Kliimapoliitika suurfoorum

Tiit Kallaste

Kliimakonverents „Kliima Põhja- ja Baltimaade vaatenurgast: poliitika, teadus ja majandus” Tallinnas 23.–24. oktoobril.

Paar nädalat tagasi toimunud Põhjamaade ja Balti riikide kliimapoliitika konverents tõi Tallinna nimekaid tegelasi üle Euroopa. Esindatud oli Euroopa Komisjoni kliimadirektoraat, OECD keskkonnadirektoraat, kliimamuutustega tegelevad ametiasutused Rootsist, Soomest, Islandist, Eestist, Lätist ja Leedust. Osalejateks olid poliitikud, kliimateadlased, keskkonnaametnikud, ettevõtjad, majandusteadlased ja meedia esindajad. Korraldajateks keskkonnaministeerium, Põhjamaade ministrite nõukogu, SEI Tallinna keskus ja Tallinna ülikool. Teemadeks kliimamuutused, nende ulatus, praegune ja kavandatav poliitika ebasoovitavate muutuste ohjeldamiseks, regulatsioonimehhanismid, võimalikud majandushoovad ja teemakohane kommunikatsioon.
Eesti keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse ja Rootsi keskkonnaministri Lena Eki sissejuhatavad kõned valmistasid kuulajaid ette peamiste kliimamuutustega seotud teemade ja probleemide, mis praegu Läänemere-äärsetes riikides lahendamist vajavad, mõistmiseks. Kui Eestis on süsinikuheite vähendamise suurimad võimalused seotud põlevkivi osatähtsuse järkjärgulise vähendamisega elektri tootmisel ning tuuleenergia ja biomassi kasutamise suurendamisega, siis Rootsi paneb rõhku energia- ja süsinikumaksudele, suurendades nii energiakasutuse efektiivsust ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu. Riik on viimase 40 aasta jooksul poole võrra vähendanud kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal kahekordistanud rahvuslikku kogutoodangut. Rootsi parlament on otsustanud saavutada süsiniku null-heide 2050. aastaks. Hiljuti käivitati olulise tähtsusega rahvusvaheline initsiatiiv „Uus kliimamajandus” (ingl The New Climate Initiative) eesmärgiga põhjendada madala süsinikuga majanduse efektiivsust ja paljusid sotsiaalseid eeliseid.

Kliimamuutus on leidnud  faktilist kinnitust
Peaettekandega alustas Jens H. Christensen, Taani meteoroloogia instituudi teadusjuht ja ühtlasi valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) poolt koostatava 5. ülemaailmse kliimaaruande (ingl The 5th Assessment Report) ühe peatüki koordinaator. IPCC kindel seisukoht on, et kliima soojenemine on ühemõtteliselt selge ja leidnud faktilist kinnitust. Alates 1950. aastatest vaadeldud muutustest on paljud viimaste kümnendite jooksul pretsedenditud: atmosfäär ja ookean on soojenenud, st kogu kliimasüsteemi on lisandunud energiat; lumekogused ja jääkatte paksus on vähenenud, globaalne merepinna tase on tõusnud, kasvuhoonegaaside sisaldus maalähedases kihis on kasvanud. Christensen selgitas kliimasüsteemile mõjuva (inimtegevuse) ja loodusliku surve eristamise võimalusi, mis ei jäta kahtlust, et antropogeense mõju ärahoidmiseks tuleb teha jätkuvalt jõupingutusi. Tema ettekandest jäi kõlama üle paari tuhande teadlase ühistöö tulemusena lühike, konkreetne kokkuvõte: kasvuhoonegaaside jätkuv heide põhjustab edasist kliima soojenemist ja kliimasüsteemi kõikide komponentide muutusi. Selleks et märkimisväärseid muutusi ära hoida, on vaja pidevaid jõupingutusi inimtekkelise süsinikuheite piiramiseks.

Valitsuste võimalused ja ülesanded
OECD keskkonnadirektoraadi direktor Simon Upton rääkis valitsuste võimalustest kliimamuutusi kontrolli all hoida. Ta tutvustas maailmaorganisatsiooni seatud kindlat eesmärki – süsinikuheite peatamine kaugemas perspektiivis, nt selle sajandi teisel poolel. Tema sõnul on selline eesmärgipüstitus oluline juba eelkõige füüsika seisukohalt, sest süsihappegaas on pikaealine kasvuhoonegaas, mis kord atmosfääri paisatuna ringleb seal märkimisväärselt kaua. 60% sellest õhust raskemast gaasist ringleb veel 20 aastat, 45% praegusest heitest isegi kuni 100 aastat!
Energia muundamisega kaasnevad süsinikuheited moodustavad peamise osa inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest. Ühtlasi on need ainsad, mida on võimalik pea täielikult elimineerida praeguste taastuvenergia tehnoloogiate abil. Otsene päikesekiirgus, mida juba edukalt kasutame, ja selle poolt kaudselt esilekutsutud tuul, lained ja vihm annavad võimaluse energiat heitmevabalt muundada. Biomassi ja vee-energia kasutamine on õige laialt levinud. Bio­gaasi ja jäätmete energia areneb kiiresti. Taastuvatel energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate järjepidev täiustamine on ülesanne, mille lahendamine avab tulevikuvõimalused süsinikusõltuvusest vabanemiseks ning aitab säilitada Maa kliimasüsteemi. Uued tehnoloogiad muudavad tõhusalt majanduse struktuuri ja üleminek nende kasutamisele võib mõneski mõttes olemasolevaid süsteeme lammutada.

Senistest sissetöötatud energiatootmise viisidest loobumine toob kindlasti kaasa vastuseisu. Kui kalliks selline üleminek võib minna ja kui kärmelt see toimub, sõltub meie valitud poliitikute ja nende nõunike arukusest, sellest, kuidas nad üleminekut korraldavad.
Upton rõhutas eriliselt, et üheks kiiresti lahendust vajavaks valupunktiks on fossiilkütuste kasutamisele makstavad subsiidiumid, mis majanduses toimivad kui nn negatiivsed süsiniku hinnad. Nende kõrvaldamine on äärmiselt oluline, sest need halvavad majandust, keskkonda ja riivavad sotsiaalset õiglust. Seda enam et alles hiljuti arvati, et kõrged naftahinnad ja majanduse dekarboniseerimine käivad käsikäes, sest fossiilkütuste varud on ammendumas. Tegelikkus näitas vastupidist: nüüdseks on avastatud suuri nafta- ja gaasivarusid Brasiilias, Kanadas ja Kasahstanis. Hiigelvarusid on lisandunud Saudi Araabias, USAs, Hiinas, Venemaal, Argentinas ja Alžeerias. Seega tuleb prognoosidele fossiilkütuste lõppemisest anda uus hinnang. Kuna nafta- ja gaasitehnoloogiad on hästi välja arendatud ja neil on hulga ajalooliselt väljakujunenud eeliseid, ei vaja fossiilkütuste sektorid enam subsiidiume, need vaid halvavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Samal ajal on Süsinikuvalvur (ingl Carbon Tracker Initiative) hinnanud järgneva dekaadi uuteks investeeringuteks fossiilkütustesse kuue triljoni (s.t Ameerika moodi 6 x 1012) USA dollari suuruseks.
Upton soovitas kliimasüsteemide säilimise ja majanduse paranemise kõrval mitte jätta tähelepanuta märkimisväärset rahva tervise ja heaolu paranemist seoses üleminekuga süsinikuvabadele tehnoloogiatele. See üleminek vajab uut moodi mõtlemisviisi, tooteid ja teenuseid, mis praegu on alles aimatavad.

Eesmärgid
Komisjoni kliimadirektoraadi direktor Artur Runge Metzger tutvustas ELi liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja vastavaid sihtarve kuni 2050. aastani. Aastatel 1990–2011 vähenesid 28 liikmesriigi keskmisena heited võrreldes 1990. aastaga 18,3%. Samal ajal on rahvuslik kogutoodang jõudsalt kasvanud (45%), mis näitab, et liidu liikmesriikide majanduskasv on saavutatud efektiivsema ressursikasutuse, ja seda paremate puhastustehnoloogiate abil. Nii näiteks 2010/2011 kasvas liidu (28 liikmesriigi) majandus keskmiselt 1,4%, aga heited vähenesid 3,3%. Kokkuvõttes nentis Metzger, et esimese Kyōto kohustusperioodi 2008–2012 sihtarvud on Euroopa Liidus saavutatud, edasi tuleb tegelda energeetika, tööstuse, transpordi ja hoonete energiakasutuse süsinikuheite vähendamisega. Vähese süsinikuga majanduse eesmärgi püstitamine, mis arvudes tähendab 2020. aastaks süsinikuheite 25protsendilist vähendamist võrreldes 1990. aastaga, 2030. aastaks 40protsendilist ja 2050. aastaks juba 80protsendilist vähendamist, eeldab Euroopa Liidult investeeringute soodustamist innovaatiliste finantsinstrumentide kaudu, kvoodikaubanduse vormide edasist täiustamist ja energiaefektiivsuse otsustavat suurendamist (vt joonis 2).
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA) energiaefektiivsuse üksuse juhi Robert Tromopi ettekande põhisõnum oli energiakasutuse efektiivsuse varjatud potentsiaali tähtsustamine kliimamuutuste vältimisel. Kõige tähtsamaks kütuseks nimetas ta ärahoitud energiatootmist, mis näiteks aastatel 1974–2010 moodustas 11 energiaagentuuri võrgustiku (IEA) riigis kumulatiivselt 32 triljonit tonni õliekvivalenti. 2012. aasta arvutuste põhjal on energiasäästupotentsiaal tööstuses 58%, transpordis 62%, elektritootmises 79% ja hoonete puhul ligi 81%. Energiasääst tähendab ju põletamata kütuseid, seega siis ka süsinikuheidet, mis aitaks oluliselt vähendada süsiniku­survet.

Toimetuselt. Konverentsil peeti hulgaliselt kliimamuutustega otseselt või kaudsemalt seotud ettekandeid. Kõiki neid loetleda ei jõua, seepärast soovitame nendega tutvuda veebiaadressil: http://www.norden.ee/et/roheline-majandus/ettekanded

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming