Uudised

Villi Ehatamm

KUNST

 

Multikultuurimaja tegutseb!

?30. XII kell 17 avatakse Tallinnas Kreutzwaldi tn 24 (Eurokanga ja Vaibaparadiidi maja) Multikultuurimaja näitus ?Hea saak?.  Näha saab Jasper Zoova maale, Toomas Altnurme maale ja skulptuure, lisaks valgusobjekte. Ei puudu ka külalised. Multikultuurimaja oma parimas tähenduses. 30. ja 31. XII on diskoõhtu.

?22. XII avati Ühispanga galeriis Kadi Kurema isikunäitus ?Iseasjad?. Eksponeeritud on umbes 30 autori tuntud headuses tihedakoelist ofordi- ja kuivnõelatehnikas tööd. Kurema väikesed pildid on peened ja iroonilised. Kui ta ka torkab päris teravalt kas sotsiaalselt või hingeliselt tundlikku kohta, siis on see torge ikkagi soe ja heatahtlik, mitte solvav või kurvastav. Iroonia läbi lillede, kui pidada silmas Külli Grünbach-Seina lillelehtedest õilistatud pabereid, millele Kurema oma pilte trükib tavatseb.

?22. XII avati Hobusepea galeriis Neeme Külma isikunäitus ?Kui?. Neeme Külm on õppinud EKAs Jaan Toomiku juhendusel interdistsiplinaarses magistriõppes ning siiani tuntum tegevuskunstnikuna. Ka kunstniku videod on intensiivsed ja painavad, nimetamatud. Neeme Külm avab tühimiku, ukse ei kuhugi ega kellegi juurde, kus pakutakse poolikuid vastuseid ja täitmata lünki. Üksinduse ravimiseks katsetab ta visalt nii enda kui vaataja valulävega, tehes vaadatava mõlemale suhteliselt ebamugavaks, kuid huvitavaks.

?20. XII avati G-galeriis Nelly Drelli maalinäitus ?Silmast silma?.  See on noore kunstniku teine personaalnäitus Eestis: Draakoni galerii väljapanek tänavu novembris äratas kriitika tähelepanu. Seekordne näitus on kitsapiirilisem; kunstniku tähelepanu on suunatud inimese kujutamisele. Need on teda ümbritsevad inimesed, kelle meeleolu ja tundevarjundeid ta püüab jäädvustada.

?22. XII avati Kastellaanimajas Merike Männi näitus ?Glamuursed tekstiilid?.  Männi on olnud üle 40 aasta Eesti aktiivsemaid tekstiilikunstnikke. Kunstniku gobeläänvaibad on värvipeened ja maalilised, meenutades kohati möödunud sajandite detailirohkeid maastikumaale. Piduliku õhkkonna loovad ka sel näitusel tooni andvad õhulised aplikatsioonitehnikas loortekstiilid. Kunstniku värvigamma sel näitusel on mustjad varjundid, purpur, kuld ja hõbesäralised pastelltoonid. Mahulised mitmekihilised loortekstiilid on mõeldud eksklusiivsetesse interjööridesse, ent annavad ideid ka neile, kelle harrastuseks tekstiilikunst, kodukaunistus.

?18. XII avati  Okupatsioonide muuseumis ja 19. XII Ülemiste kaubanduskeskuses Merle Kannuse näitus ?Teine Põhja-Ameerika uurimisreis ? Minnesota 2004?. Tänavu juunist novembrini Minneapolises ja mujal Ameerika Ühendriikides tehtud ülesvõtted kajastavad eluolu, inimeste eneseväljenduse mitmesuguseid vorme (naiivkunst, poliitika, reklaam, arhitektuur) ning ka sündmusi. Okupatsioonide muuseumis esitletakse Ameerikat slaidi-show kujul, Ülemiste keskuses nii slaididena kui paberkandjal. Fotosid täiendab Erki Kannuse lindistatud teemakohane helitaust. Kunstnik tahab hajutada eestlaste hulgas levinud eelarvamusi, nagu tähendaks Ameerika  ainult Mikihiirt ja hamburgerit või nagu oleks ameeriklased eranditult paksud, lollid ja mühakad.

?22. XII avati Pärnu Linnagaleriis Tõnu Talve maalide näitus. Pärnu publikuni jõuavad kunstniku uued ekspressiivsed maalid. Avamisel esines Tallinna kammerorkestri väike koosseis ja kunstnik lõpetas muusika saatel ja muusikast inspireerituna oma pildi.  Väljapaneku kuraator on Ants Juske.

?18. XII avati Haapsalu Linnagaleriis selle hooaja viimane näitus, Eveli Variku ?Vaikelud. Väljas on noore, kuid juba ennast tõestanud kunstniku fotod ja digitrükid. Seegi kord pole vaikelud ainult traditsioonilises mõttes mõnusad ja armsad esemete kooslused: neis on teravust, kuid ka sügavat empaatiatunnet.

?27. XII kl 17 toimub disaini- ja arhitektuurigaleriis kunstiõhtu ?Lumetaju radadel?. Õhtu idee on kutsuda linnakodanikke, vanu, noori, lapsi mõtlema ning otsima looduse ja kunsti seoseid. Lumi, vesi ja jää on inspireerinud galeriis eksponeeritud Katrin Tukmanni klaasinäituse. Kunstiõhtul näitab Hermes Sarapuu talveteemalisi slaide,  musitseerivad Lasnamäe muusikakooli õpilased ja õpetajad. Järgneb arutelu, mille käigus aitavad lumetaju radasid avastada keskkonnaesteetik Kaia Lehari ja Helsingi kunsti- ja disainiülikooli doktorant Liina Unt.

?Võru Linnavalitsus kuulutab välja Võidu väljaku pargi skulptuuri ideekonkursi 20. XII ? 31. I 2005. Konkursi eesmärk on rekonstrueeritava Võidu väljaku pargi atraktiivsuse tõstmiseks skulptuuri ja Võrumaaga seotud kuulsate inimeste jäädvustamiseks mõeldud tähistele lahenduse leidmine. Tingimused: skulptuur peab olema huvitava, kaasaegse vormiga; skulptuur võib olla samal ajal ka purskkaevu funktsiooniga ja kindlasti peab ta olema huvitavalt valgustatud; skulptuur peab mõjuma pargi kontekstis kesksena koos selle lähedusse kavandatud maastikukujundusliku elemendi, Võru kuulsuste platsiga. Auhindadeks on ette nähtud rahalised preemiad 60 000 krooni ulatuses. Konkursitingimusi väljastatakse Võru Linnavalitsuses Jüri 11,  Võru 65620, tel 785 0900; 785 0929; e-post vlv@vorulinn.ee. Konkursitingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.vorulinn.ee.

?23. XII ilmus Eesti Kunstimuuseumi esimene ajaleht Agent. Agent on kvartaalne leht, mis ilmub Eesti Ekspressi vahel ja on kättesaadav ka Eesti Kunstimuuseumi filiaalides. Ajalehe eesmärk on avada lugejale muuseumi sisu ning teavitada uutest näitustest ja projektidest. Esimese numbri avaartikkel on pühendatud olulisele avastusele: väliskunsti muuseumi kogusse kuuluvalt maalilt leiti flaami XVII sajandi kunstniku Cornelis Mahu signatuur. Avastusest kirjutab EKMi teadur Greta Koppel. Tutvustatakse ka näitust ?Kodu, kallis kodu? ning haridusprojekti ?Väike õpetab suurt?. Fookuses on ka muuseumi rahastamispoliitika.

 

MUUSIKA

 

?Kontserdiagentuur Corelli Music jätkab traditsiooni, korraldades aastavahetusel ?Ajaloo ilu ? jõulumuusika? kontsertide sarja barokiaegsest pühademuusikast.

Kontsert antakse enne aastavahetust 27. XII Tartus Salemi kirikus ja 29. XII Tallinnas Kadrioru lossis. Et teha talvine rännak kontserdile publikule võimalikult meeldivaks, mängib tund enne kontserdi algust Kadrioru lossi kohvikus Klassikaraadio. Klassikaraadio salvestist Tallinna kontserdist saavad mõni päev hiljem kuulata ka need huvilised üle Eesti, kes ise kontsertidele tulla ei saa.

Pühadeaja lõpetab sama kontsert ka 8. I Ammende villas Pärnus. Corelli Music alustab sellega kolmekuningapäeva tähistamise traditsiooni, mis lõpetab kauni muusikaga pikad jõulupühad. Kontserdid algavad kõikjal kell 18. Piletid müügil Piletipunkti müügikohtades üle Eesti, Ammende villas ja tund enne algust kohapeal.

?Ajaloo ilu ? jõulumuusika? kontsertidel esineb barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, solist on kontratenor Risto Joost. See hääleliik pole meie kontserdielus sugugi tavaline. Telemanni pühadeteemalisi soolokantaate kontratenorile kogumikust ?Der Harmonische Gottesdienst? saab Eestis kuulda esmakordselt. Telemanni ja prantsuse heliloojate muusikat esitavad Peeter Sarapuu barokkfagotil, Mail Sildos barokkviiulil ja Imbi Tarum klavessiinil.

?Hannah kutsub lastekodude lapsed ja puuetega inimesed kontserdile.

Up Music Production, Eesti Lastefond ja SA Dharma korraldavad 26. XII kell 17 Estonia kontserdisaalis suure heategevuskontserdi ?Hannah. Ballaadid 2?. Kontserdile on kutsutud kõik lastekodude lapsed üle Eesti, samuti puuetega inimesed.

Tänavu novembris ilmus Hannahi neljas album ?Ballaadid 2?, millega seoses anti kolm edukat kontserti Tallinnas, Pärnus ja Tartus.

Hannah koos toetajatega soovib kauni kontserdielamuse pakkuda ka nendele, kes saavad liialt harva selliseid emotsioone kogeda. Kontsert toimub tänu AS Fenestra, Facio Ehitus ja EMT toetusele.

Kõnealusel muusikaõhtul tulevad esitusele Hannahi loodud laulud albumilt ?Ballaadid 2?, samuti Hannahi tuntumad lood albumilt ?Ballaadid?. Kontserdil astub üles XXI Sajandi Orkester dirigent Erki Pehki juhtimisel.

ILMUS LASTELAULUDE CD

Sel nädalal ilmus Tallinna Lasteteatri Trumm CD ?Lastelaulud?. Plaadil on 27 laulu lavastustest läbi aastate.

Laule esitavad teatri näitlejad, muusika autorid on Reet Kõiv, Dede Noodla, Indrek Ojari, Aare Pai ja Priit Öövel. Plaadil saab kuulda laule lavastustest ?Väike Mukk?, ?Liiklusinspektor Krõps?, ?Läki-Läki?, ?Vaprad pritsumehed?, ?Tinasõdur?, ?Sasipea? ja ?Särav naeratus?. Plaadiga on kaasas ka buklet laulusõnade ning fotodega etendustest. CDd esitletakse toimub 27. XII kell 20 Salong-teatris, kus esitusele tuleb enamik plaadi lauludest. Albumi väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

?Eelmisel nädalal alanud sooduskampaania käigus on esimese seitsme müügipäevaga ostetud ja broneeritud ?West Side Story? etendustele üle 6800 pileti.

?Piletimüük on olnud küll üle ootuste vilgas, seda enam, et jõulude eel on teatril raske võistelda jõuliste meediakampaaniate ning lõputute pakkumiste jadaga,? rääkis muusikali produtsent ning Vanemuise teatri peaprodutsent Paavo Nõgene. Vanemuise suure maja saalis on 670 istekohta, seega on praeguseks pileteid ostetud või broneeritud juba rohkem kui 10 saali jagu.

?West Side Story? jõuab lavale Vanemuise teatri, Saku Originaali ja Josef Weinberger LTD koostöös 18. II Vanemuise teatri suures majas.

Muusikali lavastab Vanemuise draamajuht Ain Mäeots, muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, kunstnik Riina Degtjarenko, valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) ning koreograaf Jüri Nael. Muusikalilavastuses osaleb Vanemuise sümfooniaorkester, 40-liikmeline balletitrupp, koor, samuti mitmed laulvad draamanäitlejad ja näitlevad ooperisolistid.

Lisaks Koit Toomele mängib Vanemuise lavastuses Tonyt ka Rolf Roosalu ja Hanna-Liina Võsat asendab Mariana Nele-Liis Vaiksoo. Veel astuvad ?West Side Story?s? vaatajate ette Lauri Liiv, Janika Sillamaa, Bert Pringi jmt eesti noored muusikalitähed.

Leonard Bernsteini muusikal esietendus 1957. aastal New Yorgis Broadway Winter Gardeni teatris ja neli aastat hiljem vändati sellest ka film, mis pälvis kokku 10 Oscarit. Eestis on ?West Side Story?t? esitatud varemgi: aastal 1964 Estonias, 1986 Rakvere teatris ja 1993 Tallinna Linnahallis.

 

FILM

 

Sõprus näitab lastele jõulufilme

Jõuluvaheajal (24. XII 2004 ? 9. I 2005) teostab kino Sõprus projekti ?Sinasõprus kinoga?, mille eesmärk on luua lastele mitmekülgne, mõtlemapanev ja kaasahaarav tegevus koolivaheajal (filmiprogramm ning filmitegemise töötuba); kujundada noorema kooliea filmivaatamise ja -tegemise oskusi ning anda sellega panus kultuurse, kino ja elu suhtes tundliku järelpõlve kasvatamisse. Linastatakse eripalgelisi mängu- ja animafilme nooremale koolieale. Jõuluvaheaeg  pakub Saksa, Soome ja Rootsi lastefilmide valikut. Programmi ühendavaks teemaks ongi jõuluaeg, sellest tulenevalt imede aeg, eluimed ja filmiimed. Nii jätkatakse oktoobri koolivaheajal alustatud muinasjutulisuse teemat. 27. ? 30. XII linastub kell 11 laste animafilm ?Jõuluvana ja nõiatrumm? (Soome, 1996, 51 min); 2. ? 5. I kell 11  tuleb linale lastefilm ?Nähtamatu Elina? (Rootsi-Soome, 2003, 80 min); 6. ? 9. I näidatakse kell 11 lastefilmi ?Emil ja detektiivid? (Saksamaa, 2003, 100 min). Lisaks filmide eriprogrammile leiab 26. XII kell 11 ? 16 Kinobussi abil aset filmitegemise töötuba. Oma käega filmitegemine paneb ka teiste tehtud filme uutmoodi nägema. Töötoa teemaks on ?Ime?: ime nägemine inimestes, asjades ja nähtustes, aga ka filmi ?imevahendite? proovimine, oma mõtete nähtavaks tegemine filmi kui ime kaudu.

 

KIRJANDUS

 

?27. XII kell 13 on Kirjanike Maja saali eestoas Jana Lepiku luulekogu ?Lahtine taevas? esitlus.

?21. XII anti Kreutzwaldi päevade konverentsil Eesti  Kirjandusmuuseumis  üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi 2004. aasta laureaat on esseist Toomas Paul, raamatu ?Kirik keset küla? (Ilmamaa, 2003) autor.

Eesti luuletaja, esseisti ja kultuurivahendaja Ivar Ivaski (1927 ? 1992) stipendiumifondi annetas Ivaski abikaasa, läti luuletaja Astrid Ivask 2002. aastal. Stipendiumi antakse välja üle aasta, selle pälvib viimasel kahel aastal avaldatud tähelepanuväärse luule-, kriitika- või esseeraamatu autor. ?Kirik keset küla? on targa ja põhimõttekindla autori raamat, milles käsitletakse eesti aja- ja kultuurilugu ning eetika ja religiooni küsimusi selles vaimus, mis oli lähedane Ivar Ivaskile.

 

TEADUS

 

?20. XII kaitsti Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna doktorinõukogus Ajaloo Instituudis kahe isiku poolt laialdast huvi pälvivatel teemadel doktoritöid.

Soome Akadeemia endine kauaaegne asepresident Heikki Kallio kaitses doktoritöö Soome ja Eesti teadussuhetest aastatel 1940 ? 1991 ja Tallinna Tehnikaülikooli teadur Vahur Mägi doktoritöö teemal ?Inseneriühendused Eesti riigi ühistegevuses ja kultuuris aastatel 1918 ? 1940?.

Mõlemad uurimisvaldkonnad on seni Eesti ajalooteaduses jäänud tagaplaanile ning nende süvakäsitlus ja ka esmakordselt esitatav faktimaterjal pälvib seetõttu suurt huvi.

?16. XII esitleti Akadeemia Majas Eesti Teaduste Akadeemia kauaaegse presidendi Jüri Engelbrechti raamatuid ?Mõtterajad? ja ?Attractors of Throughts?.

Neis kokku üle 600 lehekülje hõlmavates raamatutes võtab akadeemik kokku oma kümneaastase (1994 ? 2004) tegevuse Toompeal iidses Ungern-Sternbergide linnapalees, tänases ETA majas selle organisatsiooni presidendina. Siia on mahutatud ka tähelepanekud nii Eesti kui ka maailma teaduse arengu kohta väljaspool seda ajapiirangut.

Teosed annavad võimaluse tutvuda Eesti TA tegevusega: siin on aruandlussõnumeid, omal ajal antud intervjuusid, mõtteid teadusest, elust, poliitikast? Jäädvustatud on üks oluline etapp Eestimaa elus läbi teaduse prisma.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming