Kes on hea teadlane?

Inna Rebane

Täienduseks Tarmo Uustalu artiklile „Näilik efektiivsus ja kvaliteet” ehk kuidas saientomeetriliste indeksite manipuleerimisega teadlasena parem välja näha.

Peaaegu kõik – nii teadlaste valimine ametikohtadele, atesteerimine, teadusprojektide hindamine ja rahastamine kui ka kraadi kaitsmine – sõltub meil publikatsioonide arvust ja h-indeksist. (See h-indeks on publikatsioonide hulka ja nende tsiteeritavust iseloomustav indeks, nt indeksi väärtus 5 tähendab seda, et õpetlane on avaldanud viis artiklit, millest igaüht on teiste autorite poolt viidatud vähemalt viis korda – toim.) Analüüsime neid näitajaid lähemalt, toetudes Web of Knowledge’ile (Web of Science Citation Report).
Valime analüüsimiseks kolme LOTE teadlase A, B ja C näitajad. Nagu näha tabelitest 1 ja 2, on A näitajad kõige tagasihoidlikumad ja C näitajad kõige paremad – artiklite arvult ületab teadlane C teadlast A peaaegu kuus korda! Kas C on siis nii palju parem teadlane? Vaatame neid artikleid lähemalt. A on oma kuuest artiklist viie ainuautor, B ja C on teinud oma töö kollektiivis, minimaalselt on artiklitel kolm autorit. Tabelis 1 on i artikli autorite arv ja ni on i arvu autoritega artiklite arv.
Seega A panus oma artiklitesse on 100% (välja arvatud üks artikkel), teistel tunduvalt vähem. Kuna täpset panust ei ole märgitud (aga olulistel juhtudel, näiteks kraadi kaitsmisel ja ametikohale valimisel, võiks olla), siis võtame panuseks 1/i. Kaalutud artiklite arvu nk saame, liites need panused. Näeme, et C näitaja ületab A näitajat ainult ühe artikli võrra!
Tabelist 2 on näha, et ka h-indeks on teadlasel C üle kahe korra suurem kui teadlasel A. Tabelis on m viidete arv artiklile ja i selle artikli autorite arv. Tuues sisse kaalutud tsiteeritavuse mk, mis võtab arvesse teadlase panuse 1/i antud artiklisse ja reastades selle järgi artiklid, saame kaalutud h-indeksi hk. Erinevus A, B ja C vahel on kadunud ja see on oodatav tulemus, sest keskmiselt tublid teadlased teevad enam-vähem ühepalju tööd.
Praegune formaalne artiklite arvu lugemise süsteem on ametnikele mugav teadlaste järjestamiseks ja selle järgi hüvede jaotamiseks. Pole saladus, et on mitu lihtsat moodust artiklite koguarvu ja h-indeksi suurendamiseks.
Üksiküritaja (või väike rühm) leiab teise üksiküritaja (või väikese rühma) ja mõlemad võtavad teineteise kaasautoriks, tulemuseks on mõlema artiklite arvu kahekordistumine.
Mõned ülemused on kõikide oma alluvate kaasautorid, olenemata tööpanusest.
Kui kellegi näitajad lähenevad kriitilisele alumisele piirile, siis kolleegi päästmiseks võetakse ta kaasautoriks, andes tihti teha mingi väike lõik tööst, et formaalsed tingimused oleksid täidetud.
Mida suurem on autorite grupp, seda rohkem see suudab artikleid kirjutada, seda suurem on ka h-indeks, sest viiteid iseenda töödele sisaldab h-indeks samuti.
On ka olemas nn sõbralikud uurimisgrupid mujal, kellega vaikival või ka mittevaikival kokkuleppel viidatakse vastastikku.
Kaalutud koguarvu puhul ei ole autorid huvitatud artikli autorite arvu i paisutamisest. Väikese panuse andnud kolleegile võib ju artikli lõpus ka tänu avaldada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming