igaüks isemoodi. Pärtelpojalt on väljas madalkuumustehnikas värvikas savilehtedest ja -õitest peegliraam, mis on tema möödunud kevadel EKAs kaitstud lõputöö osa. Orav eksponeerib Muhu-ainelise taimedekooriga seinakellasid ja ekspressiivseid puupõletuses valminud skulpturaalseid vorme. Laanmaalt on väljas talle iseloomulikke installatsioone ja koerafiguuridega väikevorme  ning lihtsaid lumepindu imiteeriva glasuuriga aluseid. Kaljuste esineb puudest ja majaseintest installatsioonidega. Alliku kompositsioonid on inspireeritud aja kulgemisest ja muutustest looduses.

?4. II valis Võru linna pargi skulptuurikonkursi komisjon (esimees linnapea Ivi Eenmaa, Jaan Elken, Mare Mikoff, Ülle Gri?akov, Tiiu Kutti, Innar Mäesalu, Erki Saarman, Peeter Laurson) välja võidutööd. Kokku laekus 15 ideekavandit. Komisjon otsustas esimest kohta mitte välja anda. Anti välja kaks teist kohta ?Tõusev kalju? ja ?Oreool?. Komisjon soovitas linnavalitsusel alustada läbirääkimisi ?Tõusva kalju? autori Liina Stratskasega kavandi kohandamiseks ja monumendi maastikuliseks sidumiseks, et mälestusmärk reaalselt püstitada. Komisjoni liikme Jaan Elkeni sõnul on kavand eesti monumentaalkunstis värske sõna. Projekt on lihtne ja samas piisava filosoofilise üldistusjõuga: maast trampliinina eenduv vorm päädib veekardinaga, mis pakub visuaalselt atraktiivset vaatemängu nii keskpäeval kui õhtusel ajal pro?ektoritega valgustatuna. Samuti teise preemia pälvinud ?Oreooli? autor on Jaak Soans. Töö oli lahendatud triumfikaarena. Kolmanda koha pälvinud Anne Rudanovski ja Sirli Põllumäe ?Krap/Park? sisaldab teede ja sillutiste lahendusi koos värvilise parketimustriga. Komisjon otsustas veel ära märkida võistlustöö ?Ajalugu?, autor on Lilian Hanna Taimla.

?2. II avati Pihkva Kremli näitusesaalides  Aleksander Pilari akvarellinäitus. Aleksander Pilar on tuntud kui üks Eesti paremaid akvarellikunstnikke. Näitusel on väljas akvarellid, mis kujutavad Tallinna imeilusat siluetti, kuid ka lihtsalt looduse ilu. Pilari lemmikmotiivid on Eesti järved ja rannik. Pilari selle näituse töid on varem eksponeeritud EV saatkonnas Moskvas, Jaroslavli linna muuseumis ja EV peakonsulaadis Peterburis. Näituse avas projekti korraldaja Boris Pilar, kes luges ette kultuuriministri Urmas Paeti tervituse näituse korraldajatele.

KUJURITE ÜHENDUS

Eesti Kujurite Ühendus korraldab novembris Tartu Kunstimajas skulptuurinäituse ja otsib kuraatorit. Näituse põhiproblemaatika peaks lähtuma skulptuurispetsiifiliselt positsioonilt ja kandma skulptuurile iseloomulikke suundumusi. Kuraatori ülesanne on leida ja sõnastada näitust läbiv teema ja pealkiri. Samuti on tema korraldada näitusel eksponeeritavaid töid ja kujundust puudutavad küsimused. EKÜ ootab ettepanekuid kuni 15. III aadressil Eesti Kujurite Ühendus, Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146.

 

MUUSIKA

KALJUSTE  JUHATAS CONCERTGEBOUWS

Amsterdami kuulsa Concertgebouw populaarses pühapäeva hommikukontsertide sarjas dirigeeris Tõnu Kaljuste Concertgebouw? 2000-kohalises saalis 6. II Sergei Rahmaninovi suurteost koorile a cappella ?Vesprid? (?Vseno?t?noje bdenije? op. 37, 1915).

Üle tunni kestva, 15osalise teose esitas Kaljuste juhatusel Hollandi Raadio koor suure, 80-liikmelises koosseisuga. Ettekanne oli väga menukas, täissaal kuulajaid tervitas ja tänas Eesti dirigenti ning lauljaid teose lõppedes püsti seistes. Päev varem dirigeeris samas Hollandi Raadio Kammerorkestri ja Cappella Amsterdami ees Frans Brüggen, samal õhtul toimus aga Amsterdam Baroque Orchestra kontsert Ton Koopmani juhatusel ja Ian Bostridge?i soleerimisel.

?Silver Ainomäe sai Varssavis 3. ? 10. II toimunud V rahvusvahelisel Witold Lutosławski nimelisel t?ellistide konkursil III koha.

Konkursil, mis toimus kolmes voorus, osales ühtekokku 42 t?ellisti 20 riigist. Viimases voorus mängis Silver Ainomäe koos Poola Raadio Sümfooniaorkestriga Witold Lutosławski t?ellokontserti.

?EMA tudengite ja TMKK õpilase Uku Kudu esinemine rahvusvahelisel puhkpillikonkursil Riias oli pingelisele konkurentsile vaatamata edukas.

7. ? 13. II toimus Riias Andrejs Jurjansi nimeline II rahvusvaheline konkurss puhkpillimängijatele. Osa võttis 52 flöödi-, oboe-, klarneti-, fagoti- ja saksofonimängijat Lätist, Leedust, Eestist ning Moldovast. Nende esinemist hindas seitsmeliikmeline ?ürii eesotsas Läti Muusikaakadeemia professori Vilnis Strautiņ?iga (flööt). Eesti Muusikaakadeemiast kuulusid ?üriisse professor Hannes Altrov (klarnet, ?ürii esimehe asetäitja) ning professor Olavi Kasemaa (saksofon).

Pingelise nädala lõpuks selgunud võitjate seas on kaks EMA üliõpilast: flöödi erialal Inga Maasing (diplom) Mihkel Peäske klassist ja oboe erialal Ele Raik (II koht ja laureaaditiitel) Olev Ainomäe klassist. Saksofoni erialal saavutas esikoha ja laureaaditiitli Tallinna muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Uku Kudu Olavi Kasemaa klassist. Ühe kolmest ?ürii eripreemiast kontsertmeistritele pälvis ka TMKK 12. klassi õpilane Maarja Kindel (juhendaja Mati Mikalai).

?Yamaha korporatsioonile kuuluv Yamaha Music Foundation of Europe andis Eesti Muusikaakadeemia üliõpilasele stipendiumi.

Yamaha Music Foundation of Europe (YMFE) stipendiumi (500 naelsterlingit) võitis EMA üliõpilane Anastassia Aleksejeva professor Lilian Semperi klaveriklassist. Aleksejeva õpib praegu EMA 2. kursusel. Konkurss toimus 15. II EMA kammersaalis, ?üriid juhtis dirigent ja pianist Jüri Alperten. Eelmisel aastal toimus konkurss viiuli kategoorias ning stipendiumi pälvis üliõpilane Ivi Ots.

?Sel nädalal selgusid Eesti Filharmoonia Kammerkoori heliloomingu võitjad.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori algatatud heliloomingu konkursile laekus 12 helitööd. Komisjon, mille koosseisus Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent Paul Hillier, heliloojad Timo Steiner ja Galina Grigorjeva, Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljate esindaja Iris Oja ning Läti rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja Maija Einfelde, tegi üsna üksmeelse valiku, jättes sõelale kolm võistlustööd. Konkursi reglemendi kohaselt ei määratud võitnud teoste paremusjärjestust.

Valitud helitöödeks osutusid Tõnis Kaumanni ?Meditation IV?, Liis Jürgensi ?Unelaul? ja Age Hirve ?Detail?. Esiettekandes kõlavad need Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidel kevadiste Eesti muusika päevade raames 9. IV Tartu ülikooli aulas ja 10. IV Estonia kontserdisaalis. Võidutööde autoritega võetakse ühendust.

?Rahvusooper Estonia avab oma järgmise, 100. hooaja suurejooneliselt Verdi ooperiga ?Othello?.

Estonia ja Tampere Ooperi koostöös jõuab etendus lavale 8. IX Rocca al Mares asuvas Coral Club Spordikeskuses. Kokku antakse kümme etendust. Kuni 31. III on müügil sooduspiletid 180 ? 450 krooni, alates 1. IV 250 ?i 500 krooni.

16 aastat pärast suurejoonelise ?Aida? esietendust esitles 74aastane Verdi muusikaavalikkusele oma uut ooperit ?Othello?. Libretist Arrigo Boito kasutas Shakespeare?i samanimelisest tragöödiast kõige olulisemaid momente, mis võimaldas Verdil erakordse täiuslikkusega helidesse valada Desdemona hingepuhtuse, Othello armukadeduse ja Jago salakavaluse. Verdi viimane ja parim traagiline ooper tunnistati kohe pärast esietendust 1887. aastal Milano La Scalas üheks suurimaks muusikaliseks draamaks, mis kunagi kirjutatud.

Dramaatilise vaatemängu esitavad lisaks rahvusooperi solistidele tuntud külalised Oksana Dyka (Desdemona), Badri Maisuradze, Sergei Nayda (mõlemad Othello) ja Sergei Leiferkus (Jago), kelle esinemispaikadeks on Covent Garden, Metropolitan Opera ning La Scala.

Lavastaja, soome teatri grand old man Ralf Långbacka on tegutsenud lavastaja ja teatrijuhina 47 aastat ning on märkimisväärse elutöö eest saanud akadeemiku aunimetuse. Ta on töötanud paljudes teatrites: 1960. aastatel Turus Åbo Svenska Teaterni juhi ja lavastajana, 1971 ? 1977 Turu linnateatri kunstilise juhina, 1983 ? 1987 Helsingi linnateatri peadirektorina. Lisaks Soomele on ta lavastanud ka Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal, T?iilis ja USAs, tuues lavale kokku umbes 120 lavastust nii sõnateatris kui ooperis.

Muusikaline juht ja dirigent on Verdi ?Othellos? Arvo Volmer, dirigent Eri Klas, lavakujundus ja kostüümid Ralf Forsström ning valguskunstnik Ville Syrjä. Etendused alates 8. IX.

UUED STIPENDIUMID

?Kultuurkapitali helikunsti sihtkapi­tal kuulutas välja konkursi õppe­sti­pendiumile välismaa kõrgkoolis õppimiseks ning interpreedi aasta­­stipendiumi.

Helikunsti sihtkapitali õppestipendium on mõeldud välismaa kõrgkoolis õppimiseks. Sihtkapital eraldab kuuele õppurile 30 000-kroonise stipendiumi.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb helikunsti sihtkapitalile esitada vormikohane taotlus, millele peavad olema lisatud: kinnituskiri koolist, õpetaja/õppetooli sisuline soovituskiri, eelarve, elulookirjeldus (professionaalne CV).

Taotluse esitamise tähtaeg on 20. veebruar.

Kultuurkapitali interpreedi aastastipendiumi suurus on 10 000 krooni kuus. Lisaks sellele võimaldatakse anda välja interpreedi CD ning kaetakse kodulehe koostamise või reklaammaterjalide kulud. Stipendium kohustab interpreeti andma viis avalikku kontserti ning salvestama ja välja andma CD.

Stipendiumi võivad taotleda nii era- kui ka juriidilised isikud. Taotlusele tuleb lisada loominguline plaan stipendiumi perioodiks, sisuline selgitus või põhjendus ja ülevaade seni tehtust.

Stipendiumi taotlemise tähtaeg on 1. märts.

 

TEATER

?18. ja 19. II toimuvad Tallinna Linnateatri väikeses saalis Põhjamaade draama päevad, korraldajateks Eesti Teatriliidu Teabekeskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Eesti Näitemänguagentuur ja Tallinna Linnateater.

Programmi valitud neli tänapäeva näidendit Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandilt jõuavad eesti publiku ette esmakordselt ning neid tutvustavad Eesti Draamateater, Pärnu teater Endla, Tallinna Linnateater ja VAT-teater.

Lisaks näidendilugemisele toimuvad välislektorite seminarid norra, islandi ja soome nüüdisdramaturgiast ning näidatakse videokatkendeid Rakvere teatri lavastusest ?Tundetus?, mis esietendus 2004. aasta detsembris ning mille autor Pirkko Saisio pälvis 2003. aastal Soome kõige mainekama Finlandia kirjandusauhinna. Põhjamaade draama päevade kava on Teatriliidu Teabekeskuse koduleheküljel www.teater.ee.

?19. II esietendub teatri NO99 avalavastus ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki?. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuses põimuvad improvisatsioonilised harjutused ning jaapani kirjaniku Yukio Mishima (1925-1970) tekstid ja elulugu, kus kajastub iha omada eesmärke ning kindel tahe nende eest võidelda.

Lisaks Mishima tekstide instseneeringule käivitub lavastus veel mitmel tasandil, esitades teatriloome küsimusi. Improvisatsiooniliste harjutuste kaudu, millest paljud igal etendusel muutuvad, püütakse uurida näitlejate füüsiliste ning psühholoogiliste piiride nihutamise võimalikkust teatris.

Lavastuse kunstnik on Ene-Liis Semper, tantsujuht Jüri Nael, Mishima tekstid on tõlkinud Rein Raud.

?19. II esietendub Eesti Draamateatris John Patricku kelmikomöödia ?Kõik armastavad…? Lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma. Osades Maria Klenskaja, Lembit Ulfsak, Merle Palmiste, Peeter Oja (külalisena), Tõnu Mikiver, Aleksander Eelmaa ja Fjodor Tanner (külalisena).

?22. II kell 16 ja kell 17 mängitakse Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) lavastust ?…vabatahtlikult, igaveseks ajaks… Tartu rahulepingu allakirjutamine 2. veebruaril 1920?. Autorid on Juhan Saar ja Kaarel Kilvet, lavastaja Ago-Endrik Kerge, osades Ants Ander (Jaan Poska) ja Raivo Adlas (Adolf Joffe).

?22. ja 23. II esitatakse Tallinnas Kanuti gildi saalis ning 25. ja 26. II Tartus Sadamateatris tantsulavastust ?Myrrh and cinnamon?. Koreograafideks on Guy Weizman ja Roni Haver ning selles kasutatakse nelja Eesti helilooja Arvo Pärdi, Märt-Matis Lille, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüüri muusikat. Eesti gastrollidel esitab muusikat NYYD Ensemble.

Poeetiline ?Myrrh and cinnamon? esietendus 2004. aasta oktoobris Groeningenis toimunud festivalil ?Arvo Pärt Festival: Æstonishing  music? ning siis esitas muusikat kohalik Prime Orkestra. Vahepeal on külalisetendusi antud juba mitmetes Hollandi ja Saksamaa linnades. Lisaks muusikutele on laval veel üks Eesti lavajõud: 2003. aastal Philip Morris Eesti parima tantsija auhinnaga pärjatud Päär Pärenson.

Guy Weizman ja Roni Haveri trupp Club guy & roni on noor ja tõusvas joones liikuv trupp, kes võlub publikut väga füüsilise, kiireloomulise, täpse ja ekspressionistliku tantsukeelega.

?Ööl vastu 13. II, oma 39. sünnipäeva eelõhtul, anti Tallinna Linnateatris üle kolleegi- ja muud preemiad. Kolleegipreemia said Elmo Nüganen (parim lavastus, ?Tõde ja õigus. Teine osa?),  Iir Hermeliin (parim kujundus, ?Tõde ja õigus. Teine osa?), Elisabet Tamm (parim naisnäitleja), Argo Aadli (parim meesnäitleja), Mart Koldits (parim kõrvalosatäitja), rekvisiitor Daissa Maripuu (parim lavastusala töötaja), Maire Janisk (parim maja töötaja) ja  Aarne Üksküla (eripreemia). 

Linnateatri juhtkonna preemia said ajavahemikus 13. II 2004 ? 13. II 2005 kõige rohkem etendusi andnud naisnäitleja Hele Kõre (175 etendust) ja meesnäitleja Rain Simmul (223 etendust). Tubli töötaja preemia said dramaturg Triin Sinissaar ja tehnik Ilmar Aru, kõige enam Põrgus aega veetnud külalisnäitleja preemia sai Aarne Üksküla.

Evelin Pang sai Linnateatri pikaajalise suurtoetaja ESPAKi preemia ja publikupreemia. Evelin Pang loosis laekunud publikuankeetide hulgast välja kolm Linnateatri külastajat, kes saavad auhinnaks pääsmed vabalt valitud Linnateatri etendusele.

?13. II 2005 toimus teatriliidus Eesti Lavastajate Liidu üldkoosolek. Koosolekut juhatas Margus Tuuling. Kuulati ära ELLi esimehe Andres Noormetsa aruanne 2004. aasta tegevuse kohta: korraldati enesetäiendamise reis Saksamaale festivalile ?Theatertreffen?, tutvuti Läti  teatrieluga, täiendati end Itaalias, Hispaanias, Horvaatias, Inglismaal jm, toimus suvekool koos Soome Lavastajate Liiduga ning tutvuti Venemaa ühe huvitavama lavastaja Lev Dodini lavastustega Peterburis. ELL jätkab läbirääkimisi Teatrijuhtide Liiduga kollektiivlepingu osas, toimivad sõlmitud lepingud Eesti Raadio ja Televisiooniga. Liit on andnud loomingulisi- ja tervisetoetusi, edastanud infot ning pidanud meeles oma seeniorliikmeid.

Revisjonikomisjoni aruande esitas Rednar Annus. Koosolek kinnitas esitatud aruanded ja hindas liidu tegevuse aruandeperioodil  heaks.

Kultuuriministeeriumi jurist Liina Urboja tutvustas ?Loomeliitude ja loovisikute seadust? ning üldkoosolek andis ELLi juhatusele volitused viia ELLi põhikiri kooskõlasse uue seadusega. Samuti leiti, et nimetatud seaduses oleks vaja teha mõningaid täiendusi.

Eesti Lavastajate Liidu esimeheks valiti tagasi üksmeelselt Andres Noormets. ELLi juhatusse kuuluvad Tõnu Lensment, Tiit Palu, Toomas Lõhmuste, Vahur Keller, Adolf Käis ja Jüri Karindi. Revisjonikomisjoni valiti Rednar Annus ja Andres Dvinjaninov.

 

TEADUS

MÄÄRATI RIIGI TEADUSPREEMIAD

Vabariigi valitsuse istungil 17. II määrati 2005. aasta teaduspreemiad järgmiselt: preemia (300 000 krooni)  pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said ajaloodoktor Ea Jansen ja akadeemik Ilmar Koppel.  Aastapreemia

(150 000 krooni)  eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud paremate teadustööde eest said täppisteaduste alal Martti Raidal tööde tsükli ?Kvarkide ja leptonite ühendteooriast? eest; keemia ja molekulaarbioloogia alal Maia Kivisaar uurimuste tsükli ?Bakterigenoomi mutagenees-adaptat­sioo­nimehhanism keskkonna stressi tin­gimustes? eest; tehnikateaduste alal Jakob Kübarsepp (kollektiivi juht), Ants Lõhmus, Irina Hussainova, Rünno Lõhmus tööde tsükli ?Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks? eest; arstiteaduse alal Jaanus Harro afektide neurobioloogilise regulatsiooni alaste uurimistööde eest; geo-ja bioteaduste alal Tiiu Märss uurimistööde tsükli ?Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus geoloogias? eest; sotsiaalteaduste alal Jüri Allik eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest; humanitaarteaduste alal Magnus Ilmjärv Eesti ja teiste Balti riikide välispoliitika alaste uurimuste, monograafia ?Hääletu alistumine? ja teiste publikatsioonide eest.

Teaduspreemiad koos kultuuri- ja spordipreemiatega ning F. J. Wiedemanni keeleauhinnaga annab peaminister Juhan Parts laureaatidele üle Akadeemia Majas Toompeal (Kohtu 6) Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13.

 

SPORT

?Kultuurkapitalis vahetusid kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu liikmed. Kultuuriminister Urmas Paet kinnitas neljapäeval Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali uue nõukogu koosseisu, kes on ametis järgmised kaks aastat.

Sihtkapitali nõukogu uued liikmed on Orienteerumisklubi Põlva Kobras president ja tegevdirektor Nikolai Järveoja (esitajad Eesti Orienteerumisliit, Spordiinfokeskus Sportnet MTÜ ja Võru Spordikool), Eesti Olümpiaakadeemia juhatuse liige Jaanus Kriisk (Eesti Olümpiaakadeemia), Eesti Korvpalliliidu juhatuse liige Jaak Salumets (Eesti Korvpalliliit), kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil (Eesti Spordiveteranide Liit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit ja Eesti Judoliit), Eesti Jalgrattaliidu aseesimees Enn Veskimägi (Eesti Jalgratturite Liit), Eesti Raadio uudiste- ja sporditoimetuse juhataja Hanno Tomberg (Eesti Spordiajakirjanike Liit) ning Tallinna Spordiseltsi Kalev Kergejõustikukooli direktor Charles Villem Vallmann (Eesti Spordiveteranide Liit ja MTÜ Eesti Treenerite Ühendus).

Kokku esitati seitsmele nõukogu liikme kohale 33 kandidaati. Eelmisest koosseisust jätkavad Jaanus Kriisk ja Enn Veskimägi. Uue sihtkapitali nõukogu esimene koosolek oli 16. II.

 

VARIA

RIIGI kULTUURIPREEMIAD

MÄÄRATUD

?Vastavalt kultuuripreemiate komisjoni ettepanekule otsustas Vabariigi Valitsus eile määrata kultuuripreemiad järgnevalt. Kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavad: Mikk Mikiver ja Debora Vaarandi. Preemia suurus on 300 000 krooni.

Kultuurpreemia 2004. aasta loominguliste saavutuste eest saavad: Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakas, Aki Suzuki, Reet Aus, Enar Tarmo lavastuse ?Eesti Ballaadid? eest, Helena Tulve 2004. aasta heliloomingu, David Vseviov raadiosaadete sarja ?Müstiline Venemaa? ja raamatu ?Bütsansi keisrid?, Peeter Ulas ülevaatenäituse ?Kujundite kasvamise lugu? ja Enn Säde tõsielufilmi ?Jüri ? see mulk ehk Mis tuul müürile?? eest. Preemia suurus on 150 000 krooni.

Kultuuripreemiad antakse üle 24. II kell 13 Teaduste Akadeemia saalis.

?Nordea, StoraEnso, Kunda Nordic Tsement, Looduse Omnibuss,  Metsahoiu Sihtasutus, Eesti Looduskaitse Selts, Postimees , Eesti Ekspress ja Maaleht kuulutavad välja loodusfoto konkursi, mille käigus valitakse välja parimad fotod eraldi  kolmes kategoorias ja kolmes vanuserühmas.

Konkursi eeskirjad

1. Osavõtuõigus

Võistlusel võivad osaleda kõik, v.a konkursi korraldamisega seotud isikud. Võistlusel võib osaleda vaid Eestis tehtud loodusfotodega.

2. Konkursi kalender

Võistlustööde postitamise viimane tähtaeg on 20. III 2005.  Tulemused avalikustatakse 17. IV Tallinna Linnahallis.

3. Konkursi kategooriad

Konkurss toimub kolmes vanuserühmas: lapsed (alla 13a), noored (alla 20a) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Igas vanuserühmas hinnatakse töid kolmes kategoorias. Esimeses kategoorias võistlevad fotod, millel on kujutatud loomariigi esindajad (imetajad, linnud, kalad, putukad, roomajad jne.) Teises kategoorias võistlevad kõik ülejäänud loodusfotod (maastikud, taimed jne). Kolmandas kategoorias osalevad digitaalselt töödeldud fotod. Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühe vanuserühma ühes kategoorias.

4. Võistlustööde arv

Üks autor võib võistlusele esitada kuni kümme pilti, mis võivad olla nii slaidid kui fotod.

5. Fotode mõõtmed ja märgistamine

Diapositiivid mõõtmetega 24×36 mm peavad olema raamitud, suurema formaadiga slaidid peavad olema kiles ja ümbritsetud paspartuuga. Küljele,  kustpoolt slaidi tuleb vaadata, tehakse rist alumisse vasakusse nurka.

Fotode pikema külje serva pikkus peab olema ligikaudu 30 cm (laste vanuserühmale 21 ? 30 cm). Foto ei tohi olla ümbritsetud paspartuu ega raamiga. Slaidiraamile, slaidi paspartuule või foto tagaküljele kirjutatakse autori märgusõna, kategooria ja vanuserühm. Kategooriate ja vanuserühmade tähistamiseks palume kasutada järgmisi lühendeid: 1L (loomapiltide laste vanuserühm ), 1N (loomapiltide noorte vanuserühm) 1T (loomapiltide üldarvestus), 2L (looduspiltide laste vanuserühm), 2N (looduspiltide noorte vanuserühm), 2T (looduspiltide üldarvestus), DIGI L, DIGI N ja DIGI T. Piltidele lisada lühike pildiallkiri, mis kirjeldaks, kus ja millal on pilt tehtud ja mis on sellel kujutatud.

6. Konkursitööde saatmine

Pildid palume saata aadressil

OÜ Looduskiri, Koidu 80, 10139 Tallinn, märgusõna ?Looduse aasta foto?.  Kinnises ümbrikus palume lisada autori andmed ning margid tööde tagasisaatmiseks autorile. Selle ümbriku peale kirjutada autori nime asendav märgusõna. Kui marke pole lisatud, on võimalik tööd kuue kuu jooksul kätte saada eespool mainitud aadressilt. Näitustele välja valitud fotokoopiaid ei tagastata. Fotod soovitame pakkida korralikult kaitsmaks neid võimalike kahjustuste eest postis.

7. Auhinnad

Laste vanuserühmas on mõlemas kategoorias peaauhinnaks 2500 krooni eest fotokaupa Olympus Eestilt. Parimale loomapildile noorte vanuserühmas on auhinnaks 5000 krooni eest fototarbeid Maksifotolt. Noorte looduspiltide peaauhinnaks on 2500 krooni eest fotokaupa Olympus Eestilt. Üldarvestuses on parimale loomapildile auhinnaks

10 000 krooni eest Canoni fotovarustust Overallilt. Looduspiltide arvestuses saab võitja auhinnaks 10 000 krooni eest Sigma tooteid Fotoluksilt. Parematele digitaalselt töödeldud piltidele kõigis kolmes vanuserühmas on auhinnaks kokkupandavad jalgrattad Intec Tradelt. Lisaks auhinnad 2. ja 3. kohtadele ning hulgaliselt eriauhindasid.

8. ?ürii ja hindamiskriteeriumid

?üriisse kuuluvad tunnustatud fotograafid, kunstnikud ja loodusetundjad. Kõik pildid pannakse ka aadressil www.morgan.ee Interneti-hääletusele, mis kestab 15. IV.

9. Piltide kasutamine

Korraldajal on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud pilte võistluse tulemuste avalikustamiseks meediaväljaannetes, avalikel üritustel ja konkursikogumikus. Auhinnatud pilte võib tasuta kasutada ka loodusfotograafiat edendavatel eesmärkidel, näiteks koostada neist näitusi ja slaidisarju, trükkida plakateid, kalendreid ja/või postkaarte.

10. Korraldajate vastutus

Korraldajad suhtuvad fotodesse hoolikalt, kahjustamata neid ühelgi viisil, kuid ei vastuta postis või laboris tehtud kahju eest.

11. Autori vastutus

Osavõtja vastutab enda ja piltide kohta esitatud andmete õigsuse eest ja kinnitab, et ta on konkursile saadetud piltide autor.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming