Nadežda Savtšenko, majandus ja Brexitit tervitav Aleksandr Zahhartšenko

Mida on Ukraina kohta tänavu kirjutanud Vene meedia

MIHHAIL TRUNIN

Ukraina on jäänud endiselt Vene meedia vaatevälja, kuigi nii Kremli propaganda aktiivsus kui ka kvaliteetajakirjandust esindavate väljaannete huvi naaberriigi vastu on mõnevõrra vähenenud.

Venemaa võimud (ja koos nendega riigipropaganda) muutsid 2015. aasta lõpul, tegelikult alates juba 2014. kevadest, ootamatult „välisvaenlase“ kuju: Ukraina asemele tuli algul Süüria (president Bashār al-Asadi toetav Venemaa alustas ametlike avalduste kohaselt pommirünnakuid Islamiriigi territooriumile, kuigi peaaegu kohe ilmusid ajakirjandusse teated selle kohta, et Vene lennuvägi pommitab ka al-Asadi vastu sõdiva ning USA ja Euroopa Liidu toetatava Süüria Vaba Armee positsioone), seejärel aga Vene lennuki alla tulistanud Türgi (Türgi ja Venemaa leppimine algas vähem kui kuu aega tagasi). Käesolevas ülevaates on vaadeldud tänavu päevakorras olnud Ukrainaga seotud peamisi teemasid ning seda, kuidas on neid käsitlenud Venemaa massiteabevahendid.

Olukord Kagu-Ukrainas

Seoses sõjategevuse kandumisega Lähis-Itta jõudis sõja kuum faas Ukraina kaguosas lõpule 2015. aasta lõpuks. Lahendamata jäid probleemid seoses piirikontrolliga, samuti nii kohaliku võimu kui ka Kiievi kontrolli alt väljas olevate aladega Donbassis ja Luganski oblastis. 2015. aasta novembris tegi ajalehe Novaja Gazeta ajakirjanik Pavel Kanõgin, kes oli töötanud selles piirkonnas kogu relvakonflikti vältel, sellest sõjast kokkuvõtted.¹ Kanõgini ülevaates on käsitletud sotsiaalolukorda, tsensuuri massiteabevahendites, inimõigusi, samuti rahandusalaseid ja muid probleeme, mis erilist optimismi ei sisenda. Selle teema jätkuks sai sama autori 2016. aasta veebruaris avaldatud kirjutis „Donbassi keldrites“ („На подвалах Донбасса“), mis käsitleb rahulike elanike vahistamisi ja piinamist Donetskis ja Luganskis: „Isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigis on 2015. aasta sügisest alates jätkunud repressioonid rahulike elanike vastu. Trellide taha (või nagu siin öeldakse – „keldrisse“) on sattunud juba mitu tuhat inimest. Tagakiusamise põhjused on kõige erinevamad – nii poliitiliste arvete õiendamine, vara ümberjagamine kui ka juhuslikud kinnipidamised.“² Eksperdid on seisukohal, et separatistid tahavad nende arreteerimistega koguda vajalikku arvu inimesi vangide vahetamiseks Kiieviga. Donetski ja Luganski nn rahvavabariigi vanglates viibib käesoleval ajal alla 50 sõjavangi, keda on kavas välja vahetada. Teiselt poolt aga võib Ukraina uurimisisolaatorites olla üle poolteise tuhande kinnipeetu. Samal ajal tegelevad Kiievi kontrolli all olevatel Donetski ja Luganski oblasti aladel „juhuslike arreteerimistega“ ka Ukraina võitlejad niinimetatud vabatahtlikest pataljonidest (Aidar, Azov jt).³

Konflikti aktiivse faasi peatumine tõi kaasa ka selle, et Venemaa kodanikud, kes olid läinud vabatahtlikena võitlema Kagu-Ukrainasse (Venemaa kaadrisõjaväelaste viibimist konfliktitsoonis on selle riigi juhtkond alati eitanud), hakkasid koju tagasi pöörduma. Portaal Meduza pani kirja isehakanud vabariikide endiste võitlejate monolooge. Paljud neist isegi ei mõelnud sellele, et olid kuulunud ebaseaduslikesse relvaformeeringutesse teise riigi territooriumil.⁴ Nende meeleolud olid ettearvatavad: nad olid sõitnud sõdima „vene maailma“ eest, karastama oma iseloomu ja end proovile panema, kuid pärast sõjas osalemist on neil väga raske rahulikku ellu tagasi pöörduda … Mõned aga on rääkinud ka rindel valitsenud tegelikust olukorrast. Näiteks Peterburist pärit Aleksandr Neljubin on öelnud: „Ma nägin kõigest kolme tanki, aga need ei läinud isegi lahingusse, sest tornid olid kinni kiilunud. Kolmandik üksusest langes rünnakul komandöride ja staabiohvitseride lohakuse tõttu [—]. Seal ilmusid kõik humanitaarkonvoidega saabunud toiduained juba järgmisel päeval turulettidele. Venemaalt Ukrainasse toodud abisaadetisi ja ravimeid röövisid halastamatult (isehakanud) vabariikide juhtide kontrolli all olevad üksused.“

Ent Kagu-Ukraina külmutatud konflikti ei saa pidada ammendatuks. Eriti pärast seda, kui Venemaa sõjaline operatsioon Süürias lõpetati, Türgi aga astus esimese sammu suhete normaliseerimise suunas (saatuse iroonia aga oli see, et Vene võimud, kes põhjendasid Türgiga lennuühenduse katkestamist 2015. aasta sügisel terroriohuga, taastasid selle täpselt üks päev enne Istanbuli lennujaamas toimunud terroriakte). Separatismiteema tõusis ülemaailmsetes uudistes uuesti päevakorda pärast Suurbritannia referendumit Euroopa Liidust lahkumiseks. Niinimetatud Donetski rahvavabariigi juht Aleksandr Zahhartšenko ei suutnud vaikida ja õnnitles Ühendkuningriigi elanikke üpris originaalsel viisil: „Britannia astus EList välja, mis on tõepoolest väga suur asi, sest Britannia on teinud sedasama, mida meie tegime kaks aastat tagasi: meie korraldasime samuti referendumi ja astusime samuti välja [Ukraina koosseisust]. Britannia vastu ei saadeta õnneks lennukeid, neid ei nimetata separatistideks ja nii edasi.“⁵ Peab pöörama tähelepanu ka sellele, kuidas neist isehakanud vabariikidest edastavad uudiseid Venemaa riiklikud infoagentuurid ja Kremli-meelsed väljaanded. Nii vilksatavad riiklike agentuuride TASS ja RIA Novosti uudistelintidel alatasa teated vaherahu rikkumistest, öistest tulevahetustest ja muust sellisest.

Ajaleht Izvestija ja kaks aastat tagasi Venemaa presidendi administratsiooni kontrolli alla läinud portaal Lenta.ru kirjutasid aprilli lõpus väidetavast atentaadist Zahhartšenkole.⁶ Video selle kuriteo oletatava toimepanija ülekuulamisest paigutas oma veebi­lehele portaal Life.⁷ Sellest väljaandest aga tuleb rääkida eraldi: see on tuntud mitte ainult oma Kremli-meelse hoiaku, vaid ka materjali avalikult kollase esitusviisi poolest. Portaali suurenenud tähelepanu Ukraina „rahvavabariikide“ suhtes on üpris iseloomulik ja sisendab mõningaid kartusi. Näiteks aprilli lõpul hakkasid seal ilmuma materjalid pealkirjadega „Ukraina jõuametkondade 10 kõige alatumat hoopi“⁸ või „Donbass: 12 lööki selga“.⁹ Suvel on huvi sõjateema vastu uuesti kasvanud. Alles hiljuti ilmus reportaaž „Piiriolukord“,¹⁰ kus on juttu rindejoonel elavatest inimestest (Ukraina sõjaväelasi on seal loomulikult kujutatud elajalike mõrvaritena. Pärast seda avaldati aga kolmeosaline artiklisari selle kohta, kuidas rahvaväelased kaks aastat tagasi taandusid lahinguid pidades Slavjanskist (iseloomulike pealkirjadega „Sõjakoerad“, „Frits“ ja „Kell Putinilt“).¹¹ Nende kirjatükkide stiil meenutab rohkem sõjateemalist seiklusromaani. Toon siinkohal ära ühe iseloomuliku väljavõtte: „Vaenlase lahingulennukite müra saatel venib aeg aeglasemalt. Andrei noomis end selle eest, et oli täitnud käsku ja jätnud positsioonidele oma seljakoti. Sellesse oli jäänud mälestuskell. Klaas oli küll pärast tulevahetust pragunenud, aga aega näitas täpselt. Selle kella oli ta saanud Putinilt endalt.“

Peateema: Nadežda Savtšenko

Kohtupidamine selle Ukraina sõjaväelenduri üle algas 2015. aasta sügisel, kuid protsessi peasündmused arenesid just tänavu. 22. märtsil mõisteti Savtšenkole 22aastane vangistus ja rahatrahv 30 000 rubla. Teda süüdistati teatavasti ajakirjanike Igor Korneljuki ja Anton Vološini tapmises osalemises, samuti Venemaa riigipiiri ebaseaduslikus ületamises. Kohtuotsuse väljakuulutamisele eelnes protsess, mida Venemaa massiteabevahendid kajastasid eri seisukohtadelt. Sõltumatut kvaliteetajakirjandust esindavad väljaanded (neid ei ole praegu Venemaal kuigi palju, kui võtta arvesse, et Vene kompetentsete organite järelevalve all olev portaal Meduza tegutseb Riias¹²) jälgisid seda kohtuprotsessi tähelepanelikult. Kõige üksikasjalikumalt saab protsessi kohta lugeda portaalist Mediazona¹³ (veebileht, mille käivitasid kaks punkansambli Pussy Riot vanglas istunud liiget Nadežda Tolokonnikova ja Maria Aljohhina, käsitleb Venemaa õigussüsteemi ja karistuste täideviimist). Protsessi lõppetapp – osapoolte vaidlused – algasid tänavu märtsis. Veebruaris rääkis Meduza erikorrespondent Ilja Azar selle näidisprotsessi toimumiskoha, Rostovi oblasti Donetski linna elanikega ja uuris kohalike inimeste suhtumist toimuvasse.¹⁴ Küsitletud donetskilased suhtusid nagu üks mees Ukraina sõjaväelendurisse negatiivselt ning pidasid teda süüdlaseks, kes on teeninud ära kõige karmima karistuse. Teisalt aga ütles iga küsitluses osalenu, et pärast kohtuotsuse langetamist tasub Savtšenko vahetada Ukrainas kohtu alla antud Vene sõjaväelaste vastu (lõpuks nii läkski).

Protsessi käigus tuli mitte ainult kohtus, vaid ka massiteabevahendites ilmsiks huvitavaid, vahel isegi sensatsioonilisi üksikasju, mis teoreetiliselt võisid selle kohtuasja tulemust mõjutada. Näiteks taotles üks Savtšenko advokaate Ilja Novikov seda, et kohtusse kutsutaks Pavel Karpov. Ta on Luganski rahvavabariigis tuntud selle poolest, et on nimetanud end „Putini määratud kuraatoriks“ ning Savtšenko oli temas ära tundnud selle auto juhi, millega ta Luganskist Venemaale oli viidud. Ei ole vist vaja öelda, et kohtunikud lükkasid Karpovi väljakutsumise taotluse tagasi „seoses põhjendamatusega“.¹⁵ Protsessi lõpu eel korraldas Ilja Azar iseseisva uurimise ning vestles Luganski rahvavabariigi võitlejaga, kelle pseudonüüm on Ilim. See rääkis, et oli isiklikult Ukraina sõjaväelenduri vangi võtnud ja pärast seda Luganskisse viinud.¹⁶ Ilim kinnitas Savtšenko advokaatide peamist argumenti oma kaitsealuse süütuse kohta: ta vangistati enne 2014. aasta 17. juuni keskpäeva ehk enne Metallisti asula tulistamist, mille tagajärjel hukkusid ajakirjanikud Korneljuk ja Vološin. Ilimi tunnistajana kohtusse ei kutsutud. Tema asemel kuulati üle „rahvaväelased“ Dmitri Oslovski ehk Bekass (uurijate versiooni kohaselt oli ta osalenud Savtšenko kinnipidamises) ja Sergei Moissejev ehk Kep (väidetavalt oli ta viinud lenduri Luganskise). Nad väitsid, et Savtšenko oli vangistatud alles pärast ajakirjanike tapmist.

Savtšenko protsessi kajastamise käigus tuli ette ka huvitavaid kaasusi. Näiteks saatis seesama Meduza erikorrespondent Ilja Azar Ukraina sõjaväelendurile kirja intervjuuküsimustega. Täielikke vastuseid Savtšenkolt saada ei õnnestunud. See-eest tuli Meduzale kiri, milles Ukraina lendur kirjeldas Azari (keda nimetas Meduza „habemikuks toimetajaks“) psühholoogilist portreed ning selgitas, mispärast ta oli keeldunud selle portaali küsimustele vastamast.¹⁷ Azar näis talle küünikuna, Meduza provokatiivne tööstiil aga ei meeldinud üldsegi.

Mis edasi juhtus, on hästi teada. Täpsemalt võib lenduri kohtuotsuse langetamisest lugeda Mediazonast.¹⁸ Reportaaži selle kohta, kuidas Kiievis võeti vastu Savtšenko, kes vahetati välja Ukraina kohtus terrorismi eest vangi mõistetud venemaalaste Jevgeni Jerofejevi ja Aleksandr Aleksandrovi vastu (Vene sõjaväelased olid algul rääkinud, et nad on Vene sõjaväeluurest GRUst, kuid hiljem oma tunnistustest loobunud, Venemaa kaitseministeerium aga väitis, et kinnipidamise hetkeks olid nad armeest vabastatud), on kirjutanud Kiievi ajakirjanik Aleksandra Milonova ja selle on avaldanud Meduza.¹⁸ Üks iseloomulik üksikasi: Kiievis võtsid Savtšenko vastu ajakirjanikud ja lilledega rahvahulk, kuid Moskva lennujaama lubati Aleksandrovi ja Jerofejevi juurde vaid nende naised ning võimule lojaalsete Pervõi kanali, NTV ja Russia Today võttegrupid. Ukraina parlamendi saadikuna tööd alustanud Savtšenko pikka intervjuud ajakirjanik Pavel Kanõginile saab lugeda ajalehest Novaja Gazeta.²⁰

Ei ole just raske arvata, kuidas kujutasid Nadežda Savtšenko kohtuasja Venemaa Kremli-meelsed ja riiklikud massiteabevahendid. Käesoleva aasta algusest on Lenta.ru avaldanud ainult ühe kohtuprotsessile pühendatud pikema kirjutise iseloomuliku pealkirjaga „Jäta lootus“ („Оставь Надежду“).

Piisab sellest, kui esitada fragment selle algusest: „Rostovi oblasti Donetski kohus mõistis ukrainlanna Nadežda Savtšenko süüdi Vene ajakirjanike tapmises Donbassis, isikute grupi eelneval kokkuleppel ning vihkamise ja vaenu motiividel [—]. Ukraina võimud aga valmistuvad omakorda emotsionaalseks rünnakuks ja pragmaatiliseks kauplemiseks oma „kangelanna“ tagasitoomiseks kodumaale.“²¹ Riiklike infoagentuuride uudistelintidel ilmub aeg-ajalt teateid „lääne avaliku arvamuse üles­kruttimisest“, igat masti eksperdid aga on avaldanud ulatuslikke kommentaare teemal „me peame näitama, et oleme otsusekindlamad kui NATO“.²² Iseloomulik on ka see, et Vene väljaanne Life News pöörab märksa suuremat tähelepanu Savtšenko tegevusele pärast tema Ukrainasse naasmist. Näiteks on tehtud lugejatele ettepanek hinnata „Nadežda Savtšenko viit naeratust, mis teda ei aidanud“.²³

Majandus ja poliitika

Muid teemasid uudistes nii aktiivselt kajastatud ei ole, kuid neist ei saa ka mööda minna.

Venemaa propaganda ei väsi kordamast, et Ukraina on pankrotis. Uudisele selle kohta, et Ukraina vaidlustas Londoni kõrgemas kohtus Venemaa hagi seoses kolme miljardi dollari suuruse tagastamata laenuga²⁴ (peetakse silmas esimest laenuosa, mille Venemaa jõudis anda enne Viktor Janukovitši kukutamist 2014. aasta veebruaris) järgnes teade, et Ukraina riigivõlg on ületanud 67 miljardi dollari piiri …²⁵ Lenta.ru lihtsustatud ümberjutustuse kohaselt on Ukraina keeldumine võlga tagasi maksmast seotud ainuüksi asjaoluga, et „otsus laenu anda tulenes kokkulepetest, mille oli Venemaaga saavutanud endine president Viktor Janukovitš. Nagu arvab Kiiev, on leping seetõttu ja mitmetel muudel põhjustel kehtetu ega kuulu sundtäitmisele“. Portaali RBK märksa läbikaalutum analüüs räägib aga muust: „Kiiev seostab võla tagastamata jätmise Krimmi „okupeerimise“, Ida-Ukraina „destabiliseerimise“ ning Venemaa üldise „agressioonistrateegiaga“.“²⁶

Vähem huvitav ei ole ka majanduse seos Donbassi olukorraga. Kuni viimase ajani on Ukraina viimaste aastate poliitika ja majanduse ühe peategelase, oligarh Rinat Ahmetovi aktivad Donetski rahvavabariigis olnud puutumatud. Kiievi kontrolli alt väljas olevatele aladele on tal jäänud söekaevandusi, elektrijaamu, kaubandusvõrke, hotelle ja Donbass-Arena staadion. Käesoleva aasta märtsis kirjeldasid Moskva ajakirjanik Ilja Žeguljov ja tema Ukraina kolleeg Maria Moroz üksikasjalikult viimast kaht aastat Ahmetovi elust,²⁷ seda, kuidas ta on üritanud kõigiga kokku leppida ja oma äri säilitada. Kevadel nimetati Ahmetovit Donetski oblasti potentsiaalseks kuberneriks, kes allikate väitel peab kontrollima ka Donetski rahvavabariigi territooriumi. Selle üle peeti läbirääkimisi mitte ainult Kiievis, vaid ka Moskvas ning nende eduga seostati lootusi olukorra põhjalikumale paranemisele selles piirkonnas. Ent Ahmetov osutus esimeseks ärimeheks, kellel isehakanud vabariigi võimud keelasid sissesõidu oma territooriumile²⁸ (mis võib veel kord tõendada sealse piirkonna olukorra võimalikku teravnemist).

Kõige ülalpool kirjeldatu kontekstis võivad Ukraina sisepoliitilised teemad ja olukord näida marginaalsena, kuigi päris nii see ei ole. Viimase poole aasta jooksul on see riik mitte ainult võitnud Eurovisioni lauluvõistluse, vaid elanud üle ka täieliku poliitilise kriisi, kui parlamendis lagunes võimukoalitsioon. President Petro Porošenko nõudis valitsuse töö „täielikku taaskäivitamist“ ning taotles algul peaprokuröri, seejärel ka peaminister Arseni Jatsenjuki tagasiastumist, sest tema töö oli parlament veebruaris tunnistanud ebarahuldavaks, kuid keda tal esimesel korral tagandada ei õnnestunud.

Ukraina poliitilisel areenil toimunud muutusi on analüüsinud Kiievi ajakirjanik Jekaterina Sergatskova oma artiklis väljendusrikka pealkirjaga „President peaministri rollis“:²⁹ Jatsenjuki tagasiastumise otsust oli oodata, konflikt presidendi ja peaministri meeskonna vahel aga oli küpsenud juba ammu. Poliitiliste sündmuste nähtamatust sidemest majandusega, täpsemalt, majandusmudelite tähtsusest poliitilistes mängudes, kirjutas ajalehes Novaja Gazeta Julia Latõnina: „Ukrainas tähendab võim raha, aga raha omakorda hääli, kuid Ukrainas ei ole ühtset häälte-, võimu- ega rahakeskust. Ukrainas ei ole majandusturgu, kuid on poliitikaturg. Poliitikaturul aga tegutseb [—] igaüks omaenda huvides, kuid selle tulemusena tõstab üldise vabaduse taset.“³⁰ Ainult Lenta.ru kujutas Jatsenjukki – sellele väljaandele juba firmamärgiks saanud kombel rääkida lugejale banaalsusi ja jutustada anekdoote – kui peaministrit, kes on jätnud oma riigile päranduseks vaid läbikukkumise, ning püüdleb nüüd rahvuspanga juhiks.³¹ Lenta.ru tendents on sellel juhul isegi tähtsam kui Jatsenjuki tegelikud teened või möödalaskmised: näiteks otsustasid ajakirjanikud arutleda Ukraina uuendatud võimu üle ei kellegi muuga kui Oleg Tsareviga – Donetski ja Luganski rahvavabariiki ühendava olematu Novorossija olematu parlamendi esimehega. Sealjuures ei saa jätta kahetsuseta nentimata, et isegi Tsarev oma ettearvatava retoorikaga („Ukraina jääb russofoobseks“) ütles, et lahingutegevus Donbassis jätkub.³²

Tõlkinud Mait Eelrand

1 https://meduza.io/feature/2015/11/05/voyna-v-donbasse-itogi. Vt sama kirjutist Novaja Gazetas: http://www.novayagazeta.ru/politics/70603.html

2 https://meduza.io/feature/2016/02/19/na-podvalah-donbassa

3 Lugu Volgogradi elanikust Oleg Hljupinist, kes arreteeriti Ukrainas, kahtlustatuna terrorismis, mida massiteabevahendid peaaegu ei märganudki, vt siit: http://www.novayagazeta.ru/society/71310.html.

4 Vt: https://meduza.io/feature/2016/02/11/mozhno-skazat-ispytali-sebya

5 http://dan-news.info/world/glava-dnr-zaxarchenko-pozdravil-grazhdan-velikobritanii-s-mirnym-vyxodom-iz-sostava-es.html

6 Vt: http://izvestia.ru/news/612021, https://lenta.ru/news/2016/04/30/forzaharchenko/

7 https://life.ru/t/%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B8/405092/killier_rasskazal_o_podrobnostiakh_podghotovki_pokushieniia_na_ghlavu_dnr_zakharchienko

8 https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BE%D0%BD%D0%B1%D0%B0%D1%81%D1%81/404296/10_samykh_podlykh_udarov_ukrainskikh_silovikov

https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BE%D0%BD%D0%B1%D0%B0%D1%81%D1%81/404296/10_samykh_podlykh_udarov_ukrainskikh_silovikov

9 https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BE%D0%BD%D0%B1%D0%B0%D1%81%D1%81/404962/donbass_12_udarov_v_spinu

10 https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BD%D1%80/416410/poghranichnoie_sostoianiie

11 См.: https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BE%D0%BD%D0%B1%D0%B0%D1%81%D1%81/873148/kak_ostavliali_slaviansk_chast_i_psy_voiny, https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BE%D0%BD%D0%B1%D0%B0%D1%81%D1%81/873682/kak_ostavliali_slaviansk_chast_ii_frits, https://life.ru/t/%D0%B4%D0%BE%D0%BD%D0%B1%D0%B0%D1%81%D1%81/874729/kak_ostavliali_slaviansk_chast_iii_chasy_ot_putina

12 Vt täpsemalt: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/meduus-riia-rannas/

13 https://zona.media/theme/savchenko

14 https://meduza.io/feature/2016/02/03/kto-vinoven-vseh-k-stenke

15 Vt: https://zona.media/online/2016/01/02/savchenko-dopros-2, https://meduza.io/feature/2016/02/02/kurator-borna-v-dele-savchenko. Karpovi ja Valeri Bolotovi jutu helisalvestis on kättesaadav Ilja Novikovi Twitteris, vt: https://twitter.com/vertiporokh/status/695158705344663553?ref_src=twsrc%5Etfw

16 Vt: https://meduza.io/feature/2016/03/21/ya-ee-vzyal-i-lichno-peredal-plotnitskomu

17 Täpsemalt saab lugeda siit: https://meduza.io/feature/2016/02/15/ne-stoit-k-lyudyam-otnositsya-kak-k-musoru

18 Vt: https://zona.media/online/2016/22/03/protsess-savchenko-vynesenie-prigovora. Vt ka Azari reportaaži: https://meduza.io/feature/2016/03/22/komu-veselo-v-zale-suda

19 Vt: https://meduza.io/feature/2016/05/25/bosikom-i-bez-tsvetov

20 Vt: http://www.novayagazeta.ru/politics/73729.html

21 https://lenta.ru/articles/2016/03/22/guilty/

22 Vt: https://lenta.ru/video/2016/04/26/kortunov/

23 https://life.ru/t/%D0%BD%D0%B0%D0%B4%D0%B5%D0%B6%D0%B4%D0%B0%D1%81%D0%B0%D0%B2%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE/417246/5_ulybok_nadiezhdy_savchienko_kotoryie_iei_nie_pomoghli

24 Vt: https://lenta.ru/news/2016/05/27/dolg/

25 https://lenta.ru/news/2016/05/27/ukrainedebt/

26 http://www.rbc.ru/economics/31/05/2016/574c7c169a794702d18ea049. Samas on ka põhjalik analüüs selle kohta, mida ootab Venemaad ja Ukrainat Londoni kohtus (http://www.rbc.ru/economics/18/02/2016/56c4a7ac9a794773eca31ccb), mida on õpetlik võrrelda Lenta.ru samateemalise materjaliga, mille alapealkiri räägib ise enda eest: „Kas Venemaa peab veel kaua Ukrainalt võlgu välja peksma?“ (vt: https://lenta.ru/articles/2016/02/18/londonvskiev/).

27 https://meduza.io/feature/2016/03/25/hozyain-donbassa

28 http://www.rbc.ru/politics/03/06/2016/5750a89f9a7947141eab949b?from=newsfeed

29 Vt: https://meduza.io/feature/2016/04/11/prezident-v-roli-premier-ministra. Vt ka sama autori varasemat teksti, milles käsitletakse Ukraina parlamendi ebaõnnestunud hääletamist valitsuse tagasiastumise poolt: https://meduza.io/feature/2016/02/17/nepobedimyy-yatsenyuk.

30 http://www.novayagazeta.ru/politics/72712.html

31 Vt: https://lenta.ru/articles/2016/04/14/yacenyukhighlights/

32 https://lenta.ru/articles/2016/05/16/tsarev/