Noorte teadlaste hääl

Els Heinsalu: „Toimub teaduse ja hariduse, seeläbi kogu ühiskonna ja riigi kahjustamine ja hävitamine.“

PIRET SUURVÄLI, LEA LARIN

Viimasel aastal on üha sagedamini kõlanud noorte teadlaste hääl, juhtides tähelepanu teadus- ja kõrgharidus poliitilistele valupunktidele. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) pöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles kutsub lubadust täitma ja eraldama juba järgmise aasta riigi- ja kohalikust eelarvest teadus- ja arendustegevusele üks protsent SKTst. Sama loosungi all toimub sel laupäeval teadusmarss. Noorte teadlaste sõnumit selgitab ENTA president, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur, füüsik Els Heinsalu.

Oled Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Mis organisatsiooniga on tegu ja mis sind sundis sinna astuma?

Olen selline inimene, kes ei taha organisatsioonidesse kuuluda. Ma ei ole ju ka Eesti Füüsika Seltsi liikmeks astunud, kuigi võiksin. Olen iseloomu poolest kõrvaltvaataja. Aga kui küsiti, kas tahan Eesti Noorte Teaduste Akadeemiasse, mida alles luuakse, minna esindama KBFId, siis minu vastus oli kohe jah.

Eks inimesed küpsevad ja muutuvad elu jooksul. Mitte sellepärast, et ma ennast suure teadlasena määratlesin, pigem tuli see ühiskondliku tegutsemise vajadusest. Organisatsiooni loomisel toodi välja, et inimesed, kes sinna kuuluma hakkavad, peaksid huvi tundma ühiskonnas toimuva vastu. Võtan Eesti Noorte Teaduste Akadeemiat väga tõsiselt. Ma väga loodan, et see jääb püsima. Tegelikult kriibib hinge nimetus, sest eelmine ENTA – Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia – läks väga kiiresti hingusele. Natuke valutan südant juba ette, jumala pärast ei taha, et uus ENTA hingusele läheb. Tahan, et ta jõuaks ikka 80. juubelini. Meile on antud väga oluline võimalus.

Kuidas tajud ENTA seltskonda, kui ühtsed ja tugevad te olete?

Me ei ole saanud väga kaua koos tegutseda, ENTA on alles välja kujunemas. Kujutan ette, et ta jääbki muutuvaks organisatsiooniks. Eesti Teaduste Akadeemias ollakse liige aastakümneid, see loob traditsiooni. Kuna ENTAs saab olla vaid vähese arvu aastaid ja iga uus põlvkond on erinev, siis ajas muutumine on ENTA-le iseloomulik. Loodetavasti põhimõtted jäävad.

Arvan, et meie praeguse seltskonnaga on võimalik ENTA väga hästi tööle panna. Kui mingi teema on üleval, siis mitme eriala teadlaste arusaam asjast on väga palju tahke välja toonud. Füüsikuna teiste füüsikutega rääkides ei tuleks ma elu sees selle peale, et sotsiaalteadlastel on ülikoolis hoopis teised probleemid. Mul puudusid kokkupuuted, kogemus ja teadmine. Erialade tasakaalus hoidmine võiks sünergia tekitamiseks kindlasti olla ENTA eesmärk.

Kuidas sa presidendi rolli suhtud?

ENTA loomisele eelnes viis kuud, mil pandi paika reeglid, kirjutati põhikiri ja ühiseid artikleid. Seega olen päris palju aega ENTAsse pannud, mõnes mõttes ka hästi rumal olnud. Neli last lühikese aja jooksul on teaduse tegemisele kõvasti pidurit tõmmanud. Kui oleksin mõistlik, ratsionaalne ja tark teadlane, siis panustaksin laste kõrvalt maksimaalselt teadusse, ometi olen panustanud ka ENTAsse. ENTA presidendiks valimine tuli kuidagi loomuliku käiguna. Paljud ütlesid, et Els võiks olla ja ma ei hakanud vastu ka vaidlema. Olen jah-inimene: kui öeldakse, et ole nüüd ja tee seda, siis ütlen üldiselt jah. Kui ei näe asjal mõtet, keeldun, aga kui vähegi näen, et see on vajalik ja mõttekas, siis olen nõus.

ENTA-l täitub esimene tööaasta. Mida tood sellest esile? Kas olete avalikkust oma olemasolust piisavalt teavitanud? Kas teisel tegutsemisaastal midagi muutub?

ENTA presidendina olen eri allikatest saanud tagasisidet, et meie tegevust ja sõnavõtte on märgatud ning oleme esile toonud olulisi probleeme. Ilmselt oleme suutnud astuda suure sammu ühe eesmärgi täitmise poole – noorte teadlaste hääl on paremini kuuldav. Tänu sellele oleme saanud osaleda ka mitme rakkerühma ja komisjoni töös, selleks et kaitsta noorte teadlaste huve ja pakkuda välja meie seisukohti. Hea meel on koostööst Teadusajakirjanike Seltsiga, Teaduste Akadeemiaga, ETAg-iga ning SAga Archimedes.

Esimesel aastal keskendusime väga palju teaduse rahastamisele ja noorte teadlaste karjäärimudelile. Tulevikus soovime tuua rohkem valguse kätte ka meie liikmete igapäevase teadustöö ja selle mõju ühiskonnale. Teisel tegutsemisaastal kasvab kindlasti ka meie liikmeskond, sest meil on veel neli vaba kohta.

Seoses teaduse rahastamisega avaldas ENTA hiljuti pöördumise valitsuse ja riigikogu poole. Mis on teaduse rahastamises kõige suurem probleem? Millist vastust ootate?

Kõige suurem probleem ongi see, et see raha on liiga vähe, selleks et tagada teaduse jätkusuutlikkus. Doktorantidel on raske doktorantuuri läbida, sest neil on vaja äraelamiseks mingit muud tööd teha. Paljud tippteadlased lahkuvad teadusest või Eestist, sest neil puudub kindlus tuleviku ees, pealegi jäävad teadlaste palgad järjest rohkem jalgu Eesti keskmisele palgale. Kes ei lahku, on läbipõlemise äärel, sest teadlane peab lisaks tipptasemel teadustööle tegelema õppetööga ning tudengite ja kraadiõppurite juhendamisega, teaduse populariseerimisega, osalema avalikes aruteludes, ühiskonna probleemide lahendamises ja taotlema projekte. Projektide kirjutamisele ja bürokraatiale kulub teadlastel varsti juba rohkem aega kui teaduse tegemisele. Kokku võttes ongi kõige suurem probleem see, et toimub teaduse ja hariduse ning seeläbi Eesti ühiskonna ja riigi kahjustamine ja hävitamine.

Vastus, mida me tõesti ootame, on, et valitsus ja riigikogu viiksid lõpuks täide oma ammuse lubaduse eraldada järgmise aasta riigieelarvega riigi- ja kohalikust eelarvest 1% SKTst teadus- ja arendustegevusele. Küsimus ei ole üksnes rahas, vaid põhimõttes.

Oled üks 14. aprillil toimuva teadusmarsi korraldajatest.* Räägi palun, miks sellist üritust korraldatakse, mis on selle eesmärk.

Teadusmarsi eesmärk on suurendada teaduse nähtavust ning anda kõigile võimalus teadlastele ja teadusele toetust avaldada. Oma kohaloluga saab öelda: „Mina toetan teadust!“ ja „Minu jaoks on teadus, teaduspõhine haridus ja teaduspõhine Eesti olulised!“ Kuna osa üritusest toimub Toompeal riigikogu hoone ees, siis on meie eesmärk saata poliitikutele sõnum, et teadus ja haridus lähevad rahvale korda ja te peate sellega arvestama.

* https://www.ttu.ee/teadusmarss-2018

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht