Uudised

Priit Kuusk, M. Moot

KUNST Hansapanga tänavuse kunstipreemia sai Gints Gabrāns. Preemia laureaadi valimise juures tõsteti esile Gabrānsi pikaajalist projekti ?Starix?, meedia võimu uurivat mitmekihilist tööd. Autor osutab tarbimisühiskonna teeseldud väärtuste tühisusele, kasutades selleks meedia vahendeid. ?Starix? on olnud eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel ning kodumaistel näitustel. Gabrāns õpib Läti kunstiakadeemias stsenograafiat. Tema tegevusalad on installatsioon, objektikunst, videokunst, maal, lavakujundus, net.art ja aktsioonid. Rahvusvahelisse ?üriisse kuulusid Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja Sirje Helme, Leedu KKK kuraator Raimundas Malakauskas, Läti KKK direktor Solvita Krese, Stockholmi Moderna Museeti kuraator Iris Müller-Westermann ning Hansapanga grupi kommunikatsiooniosakonna projektijuht Riin Õng. Teised finalistid olid Leedu kunstnik Eglė Rakauskaitė ja Eesti kunstike paar Killu Sukmit ja Mari Laanemets.

 

Kaks uut näitust Kunstihoones

20. XII kell 16 avatakse Tallinna Kunstihoones näitus, hermeetiline ja kontseptuaalne kunstiprojekt ?Expat-Art Centre? ning kell 19 Tallinna Linnagaleriis Marko Mäetamme näitus ?Mälestusnäitus?.

?Expat-Art Centre? kulgeb Ku-s kahe näituse vahel. Näituse koostaja Mathieu Copeland: ?Projekt leiab aset siis, kui näitusepaik, mis teda võõrustab, on suletud, perioodil ühe näituse sulgumisest järgneva avamiseni. /—/ Tal on kõik näitusele omased parameetrid, vahetusse satuvad vaid eksponeerimise ja mitte-eksponeerimise ruumid.? Ku fuajees ja selle vahetus ümbruses toimub ?E-AC? Raul Meele ning Emilia & Ilya Kabakovi ühisnäituse ning Peeter Alliku personaalnäituse vahel, sõites delikaatselt mõlema toimumisajale sisse. Vahepeale jäävad veel jõulud, aastavahetus, näitusevahetus. ?E-AC? mängib ümber näitusekülastamise rituaali, pakub ootamatuid kohtumisi kunstiga institutsiooni lähikonnas, mis tavaolukorras jäävad märkamatuks, võimaldab kunstniku ja publiku suhteid ootamatult ümber defineerida ning kehtestab ennast kunstiinstitutsioonis olemise ja olematuse vahepeal. Projektis osalevad Brian Eno, Pierre Huyghe, Ben Kinmont, Claude Lévêque, Didier Marcel, Oliver Mosset, Shimabuku, Dan Walsh, Ian Wilson.

Möödunud aasta Sadolini preemia laureaadi Marko Mäetamme näitust võiks nimetada üliausaks eneseanalüüsiks, psühhoanalüütiliseks pihtimuseks. Kunstnik käsitleb oma tavapäraste maalide ning vähem tavapärase video ?Unenägu? kaudu argielu stressimehhanismi, mis kunstnikule (aga laiemalt igasugusele loojale) on omakorda loomiseajend, tema loomeelu ärandamatu ja paratamatu osa.

?13. XII avati Viru keskuse kultuurikeskuse IV korrusel galerii ?Kunst ja disain?. 650 m², Baltimaade suurimal galeriipinnal eksponeerivad oma ainueksemplare ja väiketiraa?i üle 200 professionaalse kunstniku: osta saab tekstiili, metalli, klaasi, nahka, mööblit, graafikat ja keraamikat. Külastajatele hakatakse korraldama koolitusi ja õpitube. Galerii sisekujunduse autorid on ruumikujundajad Pille ja Raivo Hein. Avasõnad ütles galerii matroon Ingrid Rüütel. Esimeste väljapanekutena on vaadata Mati Karmini unikaalset ?Miinimööblit?, mida esmakordselt võis näha mõni aasta tagasi Ku galeriis ja möödunud suvel Retretti keskuses Soomes, ning galerii käivitajatiimi tekstiilikunstnike Erika Tammpere, Ene Parsi, Sigrid Huigi, Kadi Pajupuu, Ilme Rätsepa, Siiri Tammsalu ja graafik Feliks Sarve loomingut.

?15. XII avati Viru keskuse kunstiakadeemia-poolsel küljel Mare Mikoffi kuju ?Hämarik?. Meie esimese rahvusliku skulptori August Weizen­bergi ?Hämariku? kuju postmodernistlik pasti?? on Viru keskuse arhitektide Vilen Künnapu ja Padriku idee, uue ?Hämariku? autor on muutnud pisut käte asendit, poosi, lisanud detaile.

?Alates 13. XII on Vaala galeriis avatud ?Talvesalong?. Väljas on Ellinor Aiki, Valdur Ohaka, Herman Talviku, Jaak Arro, Raoul Kurwitza, Andres Toltsi, Laurentsiuse ning vastse Konrad Mäe preemia laureaadi Lembit Saartsi tööd kõrvuti verinoorte kunstnike Rait Rosina, Merike Estna, Maarit Murka maalidega ning maailmakodanike-tegevuskunstnike Aleksander Breneri ja Barbara Schurtzi sürreaalsete joonistustega. Täna kella 10 ? 15 on Anna Litvinova, Ilmar Kruusamäe ja Lembit Sarapuu ühised maaliseansid.

?13. XII avati Draakoni galeriis EKA avatud akadeemia kujutava kunsti eriala tudengite Anniki Kari (1962), Ellen-Reet Türi (1958) ja Tiina Sauteri (1972) maalinäitus ?Ellentiinaanniki?. Näituse on koostanud Kadri Kangilaski. Türi maalid on seotud kunstniku isikliku (aja)looga, Kari esitab oma töödes vähem isiklikku, naise rollide ja korra ning kaose teemat, Sauteri maalid on tundlikud ja lummavad.

?20. XII kell 17 avatakse disaini- ja arhitektuurigaleriis Katrin Tukmanni klaasinäitus ?Esimene lumi?. See on sini-valge klaasiinstallatsioon, mõtteline jätk tema eelmisele isikunäitusele ?Sinine alge? selle aasta kevadel Draakoni galeriis. Maalikunstniku taustaga autori sõnum ei seisne üksnes esteetilises kaemuses, vaid tähelepanuväärne on ka projekti kontseptuaalne külg. Esimene lumi on tema klaasiprojekti kontekstis valguse igikestva taastulemise tähistaja. Tööde sini-valge värvilahendus ja sisemised struktuurid jutustavad sügistalvisest lumest selle kõikvõimalikes toonivarjundeis. Klaasvaagnad on teostatud koostöös klaasivabriku Skankristall/Tarbeklaas klaasipuhujate Raivo Uri, Taivo Glaseri ja Leonid Lissatovit?iga. Näituse kujundus ja valgusre?ii Maile Grünbergilt, installatsiooni fotod Hermes Sarapuult.

?2005. aasta 16. jaanuarini on tarbekunsti- ja disainigaleriis väljas valik muuseumi jutukonkursile laekunud õpilaste töid. Jutukonkurss ?Asja lugu? lõppes 22. XI, saadeti 189 omanäolist ja meeldejäävat tööd. Valitud eseme käekäigu uurimiseks olid lapsed kaasanud vanemate kõrval ka vanemaid põlvkondi kuni vana-vanavanemateni välja. Esiletõstmist väärib just nooremate klasside pühendumus, ajaloohuvi, detailide ja isikliku suhte siiras ja oskuslik edasiandmine. Alates 20. XII saab paeluvamate lugudega tutvuda ka muuseumi kodulehel: www.etdm.ee.

?14. XII avati rahvusraamatukogu fuajees Andy Horneri näitus ?Terra borealis? (?Põhjamaade  maastikud?). Praegu Ahvenamaal elav rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud fotograaf on sündinud Põhja-Inglismaal, õppinud kunsti ja kunstiajalugu. Näituse valmimiseks kulus tal 7 rännuaastat. Autor on avastanud ja tõlgendanud Põhjamaade maastikke isikupäraselt: Kirde-Soome ääretutest taigadest Taani lopsakate pöökpuumetsadeni, Norra jäistest kaljujärsandikest Islandi vulkaanilise kuumaastikuni, Lapimaa inimtühjadest avarustest Gröönimaa jäälahvandusteni. Lummavad loodusvaated sarnanevad paljuski maalikunstnike töödega.

?Alates 8. XII on Artline?i galeriis avatud maalikunstnik Vassili Gret?ko isikunäitus. Vene Kunstnike Ühenduse toel valminud väljapanek esitab kunstniku paarkümmend viimastel aastatel valminud loodusmaali. Viimaste aastate loomingus kujutab kunstnik oma kodulähedast Eesti maastikku Saariku ja Kiisa piirkonnas. Gret?ko loodustunnetuses mängib ka Eestit maalides suurt rolli ?vene hing?, mis ei hoia ennast tagasi jõulise koloriidi ja hingematvalt lummavate motiivide valikul.

?8. XII avati Tartu Kunstimajas Tartu kunstnike aastalõpunäitus. Tartu kunstnike aastalõpunäitus on traditsioon, mis on kasvanud välja kunagistest sügis- ja kevadnäitustest. Näitusel esineb 69 kunstnikku 92 teosega. Eelmiste aastatega võrreldes torkavad rohkem silma noorskulptorite esinemine ning juba tuntud tartlaste Peeter Alliku, Ilmar Kruusamäe, Imat Suumanni, Albert Gulki, Meiu Mündi, Maris Palgi, Kaie Luige jt loomingu tippteosed. Tänavuseks Ado Vabbe visuaalse kunsti preemia laureaadiks kuulutati Andrus Kasemaa. Tema loomingus väljendub vabbelik mängulisus, hoog, spontaansus, liikumine ja improvisatsioonijulgus. Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni naiskunstnikupreemia pälvis Anne Vasar, kohvik Wilde preemia noorkunstnik Fideelia-Signe Roots, Kursi Koolkonna preemia andekale üllatusskulptorile Eero Ijavoinen, rühmituse Üksi Reas preemia said maalikunstnikud Kaie Luik ja Maris Palgi ning fotograaf Malev Toom.

?13. XII avati Y-galerii A-ja E-saalis Meiu Mündi maalinäitus ja 14. XII Tartu sümbolismi esitegija Priit Pajose maalinäitus ?Legendid?. Münt on tuntuks saanud riideesemete, eriti särkide ja kombineede maalimisega. Seda võib mitmeti tõlgendada: kehatähistuste või mälupiltide loomise, feti?eerimisena. Väljas on tänavu maalitud tööd. Pajose maalid on täis veidraid tegelasi, kummalisi situatsioone ja groteski; need lahutavad ühtaegu meelt ja hirmutavad.

?Täna kell 16 avatakse Tartu linnamuuseumis Antoniuse gildi vaibakoja näitus ?Ei saa üle Emajõest?. Meistrid Marju Jänes, Külli Laidla ja Hilja Sepp on vaipadesse kudunud ning lapimustrisse õmmelnud Emajõe, kaldaäärse Tartumaa ja linna meeleolusid ja motiive.

?15. XII esitleti Pärnu mudaravilas raamatut ?Päikesereis! Pärnu supelasutuse arhitektuurikonkursid?. Väljaande on koostanud Inge Laurik ja Katrin Martsik, kujundanud Lea Tammik. 2002. aastal leiti Pärnu muuseumi kogust Pärnu supelasutuse arhitektuurivõistlusele laekunud töid aastatest 1922 ja 1925. Leitud materjalide seas oli ka rahvusvaheliselt tuntud soome arhitekti Alvar Aalto konkursitöö ?La Tour de Soleil?. Leiust sai alguse Pärnu muuseumi ja Alvar Aalto muuseumi ühisnäitus, mille kataloog-artiklite kogumik sisaldab Mart Kalmu, Karin Hallas-Murula, Aldur Vungi, Inge Lauriku, Katariina Pakoma ja Vilja Sillamaa artikleid. Publitseeritud on näitusel eksponeeritud 1922. ja 1925. aasta konkursside säilinud võidutööd ja Alvar Aalto võistlusprojekt.

?Täna kell 16 näidatakse Roter­manni soolalaos arhitektuurimuuseumi saalis filmi ?A Day with Zaha Hadid? (2004, Michael Blackwood Productions, 57 min). Bagdadis sündinud Zaha Hadidi võib julgelt nimetada kõige tuntumaks ja edukamaks naisarhitektiks maailmas. Tänavu võitis Hadid arhitektuurimaailma Pritzkeri preemia, olles ühtlasi esimene naine, kes pälvis selle 100 000dollarilise preemia. Seejuures on 53aastane Zaha Hadid läbi aegade noorim Pritzkeri saaja. 2003. aastal toimus Viini tarbekunstimuuseumis (Museum für Angewandte Kunst) suurejooneline Zaha Hadidi näitus. Arvukate makettide, jooniste ja skitsidena esitati panoraamne kogu loomingu ülevaade, kaasa arvatud vähem tuntud disainilooming. 2004. valminud Michael Blackwoodi portreefilm on filmitud otse näitusel.

?9. XII kaitses EKA ehtekunsti eriala magistrant Julia Maria Pihlak oma magistritöö ?Lendav inimene. Lendav metall?. Juhendajad olid Mai Murdmaa ja Christer Jonsson ning retsenseeris Raoul Kurvitz.

?23. XII kell 14 kaitseb EKA kunstiteaduse instituudis filosoofiadoktori kraadi kunstiteaduse alal Heie Treier väitekirjaga ?Kohalik modernsus kunstis. Eesti varamodernistliku kunsti teoreetiline ja ajalooline kontseptualiseerimine ning Karl Pärsimägi paradigmaleidmise perioodil?. Doktoritöö juhendaja on Thomas McEvilley, Ph.D. (Rice University), eelretsensendid dotsent Katrin Kivimaa, Ph.D. ja kunstiteaduse kandidaat dotsent Ene Lamp. Oponeerib kunstiteaduse kandidaat prof Jaak Kangilaski (Tartu ülikool).

?Alates 16. XII on Estonia kontserdisaalis väljas Siim-Tanel Annuse ja Andrus Rõugu pidulikud kompositsioonid. Annuse maalid seeriast ?Tornid taevasse? on kahvatu talvetaeva ja värskelt sadanud lume värvides, Rõugu pidulikud kolmnurgad abstraktsetel kompositsioonidel kannavad endas ilutulestiku ja öise linna meeleolu. Realismiga jutustatud jõululegende asendab seekord puhaste vormide ilu, milles muusika ja kunsti lähenemine on tuntavam kui kunagi varem. Kuraator on Vappu Thurlow.

 

 

FILM

 

?11. XII andis Euroopa Filmiakadeemia Barcelonas välja 17 auhinda: parim film ?Vastu seina? (re? Fatih Akin, Saksamaa); parim re?issöör Alejandro Amenabar (?Sisemeri?, Hispaania); parim naisnäitleja Imelda Staunton (?Vera Drake?, Suurbritannia / Prantsusmaa); parim meesnäitleja Javier Bardem (?Sisemeri?, Hispaania); parim stsenaarium Agnes Jaoui ja Jean-Pierre Bacri (?Nagu pildil?, Prantsusmaa); parim operaator Eduardo Serra (?Tütarlaps pärlkõrvarõngaga?); parim muusika Bruno Coulais (?Les Choristes?, Prantsusmaa); elutöö auhind re?issöör Carlos Saura (Hispaania); panus maailma kinos Liv Ullmann (Norra näitleja ja re?issöör); Fassbinderi preemia aasta uustulnukale ?Certi Bambini? (Andrea ja Antonio Frazzi, Itaalia); kriitikute FIPRESCI preemia ?Trilogia ? to livadi pou dakrizi? (?Triloogia ? nuttev nurm?, re? Theo Angelopoulus, Kreeka); parim dokumentaalfilm ?Darwin?s Nightmare? (re? Hubert Sauper, Prantsusmaa/Austria/Belgia); parim lühifilm ?J?attendrai le suivant? (re? Philippe Orreindy, Prantsusmaa); parim mitte-Euroopa film ?2046? (re? Wong Kar-Wai, Hiina/Hongkong/Prantsusmaa). Jameson People?s Choise Award (publikuauhind) parim re?issöör Fatih Akin (?Vastu seina?, Saksamaa); parim meesnäitleja Daniel Brühl (?Was Nützt Die Liebe in Gedanken?, Saksamaa); parim naisnäitleja Penelope Cruz (?Non Ti Muovere?, Itaalia).

?Esmaspäeval oli Tallinna Kinomajas re?issööri ja riigikogulase Mark Soosaare autoriõhtu. Linastus kaks dokumentaalfilmi: ?Pavarotti Eestis? (1998) ja ?Isa, poeg ja püha Toorum? (1997). Esimene näitab heategevuslikku õhtusöömaaega Pädaste mõisas, kus oodati pikisilmi Pavarotti saabumist? ?Isa, poeg ja püha Toorum? on traagiline lugu handi perekonnast, kes elab muistset loodusrahva elu.

?Seoses Roman Baskini juubeliga (25. detsember) peeti 14. detsembri õhtul Kinomajas tema autoriõhtu I osa. Näidati Baskini lavastatud mängufilme ?Vernanda? ja ?Rahu tänav?. Autor tutvustas pommitegemise saladusi, filmitegemise ohtusid ja pakkus veini. Absurdikomöödia ?Vernanda? on Arvo Valtoni novelli ekraniseering, milles Vernanda linnas läbisõidul mees ostab leivapoest leiva pähe pommi, millest vabanemine osutub tõeliselt keeruliseks.

?Alanud nädalal näevad mitmete Tallinna ja Tartu koolide õpilased Eesti Filmi Sihtasutuse pilootürituse ?Eesti film Eesti kooli? käigus filmiprogrammi 2003.-2004. aastal esilinastunud Eesti anima-, mängu- ja dokumentaalfilmidest.

?Eesti film Eesti kooli? on Eesti Filmi Sihtasutuse algatus, mille eesmärk on alustada laiemat filmide kasutamist Eesti koolides ? nii õppevahendina kui huvijuhtide poolt. Esimese üritusena näidatakse 12 Tallinna ja Tartu koolis enne jõuluvaheaega viimase aja Eesti filmide programmi. Projekti raames näidatakse sel nädalal Nukufilmi animafilmide programmi filmidega ?Porgand!? (re? Pärtel Tall), ?Miriami jõulupäkapikk? (re? Mait Laas), ?Miriam mängib peitust? (re? Priit Tender); dokumentaalfilme ?Elav jõud? (re? Jaak Kilmi, Andres Maimik), ?Söerikastaja? (re? Peeter Simm), ?Palju õnne!? (re? Urmas E. Liiv) ja mängufilmi ?Sigade revolutsioon?.

Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) on neli aastat korraldanud ka heategevuslikku ettevõtmist ?Eesti film eesti lastele?, mille käigus on lastele tasuta näidatud kinodes uuemaid eesti filme ja lastekodudele kingitud videokassette. Sel aastal saavad Eesti lastekodud kingiks DVDsid Tallinnfilmi laste- ja koguperefilmidega ?Naksitrallid?, ?Nukitsamees?, ?Kevade?, ?Suvi?, ?Sügis? ja ?Viimne reliikvia?. Lisaks kingib EFS viiele Eesti laste hoolekandeasutusele DVD-mängijad, et võimaldada lastele ligipääs filmide laiemale valikule, mis levivad ainult digitaalkandjal.

 

 

TEATER

 

SOOME NÄIDEND RAKVERE LAVAL

9. XII esietendus Rakvere teatri väikeses saalis Pirkko Saisio ?Tundetus? Peeter Raudsepa lavastuses.

Esietendusele saabus ka autor Pirkko Saisio, kes on kuumemaid nimesid soome (näite)kirjanduse maailmas. 2003. aastal sai ta Finlandia kirjanduspreemia. 26 000 eurot auhinnaraha annetas autor muide soolise võrdõiguslikkuse eest võitlevale organisatsioonile. Eelmise aasta lõpus sai Kansallisteatteris lavaküpseks ka tema näidend ?Tunnottomuus?. Nüüd on see jõudnud Eesti teatrilavale.

?Tundetus? on lugu perekonnast: isa, ema, poeg, poja pruut, vanaema. Lugu lahvatab hetkel, mil isa kohtab poja pruuti ja kirg lahvatab nagu hull suvi üle talveunes maa.  Mängivad Toomas Suuman, Terje Pennie (külalisena), Peeter Rästas, Tiina Mälberg ja Helgi Annast.

?13. XII jõudis VAT-teatris lavale naljakas pildiline teater väikestele lastele koos elusuurustes nukkude ja elava muusikaga.

Lavastus pealkirjaga ?Ats ja Pille-Riin? on valminud Ellen Niidu lasteraamatu ?Pille-Riini lood? ainetel, kuid loo peategelaseks on Ats. Luuakse pilt ühe linnapoisi päevast kodus, kui väljas paugub pakane ja kelgutama ei pääse.  Ats on poiss, kes ilmub välja Pille-Riini raamatu viimases loos. Ema räägib Atsile Pille-Riinist ja Ats leiab Pille-Riini rohelise klaasitüki. Ats on viieaastane nagu Pille-Riingi. Ats ei usu, et Pille-Riin on olemas. Suur osa on lavastuse juures kunstnik Piret Ränil, kelle EKA magistritöö näiteks varjuteatri ajalugu. Dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka, mängivad Tiina Rebane, Mart Kampus ja Kristiina Talen.

?16. XII jõudis lavale Vene Teatri jõuluprojekt suur muusikaline kogu­pere­etendus ?Õnnetoov sõrmus?.

Jõuluprojekti lavastaja ja laulude autor on Eduard Toman, kunstnik Marianne Kuurme. Lugu räägib, nagu ühele jõulumuinasjutule kohane, ikka sellest, kuidas ?paha paraja palga saab ja hea heaga tasutakse?. Vene Teatri hoones tehakse endiselt hoolega remonti, seetõttu tuleb ?Õnnetoov sõrmus? lavale Salme Kultuurikeskuse saalis. Lavastust mängitakse vaid üheksal korral: 16.-18. ja 21.-26. XII algusega kell 12. Peale etendust ootab lapsi ees kohtumine Jõuluvanaga ja iga väike vaataja saab päkapikkudelt kingipaki.

 

 

MUUSIKA

 

EFK GRAMMY NOMINENTIDE SEAS

Grammy heliplaadiauhindade on nominentide seas on taas Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Seekord on parima kooriplaadi kategoorias esile tõstetud koori CD ?Baltic Voices 2? (kaasaegsest Läänemere-äärsete maade muusikast, plaadifirma Harmonia Mundi USA), dirigendiks Paul Hillier. Salvestuse produtsent ja Harmonia Mundi USA kunstiline juht Robina Young on ?Baltic Voices 2? ja teiste salvestistega ka sel aastal parima klassikaprodutsendi nominentide hulgas.

Parima koorisalvestise auhinnale kandideerib viis plaati, nende seas Ukraina ja Poola rahvuskollektiivid. 47. Grammy auhindade üleandmise tseremoonia leiab aset 13. II 2005 Los Angeleses Staples Centeris.

?Eesti Filharmoonia Kammerkoor teeb Luxembourg?is kaasa suurejoonelises ooperiprojektis koos tippsolistide ja Luxembourg?i Linnaorkestriga.

Giacomo Puccini ?La bohème? etendub Luxembourg?i Grand Theatre?s kolmel õhtul: 19., 21. ja 23. XII. Etenduse toob lavale üks Euroopa mainekamaid ooperilavastajaid Christof Loy, kes pälvis 2003. a ajakirja Opernwelt kriitikutelt parima lavastaja tiitli. Ooperi muusikaline juht on Frankfurdi Ooperi peadirigent Roland Böer (kes käis tänavu kevadel esmakordselt Eestis, juhatades menukalt Mozarti Missa c-moll ettekandeid EFK ja ERSOga). Lavakujunduse ja kostüümide autor on Herbert Murauer. Ooper tuuakse lavale koostöös Brüsseli La Monnaie Kuningliku teatriga, etenduses teeb kaasa ka Läti Raadio koor.

Lisaks ooperietendustele annab EFK detsembris Euroopas kaks oma kontserti: 18. XII korraldab jõulukontserdi Brüsselis Dominiiklaste kirikus EV Belgia Suursaatkond; 20. XII esineb EFK Luxembourg?i linna kontserdisaalis.

Koju tagasi jõuab EFK jõululaupäeval.

?Ajakirja BBC Music novembrinumber avaldas oma kriitikute koostatud esikümne noorte, alla 40aastaste dirigentide kohta, kellele võiks ennustada maestro tulevikku.

Kümne noore dirigendi seas on ka 32aastane Kristjan Järvi, keda tutvustatakse kui Absolute Ensemble?i asutajat ja juhti 1993. aastast, mittetraditsioonilist, ehtsat XXI sajandi dirigenti. Tutvustatakse tema plaate, tsiteeritakse Neeme Järvi, Kristjani enda ja kriitikute ütlemisi ning märgitakse, et praegu on ta Viinis resideeriva Alam-Austria Tonkünstler-Orchesteri peadirigent.

Ülejäänud üheksa on Vladimir Jurovski, Stéphane Denève, Mikko Franck, Daniel Harding, Philippe Jordan, Gianandrea Noseda, Sakari Oramo, Markus Stenz ja Ilan Volkov.

?EUROPA FESTIVA? LÕPUSIRGEL

Pärnu David Oistrahhi festivali rahvusvaheline projekt ?Europa festiva? on lõpusirgel, seljataga 22 kontserti Ungaris, Leedus (3), Lätis (4), Poolas, Soomes (3), Rootsis, Iirimaal ja Itaalias, käes viimased neli. 12. XII esineti teist korda Milanos, nüüd ?Salone Ferruccio Degradis?, solistideks flötist Curt Schroeter (SLV), pianist Luca Schieppati (Itaalia), laulja Külli Tomingas (Eesti/Itaalia) ja Allar Kaasik, eesti muusikast esitati Kuldar Singi ?Aastaajad? ja ?Madli jõululaulud? ning Anne Ellerhein-Metsala sonaat ?In memoriam?.

Täna viimane kontsert Soomes: Helsingin Juniorijouset (dir Géza Szilvay, sol Réka Szilvay) esitab kava Myllypuro kirikus; ülehomseks jõuab EF oma sarjaga esmakordselt Austriasse, kui Viini Servitenkirches mängivad t?ellist Allar Kaasik ja soome organist Markku Mäkinen: kavas Erkki-Sven Tüüri uus teos ?Spectrum IV? ja Ellerhein-Metsala sonaat, samas ka Bach, Brahms, Reger, Karl Hoyer. EF jõulumeeleolus lõppkontsert toimub 27. XII Kadriorus, kus esinevad Budapestis K. Singi kontsertiinot mänginud Imre Kovacs, nimekas soome pianist Risto Lauriala, sopran Kaia Urb, Tobiase Keelpillikvartett jt, kava lõpetab Galina Grigorjeva teose ?Enne pühi? sopranile ja kammerorkestrile esiettekanne. ?Europa festiva? on kõigisse välisriikidesse viinud kokku kümne eesti helilooja teoseid ning valmistanud esiettekandeks nelja maa helilooja kümme uut teost.

?Vanemuise teatri sümfooniaorkester, ooperikoor ja solistid annavad täna Viljandis Pauluse kirikus ja homme Tartus Salemi kirikus jõulukontserdi.

Dirigent Lauri Sirbi juhatusel kõlavad kirikuvõlvide all Wolfgang Amadeus Mozarti ?Ave verum corpus? ja Missa in G ?Spatzenmesse? ning Pjotr T?aikovski süit nr 4 G-duur op. 61 ?Mozartiana?.

Solistidena esinevad tuntud ooperilauljad Merle Jalakas, Karmen Puis, Mati Kõrts ja Taisto Noor.

Mõlemad kontserdid algavad kell 18.

?Täna saavad Eesti Raadio vahendusel ansambli Eesti Keeled ?Jõulujazzi? kontserdist ?Vaiksel ööl? osa kuulajad 19 Euroopa riigis.

Lisaks kodupublikule T?ehhi, Taani, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Norra, ?veitsi, Soome, Montenegro, Läti, Portugali, Poola, Kreeka, Rootsi, Leedu, Kanada, Itaalia ja Serbia raadiokuulajad. Klassikaraadios on kontserdi salvestis eetris 24. XII kell 20.45.

Ansambel Eesti Keeled loodi 1999. aasta alguses Ain Agana eestvedamisel, eesmärgiks uue helikeele otsimine. Eesti Keeled on kannelde ja kitarride omanäoline kooslus, milles kohtuvad rahvamuusika ja jazz, suuline pärimus ning autorilooming, traditsioon ja innovatsioon. Nende muusika on ühtaegu intiimne ja igavikuline, läbi nüüdsete helimustrite kumab esivanemate heietusi ja pillisõrmitsemisi. Lisaks jazzi ja rahvamuusika mõjudele domineerib ansambli viimasel albumil autorilaul ning leidub vihjeid kaasaegsele klassikalisele muusikale (Debussy, Bartók).

Kanneldajad Tuule Kann ja Pille Karras on hästi tuntud eesti rahvamuusikas, Ain Agan ja Jaak Sooäär tegutsevad peamiselt jazzmuusika vallas, mängides mitmetes koosseisudes duost bigbändini. Mõlemad on ka hinnatud jazziõppejõud. Riho Sibulat tuntakse eelkõige legendaarse ansambli Ultima Thule juhtfiguurina, Jaak Johansoni peamiselt vendade Johansonide ettevõtmistest nii lauljana kui loojana.

?Kolmandat aastat korraldab Eesti Kontsert suvepealinnas Pärnus ooperipäevi, mis annavad 15. ja 16. VII 2005 võimaluse osa saada kõrgel kunstilisel tasemel ja muusikaliteratuuri tippu kuuluvatest ooperietendustest.

Uuendusena viib eribuss ooperihuvilised Tallinnast Pärnu ja toob pärast etendust Tallinnasse tagasi.

2005. aasta suvel tuleb Pärnusse Gdanski Riiklik Ooperiteater, mis alustas tegevust XVII sajandi keskpaigas. 1980. aastast annab Gdanski Ooperiteatri trupp pidevalt külalisetendusi välismaal.

Suviste Pärnu ooperipäevade piletid on juba müügil (ainult Eesti Kontserdi kassades).

 

 

TANTS

 

ARGENTIINA TANTSUTRUPP

TALLINNAS

18. XII  annab Tallinnas Linnahalli laval oma ainsa kontserdi Euroopa turnee raames maailmas suure tuntuse saavutanud tantsutrupp Argentiina pealinnast Buenos Airesest.

Tantsulavastus ?Argentiina tango? esitleb tango rikkalikku ajalugu, erinevaid stiile ja suundi. Trupp on kutsutud esinema ka kitsamale ringile Olympic Casinos. 

 

 

KIRJANDUS

 

FRANCESCO PETRARCA 700

Täna kell 17 toimub Ajaloo Instituudi III korruse saalis (Rüütli 6) Tallinna ülikooli pidulik seminar Poeedi 700. sünniaasta meenutuseks. Kõnelevad Toomas Liiv (?Petrarca antiigi ja uusaja vahel?), Daniele Monticelli (?Ühe kire semiootika ?Laulude raamatu? (Canzoniere) põhjal?), Rein Raud (?Intellektuaali kimbatus?), Ülar Ploom (?Petrarca ja Cola di Rienzo: poliitiline Petrarca?), Mihhail Lotman (?Petrarca ja Mandelstam?), Petrarca tekste loeb Lembit Peterson.

?Täna tutvustatakse kell 15 Tartu linnamuuseumis raamatut ?Lugusid Vanast Tiigist?. Kogumik sisaldab peamiselt esimese sõjajärgse aastakümne Tartu üliõpilasolmest materjale ja meenutusi. Nimikangelase rollis on 25 aastat ülikooli suurima ühiskoduna püsinud Vana Tiigi inter. Samas meenutatakse ka tolleaegsete naistudengite intreid, Supilinna tudengitube, üliõpilassööklat, Verneri kohvipoodi ning paljut muud. Nostalgiahõngulistele lugudele pakuvad vaheldust tolleaegsed vemmalvärsid, joonistused ja päevapildid.

Raamatu on koostanud ning arhiivimaterjalidel ja ajakirjandusel põhinevaid selgitusi Tartu ülikooli ühiselamute ajaloost lisanud Vana Tiigi intri asukas aastatel 1947 ? 51 Hillar Palamets.

?Pärtel Ekmani kriminaalromaan ?Murtud truudus? (Tallinn 2000) on nüüd saksa keeles saadaval. Berthold Forssman on teose tõlkinud ja selle saksakeelne pealkiri on ?Tallinner Trio?.

Esimestel nädalatel on müük läinud plaanipäraselt ja tagasiside on olnud väga positiivne. Kriminaalromaan on Saksamaal väga populaarne ?anr ning seepärast on igasugune uuendus siin alati oodatud. Eesti kirjanike teoseid pole Saksa raamatuturul palju ning see on esimene eesti kriminaalromaan saksa keeles. Ajaviitekirjandus annab laiemad võimalused Eesti tutvustamiseks saksa lugejatele, kellel puudub tihtipeale kõige elementaarsem informatsioon Eesti ajaloost ja tänapäevast. Kriminaalromaanist pole kombeks ette rääkida, olgu vaid öeldud, et kiita on saanud nii autori, tõlkija kui kirjastaja töö.

Romaani on kirjastanud Verlag J. H. Röll ning seda on võimalik tellida

http://www.amazon.de.

?16. XII toimus Tampere Majas kirjandusõhtu. Sedakorda oli vaatluse all hiljuti ilmunud teos ?1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema? (Varrak, 2004). ?Filmitellise? üle arutlesid Sulev Teinemaa ja Janika Kronberg.

?21. ja 22. XII peetakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, (Vanemuise 42) 48. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents.

21. XII kell 11 alustab avasõnadega Jüri Engelbrecht, edasi kõnelevad Krista Aru (?Eesti Kirjandusmuuseum 2004. aastal?), Jüri Kivimäe (?Monumendid ajaloos ja monumentaalne ajalugu. Arvamisi ajaloolisest mälust ja tardunud minevikust?), Heie Treier (?Vabadussõda kui monument ja müüt kunstis?), Arvo Valton (?Igaveste müütide ajutisus?). Kell 15 leiab aset Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi üleandmine, seejärel kõnelevad Piret Noorhani (?Eks seegi monument ? arhiiv?), Mart Velsker (?Müütilised kolmekümnendad müütiliste kuuekümnendate kirjanduses?), Liina Lukas (?Üks eestlane suudab sama palju kui kaks lätlast. Valgustusajastu eestlasekäsitlus?), Loone Ots (?Suurvene kultuurikandjate müüdist Antonina Koptjajeva romaanis ?Ivan Ivanovit??).

22. XII algab päev kell 11, räägivad Tõnu Viik (?Johann Reinhold Patkul ? Liivimaa suur riigimees??), Katre Kikas (?Kalevipoeg kui monument?), Mare Kalda (?Kuidas leida aardeid. Ühest võimalusest?), Tiiu Jaago (?Poliitiliste piiride kujutamisest Kohtla-Järve elulugudes?), Mare Kõiva (?Väikelinna suured hirmud. 1950. aastate õudusfiktsioonid?), Eneken Laanes (?Tõnismäe monument. Tähenduse muutumine ajas, ruumis ja kultuuris?) Eda Kalmre (?Voitkade fenomenist viis aastat hiljem?).

 

 

VARIA

 

Hollandi ja Eesti kultuuriõhtusöök

10. XII korraldas Hollandi Kuninglik Suursaatkond Eestis ürituse pealkirjaga ?Euroopaga edasi mõeldes? (?Mind Europe ? Thinking Forward.?

Paigaks, mis sümboliseeriks Euroopas kujunenud uut situatsiooni, oli valitud Tallinna lennujaam, Zeppelini restoran. Kutsutud oli paarkümmend Eesti kunstnikku ja humanitaari (enim kirjandusega tegelejaid, ka neid, kel Hollandiga isiklikke kontakte). Hollandi poolelt olid lisaks saadikule pr Joanna van Vlietile ning saatkonnatöötajatele Johan Dirkxile ja Karmo Kroosile õhtu moderaator Chris Keulemands ja põhikõnelejana filosoofiadoktor Ger Groot koos abikaasaga. Eesti poolelt esinesid lühemate sõnavõttudega Mihkel Mutt ja Märt Väljataga. Õhtu jooksul kuulasid hollandlased tähelepanelikult eestlaste arvamusi kultuuri riikliku toetamise vajadusest, tsensuuriohust ja teistest aktuaalsetest küsimustest. Õhtut lindistas Hollandi Raadio välissaadete toimetus.

Üritus kuulub sarja, mille Holland viib läbi kõigil kümnel EUga äsja liitunud maal.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming