Uudised

Priit Kuusk, Pille Kangur

KUNST

 

Kaks klaasinäitust tarbekunstimuuseumis

Täna kell 17 avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus ?Klaas­helmed maailma rahvaste kultuuris? ja kell 18 soome klaasikunstnike Liisa Ikävalko, Päivi Kekäläineni, Esko Kurvineni, Riikka Latva-Somppi ja Anna Schroderusi näitus ?Hajutatud valgus / Hajavaloa III?.

Klaashelmeste nii ulatuslik väljapanek on Eestis esmakordne, ulatuslikumaid ka meie lähiümbruses. Eksponeeritakse Mesopotaamia, islamimaade, viikingite, Veneetsia, India, Türgi, Aafrika ja Kaug-Ida iidseid ja kaasaegseid klaashelmeid, helmestikandit, aga ka Eestist leitut; samuti kaasaegseid autorihelmeid. Enamus eksponeeritust kuulub Taani kunstiajaloolase Torben Sode kogusse, aga töid on ka Mare Saare ja Eesti muuseumide kogudest. 16. XII kell 17.30 tutvustab näitust EKA klaasieriala professor Mare Saare.

Hajavalo rühmituse liikmed töötavad iseseisvate klaasikunstnikena ja on osalenud paljudel isiku- ja grupinäitustel nii Soomes kui mujal ning tegelenud süvitsi oma eriala õpetamise ja teadustööga. Nad on sündinud 1960ndatel, lõpetanud Taideteolline Korkeakoulu ja alustanud 90ndatel iseseisvat loometeed. Omanäoliselt on kasutatud tehnikaid, nende hulgas puhumist, pâte de verre?i, sulatust ja mitmeid pinnatöötlemise võtteid; teosed on enamasti valminud viimasel kahel aastal.

?12. XI avati rahvusraamatukogu VI korruse galeriis EKA 90. sünnipäeva tähistav köitenäitus ?Meie parimad?. Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna õppejõudude, üliõpilaste ja äsjaste vilistlaste koostatud näitusel on väljas ligikaudu 30 köidet. Valitud on raamatud, mis on seotud mineviku ja mälestustega, väärivad esiletõstmist ja äramärkimist ning on lugejatele sügavat muljet ja mõju avaldanud. Näituse on koostanud Jaana Päeva ja kujundanud Lennart Mänd.

?17. XI avati Hobusepea galeriis Uno Roosvalti maalinäitus ?Variatsioon?. Roosvalt on üks vähestest kindlameelsetest, kes on viljelenud järjekindlalt realistlikku maastikumaali.

?Alates 12. XI on ArtLine?i galeriis avatud Nikolai Korma?ovi maalinäitus ?Minu kodu ei ole mu kindlus?. Vene kunstnike ühenduse toetusel valminud väljapanekul näeb kunstniku koduteemalisi töid. Varasemates maalides on tinglikud ja õrnad, Petserimaa kodumaju markeerivad värvipinnad sulanud üheks ruumiks ümbritseva loodusega. Viimase aja töödes avaldub vanameistri küpsus.

?Ku-Ku kohvikus ehk rahva seas endiselt Wiiralti kohvikuna tuntud kohvikus on väljas Kalju Suure kultuuritegelaste fotode näitus. Maineka fotograafi uus komplekt (58 fotot) on pildistatud samas kohvikus; tuntud kunstnike, kirjanike, arhitektide, muusikute kõrval on ka meeleolupilte.

?24h galerii uus e-näitus on väikese viguriga: külastaja saab virtuaalselt sobrada kunstniku kapis ning sahtlitele klikkides ava(sta)da Kai Kaljo teoseid. Kaljo on videokunstnikuna nii rahvusvahelisel areenil kui Eestis tunnustust pälvinud mitmekülgne tegija. Kriitikud on tema loomingut kirjeldanud kui ?videopoeesiat?.

?Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis on vaadata püsinäitus ?Arhitektuuris peegelduv ajalugu?. Igal aastal uuendatava püsinäituse eesmärk on esitada arhitektuuriajaloo uusi aspekte. Käesolev väljapanek pakub panoraamse läbilõike Eesti arhitektuuriloost läbi sajandite, pidades silmas Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevat vajadust tutvustada arhitektuuri ka väliskülalistele. Slaidiprogramm lisab näitusele kammerlikuma dimensiooni, meenutades, et suure ajaloo kõrval on alati eksisteerinud ka väiksem ja tavalisem ajalugu. Näituse on koostanud Kristel Valk, Karin Hallas-Murula ja Urmas Oja, kujundanud Liina Siib.

?Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Helsingi kunstniku Christine Candolini tööde näitus ?Tähtedevahelises valguses?. Harva näeb näitust, kus ruumi ja detailide suhet on vaagitud nii täpselt ja kus kunstniku loodut saab nimetada nii sakraalseks kui proosaliseks, individuaalseks kui ka anonüümseks. Candolin on loonud installatsioone 1980ndatest, uurinud inimese meelte aspekte lääne- ja idamaade filosoofia ning kaasaegsete füüsika- ja bioloogiateooriate valgusel. Näituse kuraator on Ene Asu-Õunas.

?15. XI avati Y-galeriis Kaire Nurga ja Uwe Schloeni näitus ?Sain maalida vaid vasaku käega?. Näitusekontseptsioon on läbinud vähemalt kuus variatsiooni. Algselt Tallinna Hobusepea galeriisse planeerituna kandis see pealkirja ?See, mis on päriselt?, sisuks veepeeglis ilmutuv tegelikkus. Y-galerii puhul on oluline ka Tartu ülikooli peahoone lähedus. Nüüdne pealkiri on tõlgendatav peamiselt metafoorina. Eelkõige on tegemist energia küsimustega: mis on energia; energia reaalsus ja kujutletus; energia ja vaimsus? Näitus jaguneb installatsiooniks ?Hommage Tammele?; maaliseeriaks ?Õitsvad puud?,  installatiivseteks ruumideks ?Janu? ja ?Ülikool?.

?9. XI avati Narva muuseumi kunstigaleriis Kaido Ole ja Marko Mäetamme näitus ?John Smith Narvas?. Tegu on John Smithi esimese retrospektiiviga: kümme suurt lõuendit esitavad tema loomingu kõiki etappe yBa-näitusest Veneetsia biennaalini.

?17. XI avati Haapsalu Linnagaleriis staa?ika pallaslase Helju-Laine Zaurami loomingu näitus. Väljapanek hõlmab kunstniku loomingut alates õpiaastatest viimaste töödeni; tehnikatest maali, kollaa?i, pastelli ja joonistust. Indiaanimustri-laadsed kompositsioonid vahelduvad klassikalise loodusmaali ja natüürmordiga.

?25. XI algusega kell 16 peab Raul Meel Tallinna Kunstihoones näitusel ?Emilia & Ilya Kabakov ja Raul Meel? loengu ?Lapsepõlvest ülikoolini. 1941 ? 1964?.

Seekordne ?1+1=1? keskendub filmiesteetikale kaasaegses kunstis.

Kunstnikke ja videosid tutvustab Karin Laansoo, ?Pisiblufi käsiraamatut filmiviidetele kunstis? presenteerib Hanno Soans. 25. XI algusega kell 19 näidatakse EKA aulas videosid: Hiraki Sawa, ?Dwelling?, 2002; Tellervo Kalleinen, ?In the Middle of the Movie? (Los Angeles), 2004; Bjargey Olafsdottir, ?Jean?, 1998; Karolis Jankus, ?Dead Body Asks for Help?, 2003; Bjargey Olafsdottir, ?False Teeth?, 1998; Kristine Kursi?a, ?Rubik?s Cube?, 2002; Pedro Diniz Reis, ?Untitled?, 1998; Killu Sukmit & Mari Laanemets, ?Road 66?, 2002; Marius Morch, ?Disguises?, 2001; Anu Pennanen, ?Monument for the Invisible?, 2003; Eija-Liisa Ahtila; ?Consolation Service?, 1999; Eriks Bo?is, ?Film Without the Words and the End?, 2001 ja Inger Lise Hansen, ?Hus?, 1999. 26. XI kell 19 näidatakse kinos Sõprus: Eija-Liisa Ahtila, ?If 6 was 9?, 1995, 10?; ?Today?, 1996-7, 10?; Sara Lundén ja Henry Moore Selder ?Deadly Boring?, 2001, 9? ja ?She is Dead?, 2003, 14?.

 

 

TEATER

 

Eesti teatriliidu peakoosolek

?22. XI kell 11 algab teatris Vanalinnastuudio Eesti teatriliidu peakoosolek.

I osa: Rein Oja, ?Eesti Teatriliit kui organisatsioon võrreldes samalaadsete organisatsioonidega Euroopas ja maailmas?; Juris ?igurs, revisjonikomisjoni aruanne; Jaak Allik, ?Repertuaariteatri tulevikust?; Ingo Normet, ?Teatriharidusest ja näitlejate tööhõivest?; Indrek Saar, ?Teatrijuht nii tööandja kui töövõtja osas?; Reet Neimar, ?Problemaatilistest küsimustest meie teatrielus. Teatriliidu koordineerivast rollist nende küsimuste lahendamisel?; Raili Sule, ?Muusikateatrist aastapreemiate ?ürii liikmete poolt vaadatuna?; Jaanus Rohumaa, ?Teatritegemise võimalused lavastaja vaatepunktist?; Sirli Bergström, ?Teatri tehniliste töötajate kutsestandardid ja kvalifikatsiooni tõstmise vajadusest?; Tõnu Lensment, ?Muudatused teatrite riigipoolse rahastamise põhimõtetes?. Sõnavõtud, repliigid, küsimused, teatriliidu esimehe kandidaatide ülesseadmine ja hääletamine. II osa: Riina Viiding, ?Teatriliidu põhikirja muutmine?. Hääletustulemuste teatavakstegemine, teatriliidu revisjonikomisjoni valimine, teatriliidu volikogu moodustamine, peakoosoleku otsuse vastuvõtmine.

?25. XI kell 16 astuvad A. Särevi kortermuuseumis publiku ette Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti osakonna II kursuse üliõpilased. Näitleja Leopold Hanseni ja näitekirjanik Christian Rutoffi 125. sünniaastapäevale pühendatud õhtul kantakse ette kompositsioon Rutoffi näidendist ?Kivid? ning meenutatakse mõlema teatrimehe elu ja loomingut.

 

 

TANTS

 

Ida Tantsukool tähistab oma 10. sünnipäeva

?Tartu esimene eraballetikool Ida Tantsukool tähistab 20. ja 21. XI Vanemuise väikeses majas Vanemuise teatriga koostöös valminud kontsertetendusega oma 10. tegevusaastat.

Kontserdi esimeses pooles esinevad Ida tantsukooli õpilased. Kohal on külalistantsijad Lätist, T?ehhist, Rootsist, Venemaalt, kusjuures esindatud on Riia Riiklik Balletikool, Praha 1. Tantsukonservatoorium ning L. Jakobsoni nimeline Teatri ja Balletikool Peterburist. Traditsiooniliselt esineb ühiskontserdil Tallinna Balletikooli esindus. 21. XI kontserdil tantsib aukülalisena Estonia balletisolist Maria Seletskaja. Esinema on kutsutud ka Vanemuise tantsu- ja balletikooli esinejad ning külalisena Vanemuise teatrist Viktor Larionov. Kontserdi teises pooles kantakse ette möödunud kevadel valminud tantsulavastus ?Triinu nukutuba?, mille on T?aikovski muusikale loonud Viesturs Jansons. 21. XI tantsib külalisena printsi osa Vanemuise balletiartist Anton Jakovlev.

 

 

MUUSIKA

 

Eltsi debüüt London sinfoniettaga

Olari Elts juhatas esmakordselt Briti nüüdismuusikamaastiku tuntuma kammerorkestri London Sinfonietta ees kava, kus tuli maailmaesiettekandele Gavin Bryarsi uus teos ?From Egil?s Saga?.

Teose loomist on inspireerinud legend viikingite retkedest Ida-Inglismaa rannikule Islandi sõjamehe, poeedi ja filosoofi Egili saaga aineil. Esiettekandel tegi kaasa Fääri saartelt pärit bass Rúni Brattaberg, kasutatud on Fääri saarte merekoobastes salvestatud helitaustu. Teose tellisid London Sinfonietta jaoks BBC Radio 3 ja Eastern Orchestral Board. Samas kavas olid veel Arvo Pärdi ?Kui Bach oleks mesilasi pidanud?, Erkki-Sven Tüüri ?Passion? ja ?Illusion?, Sibeliuse ?Valse triste?, Bryarsi ?The Sinking of the Titanic? ja ?In Nomine?, uusteos lõpetuseks. Eastern Orchestral Board organiseeris ringreisi, kus Elts juhatab teoseid kokku viiel korral. Esmaesitus 11. XI Cambridge?is, kontserdipaigaks Corn Exchange, järgnes 12. XI Nottinghami Southwell Minster, BBC Radio 3 annab kontserdi salvestuse eetrisse sarjas ?Hear and Now? homme. Pärast raadiosaadet tuleb veel kolm kontserti: 23. XI Norwichi katedraalis, 24. XI Tilbury Cruise Terminali pagasisaalis Essexis ning 25. XI Hulli ülikooli Middleton Hallis.

?19. ? 20. XI toimub muusikaakadeemias RAMi 60. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents ?Meeskoorilaul ja XX sajandi muusikaelu?, kuhu tuleb Saksamaalt, Rootsist ja Venemaalt mitmeid nimekaid külalisi, meeskooriliikumise ajaloo uurijaid. Konverentsi ajakava: 19. XI kell 12 ? 13 kammersaalis avamine, Eesti Rahvusmeeskoori CDde ?Nägemus Eestist I ? III? (Veljo Tormis) esitlus; kl 13 ? 14.30 jätkub konverents auditooriumis A402. Ettekanded on küll inglise ja saksa keeles, kuid tõlgitakse ka eesti keelde, samuti resümeeritakse arutlusi. Toomas Siitan, ?Koorilaul ja koguduselaul Eestis XIX sajandil? (ettekanne saksa keeles); Anatoli Grindenko (Moskva), ?Early Russian chant tradition (men?s singing) and its possible renaissance?; kl. 15.30 ? 17.30 ettekanded: Martin Loeser (Hannover), ?Influences of German men choir singing in 19th century France ? examples of cultural transfer?; Folke Bohlin (Lund), ?Male vs mixed in Swedish choral life of the 20th century?; Ursula Geisler (Lund), ?Männerchor und gemischter Chor in den Musikanschauungen Felix Sauls?. 20. XI kl 10 ? 12 ettekanded: Helmut Loos (Leipzig), ?Franz Schubert im Repertoire der deutschen Männergesangvereine. Ein Beitrag zur Rezeptionsgeschichte?; Friedhelm Brusniak (Würzburg), ?Zur musikhistorischen Bedeutung des ?Volksliederbuch für Männerchor? (?Kaiserliederbuch?)?; Helmke Jan Keden (Wuppertal), ??Wird es ein Stil der Stillosigkeit?? ? Überlegungen zum Repertoirekanon des deutschen Männergesangs im Dritten Reich?; kl 12.30 ? 15 ettekanded: Urve Lippus, ?Estonian choral singing at the crossroads in the 1960s (RAM as an example)?; Saari Tamm, ?The repertory of RAM in the 1980s compared with the repertory of amateur men?s choruses?. Järgneb arut­elu.

?Novembris tähistab Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool oma 85. aastapäeva. Ajaloolises Tallinna Kõrgema Muusikakooli hoones asuval koolil on selja taga värvikas ja loominguline ajalugu. 26. XI esitletakse Estonia kontserdisaalis kontserdil nii kooli klassikalise kui pop-jazzi õppesuuna silmapaistvaimaid tulemusi. Piduliku õhtu esimeses pooles mängib kooli sümfooniaorkester Hando Põldmäe juhatusel. Kõlavad Beethoveni avamäng ?Egmont?, Mozarti sümfoonia nr 40 g-moll ja Chopini I klaverikontsert, kus soleerib kooli vilistlane, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Irina Zahharenkova. Kontserdi teise poole sisustab pop-jazz, esineb bigbänd Siim Aimla juhatusel, koolibändid ja afrokuuba muusikastiili õppejõu Tomas Jimeno Diaze juhendatav salsa-ansambel.

?EMA kitarriüliõpilane Jelena Ossipova, kes lõpetas sel aastal Heiki Mätliku kitarriklassi, osales äsja Hollandis Zwolle kitarrikonkursil. Konkursil oli kaks vooru. Esimeses voorus oli kohustuslik hollandi helilooja Peter Van der Staaki ?Tre Pezzi?, teises vabakava. Üle 20 registreeritud osavõtja seas valiti neli finalisti Hollandist, Saksamaalt ja ka Jelena Ossipova Eestist. Ta esitas finaalis Bachi ?Chaconne?i?.

?13. XI oli Lasnamäe muusikakoolis muusika- ja kunstikoolide õpilaste omaloomingupäev. 2001. a. alustati Lasnamäe muusikakooli õpetaja Luule Jõelehe idee kohaselt noortele muusikutele nn lustipäeva korraldamisega. ?ürii (Olav Ehala, Tuule Kann, Inga Lehto, Külli Kaats ja Malle Maltis) hindas noori muusikuid üle vabariigi; esmakordselt olid kaasatud ka Tallinna Kunstikooli õpilased Riste Laasbergi ettevõtmisel. Omaloomingupäeva esimeses voorus kuulati laste improvisatsioone tuntud lastelaulu ?Hiir hüppas, kass kargas…? teemal. Heliloomingu voorus esitasid noored muusikud oma kompositsioone, millest inspiratsiooni saades maalisid kunstikooli õpilased Katrin Tukmanni juhendamisel taieseid. Lõpuks oli taas improvisatsioon: seekord ammutasid noored muusikud inspiratsiooni Katrin Tukmanni ja Eve Kase kunstiõpilaste teostest.

 

 

KIRJANDUS

 

?24. XI kell 18 algab Kaubamaja raamatupoes (raamatupoodi pääseb B-korpuse kaudu, uksed asuvad Kaubamaja ja Laikmaa tänaval) temaatiline õhtu ?Kirjandusnaabrid. Eesti ja Läti?. Kohtutakse luuletajate ja tõlkijate Livia Viitoli ja Guntars Godiņ?iga.

?20. XI  toimub Pudasjärvel Hiltu­ranna pastoraadis Aino Thauvón-Suitsu 120. sünniaastapäeva puhul kirjanduslik pärastlõuna. Selle korraldavad Tuglase Seltsi Oulu haruselts ja Pudasjärve kogudus. Ettekande peab Rutt Hinrikus (Eesti Kirjandusmuuseum), Aino Thauvón-Suitsust kõnelevad tema vennapoeg Arvo Tavia ja vennatütar Maija Kunnas. Oulu ülikooli eesti keele üliõpilased ja lektor Heli Laanekask esitavad luuletusi ja proosakatkeid. Pudasjärve pastor Juha Kukkurainen tutvustab Pudasjärve vana puukirikut ja räägib sajanditagusest koguduse-elust.

Kirjanduse sihtkapital ootab loomestipendiumi avaldusi!

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital võtab vastu üheaastase loomestipendiumi (2005. aastaks) avaldusi.

Avalduses palume anda ülevaate loomeplaanidest stipendiumi kasutamise ajal. Avaldusi võetakse vastu kuni 22. XI Kultuurkapitali kantseleis Suur-Karja 23, 10148 Tallinn ja e-kirja teel kirjandus@kulka.ee. Info tel 699 9159, projektijuht Aune Mark.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital võtab 2005. aastaks vastu Gustav Suitsu nimelise kirjandusuurijastipendiumi ja Henno Rajandi nimelise tõlkijastipendiumi avaldusi. Taotlemiseks tuleb esitada avaldus, lühike CV, mis näitab ära olulisemad saavutused ja viimaste aastate kesksed uurimistööd või tõlketööd, ning lühike projekt stipendiumi ajal tehtavate tööde ja nende eeldatavate tulemuste kohta.  Stipendiumide suurus on 5000 krooni kuus ning see antakse üheks aastaks. Avaldusi võetakse vastu kuni 30. XI Kultuurkapitali kantseleis Suur-Karja 23, 10148 Tallinn ja e-kirja teel kirjandus @kulka.ee. Lisainfo tel 6999 159, projektijuht Aune Mark.  

Avalduse vormi leiate meie kodulehelt www.kulka.ee

 

 

KEELE-ELU

 

?24. XI jätkub TPÜ akadeemilise raamatukogu hoones kohvikus Strix kell 17.15 Tallinna Teadlaste Maja avalik diskussioonisari ?Kodu ja pere mõju eesti keele arengule ja kestmisele?. Teisel õhtul räägitakse sellest, kas valitsuse kinnitatud eesti keele arendamise kava aastateks 2004 ? 2010 on jõudnud peredeni ja kuidas saaksid inimesed selle täitmisele kaasa aidata. Keelestrateegiast ja selle identiteediprogrammist kõneleb haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Jüri Valge.

 

 

VARIA

 

?Balti Assamblee 2004. aasta kultuuripreemia teaduse vallas sai akadeemik Arvo Krikmann uurimistöö ?Kaasaegse metafoori teooria panus vanasõnade uurimisse? ja metafooriteooria arengusuundi käsitleva teoreetilise kontseptsiooni esitamise eest.

5000-eurone Balti Assamblee preemia antakse eesti juhtivale folkloristile üle Riias 17. XII.

?Täna peetakse Tallinnas rahvusvahelist konverentsi ?Euroopa naabruspoliitika: kas müür või sild??. Idasuunalise piiriülese koostöö arendamise keskmena on kõne all kodanikuühenduste roll heanaaberlike suhete tagajana Euroopa Liidu idanaabritega. Konverentsi eesmärk on elavdada avalikku arutelu teemal, milline on Euroopa Liidu mõju oma idanaabrite Venemaa, Valgevene, Moldova ja Ukraina demokratiseerimisele ning milline võiks olla kodanikuühenduste panus sellesse protsessi. Info konverentsi osalejate ja programmi kohta programmi Idavärav koduleheküljel www.eastgate.org.ee

?17. XI kõneles Tartu ülikooli soome keele ja kultuuri külalislektor Janne Santer Saarikivi MTÜ Fenno-Ugria asutuse hõimuklubis soome-ugri rahvaste esiajaloost. Oma ettekandes ?Väljasurnud soome-ugri keelte uurimisvõimalustest ja uurimisest? tutvustas ta oma uurimistööd ?Põhja-Venemaa väljasurnud soome-ugri rahvad ja keeled?. Pikemalt peatus Saarikivi välitöödel Põhja-Venemaa Arhangelski oblastis, kus on siiani säilinud teateid mittevenelaste kunagise asustuse kohta.

?24. XI toimub Maarjamäe lossis ajaloomuuseumi konverents. Kell 11 Ivar Leimuse ettekanne ?Rõuge rikkus ja kobraste koledus ehk Kuidas vaarvanemad jõukaks said?; Jaak Mäll, ?Ühiskondlikest suhtest Eestis noorema rauaaja lõpul?; Krista Sarv, ?Arheoloogilisest nahast kui ajalooallikast?; Maia Madar, ? Nõiaprotsessidest Tallinnas 16. ? 17. sajandil?; Tiiu Leimus, ?Näitus-messidest ja nende autasudest Eesti Vabariigis (1920 ? 1940)?; Sirje Annist, ?Tartu haritlaste poliitilistest arutlustest NKVD-ga 1945. ja 46. aastal ?. Konverentsi järel avatakse näitus ?Maarjamäe loss 130?.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming