Pealelend: Andres Koppel, Eesti teadusagentuuri juht

Marek Strandberg

Kas on mõeldav, et muutunud oludes jätab see uus rahastamissüsteem suure hulga teadlasi tööta?Sellele küsimusele ei saa anda ei-ja tüüpi vastust. Teadlastega konkreetsete töölepingute tegemine on asutuste asi, teadusasutuse ülesanne on kokku viia oma teadustöö tegemiseks ressursid, teadlased ja raha. Uurimistoetused on üks paljudest rahastamise allikatest. Asutused saavad endale väga vajalikud teadlased jätta tööle ka siis, kui nende töörühmad uurimistoetust ei saanud, tugevatel asutustel ja tugevatel töörühmadel on seda lihtsam teha kui vaiksematel või nõrgematel. Kindlasti ei saa väita, et suur hulk teadlasi tööta jääb, samuti on selge, et konkurentsis alla jäänud töörühmades tuleb ette ka töölepingute lõpetamisi.

Kas olukord, et riikliku teadusrahastuse osakaal ja võimalused (ETAgi kaudu) ammenduvad, oli ETAgi käivitamisel piisavalt selge? Kas teadlaskond seda ka hoomas?
Loomulikult on muudatusi teha lihtsam kasvu kui stabiilsuse tingimustes. Rahastusreform algatati küll majanduse ja teadusrahastuse kasvufaasis, kuid selle elluviimine jäi paraku kasinamatele aegadele. Kas teadlaskond hoomas tekkivaid probleeme? Ei oska üheselt vastata, aga praeguseid vastukajasid arvestades võib arvata, et ega muudatuste vajadused kõikide teadlasteni küll ei jõudnud. Ilmselt räägiti liiga vähe sellest, miks üldse on vaja teaduse rahastamist muuta ja miks ning kuidas ei saanud teadusraha laialijaotamine väikestes osades enam kauem kesta. Ühtlane väikese teadusraha laialijaotamine oleks viinud ühtlase, aga paratamatu kängumiseni.

Milline peaks olema soovitatav lahendus ülikoolidele, muudele teadusasutustele ja õpetlastele, et neis muutuvates oludes edasi toimida?
Ainuõiget retsepti mul anda ei ole Arvan, et seda retsepti pole ka kellelgi teisel. Teaduskorralduse, sh teaduse rahastamise parimate viiside leidmine nii keerukas ja paljude eesmärkidega süsteemis ei olegi ühele inimesele jõukohane ülesanne. Eesti teaduskorralduse senise edu valem on seisnenud selles, et vastuste otsijaid on olnud palju. Eesti teaduskorraldus on teadlaste endi nägu, sest peamised reeglid on teinud nad ise. Otsigem siis parimat korraldust ka ühiselt edasi. Seni on meile edu toonud toetumine kvaliteedile kui teaduse väärtuse peamisele mõõdule. Kui püüda siiski kohe vastust otsida, siis oleks peale kvaliteedi hoidmise arukas tugineda tõdemusele, et Eesti on väike riik ja kogu teaduse laia spektriga me süvatasemel tegelda ei suuda. Paratamatult on vaja otsustada, mis on kõige olulisem. Valimine, veel enam, loobumine on raske, aga paratamatu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming