Uudised

Jaan Elken, Priit Kuusk, Enn Oja, Urmet Paloveer

TEATER

 

Voldemar Panso sünniaastapäeval 30. XI anti pärast ?Suveöö unenäo? etendust üle traditsiooniline Panso preemia, mis määratakse ühele lavakunstikoolis õppivale tudengile. Tänavune Panso preemia laureaat on 22. lennu tudeng Risto Kübar.

?3. XI esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Toomas Kalli ?Pehmed ja karvased saavad jalad alla?

?Jeesus Kristus superstaar? paneb valitsuskabineti mehed omavahel rebima lavastaja ja Jeesuse rolli pärast. Lavastaja ja kunstnik on Hardi Volmer, mängivad  Mirtel Pohla, Tiit Sukk, Jan Uuspõld, Taavi Teplenkov, Tõnu Oja, Laine Mägi, Rasmus Kaljujärv, Merle Palmiste ja Sulev Teppart.

?Rakvere teatris esietendub 3. XII Haljala rahvamaja saalis Roman Baskini lavastatud Neil Simoni komöödia ?Lollid?.

?Lollid? on allegooriline komöödia, mille tegelasi võib igaüks ära tunda just nii lähedalt oma ümber, kui julgust on. Peaosades Üllar Saaremäe ja kevadel lavakunstikooli lõpetanud Marin Mägi (külalisena). Olulistes osades Erik Ruus, Volli Käro, Märt Avandi, Tarvo Sõmer, Liisa Aibel, Hannes Prikk, Kersti Tombak ja Peeter Jakobi.

 

?Teater Varius on oma mängukavva võtnud loo soome kunstnikust Helene  Schjerfbeckist, kes elas aastatel  1862 ? 1946.  Tänu Soome Instituudi  abile ja  algatusele on näidend ?Värvide igatsus? valmis ja jõudis lavale 2. XII rahvusraamatukogu  teatrisaalis (autor ja lavastaja  Heidi  Sarapuu). Peaosalist  mängib  Haide  Männamäe, teistes  osades  Terje Rinne,  Peeter  Kaljumäe,  Raivo  Parrik, Janno Pokk ja Ketter Orav.  Kunstnik on  Karmo  Mende (külalisena Soomest).

 

 

TANTS

 

?Vanemuise teatri kõigis kolmes majas 2. ? 5. detsembrini toimuva 5. I.D.A. tantsufestivali kuulsaim esineja on soome nüüdistantsulegend Jorma Uotinen.

Aastail 1992 ? 2001 Soome Rahvusballetti juhtinud tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog Uotinen toob Tartusse oma ühemehekava ?Mees, keda polnud?, mille sündi inspireerisid kuulsa portugali poeedi Fernando Pessoa luuletused, elu ja vastuoluline isiksus. ?Mees, keda polnud? etendub 3. XII Vanemuise suures majas.

Vanemuise teater näitab I.D.A. tantsufestivali raames kahte oma menukat balletilavastust. 4. XII tantsivad Inglise Rahvusliku Balleti külalissolistid Age Oks ja Toomas Edur Mai Murdmaa tantsulavastuses ?Pulmareis?. 5. XII  näeb ?Pähklipureja? peaosades külalissoliste Anna Valevit ja Jan-Erik Wikströmi Rootsi Kuninglikust Balletist.

I.D.A. tantsufestivalil näeb veel esinemas itaalia päritolu koreograafi-tantsijat Francesco Scavettat ja tema Norras tegutsevat truppi

Wee. Eesti esinejatest on kohal Taavet Jansen, Teet Kask, Kaie Kõrb, Kaja Lindal, Hetero stuudio jt.

 

 

KUNST

 

Avangard vehib pommiga

Täna kell 17 avatakse Tallinna Linnagaleriis Avangardi rühmituse (Sandra Jõgeva ja Margus Tamm) projekt ?Pomm?.

Mõni aasta tagasi XX sajandi kunstisuurkujude pseudo-hommage?idega alustanud duo on viimasel ajal jätkanud performance?itega. ?Pomm? on ruumiinstallatsioon, mida võib lugeda süüdimatust sisendava idiotismi strateegia vaimus ?Kõigil on pomm, ka mina tahan oma pommi, et olla in!?.

?30. XI avati Viviann Napi galeriis selle aasta viimane personaalnäitus, Mari Roosvalti akvarellide ja õlimaalide näitus ?Fraas?.

Peamiselt sel aastal valminud töödes pühendub Roosvalt muuseas Veneetsia poetiseerimisele, mida ta vaatleb kui sinisesse uttu hajuvate üksikkaadrite jada. Monumentide, Püha Markuse väljaku ja muuseumide kunstiaarete fragmendid kõnelevad kultuuriajaloo ikooniliste tähistajatena, mida kunstnik jäädvustab koloriidiprobleeme lahendades.

?30. XI avati vaalas  Helle Truusöödi seinavaipade väljapanek ?Mina?. 1990ndate keskel disainiti Truusöödi projektide järgi kümneid Eesti Hoiupanga harukontoreid. Varasemad vaibad, millest suurem osa on müüdud Rootsi, ?veitsi ning Prantsusmaa hotellidele, on hilisemate näituste jaoks autori enda eskiiside põhjal uuesti kootud. Truusöödi vaibad valmivad tuftimismeetodil: arvuti joonistab eskiisi alusmaterjalile seinal, mis lõngapüstoli abil lõngadega täidetakse.

?1. XII avati Kastellaanimajas EKA maaliosakonna IV kursuse tudengite  Merike Estna, Stina Kasemäe, Riina Kivirüüdi ja Rait Rosina maalinäitus ?Wildlife?. Noori maalijaid ühendab siiras soov avastada maailm ja maalikunsti olemus ning oma osa on selles ka nende juhendajal Lauri Sillakul.  Estna on valinud perfektse neopopi ihade ilma,  Kivirüüt chagalliliku lapsepõlve pööratud maailma, Kasemägi teadvuse süvakihi, Rasin lapsemeelse süüvimise ahistavaisse hirmudesse.

?27. XI avati EKA galeriis disainerite Benjamin Gilberti (Austraalia) ja Alexis Willise (Prantsusmaa) ning skulptor Kalle Pruudeni näitus ?Forgein Objects?. Väljapanek on omamoodi prototüüpide kogum väiketootmise tarvis, mida  produktiivne trio soovib viia ka Eestist väljapoole. Oma mööblit kirjeldavad nad ise kui postnõukogulikku, pisut keskaegsete, pisut barokset, täiesti erinevat Skandinaavia modernismist. Inspireerija on olnud Tallinna linn.

?29. XI avati Draakoni galerii keldrisaalis EKA valikaines ?Mütoloogiliste olendite anatoomia? osalenud tudengite näitus ?Olendite anatoomia?. Näituse on koostanud Maiu Rõõmus, osalevad Kätrin Beljajev, Britta Benno, Herlet Elvisto, Erkki Engso, Helin Kallus, Kristel Kütt, Jaanika Okk, Mari Perkup, Helis Podnek, Kristiina Pärk, Jaanus Samma, Irina Zorkova, Helin Tikerpuu ja Marion Undusk. Nad on joonistanud ja anatoomiliselt analüüsinud fantastilisi olendeid, kasutades kõikvõimalikke tehnikaid.  Varem on sellist projekti eksponeeritud EKA galeriis.

?29. XI avati G-galeriis maalikunstnik Marika Meschini isiknäitus ?Südamelaul?. Väljapanek koosneb põhiliselt kahel viimasel aastal valminud  õlimaalidest. Ekspositsiooni kesksed märksõnad on ?püüe kõrgusesse?, ?tung valguse poole?, ?armastus?. Näitusekomplekti tähendusrikkama osa moodustavad teosed, mis avavad teemasid ?taevatrepp?, ?valguse tee? ja ?lend?.

?29. XI avati Y-galeriis Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia tudengite näitus ?Viimane kirjand?. II ja III kursuse üliõpilastele andis õppejõud Vallo Kalamees fotokirjandi teemaks ?Mäng, elu ja surm?. Õpitud reeglite põhjal ongi valminud näitus.

?29. XI avati Pärnu uue kunsti muuseumis Uno Roosvalti näitus ?Mõttes Kihnust?. Pärnust pärit kunstnik oskab ära tunda kihnlase hinge. Roosvalti kangelased on lihtsad kalurid ja nende naised. Teiste hulgas kihnlaste kauaaegne koolmeister ja folkloorikoguja Theodor Saar. Selles teoses peitub kunstniku filosoofiline sõnum: tasub elada taimede, taeva ja tööga ühes taktis. Näituse kuraator on Mark Soosaar, tööd on Eesti Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ja Uno Roosvalti erakogust.

?Kuni 18. XII on Pärnu Linnagaleriis vaadata Tõnis Laanemaa, Mari-Liis Laanemaa, Pelle Kalmo ja Taavi Laatsiti ühisnäitus ?Struktuurid I?. See näitus on teine osa kunstnike grupi kavandatavast pikemaajalisest projektist. Näituse eesmärk on luua Eesti multivisuaalne kujutlustervik, kujutades loodusvorme ja struktuure (paekivi, kivi, liiv, muld, mets, põld, raba) graafikas ja fotos, viia looduse geomeetria visuaalsesse vormi. Tõnis Laanemaalt on graafiliste tööde sari ?Siin, Põhjarannikul? ja joonistused, Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo fotode ürgsetel struktuuridel ei ole ajalist ega ruumilist mõõdet. Taavi Laatsi komponeeritud muusika toetab tervikut.

?Belgia 11. rahvusvahelisel pitsibiennaalil tunnustati Kadri Viirest ?Hõbedase pitsipulgaga?  töö ?Hääletajad? (autoritehnika, 2003) eest. Seekordsele võistlusele valiti 26 tööd 13 riigist ja tähelepanu Eesti kunstnikule on seda hinnatavam, et Belgia on pitsimeistrite maa. Biennaalil, mida aktiivselt toetab Belgia kuninganna Fabiola, hinnatakse uudsust ja omapära ning selle üks eesmärk on pitsikunsti taasavastamine. Kaasaegsete ja leidlike pitsimustrite näitus on avatud kuni 30. I 2005 Palais des Académies ? Espace Roi Baudouin, Place du Trône. Täiendav teave www.dbk.be.

?Koostöös Eesti Instituudiga korraldas Katariina käigus tegutsev tarbekunstnike ühendus Katariina Gild Prantsusmaal kaks näitust: 4. ? 16. XI Tours?i eeslinnas Saint-Cyr-sur-Loire?i ajaloolises Charles X paviljonis ning  19. ? 30. XI  Loches?i linnas. Näituse kujundasid Kaire Tali ja Krista Laos, eksponeeritud olid Kai Koppeli ja Viivi-Ann Keerdo klaasvormid, Ülle Rajasalu ja Virve Kermi keraamika, Kaire Tali gobeläänid, Pille Kivihalli ja Jane Rannametsa köited, Anni Kreemi ja Ene Parsi autoritehnikas tekstiilid, Liivia Le?kini maalitud kangad ning Ülle Kõutsi ja Krista Laose ehted. Neli aastat ette valmistatud projekti põhikorraldajad olid Eesti Instituudi Pariisi esindaja Anneli Kavald ja Eesti Instituut Tallinnas.

?9. XII kell 16 Tallinna Kunstihoones Raul Meele loeng ?Kunst pärast Nõukogude Liitu: Sotheby oksjonist näituseni Matisse?i muuseumis 1988 ? 1994?.

Eesti Kunstnike Liit

EKLi 22. XI Ku-Ku klubis toimunud volikogu määras  viieliikmelise ?ürii, kes Pekingi II rahvusvahelise biennaali konkursile laekunud  21 projektist valis välja kolm: Pekingi biennaalile esitatakse Jaan Toomiku ja Leonhard Lapini maalisarjad ja Anne-Daniela Saaliste & Paul Rodgersi skulptuurne installatsioon.

Hiina Kunstnike Liidu korraldusel toimub biennaal 2005. aastal 20. IX ? 20. X deviisi all ?Contemporary Art with Humanistic Concerns?. Korraldajad keskenduvad maalikunstile ja skulptuurile, biennaalile kutsutakse 50 eri maa kunstnikku, kokku eksponeeritakse ca 500 tööd. 

Volikogu aktsepteeris ka A-galerii senistes ruumides tegutsema hakkava uue  nn. non-profit tarbekunstigalerii kuraatori  Kärt Marani tulevase näitusepaiga visiooni. Oma asukohaga jätkab galerii tekkivat kultuurikogumit vanalinnas: Draakoni galerii, A-galerii, Hobusepea galerii, uus tarbekunstigalerii ja Laial tänaval tarbekunsti- ja disainimuuseum. SA Tallinna Kunstihoone Fondi nõukokku valiti  Kaido Ole ja Piret Lindpere asemele Jaan Toomik ja Ants Juske. Eesti Kunstnike Liidu uueks liikmeks valiti valdava häälteenamusega maalikunstnik Kadi Kängsepp-Piirimäe. Tutvustati ka EKLi aastalõpuplaane: 16. XII toimub Ku-Kus laste jõulupuu, sellele järgneb prof Aleksander Pulveri loeng ja seenioride lõuna. 23. XII kl 15 toimub Tallinna Kunstihoones traditsiooniline jõuluvastuvõtt kõigile EKL-i liikmetele. Loomeliitude ühispidu toimub sel aastal aga uues Viru keskuses  6. I 2005.

 

 

FILM

 

?Euroopa Filmiakadeemia ja rahvusvaheline filmikriitikute ühendus FIPRESCI kuulutasid Euroopa Filmiakadeemia 2004. aasta kriitikute auhinna võitjaks Kreeka re?issööri Theo Angelopoulose filmiga ?Triloogia ? nuttev nurm? (?Trilogy ? The Weeping Meadow?; ?Trilogia ? To Livadi Pou Dakrizi?). FIPRESCI president Michel Ciment sedastas: ?Värvide, helide, muusika ja kujutiste nõiduslik sulandumine suudab tundelises keskkonnas väljendada elu ja surma. ?Nuttev nurm? on poeetiline kino.? Auhind antakse üle pidulikul tseremoonial Barcelonas 11. XII.

?2. ? 5. detsembrini peetakse Tallinnas Eesti Filmi Sihtasutuse rahastusel kolmandat korda ?Baltic Event?, millel osaleb üle neljakümne filmifestivalide, telekanalite ja filmilevifirmade esindajat. ?Baltic Event?i? eesmärgiks on tutvustada Euroopa filmi- ja teleprofessionaalidele uusimaid Baltimaade mängufilme, et suurendada nende rahvusvahelist levi ning Balti filmikunsti rahvusvahelist tuntust. Reedel ja laupäeval näidatakse külalistele kinnistel linastustel Coca Cola Plazas Eesti, Läti ja Leedu kuut uut mängufilmi. Eesti filmidest on programmis mängufilmid ?Sigade revolutsioon?, ?Täna öösel me ei maga? ja täispikk animafilm ?Frank ja Wendy?. Kohale on tulevad ka kahe maailma suurima filmitööstusajakirja Variety  ja Screen International ajakirjanikud.

