Uudised

Priit Kuusk, Heili Vaus-Tamm

TEATER

 

Teatrikooli 22. lennu esimene lavastus

Täna, 26. XI jõuab Eesti Draamateatri väikeses saali lavale EMA Kõrgema lavakunstikooli 22. lennu esimene töö, W. Shakespeare?i ?Suveöö unenägu?.

Noore Shakespeare?i romantiline armastuslugu on taas Eesti Draamateatri laval ? mängivad lavakunstikooli III kursuse üliõpilased oma õpetajate Priit Pedajase ja Kaie Mihkelsoni juhendamisel. 400 aasta vanust lugu loetakse tänapäeva noorte pilguga: lavastus on kujunduselt minimalistlik, kuid kirglik ja elus. Paras proovikivi nii tegijatele kui vaatajatele ? siseneda aegumatu Shakespeare?i fantaasiaküllasesse haldjametsa. Lavastaja on Priit Pedajas, lavastaja assistent Kaie Mihkelson, kunstnik Liisi Eelmaa, lauluõpetaja Riina Roose, liikumise seadja Laine Mägi. Mängivad EMA Kõrgema Lavakunstikooli 22. lennu tudengid Mihkel Kabel, Martin Kõiv, Risto Kübar, Lauri Lagle, Tõnn Lamp, Mari-Liis Lill, Markus Luik, Ragne Pekarev, Laura Peterson, Ursula Ratasepp, Inga Salurand, Veiko Tubin, Nero Urke, Britta Vahur, Sergo Vares.

?27. XI esietendub Endla teatri Küüni-saalis Shelagh Stephensoni ?Vee mälu?. 2000. West Endi Teatriühingu poolt välja antava inglise teatrimaailma prestii?se autasu, Laurence Olivier? auhinna pälvinud näidend, mis kuulutati parimaks uueks komöödiaks.Kolm õde saavad üle pika aja taas kokku oma ema matusel. Elustuvad mälestused, minevik põimub olevikuga ja nii mõnedki seigad nende ühisest noorpõlvest tõusevad uude valgusesse. Näidendi on tõlkinud Triin Sinissaar, lavastaja on Madis Kalmet, kunstnik Kristiina Münd (külalisena), muusikaline kujundus Feliks Kütilt. Osades Piret Rauk, Lii Tedre, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Jaan Rekkor, Ago Anderson.

?27. XI esietendub Vanalinna Muusikamajas Theatrumi­ Tsehhonté tragikoomiliste jutustuste ning A. T?ehhovi ühevaatuselise lühinäidendi põhjal valmiv kirjanduslik salong ?Miks mitte abielluda?? Lavastus on mõeldud kõigile neile, kellele on tehtud abieluettepanek. Samuti ka neile, kes on ise teinud või tegemas abieluettepanekut, ning neile, kellele seda kunagi tehtud pole ning kes seda mitte kunagi ei tee. Lavastus on sündinud rühmatööna: initsiaator Mai Rõngelep, lavastaja Lembit Peterson. Mängivad Anne Andrejev, Eva Kalbus, Kristi Pumbo, Mai Rõngelep, Kaido Rannik, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Kaur Sinissaar, Erkki Penart.

 

 

KUNST

 

Estonia galerii jätkab graafika tutvustamist

19. XI avati Estonia kontserdisaali galeriis Peeter Alliku graafika näitus. Maalija taustaga kunstniku suureformaadilist graafikat iseloomustab vaimukas, veidi irreaalne puändikas jutustus. Tema koomiksitaolised näiliselt lihtsad tegelased kannavad sageli eksistentsiaalselt sügavaid ideid. Näituse on kokku pannud Vappu Thurlow.

?25. XI avati Ungari instituudis József Bullási näitus ?Värvid. Vormid. Kompositsioonid?. Bullás (1958) on lõpetanud 1984. aastal Ungari kunstiinstituudi maali erialal, elab ja töötab Budapestis. Ta kuulub 1980ndate maaliuuendajate hulka: maalib peamiselt lihtsa vormiga ornamentidest koosnevaid kompositsioone, kuid tegeleb ka arvutigraafikaga.

?25. XI esitleti Viviann Napi galeriis Ivar Kaasiku raamatut ?Camera obscura, Ivar Kaasiku õlimaalid 2001 ? 2004?. Sissejuhatavad ja tõlgendavad tekstid on kirjutanud Harry Liivrand, Jaan Elken ja Raivo Kelomees. Raamatus on 96 lehekülge ning 77 värvilist illustratsiooni. Peamiselt Berliinis elava kunstniku loomingut on Eestis viimasel ajal mitmel korral näidatud, viimati olid tema fotoefektiga mängivad maalid väljas Viviann Napi galeriis.

?22. XI avati Draakoni galeriis Nõmme noortemaja laste kunstinäitus ?Vilksamisi?. Nõmme noortemaja kunstiringides õpib 240 last ja noort, kes saavad õpet klaasimaali, miniskulptuuri, foto, köitmise, nahkehistöö, siidimaali, kunsti-käsitöö, joonistamise ja maalimise, ehte- ja metallikunsti ning portselanimaali alal. Väljas on Marika Meschini, Heldur Pruuli, Alma Mustingu, Katrin Lengi, Arne Kiini, Tiiu-Maria Kivi, Ülle Raadiku, Lea Maureri, Katrin Käbini, Maret Rummo ja Helena Hage õpilaste tööd.

?19. XI avati Tarbekunsti- ja disainimuuseumis eesti noorte disainerite moodsa magusa ideede näitus ?Komm on?. Oktoobri keskpaigas korraldas noorte disainerite ühendus Nodi Tallinna Hellemanni tornis neljapäevase kommiworkshopi. Kalevi vabriku tehnoloogide juhatusel said noored kujundajad maiuste valmistamise baasteadmised ning kujundasid siis kompvekke. Muuseumis on väljas selle ettevõtmise tulemuste kontsentraat.

?18 ? 21. XI viis Eesti Arhitektide Liidu noortesektsioon Nodi EKA aulas läbi rahvusvahelise workshopi ?Hansalite?. Töötoa eesmärk oli genereerida Tallinna tänavavalgustuse uusi ideid ning selle käigus valmis 9 ideekavandit, mida saab vaadata 25. XI ? 18. XII Laste Maailma galeriis. Töötoas osalesid MvRdV (Rotterdam), NIO architecten (Rotterdam), 3+1, Arhitektuuri Agentuur, Sadakond, Kohvi, Suhkur Film, Kosmos, Kavakava ja kunstiakadeemia arhitektuuri- ja disainitudengid.

?18. XI toimunud Vaala sügisoksjon oli erakordselt edukas, pakkumisele tulnud 33 tööst müüdi 29 teost. Suurima hinnatõusu, üle nelja korra, tegi ettearvatult läbi Eduard Wiiralti ?Põrgu?, mille müügihinnaks kujunes 201 000 krooni. Mitmekordse tõusu osaliseks said veel Oskar Hoffmanni ?Tartu turg? (müügihind 82 000 krooni), Olga Terri ?Liiv ja männid? (müügihind 39 000 krooni), Ülo Soosteri kaksikmaal ?Kohvikus?/?Kodu? (müügihind 50 500 krooni), Lembit Saartsi ?Duett? (müügihind 33 500 krooni) ning ?Habaneera? (müügihind 30 000 krooni) ja Elmar Kitse ?Teater? (müügihind 35 500 krooni).

?3. XII toimub Vanalinna Muusikamajas algusega kell 18.30 Allee salongi kunstioksjon, töid saab näha salongis alates 25. XI (ka kodulehel kodulehel www.allee.ee). Oksjonile tuleb 37 teost 37 autorilt. Vanim teos on Oskar Hoffmanni talupojaportree, uusima maali Alo Hoidre Tallinna vaade. Enamasti on komplektis õlimaalid, on ka akvarelle, monotüüpiaid, graafikat (Wiiralti ?Viljandi maastik?), Herman Halliste skulptuurportree. Seekord läheb enampakkumisele August Weizenbergi Rooma rahvusvahelise kunstiühingu liikmetunnistus, välja antud 1886. aastal. Omapärase paari moodustavad Konrad Mäe ja Enn Põldroosi pargimotiivid. ?Unustatud? kunstnikuna on esindatud Hilda Kamdron.

?27. XI algusega kell 15 toimub von Krahli teatris rahvusvaheline video-performance?ite festival ?Inport?. Eesmärk on tutvustada rahvusvaheliste performance?i kunstnike loomingut videomeediumi vahendusel. Festivalil näidatakse nii performance?ite dokumentatsioone kui ka spetsiaalselt kaamerale tehtud performatiivseid teoseid. Näidatakse Hilary Gilligani (Iirimaa), Gertrude Bergi (USA), Steve Hinesi (UK), Angela Bartrami (UK), Randi Nygärdi (Norra), Bob Johannes Deimlingi (Saksamaa), Stefanie Trojani (Saksamaa), Pink Punki (Eesti), Sylvia Winkleri + Stephan Koeperli (Saksamaa), John G. Boehme?i (Kanada), On Ice Collective?i (Itaalia), Janusz Baldyga (Poola), Sinasi Günese (Türgi), Rick Magnusoni (USA), Sophia New? (Saksamaa), Matt Fontaine?i + Tamara Parise (USA), Toni Latouri + Rina Larssoni (Kanada), Silja Saarepuu (Eesti), Olga Traganti (Hispaania), Zikzira Physical Theatre? (Inglismaa/Brasiilia), Marisa Zanotti (?otimaa), Russell Framptoni + Ruth Way (Inglismaa), David J. Tremblay (USA), Suka Offi (Poola), Galina Mõ?nikova + Sergei Provorovi (Venemaa), Andrew Bucksbargi (USA), Michele Becki + Jorge Calvo (USA), Renato Meneghetti (Itaalia), Tencu (Eesti), Genevive Favre?i (?veits), Lisa Jeannini (Belgia), George Issakidise (Prantsusmaa), Taavet Janseni (Eesti), Marcello Mercado (Saksamaa), Elenora Chiesa (Itaalia) loomingut. Lisaks on veel Roland Bergere?i (Saksamaa) koostatud eriprogramm ?Audible ranges, sounds in performance?. Lisainfo kunstnike ja nende tööde kohta: www.import.tk

?2. XII algusega kell 16 peab Tallinna Kunstihoones Emilia ja Ilya Kabakovi ja Raul Meele näituse raames Raul Meel teise oma elu ja kunsti ning laiemalt ka ajastu tausta avava loengu ?Kunstnikuks kujunemine ja looming kuni Laulva revolutsioonini: 1964 ? 1988?.

?25. XI toimus Y-galeriis esimene ?Yvent? ehk multimeediaüritus ?Hommage à Kaire Nurk?. Esinesid Jaan Jürgen Klaus, Toomas Löögimägi ja mängis Ruumi Trummid & Bass. Edaspidi on plaanis igas kuus 1 ? 2 yventi-üritust, kus tegeldakse alternatiivse filmi, kunsti, kirjanduse või muusikaga. Täna kell 17 on Nurk-Schloeni näituse lõpuvernissage.

?Tartu Ülikooli Raamatukogu avas uue multimeedia andmebaasi, virtuaalnäituse ?Kunst ja kunstnikud Tartus XIX sajandil: maal, graafika, joonistus?. Juurdepääs on aadressil http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/. Tutvustatakse 20 Tartuga seotud kunstniku elu ja loomingut, esitletud on 130 teost.

?Kuni 6. XII on Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis vaadata näitus ?Rühm Lossi 1?. Nii nagu EKA üldmaali kateedri õppejõud, nii nimetasid ka Põltsamaa kunstikooli (asutatud aastal 2000) õpetajad Ethel Hakkaja, Viive Väljaots, Kaire Nurk, Lia Peets ja Anna Mägi oma esimese ühisnäituse töökoha asupaigast lähtudes. ?anriliselt näeb nii kujutavat ja abstraktset (õli)maali, Taaveti silma ja liblika ehk kultuuri ja looduse sümboolset kahekõnet, mis ühtlasi arendab keraamika ja maali kahekõnet, kontseptuaalset maali kui installatsiooni.

 

 

FILM

 

Eesti nukufilm jälle edukas

Re?issöör Pärtel Talli nukufilm ?Porgand? pälvis 4. ? 10. novembrini Buenos Aireses peetud rahvusvahelisel laste- ja noortefilmide festivalil parima lühifilmi auhinna. Lisaks andis ?Porgandile? eripreemia katoliikliku meediaorganisatsiooni Signis ?ürii. Samal festivalil pälvis ?ürii eripreemia ka Rao Heidmetsa ?Instinkt?.

Mõlemad nukufilmid on valminud stuudios OÜ Nukufilm.

?Teisipäeval, 23. novembril oli Kinomajas Rein Marani loodusfilmide autoriõhtu, kus näidati kolme linateost, mis autori arvates iseloomustavad tema loomingut kõige paremini: ?Tavaline rästik? (1978), ?Euroopa naarits? (1983) ja ?Reekviem laululuigele?(2003). Üritus oli kolmas sarjast ?Eesti dokumentalistika varasalvest?. Marani loomingut tutvustas kirjanik ja stsenarist Olev Remsu.

 

 

KIRJANDUS

 

?23. XI leidis Tartus Kirjanduse Majas aset Betti Alveri kirjandusauhinna pidulik kätteandmine. Tänavu osutus parimaks debütandiks Lauri Pilter romaaniga ?Lohejas pilv? (Tuum, 2004).

Auhind antakse hingedepäevaga piiritletud aasta jooksul ilmunud silmapaistvaima ilukirjandusliku debüütteose autorile. Auhinna saaja otsustab EKLi Tartu osakonna nimetatud ?ürii, kuhu tänavu kuuluvad Triin Soomets, Jan Kaus, Indrek Mesikepp, Timo Maran ja Erkki Luuk. B. Alveri kirjandusauhinna väljaandmine põhineb luuletaja testamendis väljendatud soovil ja seda toetab Eesti Kultuurkapital. Lisaks Lauri Pilteri romaanile olid kaalumisel veel Hanna J. Sebrasko omakirjastatud jutukogu ?Juuda sündroom. Lumi?, Juhan Maiste luulekogu ?In Arcadia ego? ja Andreas Kalkuni luulekogu ?Pääväraamat?.

 

 

TANTS

 

Rootsi meeskond toob Vanemuises lavale ?Pähklipureja?

Vanemuise teatri suures majas esietendub 26. XI suurejooneline, efektsete dekoratsioonide ning kireva valguskujundusega lasteballett ?Pähklipureja?, mille on lavastanud Pär Isberg Rootsi Kuninglikust Balletist.

Pär Isbergi ja Erik Näslundi libreto põhineb Elsa Beskowi lasteraamatu ?Petteri ja Lotta jõulud? ning E. T. A. Hoffmanni teose ?Pähklipureja ja Hiirtekuningas? ainestikul. ?Pähklipureja? imekauni muusika on kirjutanud Pjotr T?aikovski.Pär Isberg, kes aastatel 1996?1999 oli Rootsi Kuningliku Ooperiteatri peakoreograaf, on toonud varem sellesama ?Pähklipureja? lavale nii Stockholmis kui ka Göteborgis. ?Pähklipureja? lavakujunduse on teinud Bo-Ruben Hedwall ja kostüümikunstnik on Ann-Mari Anttila, valguskujunduse on loonud Torkel Blomkvist ? kõik kolm on Rootsist. Muusikaline juht ja dirigent on Anu Tali ning dirigent Lauri Sirp. Lavastuses tantsib kogu Vanemuise 40-liikmeline balletitrupp, samuti osaleb seal teatri 15-liikmeline naiskoor.?Pähklipureja? esietendusega avab Vanemuise suures majas uksed ka 26. XI ? 23. XII  ?Petteri ja Lotta jõulumaa?, kus pärast balletilavastuse vaatamist on lastel ning nende vanematel võimalus osaleda teatri jalutusruumides imemaa põnevates ettevõtmistes. Jõulumaa raames tuleb ?Pähklipureja? ettekandele 25 korral ja jaanuaris mängitakse seda veel kolm korda.

 

 

MUUSIKA

 

?Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika üliõpilane Juhan Vihterpal võitis Kölni filmimuusika biennaali ?SoundTrack_Cologne 1.0? raames toimunud konkursil esikoha.

19. ? 21. XI toimus Kölnis Euroopa filmimuusika biennaal ?Soundtrack_Cologne 1.0?. Biennaali raames korraldati ka konkurss, kus osalesid EMA elektronmuusika tudengid Liisa Hirsch, Juhan Vihterpal, Karel Kattai ja Lauri-Dag Tüür EMA elektronmuusikastuudio juhataja Margo Kõlari juhendamisel. Võistlustööks oli filmi helindamine ? valida oli kahe ürituse jaoks loodud lühifilmi vahel: ?Grey? ja ?Window With a View?.

Võistlejaid oli 25 13 riigist. Juhan Vihterpal helindas filmi ?Grey?.

Kontserdiagentuur Festivitas Artium ja Eesti-Araabia Selts esitlevad teisipäeval, 30. X kell 19 Tartu ülikooli aulas ansamblit Karawan Choir (Iisrael).

Ansambel Karawan Choir on asutatud 1994. a. väikeses Ibillini külas. Ansambli liikmeteks on Iisraelis elavad palestiinlased ja repertuaari kuulub palestiina rahvamuusika ning klassikalised Idamaade ja Andaluusia laulud. Karawan Choir? koosseisus tulevad Eestisse kuus lauljat ja neli instrumentalisti (kaks ud?i, viiul ja daf ehk raamtrumm). Ansambel on osalenud paljudel festivalidel Iisraelis ja maailma eri paigus. Lisainfo www.festivitas.ee

?Pühapäeval, 28. X kell 17 toimub Tallinnas Kaarli kirikus Vikerraadio ja ?Jazzkaare? koostöös traditsiooniline heategevuskontsert ?Aita alustada elu!?, mis on ühtlasi ka ?Jõulujazzi? avakontsert. Kontserdi tulud lähevad Pelgulinna sünnitusmaja toetuseks.

Seekord laulavad Kaarli kiriku võlvide all Eesti Raadio laululapsed ja Kadri Hunt. Koos nendega tulevad lavale Maarja ning Tanel Rubeni juhitud ansambel Hinkus.

Heategevuskontsert Pelgulinna sünnitusmaja toetuseks toimub viiendat korda ning tulu läheb ultraheliaparaadi ehk sonograafi hankimiseks.

Lisainfo: Riina Rõõmus, Vikerraadio peatoimetaja, tel 51 15 516.

?Peatselt Eesti kinoekraanidele jõudva Michael Moore?i skandaalse filmi ?Fahrenheit 9/11? taustaks on kasutatud muusikat ERSO ja Paavo Järvi salvestatud CD-lt.

Bushi-vastane dokumentaalfilm, mida juba esimesel ilmumispäeval müüdi üle 2 miljoni eksemplari, pälvis Cannes?i festivalil Kuldse Palmioksa ning lööb laineid kõikjal maailmas. Filmi taustamuusikana kõlab teiste teoste hulgas ka Arvo Pärdi ?Cantus Benjamin Britteni mälestuseks? 2002. a firmalt Virgin Classics ilmunud CD-lt, mille Paavo Järvi on salvestanud ERSO-ga.

?Anu Tali juhatas taas Jaapanis, nüüd Japan Philharmonic Orchestrat, mille peakülalisdirigendiks on olnud Neeme Järvi.

Kaks kontserti möödusid Tokyo regioonis, 5. XI Omiya Sonic City?s ning 6. XI Yokohama Minato Mirai Hall?is, kavas Debussy ?Fauni pärastlõuna?, Saint-Saënsi Kontsert viiulile ja orkestrile nr 3 (solist Narimichi Kawabata) ning Sibeliuse Sümfoonia nr 2. Esinemised möödusid väga menukalt.

Juhatanud varem Alam-Austria Tonkünstler-Orchester?it Viinis, seisis Anu Tali nüüd 18. ja 19. XI Innsbrucki Tiroler Symphonieorchester?i ees. Kontserte reklaamis põhjaliku kirjutise ja fotodega eelnevalt Tiroler Tageszeitung, mõlemad õhtud 1500-kohalises Innsbrucki Congress Saal Tirol?is olid välja müüdud. Kavas Veljo Tormise Avamäng nr 2, Arutjunjani Kontsert trompetile ja orkestrile, kus soleeris tippvirtuoos Sergei Nakarjakov (27) ning siingi Sibeliuse Sümfoonia nr 2.

Kodus on ees 7. ? 9. XII (Tallinn, Tartu, Pärnu) uus kava ?Rehepapi radadel ? jumalik, paganlik, eestimaine? koos Eesti-Soome Sümfooniaorkestriga. Orkestril on Anu Tali juhatusel juba salvestatud ja ilmumas uus CD ?Action. Passion. Illusion? (Warner Classics) Tüüri, Sibeliuse ja Rahmaninovi muusikaga.

?Haydni ?L?isola disabitata? etenduste järel Tallinnas on Tõnu Kaljustel olnud ja ees esinemised kolmes Euroopa linnas. 10. XI dirigeeris ta Antwerpenis, Flaami kultuuri rahvusvahelises keskuses de Singel, kus esinesid kammerorkester Beethoven Academie ning Flaami Raadio koor. Kõlasid Heino Elleri ?Eleegia? harfile ja keelpillidele ning ?Viis pala? keelpillidele, belgia helilooja Wim Henderickxi (1962) ?Viis laulu eesti tekstidele? kammerorkestri versiooni esiettekandena, solistiks Soome sopran Anu Komsi ning Erkki-Sven Tüüri ?Requiem?. Kõik Eesti heliloojate teosed kõlasid Belgia esiettekandes.

13. XI dirigeeris Kaljuste Bochumi raekoja Christuskirche?s sealsete Bachi-päevade erikontserti orkestri Bochumer Symphoniker ees. Kava avas orkestri resideeriva helilooja Arvo Pärdi ?Collage sur B-A-C-H?, siis Sofia Gubaidulina kontsert klaverile kammerorkestriga ?Introitus?, solistiks Vladimir Stupel, Frank Michael Meyeri ?Liturgia? keelpilliorkestrile ning Bachi Avamäng nr 3 BWV 1068.

4. ja 6. XII juhatab Kaljuste Oslos Norra Ooperis John Adamsi lavalise oratooriumi ?El Niño? uuslavastuse etendusi kus teeb kaasa ka Paul Hillieri juhatatav Theatre of Voices.

?Kõrgetasemelist puhkpillimängu ja tantsu saab näha-kuulda muusikaetendusel ?Don Juani pidusöök? 26. XI kell 19 Tartu ülikooli aulas ja 27. XI kell 19.30 Tallinnas Kanuti Gildi saalis.

?Don Juani pidusöök? sarjas ?Diplo­maa­tilised noodid / Holland? on nüüdisaegne muusikalis-koreograafiline fantaasia, kus Hollandi puhkpillimängijate ansambel Holland Windplayers ja Eesti tantsijad toovad publiku ette don Juani ja tema suhted naistega läbi eri sajandite muusika.

Kõlavad kolm Mozarti ?Don Giovanni?-ainelist teost. XVIII-XIX sajandi vahetuse virtuooshelilooja Josef Triebensee seade avamängule ja põhilistele teemadele, sama autori teema ja variatsioon ning t?ehhi nüüdishelilooja Ivana Loudova ?Don Giovanni unenägu?.

?Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester esitavad barokkmuusika korüfee Andrew Lawrence Kingi juhatusel reedel, 26. XI Tallinna Metodisti kirikus ning laupäeval, 27. XI Haapsalu toomkirikus kava Vallsi ja Händeli teostest.

Andrew Lawrence King on interpreet ja dirigent, kes esinenud barokkooperitega maailma juhtivates ooperimajades, võitnud aasta heliplaadiauhindu jm kõrgeid tunnustusi.

?Laupäeval, 27. XI on Eduard Tubina ooperi ?Barbara von Tisenhusen? esietendusele oodata nimekaid väliskülalisi.

Huvi Eesti ooperi vastu toovad lavastust arvustama George Loomise Financial Timesist, dr Stefan Maussi Das Opernglasist ja Sibeliuse Akadeemia professori Veijo Murtomäki Helsingin Sanomatest.

Eduard Tubina ooper ?Barbara von Tisenhusen? kuulub Eesti muusikaliteratuuri kullafondi. Ooperi libreto on kirjutanud Jaan Kross Aino Kalda novelli põhjal ? tegevus toimub Eestis XVI sajandil ning räägib Barbara traagilisest saatusest ja hukust oma vendade käe läbi.

Ooperi lavastas Endrik Kerge, muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer. Lavakujunduse tegi Liina Pihlak, ajastutruud kostüümid Eldor Renter. Osades Heli Veskus, Rauno Elp, Priit Volmer, Urmas Põldma, Helen Lokuta, Teo Maiste, Jassi Zahharov jpt.

 

 

VARIA

 

?23. novembril tuli kokku Tartu ülikooli asutatud Rahvusmõtte auhinna komisjon, et valida välja nominendid, kes oma suulise või kirjutatud sõnaga on silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Komisjoni koosolekut juhatas esimehena Tartu ülikooli rektor, prof Jaak Aaviksoo, kohtumisel osalesid veel Jaak Kangilaski, Birute Klaas, Ain-Elmar Kaasik, Mart Orav, Doris Kareva ja Hando Runnel. Kirja teel saatsid oma arvamuse kolm komisjoni liiget ? Lennart Meri, Jaan Kiivit ja Rein Taagepera.

Rahvusmõtte auhinna komisjoni arvates vastasid statuudile 10 nominenti: literaat Ain Kaalep, dirigent Tõnu Kaljuste, kirjanik Jaan Kaplinski,  akadeemik Endel Lippmaa, kirjanik Arvo Mägi, kunstnik Kaljo Põllu, luuletaja Paul-Eerik Rummo, kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, ajaloolane Sulev Vahtre. Komisjon oli esimese Rahvusmõtte laureaadi suhtes üksmeelne. Auhinna saaja tehakse teatavaks Eesti rahvusülikooli 85. aastapäeva aktusel, mis toimub kolmapäeval, 1. detsembril Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on 50 köidet ?Eesti mõtteloo? sarjast Ilmamaa kirjastuselt ning seinaplaat.

Illari Lään

?18. XI 2004 sai loovisikute ja loomeliitude seadus riigikogult heakskiidu. Kultuuriminister Urmas Paet ütles, et seadus loob turvavõrgu eeskätt vabakutselistele loovisikutele ja aitab seeläbi hoida eesti rahvuskultuuri järjepidevat toimimist. Loovisikute ja loomeliitude seadus aitab loomeliitude kaudu parandada loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua tagatisi. Loovisikute ja loomeliitude seadus jõustub 1. jaanuarist 2005.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta seminar

Avatud Eesti Fondi korraldusel algab täna kell 13 rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kodanikuühendustele suunatud seminar, kus käsitletakse Euroopa põhiseaduslikku lepingusse jõudnud põhiõiguste hartat.

Seminaril esinevad õiguskantsler Allar Jõks, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask. 26. XI ehk kodanikupäeval toimuv seminar on osa AEFi ürituste sarjast, mis tutvustab Euroopa põhiseaduslikku lepingut.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming