Venemaa elanikkond on tohutu suure territooriumiga võrreldes väga väike

Demograaf Anatoli Višnevski: eluea pikkuse mahajäämus arenenud maailmast süveneb.

JAANUS PIIRSALU

Pärast demograafilises mõttes suhteliselt head perioodi tuleb Venemaal lähiaastatel tagasi kuulus „Vene rist“ – korraga väheneb sündimus ja suureneb suremus, rääkis intervjuus Sirbile Venemaa rahvusvaheliselt tuntuim rahvastiku-uurija Anatoli Višnevski.

Ei ole kellelegi uudiseks, et Venemaa on demograafiliselt kehvas olukorras. Seitse aastat tagasi kirjutasin Eesti Päevalehele pikema loo Moskva tuntud demograafide pessimistlikest prognoosidest. Ja see oli aeg, kui Venemaal hakkasid sünnitama 1980ndate lõpu rahvastikukasvu ajal sündinud naised ning iive hakkas mustast august välja ronima. Tookord prognoositi, et juba 2012. aastast hakkab sündimus jälle vähenema. Kas tegelikkus on veidi rõõmustavam?

Anatoli Višnevski

Anatoli Višnevski

Jaanus Piirsalu

Anatoli Višnevski: Ma ise olin ka imestunud, et sündide arv veel 2012. aastal kasvas, aga vaat 2013. aastal oli sünde juba vähem. Mitte küll palju, aga ikkagi vähem. Üldiselt on trend selline, et lähematel aastatel hakkab sündide arv järjest vähenema, sest ei ole piisavalt sünnitamiseas naisi. Praegu jõuavad sünnitamisikka naised, kes on sündinud 1990ndatel. (1990. aastad olid rahvastiku juurdekasvu osas Venemaale kõige katastroofilisemad aastad – J. P.) Vastavalt hakkab aga suurenema elatanud inimeste arv, sest toimub vananemine ning inimesi hakkab rohkem surema. Seda kõike ei saa kuidagi muuta.

Kas „Vene risti“ nimeline nähtus – sündimuse kahanemine ja suremuse kasv korraga – tuleb tagasi?

Kahtlemata tuleb see tagasi. Parimal juhul võib üks-kaks aastat sündide-surmade osakaal kõikuda siia-sinna, aga seejärel ei ole enam võimalik demograafilist seaduspära peatada, sest sünnitamiseas naiste arv hakkab kiiresti kahanema.

2000ndatel prognoosis ÜRO Arenguprogramm, et 2050. aastaks kahaneb Venemaa elanikkond praeguselt 143 miljonilt 116 miljonile. (Nõukogude aja lõpus elas Venemaal veel 148 miljonit elanikku – J. P.) Osa demograafe pakkus siis koguni, et kui riik midagi demograafilise olukorra parandamiseks ette ei võta, siis väheneb elanike arv 40 aasta pärast alla 100 miljonini. Viimati elas alla 100 miljoni inimese praeguse Venemaa piirides XIX ja XX sajandi vahetusel. Kas võib öelda, et need toonased pessimistlikud prognoosid on endiselt jõus?

Nojah.

Kas on näha mingeidki positiivseid trende? Või ei saa demograafias juba põhimõtteliselt ette tulla ootamatusi?

Üldiselt ei saa. Ainuke täienisti positiivne trend on see, et Venemaal väheneb abortide arv. Positiivset on tegelikult veel, aga oleneb, kuidas sellele vaadata. Näiteks alates 2004. aastast väheneb suremus. See on justkui positiivne, aga teisest küljest on see alles tagasipöördumine taseme juurde, mis kunagi on juba olnud. Alles viimastel aastatel oleme hakanud edestama neid keskmise eluea pikkuse näitajaid, mis meil olid 1960. aastatel ja pärastpoole 1980ndate lõpus. Samal ajal on keskmise eluea mahajäämus teistest arenenud riikidest jätkuvalt suurenenud ning suureneb edasi. (Venemaal on keskmine eluiga 70 aastat, sh meestel 64 aastat. Lääne-Euroopa riikides on keskmine eluiga 81 aastat, sh meestel 78 aastat – J. P.) Eluea pikenemine on seotud ka laste suremuse vähenemisega. Täiskasvanud elanike suremus ei vähene nii kiiresti. Näiteks 15aastaseks saanud meeste eeldatav eluiga on praegusajal endiselt veel madalam kui 1960ndatel ja 1980ndate lõpus, kui need näitajad olid Venemaal kõige kõrgemad. Ühesõnaga, me oleme praegu tasapisi alles tagasi pöördumas kunagiste näitajate juurde. Mul ei ole erilist optimismi, et Venemaa demograafiline olukord hakkab kuidagi paranema.

Kuidas demograafiline olukord on mõjutanud Venemaa majandust?

Kui väheneb sünnitamisealiste naiste arv, siis see tähendab ka, et kahaneb tööealine elanikkond. Toimub absoluutne vananemine, aga lisaks toimub vananemine ka tööealise elanikkonna hulgas. Kusjuures see viimane protsess toimub väga kiiresti. Tööjõudefitsiit on Venemaal juba ammu, sest kui ei oleks defitsiiti, siis mida teeksid siin kõik need miljonid võõrtöölised.

Kuidas demograafilised protsessid mõjutavad Venemaa regioone?

Ei tasu üle tähtsustada, et näiteks Põhja-Kaukaasias sünnib väga palju lapsi. Suurt pilti ei saa see väga muuta, kui tšetšeenide, keda on veidi üle miljoni, sündimus on kõrge.

Ma pidasin rohkem silmas, et on suuri regioone, kus rahvastiku vähenemine on oluliselt kiirem kui Venemaal keskmiselt.

Jah, on selline nähtus nagu „lääne triiv“, mis tähendab, et Venemaal käib migratsioon idast läände. Siberist ja Kaug-Idast liigutakse Euroopa-ossa, eriti kontsentreerutakse Moskva ümber, mõningal määral ka Peterburi ümber.

Seda protsessi ei ole enam võimalik peatada?

Väga raske, sest ida pool on väga raske luua kasvuks vajalikke tingimusi. Probleem on ka selles, et Venemaa elanikkond on väike võrreldes tohutu suure territooriumiga. Ma kardan, et see on lahendamatu probleem. (Venemaa haarab enda alla 13 protsenti maailma maismaast, aga seal elab veidi alla kahe protsendi maailma rahvastikust. Kui täituvad pessimistlikud prognoosid, siis elab 40 aasta pärast hiigelsuurel Venemaal vaid üks protsent maailma rahvastikust – J. P.)

Kas Siberi ja Kaug-Ida rahvastik väheneb endistviisi kiires tempos?

Ma ei ütleks, et see väheneb mingi hullumeelse tempoga. Kui varem elas seal suurusjärgus 32 miljonit inimest, siis praegu elab teispool Uuraleid 29 miljonit elanikku. Aga see on ikkagi kümme protsenti vähem. Muidugi on raske ette kujutada, et kõik kavatsevad sealt jalga lasta. Kui just ei toimu Hiina sissetungi või midagi sellesarnast. Põhiline on ikkagi see, et seal ei ole piisavalt rahvast, selleks et tekiks suuri linnu. Kui aga ei ole tugevaid keskusi, mis ühendaksid kogu regiooni, siis hakkavad ka regioonid kiratsema. Teispool Uuraleid on vaid kolm linna, kus elanikke on üle miljoni. (Višnevski peab ilmselt silmas 2010. aasta rahvaloenduse tulemusi, mille järgi olid need miljonilinnad Novo­sibirsk, Jekaterinburg ja Omsk. Praegu on ametlikult üle miljoni elaniku ka Krasnojarskis – J. P.) See ala on suurem kui kogu Hiina territoorium! (Venemaa Aasia-osa pindala on isegi kolmandiku võrra suurem kui Hiina pindala – J. P.) Ma arvan, et ära sõidetakse ka sellepärast, et tunnetatakse regiooni perspektiivitust. Seal on ju veel ka sisemigratsioon: Kaug-Idast liigutakse Ida-Siberisse, Ida-Siberist Lääne-Siberisse, sealt omakorda Uuralitesse ja juba kolivad inimesed ka Uuralitest ja Volga-ümbrusest edasi Moskvale lähemale.

Miks lahkutakse isegi Volga-ümbrusest, mis on ju niigi Kesk-Venemaa ning kus asuvad suured ja suhteliselt rikkad keskused?

Liigutakse sinna, kus on rohkem tööd. Moskva, Peterburi ja nende ümbrus, ka Lääne-Siberi naftapiirkonnad. Ühtegi suurt tööstuspiirkonda ei ole Venemaal ju kerkinud, aga töötlev tööstus ehk naftatootmine vajab endiselt töökäsi.

Hiinlaste migratsioon Venemaa Kaug-Itta ja Siberisse ei ole seni olnud nii suur, kui vahepeal kardeti. Kui aktuaalne see probleem teie meelest veel on?

Hiinlaste migratsioon ei ole suur, aga see võib muutuda suureks iga hetk. Need on erinevad probleemid, kui hiinlased kolivad Pariisi ja elavad seal oma hiinalinnas või siis hiinlased hakkavad kolima Kaug-Itta, mis on peaaegu tühi maa. (Teispool Baikali järve asub 40 protsenti Venemaa territooriumist, kus elab kõigest 8,5 miljonit elanikku. See ala on rohkem kui poolteist korda suurem Euroopa Liidu riikide kogupindalast. ELi riikides elab aga 500 miljonit inimest – J. P.) Hiinlaste ekspansiooni võimalikkus sõltub väga palju sellest, mis toimub Hiinas. Praegu on seal kõik riigi tugeva kontrolli all, riigist keegi niisama välja ei sõida. Kui aga Hiina sisepoliitiline olukord muutub, siis võib areng olla juba hoopis teistsugune ning võib mõjutada Venemaa Kaug-Ida tulevikku. Hiinas võib tekkida jõude, kes küsivad, et miks meie peame siinpool Amuuri Kirde-Hiinas elama saja miljonikesi, aga teisel pool on maa tühi. Hiina praegune poliitika ei ole orienteeritud aktiivsele migratsioonile ja hiinlased on sõnakuulelik rahvas. Kui neile aga anda teistsugune suund … See on ennustamatu, mis siis juhtuma hakkab. Niigi näeme, et maailmas leiab juba aset sündmusi, mida oli väga raske ennustada.

Venemaa rahvastikupüramiid 1990. (tulbad) ja 2013. aastal (laineline joon).

Venemaa rahvastikupüramiid 1990. (tulbad) ja 2013. aastal (laineline joon).

Allikas: данные Росстата

Millised Venemaa demograafilised protsessid tunduvad teile kõige huvitavamad?

Siin on kaks protsessi. Minu arvates ei ole sündimus praegu kõige tähtsam, tähtis on suremus. Selles osas jääme arenenud maailmast kaugele maha. Hea näide on siin Eesti, kus on alates 1990ndatest suremuse vähendamiseks riiklikult väga palju ära tehtud. Meie oleme siin vaadanud, et kuidagimoodi võib suremuse tasemelt Eestiga võrrelda vaid Moskvat.

Teine probleem on migratsioon – see on meil Euroopaga ühine probleem. Erinevus on aga selles, et Venemaal on juba praegu migrantidesse suhtumine väga negatiivne. Kui Euroopas on see mõistetav, sest nende osakaal ongi suur, siis Venemaal ei ole migrante veel kuigi palju, aga suhtumine neisse on väga halb. Ja muidugi väga pikk piir Hiinaga ning sealsed asustamata tühjad alad. See on värav kõikvõimalikele ootamatustele. Et Venemaa hakkab selle tagajärjel ebamugavust tundma, on pehmelt öeldud. Tegemist on üle maailma olulise küsimusega, sest see ei meeldi kellelegi, kui hiinlased hakkaksid hulgi Venemaa Kaug-Ida asustama. Ei jaapanlastele, ei ameeriklastele.

Ennist viitasite, et väga palju oleneb see Hiina-sisesest arengust, aga kui palju sõltub Venemaast?

Muidugi sõltub see palju ka Venemaa käitumisest. Kui Venemaa läheb üle väga tihedale suhtlemisele Hiinaga, siis see ainult suurendab riske.

Venemaa peab ehitama Hiina müüri vastu oma müüri?

See ei aita enam.

Kas on ka mingeid ootamatuid protsesse?

Üllatuseks, pigem raskesti seletatavaks pean ikkagi seda, et miks meil on nii kõrge suremus. Ma saan aru teatud asjaoludest, et sellele kulutatakse vähe ressursse jne, aga ikkagi – mahajäämus muust arenenud maailmast on juba väga suur, suurusjärgus 15 aastat. Mulle tundub, et siin on mingid sügavamad põhjused.

Vene hinge salapära?

Ah ei, need peavad olema konkreetsed sotsiaalsed põhjused.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming