Aasta Eesti Noorte Teaduste Akadeemiat

ENTA soovib esindada kõikide (ka hingelt) noorte teadlaste muresid, nende eest seista ja nende hääle kuuldavaks teha.

LEA LARIN

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) 29 asutajaliiget mäletavad eelmise aasta maikuu lõppu hästi. Oli selline jahe hall päev, natuke isegi vihmane. Eesti Teaduste Akadeemia majas Toompeal toimus Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik asutamine. Hommikul oli sellele eelnenud koosolek, mille käigus võeti vastu põhikiri ning valiti juhatus. Viieliikmelisse juhatusse valiti Els Heinsalu (president), Heisi Kurig (asepresident), Gert Preegel (peasekretär), Innar Liiv (arendusjuht) ja Andra Siibak (kommunikatsioonijuht).

Põhikirja sai üles tähendatud, et ENTA on iseseisev noorteadlaste teemadele keskendunud MTÜ. Eesmärgiks on olla noorte teadlaste häälekandja ühiskonnas ning esindada noorte teadlaste huve, panustades teaduse ja ühiskonna arengusse ning selgitada ja suurendada teaduse rolli ühiskonnas.

Avakõnes rõhutasite vajadust, soovi ning valmidust koostööks.

ENTA ridadesse kuulub väga erinevate valdkondade esindajaid füüsikutest muusikateadlasteni, nii loodusteaduste kui ka humanitaarteaduste ja kaunite kunstide valdkondade esindajaid. Meid ühendab huvi teadus- ja hariduselu ning ühiskonna ees seisvatele probleemidele lahenduste leidmise vastu. Üks lihtsamaid viise noorteadlaste mõtete ja ühiste seisukohtade tutvustamiseks avalikkusele on artiklid-sõnavõtud trüki- ja elektroonilises meedias. ENTA on avaldanud ühistööna valminud artikleid, mis kõik on leitavad ENTA veebilehelt.*

Esimese tegutsemisaasta jooksul on ENTA liikmetelt ilmunud kümmekond ühisartiklit, millega oleme juhtinud tähelepanu doktorantide olukorrale ja teadlaskarjäärile. Igapäevasemate küsimuste hulgast oleme pööranud tähelepanu teaduslikult tõestatud teabe tähtsusele seoses vaktsineerimise vähenemisega. Samuti on ENTA avaldanud mõtteid teaduse osast hariduses, teadlaste koostööst ettevõtetega, keskkonnateemadest (elektri tootmine põlevkivist) ja teaduse rahastamisest.

Miks olete valinud ühistööna valminud artiklid peamiseks kommunikatsiooniviisiks?

Komme sõna võtta ja ühiselt arvamust avaldada tekkis Eesti Noorte Teaduste Akadeemial kuidagi iseenesest ja juba päris alguses. Seda on ka kritiseeritud ning mõningate arvamusartiklite puhul on kõlanud küsimus, et kelle mõtted need ikkagi on. – Mis tähtsust sel on, kelle mõtted need täpselt on? Kas see teadmine muudab midagi? Muudab mõtte sõltuvalt autorist paremaks või halvemaks? Kui mõttest olulisemaks saab selle autor, siis on midagi valesti. Meie põhimõte on, et mitu pead on ikka mitu pead ning nii saab iga teema põhjalikult läbi arutatud. Sealjuures on meil kokkulepe, et kui vähemalt üks liige on mingile seisukohale vastu, siis seda me ühise arvamusena ei avalda.

Võib muidugi öelda, et mis neist artiklitest ikka kirjutada, maailm sellest ju ei muutu. Ent meie arvates on vaja probleemid sõnastada, teemad arutusele võtta ning oma ideed või lahendused välja pakkuda. Meie kogemus näitab, et ENTA sõnavõtud pole tähelepanuta jäänud ning tänu neile on toimunud osalistega kohtumisi ja arutelusid, et tegelikke samme astuda. Näiteks oleme jõudnud koostööni ülikoolide juhtkondade, ministeeriumide, SAga Archimedes ja Eesti Teadusagentuuriga. Tihedat koostööd teeme loomulikult Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga.

Ent mida veel peale artiklite kirjutamise olete ENTA liikmetena üheskoos teinud?

Ega täielikku ülevaadet siin ilmselt ei suudagi anda, sest möödunu üle arvepidamine ei ole meie eesmärk, pigem vaatame ikka ettepoole.

Oleme osalenud mitmesugustel üritustel. ENTA liikmed aitasid 2017. aastal korraldada teaduse ja riigijuhtimise ühisosa suurendamisele keskendatud konverentsi „Teadus kui Eesti arengumootor IV“ ning ENTA on kaasatud ka järgmise ettevalmistamisse.

Gert Preegel rääkis jätkuseminaril Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (Joint Research Centre, JRC) Itaalias Ispras asuva teaduslinnaku külastusel kogetust noorteadlase vaatenurgast nähtuna. Hannes Tõnisson hindas konkursi „Teadus 3 minutiga” žürii koosseisus finalistide esinemist, ENTA liikmed on osalenud ka õpilaste teadustööde riikliku konkursi komisjonides. ENTA ja teadusajakirjanike seltsi liikmete kohtumisel olid arutelu keskmes teadlaste ja ajakirjanike suhted. Els Heinsalu osales Euroopa Parlamendis toimunud JRC juhtalgatuse „Teadus kohtub parlamendiga“ („Science Meets Parliaments“) iga-aastasel foorumil, kus ta oli üks kolmest esinejast sektsioonis „Young Scientists Challenge MEPs“. ENTA suur soov on, et midagi sellesarnast, ent veelgi paremini korraldatuna, võiks toimuda ka Eestis ja et tulevikus oleks igal riigikogu liikmel üks teadlasest partner.

Leho Tedersoo esines teadusfoorumil „teadusEST 2017“ ettekandega „Teaduse populariseerimine ja probleemid Eesti teaduses noorteadlaste pilgu läbi“. Seal õhku lastud kriitikanooled kutsusid esile viljaka dialoogi SAga Archimedes.

Sel aastal oleme koostöös välismaa noorte teadlaste ja teaduste akadeemiaga korraldanud noorteadlaste konverentsi, mille teemaks oli „XXI sajandi suurimad väljakutsed“, osalesime „Eesti mõtteloo“ konverentsi ning teadusajakirjanike seltsi konverentsi „Keel ja teadus“ korraldamises, mitu sealset esinejat on ENTA liikmed. ENTA oli ka üks Tallinnas toimunud teadusmarsi korraldajaid. Selle ürituse eesmärk oli juhtida kõigi tähelepanu teaduse ja teaduspõhise mõtlemise vajalikkusele, aga ka Eesti teadlaste kriitilisele olukorrale, mis on tingitud teaduse ebapiisavast rahastamisest. Seoses sellega esitas ENTA ka valitsusele ja riigikogule pöördumise, kus kutsusime üles pidama kinni juba ammuilma antud lubadusest tõsta teaduse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest 1%-ni SKTst. Nüüdseks on toimunud kohtumine teadusmarsi organiseerijate ja riigikogu kultuurikomisjoni vahel. Mitu meie liiget on käinud kõnelemas nii ENTAst kui ka oma teadustööst „Kukkuva õuna“ ja „Labori“ raadiosaadetes.

Mis ootab ees?

ENTA liikmed osalevad augustis toimuval arvamusfestivalil nii korraldajate kui ka esinejatena: Andra Siibak koordineerib teemat „Mis keeles teadlased räägivad?“ ja Heisi Kurig teemat „Kas soo­kvoodid on koledad sookollid? – arutelu teadusmaastiku näitel“. Kaasatud oleme ka arutelude „Mis oleks, kui realiseeriks oma teadlaskarjääri Eestis?“ ja „Teaduspoliitika 2019: väitlus enne tormi“ ettevalmistamisse.

Tuleval talvel plaanime ENTAsse valida uusi tegevliikmeid, sest paar kohta on vabad ning kuna liikmesus lõpeb 41. eluaasta täitumisel, siis tuleb paari aasta jooksul neid vabu kohti juurdegi.

Loodame, et ENTA asutajaliikmed kujundavad ENTAst organisatsiooni, mis jääb kestma ning kuhu kuulumine on kõigi akadeemiliselt võimekate ja ühiskondlikult aktiivsete noorteadlaste soov. Kindlasti soovime aga, et ENTA esindaks kõikide (ka hingelt) noorte teadlaste muresid ning seisaks nende eest ja teeks nende hääle kuuldavaks. Selleks olge julged suhtlema.

* http://www.akadeemia.ee/et/enta

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht