Miks Hiinas toimuv maailmale korda läheb?

Kaubanduspartnerid ja rahvusvahelised finantsturud tunnevad muret Hiina käekäigu pärast.

LIISI KARINDI

Töölisasulad, millele anti nende praegune nägu 1980.-1990. aastate tööstusbuumi ajal, kui ei hoolitud vanalinnadest ega mõeldud palju eristumisele.

Tõnis Kimmel

Kui Hiina valitsusjuht räägib majanduse olukorrast, siis kuulavad kõik – jutt käib ju maailma suuruselt teisest majandusest. Li Keqiangi kinnitus, et ei ole vaja karta Hiina majanduse rasket maandumist ning et valitsusel on varuks poliitilisi abinõusid majanduskasvu vajalikes piirides (6,5–7%) hoidmiseks, leidis meedias ohtralt kajastamist. Sõnumi sihtrühmaks olid Hiina kaubanduspartnerid ja rahvusvahelised finants­turud, kus Hiina käekäigu pärast muret tuntakse. Erilist tähelepanu pälvis aga kontseptsioon, mis on määranud Hiina arengut alates 1970. aastate lõpust alates ning mille Li Keqiang taas esile tõi: need on reformid ja avanemine.

Vajadus uute reformide järele on Hiinas püsinud juba mõnda aega ning praegune juhtkond näib otsustanud olevat selles valdkonnas midagi ära teha. Juba eelmises viisaastakuplaanis on Hiina valitsus nimetanud majanduse ümberstruktureerimist üheks peaülesandeks. Eesmärk on tugevam kasvumudel, mis põhineb rohkem siseriiklikul tarbimisel. Maailma mastaabis tähendab see, et Hiinast ei otsita enam ilmtingimata odavat kaupa, vaid võimalusi oma tooteid sealsetele tarbijatele müüa. Eelkõige on suuri kasumeid saanud luksusbrändide pakkujad, kuid tänu Hiina tarbijate silmaringi laienemisele ja kasvanud teadlikkusele tähtsustavad nad järjest rohkem toote kvaliteeti, tervise- ja keskkonnasõbralikkust. Nad tarbivad järjest rohkem ka teenuseid ning on nõus maksma elamuste eest. See on teinud heameelt maailma turismiärile.

Samuti on prioriteetsed tööstuse uuendamine ja innovatsioon, mida Hiina valitsus on püüdnud arendada mitme meetmega. Peale omamaise teadus- ja arendustöö toetamise hangitakse vajalikke teadmisi-oskusi ja tehnoloogiat välismaalt. Kui esialgu toimus ühisettevõtete loomine, tehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse toomine Hiina koos välisinvestoritele esitatud tingimustega, siis nüüd on oodata Hiina ettevõtete kiiremat liikumist maailma. Välisettevõtetel tuleb valmistuda konkurentsiks Hiina tootjatega. Näiteks Hiina turul kaua edu nautinud Saksa autotootjatel soovitatakse praegust edumaad kasutada targalt, et nad suudaksid võistelda kohalike tootjatega sõidukite internetiseerimise arengujärgus.

Hiina vaatlejates on palju elevust tekitanud valitsuse pakkumispoolsed struktuurireformid (ingl supply-side structural reforms), mille eesmärk on lahendada eelkõige varasemate poliitiliste otsuste tõttu tekkinud probleeme, vähendada ebaefektiivsust ja suurendada produktiivsust (eelkõige riigifirmades), elavdada ettevõtlust ja edendada innovatsiooni ning seeläbi hoogustada tarbimist. Kuigi seda kontseptsiooni alles kujundatakse, loodetakse, et välisettevõtetele tähendab see lihtsamat ja avatumat ärikeskkonda, nt antakse välisinvestoritele võimalus ajada äri valdkondades, mis on neile olnud suletud või piiratud ligipääsuga. Nagu koondamistest põhjustatud rahutuste arvu kasv näitab, on reformidel oma hind ning nende kindla käega rakendamisega riskib Hiina kaotada maailmas usk oma majanduse jätkusuutlikkusse.

Maailma huvi Hiina vastu ei ole seotud ainult rahvusvaheliste ettevõtete tegevuse ja ärivõimalustega selles riigis – Hiina ise on sisenenud välisturgudele. Kui poliitilised algatused, nt „Going Out“, keskendusid maailmas esialgu vaid riigiettevõtete äritegevusele Hiinale strateegiliselt tähtsates valdkondades (maa­varad, energia jm), siis nüüd on ette­võtete ühinemiste ja ülevõtmiste taga mitmesuguste motiivide ja tegevusaladega firmad. Sellegipoolest on riiklikel programmidel endiselt tähtis osa. Hiina valitsuse viimases aruandes keskendutakse eelkõige Aasia ja Euroopa vaheliste transpordi- ja kaubanduskoridoride arendamisele. Kaubanduse edendamiseks tahetakse luua rahvusvaheline logistikavõrgustik ning ehitada majandus- ja kaubanduskoostöö keskusi. Euroopas ja Aasias on Hiina sellealast tegutsemist pingsalt jälgitud ja põhjalikult arutatud, kuna hea tulemuse puhul oleks mõju Euraasiale märkimisväärne.

Eestist vaadatuna on Hiina meile tähtis eelkõige kahes valdkonnas: ekspordis ja logistikas. Kuigi Hiina panustab e-riigi süsteemidesse ja targa linna lahendustesse, ei ole äritegevus eelmainitud piirangute ja välisettevõtetele seatud tingimuste tõttu paljudele Eesti ettevõtetele seniajani huvi pakkunud. Kuna aga Hiina tarbijad on keskkonnareostuse ja skandaalide tõttu kaotanud mitmeski valdkonnas, nt toiduained ja joogid, toidulisandid ja ravimid, ilutooted, lastekaubad, usalduse kohaliku tootmise vastu, siis annab see meile võimaluse Eesti puhast keskkonda ja siinseid tooteid Hiinas turustada. Logistikas avanevad Eestile võimalused seoses Hiina valitsuse algatuse „Belt and Road“ edendamisele meie regioonis. Hiina soovib arendada koostööd sadamate, logistika, tööstusparkide, tootmise ja transpordi alal. Selge enesemääratlus ja ettepoole mõtlemine nendes valdkondades on eelduseks, et suudame regionaalses konkurentsis ajaloolist momenti oma riigi heaks kasutada.