Monumendid elavatele

TARMO SOOMERE

Akadeemik Endel Lippmaa lahkus meie seast juba kolm aastat tagasi. Aga õigus on George Eliotil, kui ta kirjutab, et need, kes meie juurest on lahkunud, surevad alles siis, kui me nad unustame. Teadlased seega alles siis, kui nende looming on täielikult asendatud uute tulemuste katkematu kihiga.
Suurmeeste puhul seda vahel ei juhtugi. Nii on näiteks osa Eestimaa mehe Karl Ernst von Baeri loomingust veel praegugi ületamatu ja seda käsitlevad standardõpikud.
Olulise osa tippteadlaste ülesannetest moodustab imperatiiv olla oma valdkonna ja maa teadusalaste saavutuste suursaadik. Seda rolli täidavad nad oma eluajal igapäevase töö ja suhtlusega. Ent suurimad neist jätkavad seda ülesannet ka pärast meie seast lahkumist.
Nii nagu mitmed tehnikaülikooli auditooriumid kannavad legendaarsete teadlaste ja õppejõudude nimesid, kannab ka enamik Eesti Teaduste Akadeemia medalitest akadeemikute nimesid.

Endel Lippmaa büsti avamine TTÜ akadeemikute alleel 17. IX 2018. Lippmaa büsti autor on Aime Kuulbusch.

Edmond Mäll

Olgu need Nobeli laureaat Wilhelm Ostwald, Copley medali laureaat Karl Ernst von Baer, akadeemia esimene president Karl Schlossmann või akadeemikud Nikolai Alumäe ja Harald Keres, keda ilmselt mitmed veel mäletavad. Kõik nimetatud tunnustused on mõeldud Eesti teadlastele.
Endel Lippmaa tuntus ja mõju kogu maailmas ulatus kaugele üle omaaegsete piiride ja läbi raudse eesriide. Sellele lisandus tema missioon ühiskonna vedurina.
Me ei saa kunagi teada, kas ilma temata oleks meil õnnestunud oma riik ilma verevalamiseta taastada või mitte.
Kindel on aga, et legendaarselt terava mõtlemisega, parima ninaga, nagu on märkinud Tiit Kändler, sageli salvava ütlemisega, aga uskumatult laiahaardelise ja võimeka isiksusena panustas ta tohutult Eesti iseseisvuse taastamisse ja vaba ühiskonna ülesehitamisse, mõjutades ja kujundades pikka aega meie riigi arengut.
Nõudis ka suurt julgust, et sõnastada oma kaastöölistele uuringute eesmärgid risti vastupidiselt suurriigi masinavärgi ootustele, nagu kirjutab Ello Maremäe ajakirja Akadeemia värskes numbris. Loomulikult ei olnud ta eksimatu. Küll aga käis tema kohta täpselt ütlus, et akadeemikutel on häirivalt sageli õigus.
Neid teadlasi ei ole palju, kes on ühendanud tippteaduse tööga ühiskonna hüvanguks. Seetõttu oli igati loogiline, et Eesti Teaduste Akadeemia nimetas uue, esimese omalaadse rahvusvahelise tunnustuse nimelt Endel Lippmaa järgi.
Alates möödunud aastast kutsuti ellu temanimeliste loengute ja mälestusmedali traditsioon. Akadeemia soovib nendega rõhutada teaduse tippsaavutuste ja uute ideede leviku tähtsust kogu maailmas, aga ka tunnustada ja väärtustada teadlaste missiooni ühiskonna arengus.
Seetõttu valitakse Endel Lippmaa loengu esitajaks ja vastava medali laureaadiks väljapaistev teadus- või ühiskonnategelane, kelle ideed on mõjutanud teaduse või ühiskonna arengut ning kelle tegevuses on tippteadus ühendatud ühiskonna teenimisega.
Endel Lippmaad on peetud igavesti noore teadlase võrdkujuks. Selle tunnuseks on kestev huvi kõige ja kõigi vastu. Aga ka lihtsad, samas õpetlikud ja universaalsed käitumisreeglid Edgar Rice Burroughsi formuleeringus: miski pole võimatu, kui sa seda kujutleda suudad ning asi pole selles, mida tead, vaid mida tõestada suudad. Need reeglid võiksid olla küll kivisse raiutud, kas või tehnikaülikooli akadeemikute alleel.