Euroopa ühtne patendikaitse

Patentidest on saanud strateegiline relv, patendiõiguste kehtestamine on tähtis vahend tehnoloogilises konkurentsis.

ANTS KUKRUS

Intellektuaalomand on spetsiifiline, kuid ühiskonna arengu seisukohalt prioriteetne valdkond, interneti- ja teadmispõhise majanduse alus. Intellektuaalomandi õiguskaitse on üks teaduse ja tehnika edu tagamise juriidilisi vahendeid ning ettevõtluse võtmeks. Intellektile toetuvas majanduses tegutsevad ettevõtjad ja firmad on hakanud aru saama, et nende edukus ei sõltu ainult investeeringutest materiaalsesse põhivarasse, vaid üha määravam on raha paigutamine immateriaalsesse põhivarasse (patentidesse, litsentsidesse, kaubamärkidesse, tööstusdisainilahendustesse jne). Microsofti asutaja Bill Gates on märkinud: „Intellektuaalomand on tulevikutoodete motivatsioonisüsteem.“1

Näiteks peavad ameeriklased Teise maailmasõja kõige väärtuslikumaks sõjasaagiks tuhandeid nende kätte langenud Saksa patente. Praegu on USA innovatsioonimootoriks paljudel teadus- ja tehnikaaladel. Patentidest on saanud strateegiline relv ja patendiõiguste kehtestamine on tähtis vahend tehnoloogilises konkurentsis. Seda eriti infoühiskonnas, kus võtmesõnadeks on globaliseerumine, digitaliseerimine, teadmustooted ehk infokaubad, nano- ning biotehnoloogia, materjaliteadus ja digitaalne ühisturg. Samuti võimaldab patendisüsteem laiendada teabevahetust uurimisrühmade vahel ja aitab ära hoida uurimistööde dubleerimist.

Sageli võib ajakirjandusest lugeda, et mingi firma patentis kaubamärgi. Kaubamärki saab ikkagi ainult registreerida vastava riigi valitsusasutuses. (Eestis saab kaubamärke registreerida Eesti Patendiametis.)

Viimasel ajal on Sirbi veergudel ilmunud artikleid2 intellektuaalomandi kaitsest. See on igati tervitatav ja vajalik, kuna meedias lokkab vastavate terminite diletantlik kasutamine, sest seda valdkonda ei tunta. Näiteks kirjutatakse artiklis: „Kui on tehtud mingi avastus ja võetud selle peale patent …“ (Sirp, 19. V 2017). Teatavasti avastustele patente ei anta (enamiku riikide patendiseadustes on antud näidisloetelu, milliseid objekte ei saa kaitsta kui leiutisi). Leiutise objektiks võivad olla tehnilised lahendused (seadmed, meetodid, ained) ja neid saab patentida.

James Puckle’i kuulipilduja aastast 1718 oli üks esimesi leiutisi, mille puhul nõuti patendi saamiseks tehnilist kirjeldust.

Wikimedia Commons

Intellektuaalomand ja selle kaitse

Intellektuaalomandi kaitsega seotud regulatsiooni üks põhiaspekte on küsimus autori ja avalikkuse huvide tasakaalustatusest infoühiskonnas, kus liiga suurte eriõiguste andmine võib kaasa tuua infomonopolide tekke ning üldise arengu pidurdamise. Intellektuaalomandi kaitset sätestavate seaduste eesmärk on anda loojatele moraalsed ja varalised õigused, edendada loovust ja teavitada avalikkust tulemustest.

Laias laastus võib märkida, et intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele. Intellektuaalomandil on kolm liiki. Esiteks autoriõigus (copyright) kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele, teiseks autoriõigusega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights). Siia kuuluvad teose esitaja, helisalvestise (fonogrammi) tootja, ringhäälinguorganisatsiooni, andmebaasi tegija ja filmi esmasalvestise tootja õigused. Ja kolmandana tööstusomand (industrial property), mille alla kuuluvad kaubamärk, patentne leiutis, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, geograafiline tähis, mikrolülituse topoloogia, ärisaladus, ärinimi, kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, uus taimesort ja loomatõug, tarkvara, domeeninimed jne.

Intellektuaalomand ei ole mingi soodustus või luba, mida riik annab, vaid on eraomand, mida riik tunnustab. Tulenevalt eraõiguslikust iseloomust kohustub riik looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes vaid avalikes huvides (näiteks karistusõiguslikud ja tollimeetmed), samuti esineb ta õiguse kehtestajana oma territooriumil (kaitse tähtaeg, menetluskord).

Eesti patendisüsteem

Siinkohal keskendutakse tööstusomandi õiguskaitse probleemistikule, kuna Eestis on seatud eesmärgiks innovatsiooni, majanduskasvu ja teadmispõhise majanduse edendamine. Teadmispõhise majanduse üheks tunnuseks on see, et väärtust luuakse intellektuaalomandi kommertsialiseerimise kaudu.

Eestis on loodud õiguslik raamistik tööstusomandi õiguskaitse rakendamiseks ja toimimiseks. Taasiseseisvunud Eestis võeti vastu kaubamärgiseadus (1992), patendiseadus (1994), kasuliku mudeli seadus (1994), tööstusdisaini kaitse seadus (1997), mikrolülituse topoloogia kaitse seadus (1998), geograafilise tähise kaitse seadus (1999) ja patendivoliniku seadus (2001). Lisaks on Eesti Vabariik ühinenud valdava osa tööstusomandialaste mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega ja võtnud üle asjakohased ELi direktiivid.

Tugev riigisisene patendikaitse, osalemine Euroopa ja rahvusvahelises patendisüsteemis ning efektiivne kasuliku mudeli õiguskaitsesüsteem rahuldab taotlejate kõikide gruppide vajadusi (suurriikide korporatsioonid, VKEd,3 füüsilised isikud). Suurettevõtete kõrval on patenditaotluste esitamises viimase paarikümne aasta jooksul hüppeliselt kasvanud idufirmade (start-up), kõrvalettevõtete (spinn-off) ja väikeettevõtete osa, kuna tänu infotehnoloogia arengule on ka nendele võrdselt suurfirmadega teaduslik-tehniline info kättesaadav.

Seega koosneb patendisüsteem riigisisesest, Euroopa ja rahvusvahelisest patendisüsteemist, mis tuleneb nii Eesti kuulumisest Euroopa Liitu kui ka praktilistest vajadustest. See võimaldab õiguskaitse taotlejale oma leiutisele paindlikult valida sobiv kaitse vorm, mis on eriti vajalik väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) seisukohalt.

Vähe patenditaotlusi

Aastani 2002 (Eesti ühinemisel Euroopa patendikonventsiooniga) kasvas märgatavalt riigisiseste patenditaotluste arv, kusjuures välisriikide patenditaotlejate osakaal oli ca 98,5%. Praegu taotlevad riigisisest patenti valdavalt Eesti isikud (äriühingud, ülikoolid, riiklikud uurimisasutused ja suhteliselt vähe füüsilised isikud).

Euroopa patente taotletakse põhiliselt meditsiinitehnoloogias, digikommunikatsioonis, arvutitehnoloogias, elektrimasinaehituses ja transpordis. Firmadest on kõige aktiivsemad patenditaotlejad Philips, Huawei, Samsung, LG ja United Technologies.

Nagu arvud näitavad, on Eesti isikute riigisiseste ja rahvusvaheliste õiguskaitsetaotluste arv väga väike ning need patendivolinikud, kes suudavad patenditaotlusi asjatundlikult koostada, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Siit tulenevalt on leiutiste kaitse alal vaja tõhustada patendivolinike kvalifikatsiooninõudeid. Kuna leiutiste puhul on tegemist tehniliste lahendustega, siis patendivolinikel peab olema tehniline kõrgharidus või loodusteadustes (erandjuhul võib arvesse võtta tehnilisel rakenduskõrgharidusel põhinevat pikaajalist inseneripraktikat). Praegu ei ole Eestis osal tehnilise hariduseta patendivolinikest, kes on vanemuse alusel saanud Euroopa patendivoliniku kutse, piisavalt tööks vajalikke tehnilisi teadmisi. Kui autoriõiguse alal saab juristiharidusega spetsialist hakkama, siis patendivaldkonnas kindlasti mitte. Need probleemid kerkivad üles nii kohtunike, patendiameti ekspertide kui ka muude sellealaste asjatundjate puhul (ministeeriumides, firmades jm).

Eesti Patendiameti praktika taotluste menetluse ja konsultatsiooniks pöördumiste põhjal näitab avalikkuse äärmiselt vähest teadlikkust tööstusomandi õiguskaitse vajalikkusest ning eesmärkidest nii Eestis kui ka välisriikides. Siit ka taotluste koostamise halb kvaliteet. Eeskätt on vaja suurendada ettevõtete patendikaitsealast teadlikkust, samuti ka oma tehniliste lahenduste vähemalt riigisisest patentimist või kaitset kasuliku mudelina.

Tänapäeval ei saa kõrgtehnoloogilist ettevõtlust arendada ilma intellektuaalomandi tõhusa kaitseta. Üks edukamaid biotehnoloogia ettevõtjaid akadeemik Mart Ustav plaanib luua Icosagenist ravimiarendusfirma (hiljem ravimite tootmisfirma), mis oleks võrdne ja konkurentsivõimeline kõigi suurte ravimifirmadega (vt Sirp 19. V). Akadeemik Mart Ustav rõhutab, et kui patente ei ole, ei teki ka mitte mingisugust eeldust äritegemiseks.

Kaks Eesti suuremat ülikooli Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool saavad vähe patente.4 Põhiline aur läheb artiklite publitseerimisele ja bibliomeetria fetišeerimisele. Ülikoolidel puudub oma intellektuaalomandi kaitse strateegia. Paljudes ülikoolides, nt Rootsis, on õppejõud ja teadustöötajad intellektuaalomandi varaliste õiguste omanikud, mis tunduvalt suurendab motivatsiooni oma teadustulemuste patentimiseks ja kommertsialiseerimiseks. Teatavasti annavad teadustööde tulemuste uudsusest ja originaalsusest tunnistust nendele saadud patendid ning müüdud litsentsid. Kindlasti on otstarbekas käivitada intellektuaalomandi õiguse kursus TTÜ insenerierialade õppekavades rõhuga tööstusomandi kaitsele. Juba Tallinna Tehnikumi 1918/19. aasta õppekavades oli õppeaine „Patentide seadus“. Alates 1982. aastast oli kohustuslik õppeaine „Patendinduse alused“ Tallinna polütehnilises instituudis kõikide erialade õppeplaanides, Tartu riiklikus ülikoolis ja Tallinna pedagoogilises instituudis diferentseeritult. Seoses üleminekuga bakalaureuseõppele õppeaine likvideeriti. Kuid probleem on aktuaalne üleminekul teadmis- ja innovatsioonipõhisele majandusele, samal ajal kui kasvab küberkuritegevus.

Veneetsia senati 1474. aastal välja antud patendistatuut on üks maailma vanimaid patendisüsteeme.

Wikimedia Commons

Euroopa ühtne patent

Seoses maailma majanduse globaliseerumisega rahvusvahelistub ka tööstusomandi õiguskaitsesüsteem. Ühtse patendi (unitary patent) kehtestamise eesmärk on eeskätt patendikaitse maksumuse vähendamine kogu Euroopa Liidu ühtse turu huvides, et see oleks ka VKEdele kättesaadav.

Ühtne patendikaitse süsteem annab taotlejale klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. See süsteem on odavam, kuna praegu peab taotleja tasuma selle järgi, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Ühtse patendi pikenduslõivude tase on väga atraktiivne ja ärisõbralik. Nagu praktika on näidanud, on Euroopa patentide eeldatav eluiga kehtivuse esimesed kümme aastat ja selle eest tuleb tasuda pikenduslõivu vähem kui 5000 eurot. Uus süsteem võimaldab ühe taotlusega saada oma leiutisele patendikaitse nii, et sellel on kõigis osalevates liikmesriikides ühetaoline kaitse ja toime.

Ühtne patendikaitse süsteem soodustab teaduse ja tehnoloogia arengut ning edendab siseturu toimimist, kuna muudab juurdepääsu patendisüsteemile odavamaks, lihtsamaks ja õiguskindlamaks. Ühtse toimega Euroopa patendi süsteemiga on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Hispaania ja Horvaatia. Eesti ratifitseeris ühtse patendi süsteemi rakendamise seaduse 14. juunil 2017. Ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides, sealhulgas Eestis, ja seepärast suureneb tuntavalt Eestis kehtivate patentide hulk. Eesti isikud peavad edaspidi arvestama sellega, et nende tegevus ei rikuks ühtse Euroopa patendi omanike õigusi. Selleks et tagada ühtse Euroopa patendi sujuv toimimine, kohtupraktika järjepidevus ja sellest tulenev õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikule, luuakse Ühtne Patendikohus (Unified Patent Court, UPC).

Nimetatud kohtus hakatakse lahendama vaidlusi, mis on seotud ühtse toimega Euroopa patentidega ja Euroopa patendikonventsiooni (European Patent Convention, EPC)5 alusel väljaantavate klassikaliste Euroopa patentidega.

Selguse mõttes tuleb rõhutada, et ei Euroopa Patendiamet ega loodav Ühtne Patendikohus ei ole Euroopa Liidu institutsioonid, vaid on täiesti sõltumatud. Teatavasti on Euroopa Patendiamet asutatud Euroopa patendikonventsiooni riikide poolt ja Ühtne Patendikohus asutatakse grupi patendikonventsiooni osalisriikide omavahelise lepingu alusel.

Eesti on alla kirjutanud ja ratifitseerinud ühtse patendikohtu lepingu ja piirkondliku talituse kokkuleppe. Piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe puhul on tegemist Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi vahel sõlmitud eraldi kokkuleppega, mille kohaselt saab Ühtse Patendikohtu istungeid edaspidi pidada ka nendes neljas riigis.

Patendiameti andmetel oli 2016. aasta lõpuks kehtivaid Euroopa patente 8136, neist 11 kuuluvad Eesti isikutele (0,13%).6 2016. aastal kanti registrisse 1555 Euroopa patenti (sh 1 kuulub Eesti isikule) ning registrist kustutati 843 Euroopa patenti (sh 1 kuulus Eesti isikule).

Ühtse patendi kehtestamiseks ei ole Eestis vaja seadusi muuta või täiendada. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (EPVKKS) on riigikogus vastu võetud. Kõige tähtsam muudatus on see, et nii klassikalise Euroopa patendi kui ka ühtse patendi vaidlustamise ja rikkumise hagisid menetleb ning teeb otsuse Ühtne Patendikohus. Eesti kohtutel puudub õigus neid vaidlusi lahendada.

Teine küsimus, mis vajas reguleerimist, on nn topeltkaitse. Topeltkaitse tekib siis, kui sama isik esitab Eestis riigisisese patenditaotluse ja samale leiutisele ka Euroopa patenditaotluse ning mõlema taotluse alusel antakse välja patent. Üks on Eesti riigisisene patent ja teine Eestis jõustatud identse õiguskaitse ulatusega Euroopa patent. Sellises olukorras on mõistlik ühe patendi kehtivus lõpetada. Üldjuhul lõpetatakse riigisisese patendi kehtivus. Pole otstarbekas maksta topeltkaitse eest kahe identse patendi iga-aastasi jõushoidmise lõive. Enamikus Euroopa patendikonventsiooni riikides on patendiseaduses sätestatud topeltkaitse keeld, kuid on riike, kelle seadustes topeltkaitse keeld puudub. Nendel riikidel on selleks omad objektiivsed põhjused, mis Eesti puhul puuduvad.

EPVKKS näeb ette muuhulgas topeltkaitse võimaluse riigisisese ja ühtse toimega Euroopa patendi suhtes, samal ajal kui klassikalise Euroopa patendi puhul kehtib topeltkaitse keeld. Keelu puudumise puhul seisneb põhiline probleem selles, et kõik vaidlused patendi rikkumise või patendi vaidlustamise korral tuleb lahendada topelt nii ühe kui ka teise suhtes. Nii näiteks kavatsevad keelata ühtse toimega Euroopa patendi ja riigisisese patendi topeltkaitse Läti ja Leedu.

Ühtse patendi mõju Eesti majandusele

Ühtse toimega Euroopa patendi mõju hindamisel tuleb analüüsida eelkõige seda, kellel on vaja ühtset patendikaitset kogu Euroopa Liidu territooriumil ja kes on Euroopa patendi kõige suuremad kasutajad. 2016. aastal esitati Euroopa Patendiametile (European Patent Office, EPO) 296 227 Euroopa patenditaotlust. Nendest 71% oli pärit mitte-ELi riikidest. Märkigem, et Hiina osakaal kasvab kiiresti. Tulenevalt patenditaotluste arvu kiirest kasvust (2016. aastal 15%), kasvab lähiaastatel kiiresti ka Hiina osakaal väljaantud patentide koguarvus.

Andmed näitavad, et Euroopa patenditaotlustest tunduvalt üle poole ja Euroopa patentidest ligi pool kuulub mitte-ELi riikide suurfirmadele. Nagu eespool toodud jõustatud Euroopa patentide statistika näitab, juhib siin USA, Euroopa riikidest Saksamaa. Siit võib järeldada, et kõige enam on ühtse toimega Euroopa patendist huvitatud ja hakkavad seda kasutama eespool nimetatud riikide suurfirmad. Kuna juba aastaid on välja antud Euroopa patentide arv aastas 60 000 ringis (arvestamata 2016. aastal suurt hüpet 90 000 patendini), siis võib prognoosida, et senise 1200–1500 Euroopa patendi asemel jõustub Eestis igal aastal vähemalt 40 000 välisriikide suurfirmade patenti. See muudab Eesti ettevõtete tegevusvabaduse väga ahtaks, kuna suurfirmad ei kasuta enamikku oma Eestis kehtivatest patentidest investeeringute kaitseks, vaid konkurentide tegevuse blokeerimiseks ja turu kaitseks. 26 riigi territooriumil kehtiv patent annab investorile valikuvabaduse. Kui investeerimisriigiks ei valita Eestit, siis on ühtse toimega Euroopa patent Eestis blokeerimisvahendiks. Samuti tuleb silmas pidada uute toodete väljatöötamisel patendipuhtuse küsimusi. Probleemiks on ka see, et enam pole võimalik valmistada tooteid ja kasutada neid tehnilisi lahendusi, mis olid teistes riikides patenditud, kuid mitte Eestis. Üheks võimalikuks lahenduseks sellises olukorras on muretseda litsents. Kindlasti väheneb Eestis jõustatavate Euroopa patentide ja välisriikide isikute siseriiklike patenditaotluste arv. See omakorda vähendab Eesti patendivolinikele antavate tellimuste hulka.

Ants Kukrus on intellektuaalomanditeadlane ja TTÜ majandusteaduskonna emeriitprofessor, olnud TTÜs 50 aastat teadur ja õppejõud ning 10 aastat Tartu ülikooli külalisprofeSsor. Ta on töötanud välja taasiseseisvunud Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteemi õiguslikud alused. Avaldanud üle 250 teadustrükise ja 20 raamatu (monograafiad, ülikooliõpikud, käsiraamatud).

1 M. Kanelles, „Newsmaker: Gates taking a seat in your den“ – CNETNews.com, 5. I 2005, p. 4.

2 Eva Lepik, Raul Veede, „Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga“ – Sirp 12. V 2017.

Margus Maidla, „Icosagen pürib ravimifirmaks“ – Sirp 19. V 2017.

Raul Veede, „Teadus ja autoriõigus“ – Sirp 30. VI 2017.

3 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja. VKE definitsioon https://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/eksport/vke-definitsioon.pdf

4 R. Kartus, A. Kukrus, „Innovation, product development and patents at universites. – Estonian Journal of engineering“ – 2013, vol. 19, iss.1, pp. 4–17.

5 Ants Kukrus, „Eurointegratsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse“. Tallinn, 1999, lk 65–79.

6 Eestis kehtivate Euroopa patentide register, 2016 statistiline põhiaruanne http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2016_eurpatreg.pdf


Patenditaotlusi Eestis

  • 2014. a esitasid Eesti isikud 44 patenditaotlust (kokku esitati 50 patenditaotlust),
  • patente said Eesti isikud 26 (kokku saadi 38 patenti).
  • 2015. a esitasid Eesti isikud 30 patenditaotlust (kokku 36),
  • patente said Eesti isikud 18 (kokku saadi 24 patenti).
  • 2016. a esitasid Eesti isikud 29 patenditaotlust (kokku 30) patenditaotlust,
  • patente said Eesti isikud 19 (kokku saadi 27 patenti).

Allikas: Eesti Patendiamet

Eestis jõustatud Euroopa patendid

  • 2014. a jõustati Eestis 1250 Euroopa patenti. Kõige enam Eestis jõustunud Euroopa patente on pärit USAst (26,4%), Saksamaalt (12,8%), Šveitsist (8,7%), Jaapanist (5,4%), Itaaliast (4,7%) ja Ühendkuningriigist (4,6%).
  • 2015. a jõustati Eestis 1332 Euroopa patenti. Kõige enam Eestis jõustunud Euroopa patente on pärit USAst (26,4%), Saksamaalt (14,2%), Šveitsist (8,9%), Itaaliast (5,3%), Ühendkuningriigist (4,7%) ja Jaapanist (4,4%).
  • 2016. a jõustati Eestis 1555 Euroopa patenti (sh Eesti isikutelt 1). Kõige enam Eestis jõustunud Euroopa patente on pärit USAst (25,1%), Saksamaalt (15,1%), Šveitsist (9,7%), Jaapanist (4,9%) ja Belgiast (3,4%).
  • Kokku oli 2016. a lõpuks Eestis jõus 8136 Euroopa patenti.

Allikas: Eesti Patendiamet

Euroopa patenditaotlused

  • 2016. a esitati Euroopa Patendiametile (European Patent Office, EPO) 296 227 Euroopa patenditaotlust.
  • Nendest 71% oli pärit mitte-ELi riikidest, sealhulgas USAst 23%, Jaapanist 17%, Hiinast 15% ja Lõuna-Koreast 6%. Samal ajal Saksamaalt esitati 11%, Prantsusmaalt 4%, Hollandist 3%, Ühendkuningriigist 2%, Itaaliast 2% ja Rootsist 2% kõigist patenditaotlustest.
  • 2016. a anti välja 95 940 Euroopa patenti, kusjuures nendest kuulus USA-le 23%, Saksamaale 20%, Jaapanile 16%, Prantsusmaale 7%, Šveitsile 4%, Ühendkuningriigile 3%, Hollandile 3%, Rootsile 3% ja Hiinale 3%.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht