Edukas talendipoliitika kui vahend üldise heaolu kasvuks

Paul Evans: „Eesti ning teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul näeme palju talendikadu, kus kesktaseme oskustöölised, nagu elektrikud, lähevad jõukamatesse naaberriikidesse, kus neil on suurem sissetulek.“

AVE LAUREN

Nõudlus haritud tööjõu järele kasvab kogu maailmas ning riigid konkureerivad parimale oskustööjõule, reformides rändesüsteeme, et soodustada talentide sisserännet. Näib, et Euroopa Liidu riigid on seda võistlust kaotamas teiste maailmajagude riikidele nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, kuid ka Hiinale ja Singapurile. Talendirände ja -poliitika teemadel püüti lahendusi leida ka septembri lõpus Euroopa rändevõrgustiku (European Migration Network, EMN) korraldatud Eesti eesistumise rändekonverentsil, „Euroopa Liit ja üleilmne talendijaht“,1 mis tõi kokku nii poliitikakujundajaid kui ka erasektori esindajaid.

Üritusel esines ka maineka ärikooli INSEAD2 professor ja üleilmse talendikonkurentsi indeksi3 üks koostajaid Paul Evans. Ta on teinud koostööd sadade suurettevõtete ja valitsustega üle maailma nende talendiatraktiivsuse suurendamiseks, sealhulgas Skandinaavia riikide valitsustega. Sel korral jagas ta mõtteid, kuidas kujundada edukat talendipoliitikat, ka Eesti kolleegidega.

Üha enam räägitakse nii Euroopa kui ka teiste maailmajagude riikide ja linnade vajadusest pöörata tähelepanu oma talendiatraktiivsuse suurendamisele. Miks on see ühtäkki nii populaarne teema?

Tegemist pole iseenesest uue teemaga. Erasektor on inimkapitali kvaliteedile, kvantiteedile ja kättesaadavusele pööranud tähelepanu juba kümnendeid. Oluline erinevus varasema tööstusajastu ja praeguse innovatsiooniajastu vahel on see, et üha enam ettevõtteid vajab ärieduks peale töökäte ka ajusid. Vajadus ajude järele on aina kiiremini kasvanud, mistõttu on talentide püüdmise võime nii aktuaalne. Mida rohkem on innovatsiooniettevõtteid, seda rohkem vajame võimekaid ja loovaid töötajaid. Riigid ja ettevõtted on hakanud tegema koostööd, et paremini kasvatada ja kaasata eksperte ja loovtöötajaid ehk talente. Mõni riik on seda teinud juba aastaid, teine alles alustab.

INSEADi teadlased on püüdnud mõõta talendiatraktiivsust ning 2017. aasta alguses avaldasite neljandat korda ülemaailmse talendikonkurentsi indeksi. Mida see endast kujutab?

Ülemaailmne talendikonkurentsi indeks (GTCI) põhineb küllaltki lihtsal mudelil, mis koosneb sisenditest ja väljunditest. Sisendi pool toetub neljale sambale: talentide võimaldamine, kaasamine, kasvatamine ja hoidmine. Võimaldamise all analüüsime parameetreid, mis on seotud regulatsioonide, turuolukorra ja tööturuga. Kaasamise all mõtleme eelkõige atraktiivsust, riigi võimet kaasata ja rakendada inimkapitali. Selle kategooria all vaatleme välismaiseid ja riigisiseseid talente eraldi. Riigi tasemel tähendab see eelkõige vähemuste, sh naiste, laialdast ja võrdset kaasamist tööturul. Kasvatamise mõõdikud annavad ülevaate riigi talendibaasi kasvatamise võimekusest eelkõige hariduse kaudu ning hoidmise alla on koondatud elukvaliteedi näitajad. Mudeli väljundiks on aga kaht laadi oskused: esiteks tehnilised või kutseoskused ning teiseks oskused, mida me kutsume globaalseteks teadmisteks. Selleks et veenduda oma mudeli kvaliteedis, teeme koostööd Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskusega (Joint Research Centre, JRC), kes igal aastal auditeerib mudelit, kontrollib andmestiku kvaliteeti ja korrektsust.

Paul Evans: „Loovus ja innovaatilisus on omandatavad oskused, mitte sünnipärased isikuomadused, nagu varem arvati.“

Erakogu

Kes on talent?

Algusest peale oli meie silmis ainuõige vaadelda talenditaset oskuste ja teadmiste kaudu. Meil on olnud palju vaidlusi, milliseid oskusi ja teadmisi kajastada, kuidas neid mõõta. Lõpuks otsustasime, et laias laastus käsitleme kaht tüüpi talente.

Esiteks eksperdid, kelle anne seisneb spetsialiseeritud eksperditeadmistes ja oskustes. Siia alla kuuluvad oskustöölised, nt elektrikud ja keevitajad, kuid ka raamatupidajad, insenerid, arstid, juristid ja teised kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid. Eksperdid ei ole üldjoontes loovtöötajad ega tegele innovatsiooniga – nad ei nuputa uusi lahendusi, vaid hoiavad süsteemi üleval. Riigid vajavad eksperte, et majandus toimiks.

Teine talendirühm on innovaatorid. Neid on palju raskem kirjeldada või seostada mingi konkreetse valdkonnaga, kuid nende anne seisneb info sünteesimise võimes, nad arendavad midagi uut. Kõige lihtsam on siia alla lahterdada leiutajad ja ettevõtjaid, eriti iduettevõtluses. Kui eksperdid hoiavad süsteemi üleval, siis innovaatorid arendavad ja tõhustavad süsteeme – tänu nendele majandus areneb. Riigid vajavad mõlemat tüüpi inimesi.

Kui eksperte kasvatatakse haridussüsteemis, siis kuidas kasvatatakse innovaatoreid?

See on väga hea, aga ka keeruline küsimus. Innovaatorid on väga haruldased – paljud haritud inimesed arvavad, et nad on loovad ja innovaatilised, kuid tegelikult püüavad nad taasluua süsteemi ilma seda muutmata. Minu seisukoht on, et loovus ja innovaatilisus on omandatavad oskused, mitte sünnipärased isikuomadused, nagu varem arvati.

Nende omandamisel on näiteks rändel tohutu mõju! Uuringud näitavad, et inimesed, kes on elanud pikka aega väljaspool sünniriiki, on palju loovamad kui isikud, kes on olnud paiksed või elanud välismaal lühikest aega – kuni kaks aastat.4 Seda on uuritud näiteks loovustestidega. Kui vaadata üldisi tulemusi, siis paiksetel test ebaõnnestub, pikka aega välismaal elanud isikud aga suudavad ülesanded lahendada. Neid teste on korratud USAs, Euroopas ja Aasias ning tulemused on järjekindlalt ühesugused. Pikaajalise rände tulemusena muutub midagi inimese ajus, mille tulemusena on nad loovamad, innovaatilisemad ja üldjuhul on ka koostöös edukamad.

Kuidas on ülemaailmse talendikonkurentsi indeksi järgi inimkapitali olukord Eestis?

Eesti asub 2017. aasta indeksi järgi 118 riigi hulgas 20. kohal. Veelgi enam, kui vaadata mudeli väljundeid, siis globaalsete teadmiste pagasi poolest olete maailmas Singapuri, Suurbritannia ja USA järel 4. kohal. Eesti lähiajalugu ja geograafilist asukohta arvesse võttes on see suurepärane tulemus!

Ometi ei tähenda see, et teil ei esine talendipuudust. Meie andmed näitavad, et Eestis ei ole niivõrd puudust innovaatoritest, sest Eestis on väga-väga kõrged ettevõtlusnäitajad, vaid teil ei ole küllaldaselt eksperte. Teisisõnu, Eesti majandus kasvab ja areneb, kuid teil ei ole piisavalt inimesi, kes tagaksid süsteemi toimimise ja jätkusuutlikkuse. Eesti talendipoliitika peaks keskenduma eelkõige eksperdibaasi ülesehitamisele.

Mida peaksime tegema, et oma eksperdibaas üles ehitada?

Nagu mainisin, on hea uudis see, et eksperte on haridussüsteemis lihtsam kasvatada kui innovaatoreid. Halb uudis on aga see, et väikeriikidel on üldjoontes raskusi kõikide vajalike ekspertide kasvatamisega – vajadus teatud erialade järele on nii väike, et koolitamine ei tasu ära. Veelgi enam, Eesti ning teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul näeme ka palju talendikadu, kus kesktaseme oskustöölised, nagu elektrikud, lähevad jõukamatesse naaberriikidesse, kus neil on suurem sissetulek.

Kuigi poliitiliselt oleks kindlasti populaarne valitsuse lubadus viia heaolu konkurentsivõimeliseks näiteks Soome või Rootsiga, siis pole see reaalne ega lahenda väikeriikide haridusprobleeme. Selle asemel peab Eesti ekspertide leidmiseks vaatama välismaale.

See viib aga küsimuseni, et kuidas meelitada väliseksperte Eestisse.

Talendipoliitika kujundamiseks tuleb hinnata olukorda riigis, otsustada, milliseid talente on vaja ning seejärel töötada välja realistlik väärtuspakkumine potentsiaalsetele sisserändajatele, s.t mida neil on võimalik saavutada, kui nad tulevad Eestisse.

Riikide atraktiivsus välistalentidele on tugevas seoses nende avatusega. Kõige suurema ja kvaliteetsema talendibaasiga riigid maailmas on meie indeksi kohaselt ka väga kõrgete avatuse näitajatega. Seetõttu alustaksin sellest, et hindan esmajoones Eesti ühiskonna avatust ja talentide kaasamise võimet. Kas kõik ühiskonnakihid on tööturule võrdselt kaasatud ning kuidas suhtutakse immigrantidesse?

Eesti puhul valmistavadki mulle muret ühe uuringu vastused, mida me oma mudelis kasutame, ja nende järgi ei ole immigrantidel Eestis hea elada. Kui aus olla, siis Eesti näitajad on ühed maailma madalamad, mistõttu tuleb teil tõsiselt analüüsida, millest see tuleneb ja kuidas olukorda parandada.

Pärast analüüse saab teha täpsema väärtuspakkumise. Eri regioonid on atraktiivsed eri tüüpi talentidele. Skandinaavia riigid rõhuvad töö ja eraelu tasakaalule, mis on atraktiivne perekondadele; samal ajal rõhutab USA võimalust saavutada edu ja rahvusvahelist mõju, mis näiteks Kopenhaagenis oleks mõeldamatu. Üldjuhul teevad eksperdid sama tööd igal pool, kuid inimene on õnnelikum, kui ta saab seda teha oma tingimustel ning inimesed soovivad saavutada elus erinevaid asju.

Kui ma oletan kättesaadava info põhjal, siis näen Eestil potentsiaali meelitada eelkõige noori ambitsioonikaid eksperte, kes tahavad kiirkorras karjääriredelil areneda, aga plaanivad lahkuda kahe-kolme aasta jooksul. Muidugi eeldab see, et sektorid, kuhu tuuakse väliseksperte, on avatud ja võimaldavad välistalentidel kiiresti areneda. Samuti soovitan kasutada seda perioodi riigisisese ekspertiisi väljaarendamiseks ja välissidemete loomiseks, et soodustada teadmissiiret ka siis, kui isik lahkub.

Kõrgelt kvalifitseeritud talendid, eriti immigrandid, koonduvad üldjoontes linnadesse. Kas talendiatraktiivsuse küsimusega tuleks tegelda riigi tasemel või peaksime keskenduma linnadele?

See on väga õige märkus ning oma töös püüame samuti võtta üha enam arvesse linnu. Sel aastal tutvustasime peale riikide indeksi ka uut linnade talendikonkurentsi indeksit (GCTCI5), mille esineliku moodustavad Kopenhaagen, Zürich, Helsingi ja San Francisco. Mudel, mida me kasutame, on üldjoontes sama. Sisendite ja väljundite kategooriad on samad, kuid andmestikud ja parameetrid, mida kasutame, on erinevad. Teatud erinevusi on ka rõhuasetuses, näiteks linnade tasemel on palju olulisem kajastada elukvaliteedi näitajaid.

Linnade globaalne tähtsus on viimase saja aasta jooksul iga kümnendiga kasvanud. Mu kolleegid on veendunud, et mõneti liigume tagasi linnriikide juurde, arvatavasti näeme midagi Singapuri-laadset. Majandustegevus on koondunud linnadesse ning neil on üha rohkem poliitilist mõjuvõimu. Tavaliselt on linnad mitmekesisemad, ka avatumad ja see tõmbab ligi. Samuti on linnu lihtsam turustada välistalentidele, sest neile pakutakse konkreetsemalt ega anta abstraktseid lubadusi.

Kindlasti ei ole talendipoliitikat saatnud ainult õnnestumised. Millite õppetundidega peaksid riigid ja linnad arvestama, et kujundada võimalikult tõhusaid strateegiaid ja vähendada negatiivseid mõjusid?

Väga oluline on nende strateegiate raames pöörata tähelepanu ebavõrdsuse vähendamisele ning laialdasele kaasamisele. Tuleb meeles pidada, miks me nende küsimustega tegeleme. Talendipoliitika tegeleb inimkapitali kättesaadavusega, mis tagaks majanduse toimimise ja soodustaks majanduskasvu. Talentide meelitamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend üldise heaolu suurendamiseks. Jah, majandus kasvab, aga kas on tagatud, et kogu ühiskond saab maitsta selle kasvu vilju? Paljud poliitikud unustavad selle eesmärgi!

See on aga eriti oluline küsimus praeguses olukorras. Innovatsioonimajandus ja tehnoloogiline revolutsioon on sellises faasis, kus sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ja ühiskondlikud lõhed süvenevad väga kiiresti ning majanduse arengust saab täit kasu aina väiksem ja väiksem hulk inimesi. See viibki kriisideni nagu Brexit Suurbritannias või Trumpi valimine USAs, mis on lose-lose-olukord kõikidele osalistele. Seepärast peab talendipoliitika kõrval tegelema ka ebavõrdsuse maandamise ja laialdase kaasamisega.

1 Vt lisaks http://emn.ee

2 Institut Européen d’Administration des Affaires, Euroopa Ärijuhtimise Instituut.

3 Global Talent Competitiveness Index.

4 A.K. Leung, W.W. Maddux, A.D. Galinsky, and C. Chiu, Multicultural Experience Enhances Creativity: The When and How. American Psychologist, 2008, 63(3): 169–181.

5 Global Cities Talent Competitiveness Index.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht