Uudised

 

KUNST  

Grupi Vedelik liige maalikunstnik Erki Kasemets galeriis Cnopt.  Mari Kartau

USA tegevuskunstnik Truely ja eesti graafika retrospektiiv “Graafika IN” festivalil

Pärnus peetakse juba kümnendat korda graafikafestivali. Seekordne peaesineja on Ernest Truely (USA), performance’i-kunstnik Living Circle’i rühmast. Tema performance’id on graafilised, tehnikana kasutab põletust, alusena inimkeha. Truely viib läbi rea workshop’e avalikust sekkumisest koopiamasina-graafikani. Teine hõrk maiuspala on väljapanek “Eesti graafika kuldsed aastakümned”, 1960ndate ja 70ndate graafika retrospektiiv.

•7. I kell 18 avatakse Pärnu muuseumi Aidas Urmas Viigi juhendatud EKA graafikatudengite tööde näitus, toimuvad ka Pink Pungi, Ernest Truely, Lexxxa, Ville-Karel Viirelaiu, Egle Veske, Remo Randveri, Toomas Kuusingu, Meeland Sepa, Sorge, Sirami, Billeneeve, Tanel Saare performance’id.

•12. I kell 14 avatakse Pärnu Linnagaleriis eesti graafika kuldsete aastakümnete dokumentatsiooni näitus: väljas on  Vive Tolli, Evi Tihemetsa, Mare Vindi, Raul Meele, Leonhard Lapini jt lehtede tolleaegsed originaaltõmmised, rahvusvahelised ja üleliidulised diplomid, Raul Meele esimene konkreetse luule teos, trükised ja käsikirjalised kogumikud, Jaan Klõšeiko fotod.  Taastatakse ka 1975. aastal Harku mõisas TA eksperimentaalbioloogia instituudis toimunud näitusega kaasnenud konverents: Leonhard Lapin kõneleb objektiivsest kunstist, Mart Helme isiksusest Kaug-Ida kunstis, Raul Meel kunstisituatsioonist 1975. aastal, Tiit Kändler objektiivsest füüsikust objektide ja kontseptsioonide maailmas. Kell 16 avatakse TÜ Pärnu kolledžis Pärnu kulka aastapreemia laureaadi Aivar Kurvitsa näitus “Egiptus 2006”, kell 17 Endla teatris Raul Meele näitus “ii-jääh-äh” ning  Anonymous Bohi näitus “M. A. N.”, Cafes Toomas Kuusingu näitus  “Kes teisele ütleb,  see ise on”, toimuvad Ernest Truely, Lexxxa, Rodrig Kokla, Eva Ikarti, Liivi Tantaali etteasted.

Festivali raames saab vaadata veel Tallinnas galeriis Cnopt grupi Vedelik väljapanekut.

•Homme kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones NIFKA näitus “Kapital (see veab meid alt)”. Kuraator on Simon Sheikh. Tegemist on grupinäitusega, kus uuritakse kapitali mõistet, lähtudes lokaalsusest, ja subjektiivsusest: kuidas kapitalism mõjutab meie igapäevaelu, meie tunnete ja tajude struktuuri. Tallinna näitus on teine osa kahejärgulisest projektist, mille esimene osa leidis aset UKSis (Noorte Kunstnike Ühing) Oslos 8. X – 6. XI 2005. Osalevad Michael Blum, Andrea Creutz, Kopenhaageni vaba ülikool, Regina Dold, Maria Eichhorn, Katia Fouquet, Florian Gass, Stephan Geene, Ashley Hunt, Susan Kelly & Stephen Morton, Marietta Kesting, Oliver Ressler, Natascha Sadr Haghighian, Katya Sander, Fia Stina Sandlund, Jason Simon, Elin Wikström, Knut Esdam. Avaldatakse ka raamat, kus tutvustatakse Will Bradley, Katja Diefenbachi, Stephan Geene’i, Brian Holmes’i, Trude Iverseni, Oleg Kirejevi, Isabell Lorey, Gerald Raunigi ja Natascha Sadr Haghighiani loomingut ja esseesid.

•2. I avati G-galeriis  Concordia Klari (1938 – 2004) mälestusnäitus. Esmakordselt on väljas Klari joonistused, mille varal on loodud tema tuntud pehmelakitehnikas tööd.  Väljapaneku teise poole moodustavad Klari viimasesse loomeperioodi jäänud teosed. Näitusel on kõrvutatud kaks Klari rikkaliku loomingu tahku: üks iseloomustab tema tõusuaega eesti nüüdiskunsti tippu ning teine suurte kogemustega graafikameistri viimaseid loomingulisi otsingu- ja leidmisrõõme.

•9. I kell 17 avatakse Draakoni galeriis Concordia Klari mälestusnäituse teine osa.

•G-galerii ja Tempera OY iga-aastane kunstipreemia anti Kaisa Puustakule möödunud märtsis-aprillis toimunud isikunäituse “Kahekõne” eest.

Vabagraafikute ühendus nimetas aasta graafikuks pälvis Inga Heamäe eelmise aasta näitusetegevuse, eelkõige Hausi galerii näituse eest.

•3. I avati Vaalas Andres Tali näitus “11 still’i”. Tali kasutab ka seekord fotot, lõputu tekstimaht on asendunud nappide ja tabavate binaarsustega. Tema töödesse on sugenenud refleksiivsus, küpse kunstniku dialoog iseendaga. Oma kurbmänge esitleb Tali aga endiselt lineaarselt teljelt nopitud vaikelude abil, mis jutustavad meile oma lugu diskreetsetes faasides. 

•3. I avati Deco galeriis Vergo Verniku näitus  “Skulptuurid. Kaks korda, osa 2”. Tegu on möödunud aastal eksponeeritud pronksskulptuuride näituse mõttelise jätkuga, kuid seekord on kunstnik esitanud lakooniliselt kontseptuaalse lahenduse: vahast ning savist tähtedega on galerii seinale kirjutatud kaks korda sõna “skulptuur”.

•4. I avati Tallinna Linnagaleriis Julia Maria Pihlaku ja Ulvi Tiidu näitus “Re-Readymade”. Galeriisse loodud interdistsiplinaarses keskkonnas mängivad võrdset osa nii Pihlaku objektid, ehted kui nende ehete põhjal loodud metatasand, Tiidu fotolavastused; nii visuaalne kujund kui ka hääled, mida mehaanilised ja elektroonilised objektid, ehted tekitavad. Enamik näituse ehetest on mingil määral kineetilised: valgust kiirgavad sõrmused, kõnelevad prossid, üleskeeratavad kõrvarõngad. Tagumises ruumis eksponeeritud video võimendab väikesi ehteid: paarisentimeetrine sõrmus on seinal suurem kui näitusekülastaja.

•5. I avati Tallinna Kunstihoone galeriis Avo Keerendi graafikanäitus. Kompaktne väljapanek annab läbilõike peamiselt kahe viimase aasta loomingust ning tõestab, et peatselt 85aastaseks saav vanameister on endiselt tippvormis. Tema visioone ja labürinte võib vaadata kui esteetiliselt nauditavaid dekoratiivseid värvi- ja vormilahendusi, aga neid võib tõlgendada ka kui kunstniku vaimu- või hingeseisundeid, kummaliselt pinges valge (tühja) ruumi ning erksate (punaste, lillade, kollaste) pindade võitlusena.

•Kuni 6. I on rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees vaadata näitus “Kaljo Põllu graafikat Eesti Rahvusraamatukogu kogudest”. Väljas on graafikasarjade “Kodalased”, “Kalivägi” ja “Eesti maastikud” valik, kuid ka EKA suvistel ekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde tehtud joonistusi. Eksponeeritu on kunstniku kingitus raamatukogule. 

•Alates 4. I saab rahvusraamatukogu VII korruse humanitaarteaduste saalis  vaadata näitus “Soome kauneim raamat ja raamatuparemik 2004”. Soome raamatukunsti komitee valis 59. korda välja kauneimad raamatud. Hindamiseks saadeti sel aastal 55 kirjastusest 208 raamatut, paremikku valiti 24 raamatut 14 kirjastajalt. Kaaneümbrise võistlusel osales 28 raamatut, neist 5 sai auhinna.

•Kuni 7.  I on Draakoni galeriis väljas EKA avatud akadeemia tudengite Kaupo Looheina, Tõnu Lääne, Margit Maksingu, Inga Randla, Tiina Sauteri ja Monika Sorokina ühisnäitus “Pelle üksinda maailmas”. Näituse kuraator on Toomas Tõnissoo. Kõikidel piltidel on suur ebamugav formaat ning väljapanek toimib jazzbändi põhimõttel: pillimehed, igaüks oma instrumendiga, improviseerivad etteantud teemal, saalis helid ühinevad ja publik hoomab midagi, mis teeb pillimeestest puid sasiva tuule, lavalt paistab mets, mis toodab hapnikku.

•Kuni 12. I on kunstisalongis Allee Valdur Ohaka näitus “…aga kunst jääb”. Väljas on väikemaalid. Kunstniku lese Eetla Ohaka sõnul olid need vormimängud kunstnikule vajalikud hingetõmbepausid. Erksate värvilahendustega deformeeritud figuurides on sürrealismi, mõttekaaslust nii Matisse’i, Picasso kui sõbra Soosteriga. 

•Kuni 15. I on Y-galeriis väljas Naissaare fotod. Ekspeditsioone sellele saladuslikule saarele on teinud rahvusvaheline uurimisrühm Aacheni-Tartu fotogrupp, kuhu kuuluvad Michael Dohle, Meelis Lokk, Alar Madisson, Hans-Jürgen Serwe ja Malev Toom.

•1. XI – 15. XII  toimus eesti kunstnike Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Aleksander Tassa, Anton Starkopfi, muusik Rudolf Tassa ja kirjanik Friedebert Tuglase viibimisele Ahvenamaal pühendatud mälestusmärgi avalik konkurss. Kõigi esitatud töödega on võimalik tutvuda 11. – 15. I Adamson-Ericu muuseumis. Mälestusmärk avatakse Ahvenamaal Önningebys 9. VI koos Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike näitusega ning temaatilise konverentsiga Önningeby muuseumis.

Tähtajaks laekus 23 võistlustööd, millest rahvusvaheline žürii valis välja kolm auhinnaväärilist: I auhind läks võistlustööle “Pink”, autor Jüri Ojaver; II auhind võistlustööle “Mõte”, autorid Anu Põder ja Maarja Kask; III auhind võistlustööle “Sisu ja vorm”, autor Vergo Vernik. Konkursi korraldasid Eesti Kunstimuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Ahvenamaa Önningeby muuseum ja Eesti Kujurite Ühendus. Žüriisse kuulusid Kjell Ekström (Ahvenamaa Önningeby muuseumi direktor), Gunnar Westerholm (Ahvenamaa Önningeby muuseumi nõukogu esimees), Tapio Mäkeläinen (Tuglas-Seura kultuurisekretär), Ebe Nõmberg (Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektor), Mari-Liis Tammi (Eesti Kujurite Ühenduse esinaine), Hannes Starkopf (Eesti Kujurite Ühendus) ja Jaan Undusk (Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus).

•3. I avati Hämeenlinnas Eesti Instituudi organiseeritud Eesti tuntuima õhufotograafi Endel Grensmanni fotonäitus “Linnu-Eesti”. Väljas on  motodeltaplaanilt, kaugjuhitavalt õhupallilt, väikelennukilt kui ka majakatuselt tehtud vaated. Eesti Instituut on varem näidanud Grensmanni töid Rootsis, Belgias, Austrias, Šotimaal kui ka mitmel pool Soomes. 

EESTI KUNSTNIKE LIIT

•Eesti Kunstnike Liidu volikogu  kogunes 19. XII 2005 Ku-Ku klubis.  Kristel Ait tutvustas EKLi 2006. aasta eelarvet, mis pärast arutelu vastu võeti. EKLi tulubaasis on mõningaid muutusi seoses Pärnu mnt 154 tuumikrentniku AS Posteral pankrotiga. Rida sellest välja kasvanud firmasid on nüüdseks üle võtnud enamik rendilepinguid, siiski on EKLi saamata jäänud tulu 2005. aasta eest koos intressidega kokku ligi 700 000 krooni. 2006. aasta eelarve sihtotstarbeliseks finantseeringuteks eraldati 1 460 000 krooni, sellest graafikaateljee ülalpidamiseks 102 000 krooni, külalisateljeele 53 000, Muhu puhkebaasile 40 000, EKLi sotsiaalfondile 150 000, EKLi aastaraamatu väljaandmiseks 110 000, kunstnikufilmide tootmiseks 75 000. EKLi aastanäituseks 60 000, Hobusepea galerii aastatoetuseks 330 000, Tallinna Linnagalerii rendi maksmiseks Tallinna linnavalitsusele 90 000, nn presidendifondist jagatavateks toetusteks 50 000,  EKLi alaliitude projektirahaks 400 000. Toimus mõttevahetus Tallinna Linnagalerii teemadel. Leonhard Lapini meelest on piinlik, et Tallinna linn võtab üüri Linnagalerii näitusetegevuse eest: “Paradoksaalne on, et kunstnike liit maksab kinni Linnagalerii üüri, samas ei oma õigust otsustada sealsete näituste üle. Linnagalerii võiks kuuluda samasse ketti Hobusepea ja Draakoni galeriiga, olla kunstnike liidu kolmas galerii. Linnagalerii näituseplaani võiks kinnitada kunstnike liidu volikogu”. Volikogu tegi EKLi juhatusele ülesandeks alustada läbirääkimisi linnavalitsusega  Linnagalerii tuleviku üle. Katrin Pere algatas diskussiooni teemal, miks toimub doteeritud galeriides vaid üksikuid tarbekunstinäitusi. SA Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogu esimees Harry Liivrand selgitas, et aastaks 2006 oli Ku galeriile ja Linnagaleriile esitatud üldse väga vähe tarbekunsti näitusteprojekte:  “Kõik oleneb ikkagi teist endist, tarbekunstnikud. Tuleb rohkem pakkuda!” Seoses Marian Raisma lahkumisega SA Tallinna Kunstihoone nõukogust valiti uueks liikmeks Leonhard Lapin. Salajase hääletusega  valiti EKLi auliikmeteks Edgar Valter, Lea Walter, Jaan Klõšeiko, Lembit Sarapuu, Heinz Valk ja Helge Pihelga. Sellekohased tunnistused anti üle Tallinna Kunstihoones 22. XII toimunud  EKLi pidulikul aastavahetuse vastuvõtul.

 

FILM

 

• Eile kuulutati kinos Sõprus Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) aasta filmiks 2005 režissöör Jaak Kilmi telemängufilmi “Kohtumine tundmatuga”. Läinud aasta 1. jaanuaril ETVs ekraanile tulnud teos kujutab ajaloolises kõverpeeglis Eesti Televisooni legendaarseid isiksusi. Filmi on tootnud ETV, produtsendid Gerda Kordemets ja Andres Arro. Auhinnale kandideerisid veel dokumentaalfilm “Afganistani armid” (Amrion film, rež Ivar Heinmaa, prod Riina Sildos), dokfilm “Kuum külm sõda: Haukka grupp” (Ruut, rež René Vilbre, prod Kiur Aarma), telemängufilm “Libahundi needus” (ETV, rež Rainer Sarnet, prod Andres Arro ja Anneli Ahven) ja dokfilm “Mees animatsoonist” (Acuba film, rež Hardi Volmer, prod Arko Okk). EFÜ aasta filmiks nimetamisega kaasneb pronkskuju Neitsi Maali ja 10 000 krooni, see on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind, mis anti tänavu välja 13. korda.

 

• Eile kuulutati kinos Sõprus välja 2005. aasta Eesti parim filmiajakirjanik, kelleks valiti Andres Laasik. Ka teatrikriitikuna tunnustatud Laasik töötab pikemat aega Eesti Päevalehe kultuuritoimetuses, ta on korraldanud nii teatri- kui filmifestivale. Laasiku sulest ilmus möödunud aastal üle saja filmikirjutise.

 

•27. I – 4. II kestva maineka Clermont-Ferrand’i lühifilmide festivali võistlusprogrammis osaleb ka kaks Eesti filmi: lühimängufilm “Teine” (rež René Vilbre” ja nukufilm “Vennad karusüdamed” (rež Riho Unt). Clermont-Ferrand’i lühifilmide festival on üks Euroopa suurimaid ja olulisemaid lühifilmide festivale.  Seekord esitati 18. festivali valikkomisjonile 3630 lühifilmi, millest võistlema pääses 77. Eesti-Islandi ühistöös valminud tantsufilm “Teine” räägib armastusest ja valikutest olukorras, kus valikuvõimalus on piiratud. OÜ Nukufilmis valminud “Vendade karusüdamete” kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega, kes pärast kunstnikust ema kaotust satuvad Pariisi seiklema.

 

TEATER

 

•Möödunud aasta 20. XII kogunes Endla teatri rahvas Teatrikohvikusse, et anda pidulikult üle 2005. aasta kolleegipreemiad. Teatri direktor Ain Roost kiitis kõiki kolleege aasta jooksul tehtud tubli töö eest ning andis preemiad üle inimestele, kellele oma maja töötajad kõige rohkem “hääli” olid andnud. Parim naisnäitleja oli seega Lii Tedre, parim meesnäitleja Tambet Seling, parim lavastaja Tiit Palu, parim kunstnik Silver Vahtre, parim etendust teenindav töötaja rekvisiitor Annike Kiop, parim publikut teenindav töötaja reklaamitoimetaja Ilona Rääk.

 

•Aasta eelviimasel päeval kuulutas Eesti Draamateater teatrirahva ja külaliste silma all välja oma 2005. aasta Antsud ehk kolleegipreemiate laureaadid. Ettepanek preemiaid nii nimetada ja seeläbi Draamateatri suuri Antse ehk Ants Lauterit, Ants Eskolat, Ants Jõgit jt meenutada pärineb teatavasti Tõnu Kargult 1999. aastast. Preemiaid on kokku 9 ja jagunesid need nii: Käsu-Ants (parim lavastaja) – Ingomar Vihmar (Andrus Kiviräha “Adolf Rühka lühikese elu” lavastus). Ilu-Ants (parim kunstnik) – Ervin Õunapuu (Oskar Lutsu – Priit Pedajase “Kevade” ja Mart Kivastiku “Savonarola tuleriida”) lavakujundus. Suur Ants (naispeaosa) – Ülle Kaljuste Angela rolli eest lavastuses “Minu oivaline lahutus”, Suur Ants (meespeaosa) – Ain Lutsepp Kippsi rolli eest lavastuses “Naine mustas” ja Léoni kehastamise eest “Õmblejannades”. Naiskõrvalosa Väikese Antsu pälvis Elina Reinold rollide eest lavastustes “Juhus on pime”, “Adolf Rühka lühikene elu” ja “Õmblejannad”, meeskõrvalosa Väikese Antsu sai Taavi Teplenkov osade eest lavastustes “Othello”, “Adolf Rühka lühikene elu” ja “Minu oivaline lahutus”. Abi-Antsuks kuulutati teatri kirjandusala juhataja Ene Paaver, Asi-Antsu tiitli pälvis vanem-helioperaator Jaan Allikmaa.

 

•Vanemuise teatri draamanäitlejad tunnistasid möödunud aasta parimaks lavastuseks augustis Setumaal Obinitsas etendunud “Taarka”, mille lavastas teatri draamajuht Ain Mäeots. Kolleegid valisid aasta parimaks naispeaosatäitjaks Merle Jäägri, kes kehastas “Taarkas” nimitegelast. Parima meespeaosatäitja auhinna pälvis Indrek Taalmaa nimiosa eest Ervin Õunapuu lavastatud “Adolfis”. Samuti tõsteti esile Taalmaa kaalukaid rolle lavastustes “Tuletikke laenamas” ja “Sekstett à la carte”. Parima naiskõrvalosatäitja auhinna sai Karin Tammaru, parimaks meeskõrvalosatäitjaks tunnistati Tanel Jonas. Tammaru puhul tõsteti eeskätt esile tema rolle lastelavastuses “Lotte reis lõunamaale”, Jonase puhul osatäitmisi “Taarkas”.

 

MUUSIKA

 

Tormise “Kadrilaulud” Argentiinas

•Möödunud aasta lõpus on Loode-Argentiinas Saltas tegutsev laste- ja noortekoor Ars Nova (Coro de Niños y Jóvenes Ars Nova) kahel korral oma kavas esitanud Veljo Tormise “Eesti kalendrilaulude” “Kadrilaule”.

Üks kontsertidest toimus Buenos Airese ülikooli basiilikas Nuestra Señora de la Merced (kavas veel L. Adams, Bortnjanski, Guastavino, Ginastera, Mellnäs, Korte­kangas), teine Saltas San Alfonso kirikus pea sama kavaga. 1988. a kooriühingu Ars Nova juurde asutatud koori juhatab algusest peale Salta ülikooli professor Ana Beatriz Fernández de Briones.

Mõlemad kontserdid on tähelepanu leidnud Buenos Airese päevalehes La Nación nimekate kriitikute, helilooja René Vargas Vera ja Juan Carlos Montero poolt, viimane kontsert ka veebiajakirjas Mundo Clásico (9. XII). Palju rännanud ja tunnustatud koori repertuaaris on rohkelt euroopa, eriti soome muusikat (Sallinen, Kortekangas, Rautavaara, Panula), Tormiselt varem veel “Laulusild”, mis on ka plaadile lauldud. Kanadas oli möödunud suvel koor osaline Newfoundlandi Püha Johannese kiriku rahvusvahelisel kooriüritusel “Festival 500 – Sharing the Voices”, kus ka Tõnu Kaljuste oli täiskasvanute kooride projektijuht.

Priit Kuusk

 

•Ilmus kitarrist Ain Agana ja Tallinna Kammerorkestri, mida juhatab Toomas Vavilov, plaat.

Plaadil on kümme lugu: kolm on Ain Agana enda komponeeritud, teiste autoriteks Tõnis Mägi, Raul Sööt, Jaak Sooäär, Tauno Aints, Riho Sibul ja Valter Ojakäär. Lõpulooks on vaimulik rahvalaul “Nüüd on see päev ju lõppenud” Tõnu Kõrvitsa seades. Ülejäänud lugude arranžeerijateks on Raul Sööt, Jaak Jürisson ja Tauno Aints.

•12. – 27. I toimub eesti muusikaorganisatsioonide esinduslik koostööfestival “Mozart 250”.

Selle kontserdihooaja suursündmusi on Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäev, mida tähistatakse Viini muusikageeniuse teoste ettekannetega läbi aasta.

Mozarti hooaja kõrgpunkt saabub jaanuaris, kui eesti muusikaorganisatsioonid ja -kollektiivid korraldavad esindusliku koostööfestivali. Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kontsert, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Nukuteater, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Televisioon, Pärnu Linnaorkester, Rahvusooper Estonia, Tallinna Filharmoonia, Teater Vanemuine ja Viljandi Vanamuusika Festival toovad publiku ette mitmekülgseid kavu paljudelt interpreetidelt ning kollektiividelt. Ettekandele tulevad Mozarti vokaalsümfoonilised suurvormid, ooperid, sümfooniad ja kammermuusika.

Festivali “Mozart 250” patroon on Austria suursaadik Eestis Tema Ekstsellents dr. Jakub Forst-Battaglia.

Festivali kodulehte vaata www.Mozart250.ee

 

•Püha Miikaeli poistekoor osales 28. XII – 3. I Roomas ülemaailmsel festivalil Pueri Cantores. 2003. aastal võeti Püha Miikaeli Poistekoor erandkorras (ilma Eesti allorganisatsiooni olemasoluta) vastu ülemaailmse liturgilist muusikat laulvate lastekooride organisatsiooni Pueri Cantores liikmeks. Organisatsioon koondab tuhandeid vaimuliku muusika esitamisele pühendunud noori lauljaid ja korraldab regulaarseid festivale, kuhu sõidavad kokku koorid väga erinevatest riikidest. Lauldakse koos ühistel jumalateenistustel ja kontsertidel ning tutvustatakse oma maad ja muusikat. 2004 suvel võttis Miikaeli Poistekoor esmakordselt osa Pueri Cantorese ülemaailmsest kokkutulekust Kölnis (osales 173 koori 23-st riigist), kus pälviti palju tähelepanu ja kiidusõnu just Eesti vaimuliku rahvalaulu kõrgetasemelise esitamise eest, suure osa kontserdikavast moodustasid eesti vaimulike rahvalaulude seaded, mida on Püha Miikaeli poistekoor ka salvestanud kahele CD-le. 2005/2006. aastavahetusel toimus Roomas järjekordne Pueri Cantorese festival. Kokkutulnud tuhanded noored laulsid koos Vatikani Püha Peetruse katedraalis kokkutuleku ava- ja lõputseremoonial ja paavst Benedictus XVI missal. Püha Miikaeli poistekoor esines veel 29. XII koos Kölni Katedraali Poistekooriga S. Matteo Apostolo ed Evangelista katedraalis.