Nüüdismeedia komplekssus

Indrek Ibrus: „Innovatiivne peab olema ka meediapoliitika – tuleb julgemalt mõelda, kuidas suunata osa ühismeedia kaudu Eestist lahkuvast reklaamirahast tagasi nii kultuuri kui ka kvaliteetajakirjandusse. “

MERLE KARRO-KALBERG

Tallinna ülikool

• ajakirjanduse bakalaureuseõpe 25 õppekohta, avatud 2012
• BMFi nüüdismeedia magistriõpe 32 õppekohta, avatud 2017

Talllinna ülikooli nüüdismeedia magistri­kava sisu avab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

Mida tähendab ja hõlmab termin „nüüdismeedia“? Kas kõikvõimalikke, ka kunstilisi eneseväljendusvorme või pigem ajakirjandusliku profiiliga ettevõtmisi ja platvorme?

„Nüüdismeedia“ viitab kogu komplekssusele, mis nüüdisaegset meediat iseloomustab. Me ei jaota seda žanrite või platvormide kaupa, vaid rõhutame asjaolu, et nüüdismeediat iseloomustab žanrite, vormide, platvormide, eelistuste, praktikate, ärimudelite, võimusuhete jpm kasvav paljusus ning sellega kaasnev komplekssus meedia tegijatele ja ka sellesama meedia tarbijatele.

Konkreetsemalt koosneb nüüdismeedia õppekava viiest erialamoodulist, millest üliõpilane peab valima kaks. Need moodulid on „Meediakultuur“, mis tähendab humanitaarteooriate põhist meediakäsitust; „Meediamajandus- ja juhtimine“, mis viitab majandusteaduste ja ettevõtlusõppe kesksele meediale; „Ajakirjandus“, mis keskendub ajakirjandusoskuste pakkumisele; ning lõpuks kaks televisioonikeskset moodulit „Teleoskused“ ning „Teletootmine“. Nende moodulite kombineerimine pakub üliõpilastele väga erilisi spetsialiseerumisvõimalusi alates teooriakesksest õppest, mis seob omavahel kultuuri- ja majandusteooriaid, või võimalusest omandada kultuuriajakirjaniku elukutse või ehk hoopis teleajakirjaniku oma. Võimalik on ka näiteks keskenduda ettevõtlusele ajakirjandussektoris või hoopis teletootmisvaldkonnas. Selliseid spetsialiseerumisvõimalusi tekib veelgi. Õppides aga sellisel viisil nägema seoseid eri valdkondade vahel, neid kokku viima, peaks üliõpilane lõpuks omandama oskused töötada meediasektoris piiriüleselt, õppima meedia komplekssusse suhtuma loovalt.

Milliseid oskusi on ajakirjanikul tarvis ja mida nüüdismeedia õppekavas pakutakse?

Nüüdismeedia õppekava lõpetaja peaks olema võimeline töötama toimetaja või keskastmejuhina. Seega peab nüüdismeedia õppekava ajakirjandusoskuste moodul andma toimetajale tarvilikud oskused. Kuid tänapäeva ajakirjandustöö ei ole monomediaalne, lugusid jutustatakse üle meediumide eri modaalsustes. Juba Juri Lotman näitas, kuidas modaalsuste vahel tõlkides sõnum teiseneb. Eri meediumidel on erinevad lubatavused (ingl affordances) – nendega saab teha erinevaid asju. Seega tuleb tunda meediumide spetsiifikat, tugevust ja nõrkusi, kohta meedia ökosüsteemis. Tuleb osata infot edastada strateegiliselt, kasutades selleks funktsionaalselt eri meediume. Eriti on seejuures esile tõusnud audiovisuaalsed formaadid ning kuna neis seisneb ka BFMi tugevus, püüame nende osas anda korraliku põhja.

Mis laadi hariduse see õppekava annab – millised oskused, millisteks töödeks ettevalmistuse?

Arvestades, et õppekaval on viis moodulit ja laias laastus neli spetsialiseerumisala, annab see sama laias plaanis oskused töötada nt nüüdiskultuuri analüütikuna, meediamajanduse spetsialisti või analüütikuna, ajakirjanikuna, telerežissööri, -produtsendi või -toimetajana. Nagu öeldud, on õppekava idee pakkuda interdistsiplinaarseid kombinatsioone ja üliõpilased peaksid omandama oskuse neid rolle kombineerida. Kaks nimetatud moodulitest on vähem oskuste- ja enam teadmistekesksed – nende lõpetajate üks karjäärivõimalus on jätkata doktoriõppes.

Kuidas peaks ajakirjanduse toimimissüsteemi muutma, et sõltumatu ajakirjandus välja ei sureks?

Innovatiivsed peavad olema nii ajakirjandusjuhid kui ka meediapoliitika teostajad. Hiljuti kirjutas Merilin Pärli ERRi portaalis, kuidas erameedia on sisenenud meelelahutusürituste korraldamise sektorisse. See suundumus on seotud meediaettevõtete ümberprofileerimisega nn elamusmajanduse ettevõtteiks. Selline areng on klassikalise ajakirjanduse seisukohalt probleemne, aga kindlasti on see innovatsioon, mis ökosüsteemis tagab neile kindlama jalgealuse. Samamoodi innovatiivne peab olema ka meediapoliitika – tuleb julgemalt mõelda, kuidas suunata osa ühismeedia kaudu Eestist lahkuvast reklaamirahast tagasi nii kultuuri kui ka kvaliteetajakirjanduse tootmisse. Tuleb toetada nii klassikalisi väljaandeid kui ka muid uuenduslikke ajakirjanduslikku sisu tootvaid ettevõtmisi või ka sõltumatuid uurivaid ajakirjanikke stipendiumide või muude meetmete kaudu. Seejuures tuleb näha erameedia väärtust ning mitte suubuda inertselt vaid avalik-õiguslike või kultuurilehtede toetamisse.

Mil määral peaks objektiivse ajakirjanduse pealekasv olema Tallinna ülikooli südameasi? Kuidas saab sõltumatut ajakirjandusõpet toetada ülikool?

Ma ei tea, mida tähendab „objektiivse ajakirjanduse pealekasv“, aga ajakirjandusele järelkasvu koolitamine on Tallinna ülikooli südameasi. Tallinna ülikool toetab Eesti ajakirjanduse kestlikkust ühepoolselt, kuna riigi käest me selle tarvis raha ei saa. Me võtame igal aastal ajakirjanduse bakalaureuse­erialale 25 üliõpilast ja koolitame neid tasuta kolm aastat, kasutades selleks muul viisil teenitud tulusid. Vastuvõtt ajakirjanduse erialale on seejuures igal aastal üks ülikooli populaarsemaid. Hea meelega näeksime, et haridus- ja teadusministeerium asub seda koormat leevendama. Sellisel juhul saaks kindlasti tõsta ka õppe kvaliteeti. Ajakirjanduse õpet TLÜ mingil juhul sulgeda ei plaani.

Milline on nüüdismeedia magistriõppe kasvulava, millise ettevalmistusega inimesi ootate? Praeguse TLÜ ajakirjanduse eriala bakalaureuseõppe tulevik on ju ebaselge, arvatavalt liidetakse see mõne teise erialaga.

Nüüdismeedia õppekavale ootame eelneva meedia ja kommunikatsiooni või meedialähedaste erialade (turundus, visuaalkultuur, film jms) lõpetajaid. TLÜ ajakirjanduse bakalaureuseõppe tulevik ei ole ebaselge. See on meil populaarne eriala ning ühiskonnale on selle hea tervis samuti ülioluline. BFM on laia diapasooniga audiovisuaalkultuuri ja meediaõppe instituut, kus lisaks õpetatakse ka mitmesuguseid kunste ja kommunikatsiooni, ning me ei näe, et meil oleks võimalik muid erialasid hästi õpetada, kui nende kõrval ei ole faktipõhise sisuloome ja publitsistlike žanrite õpetamist. Sestap ei panda ajakirjandusõpet meil kinni niipea. Küsimus on aga küll, et kuidas anda seda haridust võimalikult hästi.

Millal on õppekava loodud, millal võeti vastu esimesed üliõpilased? Kes on õppekava koostaja?

Eelmisel aastal. Koostajaid oli palju, praegu on juht Ulrike Rohn.