 

 

MUUSIKA

 

?3. ? 21. XII toimub ooperifestival ?Jõulutähed?, mille raames mängitakse Rahvusooper Estonia menukamaid oopereid külalissolistide ja dirigentidega ning toimub ka suur galakontsert.

Ooperifestivali raames etenduvad rahvusooperis ?La traviata?, ?Nabucco?, ?Padaemand?, ?Carmen?, ?Don Giovanni? ja ?Barbara von Tisenhusen?.

Etendustel osalevad paljud külalisesinejad: Soome Rahvusooperi peadirigent Muhai Tang, soome dirigent Hannu Lintu, saksa dirigent Carlos Spierer, rahvusvahelise mainega solist Marina Lapina, Saksa Rahvusteatri solist Juhan Tralla, Läti Rahvusooperi solist Aleksandrs Antonenko, Läti Rahvusooperi solist Kristine Gailite, Ukraina Rahvusooperi solist Angelina ?vat?ka, leedu solistid Laimonas Pautienius ja Asta Krik?čiunaite ning Leedu Riikliku Ooperi- ja Balletiteatri solist Sigute Stonyte.

4. XII toimub festivali suur galakontsert. Ettekandele tuleb itaalia ooperimuusika: kuulsad aariad ja ansamblid Rossini, Donizetti, Bellini, Puccini ja Verdi tuntud ooperitest. Esinevad Eesti solistid: Aare Saal, Heli Veskus, Mart Madiste, Mati Palm, Riina Airenne, Rauno Elp ning mitmed väljapaistvad külalisesinejad nagu Juhan Tralla, Marina Lapina, Viini Volksoperi solist Annely Peebo ja Läti Rahvusooperi solist Sonora Vaice. Osaleb rahvusooperi koor ja sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel.

?Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniüliõpilane Malle Maltis võitis Musica nova 2004? raames peetud konkursil I preemia.

Malle Maltis sai esikoha akustilise instrumendi/hääle/ansambli ja elektroakustiliste teoste kategoorias. ?üriisse kuulusid Rainer Burck, Lenka Dohnalova, Juraj Duris, Pavel Kopecky, Rudolf Ruzicka. Kokku võistles 121 teost 29 riigist.

?Musica nova 2004? toimus Prahas 7. XI ning Malle Maltis võitis esikoha teosega ?Res?. Ta on EMA magistrant ning õpib kompositsiooni Toivo Tulevi ja Eino Tambergi juhendamisel. Elektronmuusikat on Malle Maltis õppinud EMA elektronmuusika stuudio juhataja Margo Kõlari juures.

?Pärast hooaja avakontserte Detroitis koos Eesti Rahvusmeeskoori ja Tambergi ?Sümfooniliste tantsudega? juhatas Neeme Järvi seitset külaliskontserti UBS Verbier? Festivaliorkestri turneel Stockholmis, Brüsselis, Frankfurdis, Zürichis, St. Gallenis, Madridis ja Torinos. Kavades olid põhiteosteks Enescu ?Rumeenia rapsoodia? nr 1 ja Rahmaninovi ?Sümfoonilised tantsud?, solistid vaheldumisi Barbara Hendricks (R. Straussi ?Neli viimast laulu?) ja Mihhail Pletnjov (Rahmaninovi ?Rapsoodia Paganini teemal?). Seejärel andis Järvi veel ühe kontserdi ooperiteatri La Fenice orkestriga Venezia Teatro Malibranis: Brahmsi ?Pidulik akadeemiline avamäng? ja serenaad A-duur ning Beethoveni VII sümfoonia.

7. XI juhatas ta Berliini Filharmoonia suures saalis, orkestriks Deutsche Symphonie-Orchester Berlin, kavas Hindemithi kontsert orkestrile, Prokofjevi ?Sinfonia Concertante? (sol t?ellist Andreas Grünkorn), Lanneri ?Die Mozartisten? ja R. Straussi ?Till Eulenspiegel?. Novembri teisel poolel on tal olnud kuus kontserti New Jersey SOga Trentonis, Newarkis, Princetonis, Red Bankis ja Morristownis.

?Viinis toimunud uue muusika suurfestivalil ?Wien Modern? dirigeeris Eri Klas Viini Raadio Sümfooniaorkestri ees 26. XI Konzerthausi suures saalis Alfred Schnittke kava, millega tähistati helilooja äsja möödunud 70. sünniaastapäeva. Solistideks Gidon Kremer viiulil, Kremerata Baltica liikmed Marta Sudraba (t?ello) ja Andrius Zlabys (klaver), esitati sümfoonia nr 5 (Concerto grosso nr 4), Concerto grosso nr 2 viiulile, t?ellole ja orkestrile ning Concerto grosso nr 5 viiulile, orkestrile ja ettevalmistatud klaverile.

12. XI dirigeeris Eri Klas oma Tampere Filharmoonia orkestri ees huvitavat kava, kus oli kolm teost John Coriglianolt (1938): ?Fantasia on an Ostinato?, ?Phantasmagoria? ja ?Three Hallucinations?, lisaks Beethoveni II klaverikontsert Roland Pöntineniga solistina.

Hollandi Raadio SO ees, kus Klas on teist hooaega peakülalisdirigent, on ta nüüd juhatanud kaks kontserti Utrechtis Vredenburgi kuulsas muusikakeskuses, kavas Weberi avamäng ?Oberon?, T?aikovski süit ?Uinuvast kaunitarist? ning Rimski-Korsakovi ??eherezade?.

?XIV rahvusvahelisel advendi- ja jõulumuusika konkursil Prahas saatis Eesti koore edu: Viljandimaa kammerkoor Toomas Volli juhatusel pälvis kulddiplomi ning ETV ?Lasteekraani? Muusikastuudio mudilaskoor Lii Leitmaa juhatusel hõbediplomi (mõlemad suurte kooride kategoorias).

Kokku osales konkursil 50 koori Poolast, Itaaliast, Portugalist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, T?ehhist, Singapurist, Lätist, Austriast, Venemaalt, Horvaatiast, Norrast, Soomest, Ungarist ja Eestist.

Praha festivalil puuduvad klassikalised koorikategooriad: osalevad kollektiivid jagatakse lauljate arvu järgi suurteks ja väikesteks koorideks. Sel aastal anti suurte kooride kategoorias välja 6 kuld-, 11 hõbe- ja 6 pronksdiplomit.

Volli jaoks on see juba teine kuld samalt konkursilt: eelmisel aastal sai tema neidudekoor Argentum Vox Prahas grand prix? ja kulddiplomi. Sellel aastal kuulus grand prix Singapuri Katoliku Kooli noortekoorile (dirigent Nelson Kwei).

?27. XI kogunes Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) algatusel Pärnu kontserdimajja rohkem kui 300 noort laulumeest, et kontserdiga tähistada seltsi noorte meeskooride tegutsemise 5. aastapäeva. Kuna noormeeste koore pole kõigis koolides enamasti võimalik moodustada, esitas poistekooride tuntud dirigent Hirvo Surva mõni aeg tagasi EMLSis mõtte koondada häälemurde läbinud noormehed koolivälistesse, maakondlikesse kollektiividesse. Praegu tegutsevad noorte meeskoorid enamikus Eesti maakondades.

Pärnu kontserdil laulsid noormehed peaaegu kõigist tegutsevatest meeskooridest. Õnnestunud ühislaulmise idee algataja ja organisaator oli Pärnu Noorte Meeskoori dirigent Maimu Muttik.

 

 

KIRJANDUS

 

?7. XII toimub Tartu Kirjanduse Majas kella 10 ? 17.30 Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse  Assotsiatsiooni ja Eesti Kirjanike Liidu korraldatud konverents ?Maailmakirjanduse retseptsiooni dünaamika Eestis?. Ettekanded puudutavad nii proosa-, teatri- kui ka luuletekstide retseptsiooni. Käsitletakse  eesti kirjandusruumi suhteid teiste kultuuridega üldisemalt, aga ka konkreetsete autorite ja teoste vastuvõttu Eestis. Esinevad Jaak Rähesoo, Tiina Kirss, Ene-Reet Soovik ning paljud teised uurijad Tartust ja Tallinnast. Lähem informatsioon ja ajakava Tartu ülikooli veebis.

?Eesti panuse Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäeva tähistamisesse üle maailma andis Taani Eestis suursaadik, Jørgen Munk Rasmussen 30. XI  pessikonverentsil Taani Saatkonnas. Pressikonverentsil tutvustati lähemalt Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäevaga seotud arvukaid üritusi Eestis, sh näitused, televisiooniprogrammid, konkursid, teatrietendused jmt. Pressikonverentsi korraldas Taani saatkond Eestis koostöös Taani Kultuuriinstituudi, Hans Christian Andersen 2005 Fondi ja firmaga Have PR. Pressikonverentsil nimetas suursaadik Jørgen Munk Rasmussen kaks tuntud eestlast  Hans Christian Anderseni hea tahte saadikuteks: rahvusvaheliselt tunnustatud dirigendi Eri Klasi ja maailmakuulsa suusatähe Kristina ?miguni.

Mõlemad hea tahte saadikud võtavad osa Hans Christian Anderseni ürituste tutvustamisest Eestis. Samuti esindavad mõlemad saadikud humanitaarfondi HCA-abc Fond, mis on loodud Hans Christian Anderseni nimel kirjaoskamatusega võitlemiseks kogu maailmas.

?Tartu ülikooli raamatukogu tähistab Francesco Petrarca 700. sünnipäeva. 9. XII juhatab kell 15 raamatukogu konverentsisaalis ürituse sisse TÜ teadur Marju Lepajõe mõtisklustega Petrarcast, millele järgneb Antiigiteatri esietendus ?Hinge killud?. Pärast etendust avatakse näitusesaalis näitus ?Rara italica? ja esitletakse raamatukogu järjekordset kalendrit ?Rara italica 2005?. Suure itaalia poeedi Francesco Petrarca (1304-1374) juubeli tähistamiseks korraldatud näitusega (kuraator Kadri Tammur) tutvustatakse Itaalia kultuuripärandit raamatukogu kogudes  haruldasi käsikirjakoodekseid, varaseid trükiseid, kuulsate meeste autograafe, gravüüre, joonistusi jm väärtuslikku vaimuvara, mis on sündinud Itaalias või saanud inspiratsiooni sellest maast, rahvast ja kultuurist.

?Hinge killdudes?, mille tõlkija ja lavastaja on Mari Murdvee, kõlavad XIV-XV sajandi laulud ning tantsib vanatantsuansambel Saltatriculi Külli Kressa juhendamisel.  M. Murdvee on selleks eestindanud ning teatraliseerinud

Petrarca ladinakeelsetes värssides loodud ekloogi ?Parthenias? ning katkendi suurpoeemist ?Aafrika?. Peaosas on näitleja Enn Lillemets, lavastuse ajastuehtsad kostüümid on valmistanud kunstnik Eve Valper.

Näitus ?Rara italica? jääb avatuks 2005. aasta 1. maini, selle raames on kavas korduvalt etendada ka ?Hinge kildude? lavastust. Antiigiteatri etendust saab ka tellida (mari.murdvee@ut.ee).

 

 

VARIA

 

?Täna algab kell 9 Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis TÜAMi aastakonverents teemal ?Rahvusülikool ja tema üliõpilased?.

Kuulata on võimalik 12 ettekannet esinejatelt Eestist,  Lätist ja Soomest. Konverentsi ajal annab EELK Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi muuseumile üle Laiuse kiriklaga seotud olnud ülikooli õppejõudude materjale, sh rektor Johan Kõpu vaimulikurüü.