Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja

Sirbi laureaadid 2014

Lea Larin

Tuul Sepp

Tuul Sepp

Sille Annuk/Postimees/Scanpix

Tartu ülikooli teadlane Tuul Sepp on aasta jooksul Sirbile kirjutanud inimliigile omaste käitumisjoonte evolutsioonilisest väljakujunemisest, kasutades selleks näiteid loomariigist, nii mõnegi artikli, mis on tähelepanu äratanud mitte ainult põneva sisu, vaid ka elegantse sõnastuse poolest, nii et paljud Tuule väljendid on juba enne artikli ilmumist toimetuses lööklauseteks saanud.

„Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus“, „Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon“ ja „Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia“ on vaid mõned näited, mõjukaim artikkel sellest seeriast oli koostöös Peeter Hõrakuga kirjutatud „Haridus kui paabulinnu saba“, milles Tuul võrdleb (kõrg)haridust paabulinnu saba taolise ornamendiga ning kirjeldab doktorikraadi devalveerumise nähtust. Pärast seda pühendas Tartu ülikooli rektor Volli Kalm lõviosa oma õppeaasta avaaktuse kõnest sellelesamale Sirbis ilmunud Tuul Sepa artiklile.

Tuule arvates on valgustav ja kasulik (võib-olla isegi kainestav) mõista oma käitumise evolutsioonilisi põhjusi. Võrdlus teiste loomadega ei ole siin sugugi kohatu, sest inimene on osa loomariigist ja tema käitumise evolutsiooniline taust on seetõttu teiste loomaliikidega hästi võrreldav. Ometi tuleb Tuule arvates inimese käitumise selles võtmes mõtestamisega olla ettevaatlik, et mitte „looduse sunniga“ õigustada hoolimatut või vägivaldset käitumist teiste inimeste suhtes (nn sotsiaaldarvinistlik lähenemine).

Tuul Sepp teeb uurimistööd Tartu ülikooli zooloogia osakonna immuun­ökoloogia töörühmas, kus uuritakse lindude sugulises valikus kasutatavate signaaltunnuste (nt sulestikuornamendid) ja tervise vahelisi seoseid, stressireaktsioone ja käitumist. Peamiseks mudelorganismiks on sellel uurimissuunal rohevint, kuid saadud tulemusi püüavad teadlased tõlgendada laiemalt kui vaid ühe liigi piires, pidades silmas tunnuste evolutsioonilist kujunemist. Peale selle uuritakse vananemisega seotud füsioloogilisi protsesse pikaealisel merelinnul kalakajakal.

Vananemise uurimine on ala, kuhu Tuul loodab ka oma panuse anda. Merelindude uurimine võib anda põnevaid tulemusi. Kui mõistaksime, kuidas need väikesed, kiire ainevahetusega loomad saavad elada nii kaua, võiks see pakkuda lahendusi ka inimese vananemisprotsessi mõjutamiseks.

Haridus kui paabulinnu saba

Monogaamia evolutsioonist
Võidu- ja kaotusejadad
Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus
Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused
Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon
Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht